Keisri hull Jaan Kross Tegelased: Timotheus von Bock (Timo) peategelane Eeva (Katharina von Bock) Timo naine (Kitty) Jakob Eeva vend Anna Jakobi naine, Lamingu tütar Laming mõisavalitseja Eeva Anna ja Jakobi tütar Karl & Georg Timo vennad Jette, toaneitsi Liiso, teener Käsper, kutsar Juhan, poeg Jüri Tegevustik algab 1827, Timo saab vanglast välja, sp hakkas Jakob päevikut pidama Räägib segamini olevikust & minevikust (Timo vanglas jne) Timo võtab Eeva naiseks (lk22) Timo, Jakob & Eeva sõitsid Riiga (lk38) Jette & Jakob (lk44) Miks & kuidas Jakob vahistati (lk56) Georgi külastus, Timo võlad (lk77)
Siiski Timo ei lahkunud: ta leidis, et ainult Vene tsaaririigis elades suudab ta midagi muuta, kas või pelgalt oma olemisega olla raudnael impeeriumi ihus. Von Bock pöördus tagasi Võisiku mõisavalitseja majja, kus ta peaaegu kümne aasta pärast ka segastel asjaoludel suri. Lisaks eetilist käitumist ülimaks pidava Timo, on romaanis ka teisi tegelasi, kellest rohkem paistavad silma Jakob Mätlik, Eeva Mätlik ehk Katarina von Bock ja mõisavalitseja Laming, kelle nimi kõlab romaanis seoses erinevate tegelastega. Eeva oli Timo truu abikaasa ja mõttekaaslane. Pärit talupoja perest, tuli tal algul kogeda raskusi suhtlemisel aadlikega, kuid meelekindluse tõttu ei lasknud ta ennast teistest häirida ning ta saavutas lugupidamise teiste poolt. Laming oli mõisavalitsejast keisri nuhk. Tema ülesanne oli keisrile ette kanda Timo olukorrast. Lamingul oli tütar, kellesse armus Eeva vend Jakob. Siiski ei asunud nad
Siiski Timo ei lahkunud: ta leidis, et ainult Vene tsaaririigis elades suudab ta midagi muuta, kas või pelgalt oma olemisega olla raudnael impeeriumi ihus. Von Bock pöördus tagasi Võisiku mõisavalitseja majja, kus ta peaaegu kümne aasta pärast ka segastel asjaoludel suri. Lisaks eetilist käitumist ülimaks pidava Timo, on romaanis ka teisi tegelasi, kellest rohkem paistavad silma Jakob Mätlik, Eeva Mätlik ehk Katarina von Bock ja mõisavalitseja Laming, kelle nimi kõlab romaanis seoses erinevate tegelastega. Eeva oli Timo truu abikaasa ja mõttekaaslane. Pärit talupoja perest, tuli tal algul kogeda raskusi suhtlemisel aadlikega, kuid meelekindluse tõttu ei lasknud ta ennast teistest häirida ning ta saavutas lugupidamise teiste poolt. Laming oli mõisavalitsejast keisri nuhk. Tema ülesanne oli keisrile ette kanda Timo olukorrast. Lamingul oli tütar, kellesse armus Eeva vend Jakob. Siiski ei asunud nad
meie rahvust ja traditsioone 19. sajandil. Samas on raamat ka rahvusvaheline, sest kirjutatud on Napoleoni sõdadest ja sellel ajajärgul maailmas toimuvast. Samuti on tegevus tihedalt seotud Venemaa sündmustega. Teose alguses oli troonil Aleksander, lõpus Nikolai. 2. Tegelane Jakob Mätlik romaani aluseks on tema päevaraamat. Ta oli Eeva vend, kes aitas Eevat ja Timot nii palju kui sai. Tema oli üksneist, kes organiseeris ka Timo ja tema perekonna põgenemist, mis aga ometi ära jäi. Laming oli mõisavalitsejast keisri nuhk. Tema ülesanne oli keisrile ettekanda Timo olukorrast. Laming ise väitis, et oli sinna ilmunud mingite mõtetute asjaajamiste pärast, aga kahtlus oli, et ta tuli nende samade paberite pärast, mis Timo oli kirjutanud . Laming oli ka Timotheus von Bocki oletatav mõrvar. Eeva oli Timo truu abikaasa ja mõttekaaslane, kes oli pärit talupoja perest, tuli tal algul kogeda
Ta oleks pääsenud vanglakaristusest, kui ta oleks tsaari ees vabandanud, kuid Timotheus jäi oma põhimõtetele kindlaks. Peale vanglast vabanemist ei olnud ta vaimselt enam stabiilne. Jakob pidas päevikut. Ta sai Bockide elu tänu sellele oma päevikus kajastada, et ta oli Eeva vend. Andis raamatu lõpus päeviku Jürile, sest ta läks välismaale. Eeva vahetas oma nime Katharinaks, et Venemaal abielluda saaks. Oli Timotheusi abikaasa. Ta armastas ja mõistis oma meest. Laming oli keisri jaoks töötav nuhk, kes kandis keisrile Timotheusi tegevustest ette. Laming võis olla Timotheusi tapjaks. Põhiprobleem Teose põhiprobleemiks on Timotheusi suur ustavus. Ta oli lubanud, et räägib tsaarile alati tõtt ning ei varja tema eest midagi. Seetõttu näitas ta ka tsaarile enne avalikku ettekandmist kirja, kus ta kritiseeris tolleaegset seisu Venemaal. Minu arvamus
inimesed ühesuguses olukorras." Romaanis jääb lahtiseks see, kuidas Timo suri. Oli see mõrv või enesetapp? Enesetapp oleks vastuolus Timo paigalejäämise, lahingust mitte põgenemise põhimõttega. Mõrva puhul langeb Timo aga kangelasena, on lõpuni lahingus. Seega on tegelase iseloomustamisel oluline vahe, kas tegu on enesetapu või mõrvaga. Oma versiooni esitab Jakob, kes peab võimalikuks, et Timo surma taga on Laming: "Ma ei usu, et Timo oleks otsustanud Lamingi tappa. Ma olen isegi kindel, et ei. Aga kui ma tuletan meelde Timo kunagist Aleksandri-mängu laskeplatsile tulnud Lamingiga, tundub mulle, et seda otsust Lamingi ees mängida võis ta küll. See võis pakkuda Timole isegi erilist mõnu nüüd, kus ta oli oma ammuse nuhi in flagranti oma tuppa tungimiselt tabanud. Sel juhul ütles Timo ma kujutan ette: "Aa härra Laming " või: "Aa minu valitseja Aleksander nüüd mõistan ma
Elizabeth/Elsy Timo õde Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga Anna Maali Vahterija Lamingu tütar, Jakobi naine härra La Trobe/Jean Frederic/John Frederick/Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul Peter von Mannteuffel Timo õemees, Timole ebasümpaatne, kindralkuberneri kõrv Karl Timo vend, kes avaldas Eevale armastust M - Mõisted · Konstitutsioon - keha ehituse ja talitluse põhilaad / põhiseadus · Hämu vine · Dekabristide ülestõus - detsembris 1825. aastal Peterburi Senati väljakul toimunud relvastatud vastuhakk Venemaa keisrile Nikolai I-le.
Miks on T. von Bocki enesetapp võimalik ja isegi mõistetav? Teose ,,Keisri hull" lõpus toimus peategelase, kellest päeviku autor kirjutab, müstiline surm. Õnnetuspaik aga jätab vastakaid arvamusi, kas von Bock sooritas enesetapu või oli tegu mõrvaga. Timo käest leiti kuulidega laetud püstol kuid haavad mehe näos olid lastud haavlitega laetud relvast, mis rippus toa seinal. Üsnagi tõenäoline võib olla see, et Timo tappis vana keisri spioon Laming, kellega tal polnud head suhted. Paraku aga ei saa välistada võimalust, et von Bock sooritas enesetapu peale kõike, mis tema elus oli toimunud. Olles keisrile edastatud kirja tõttu 9 aastat vanglas, määrati seal Timole diagnoos, et tegu on hulluga. Timo astus paljudest reeglitest vangis olles üle ning ka ta varajasemad teod, näiteks keisrile kirja saatmine, olid tõestuseks, et Timo tervis pole vaimselt korras. Paraku on aga vaimselt haiget
Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga Anna Maali Vahterija Lamingu tütar, Jakobi naine härra La Trobe/ Jean Frederic/ John Frederick/ Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Timoga vastuolus on tegelastest : Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul Peter von Mannteuffel Timo õemees, Timole ebasümpaatne, kindralkuberneri kõrv Karl Timo vend, kes avaldas Eevale armastust 4. Teose ülesehitus, süzee, faabula Jaan Krossi ,,Keisri hull" on kirjutatud päevikuvormis. Härra von Bock võtab endale talupojaseisusest naise Eeva Mätliku. SüTimo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles
Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga Anna Maali Vahterija Lamingu tütar, Jakobi naine härra La Trobe/ Jean Frederic/ John Frederick/ Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Timoga vastuolus on tegelastest : Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul Peter von Mannteuffel Timo õemees, Timole ebasümpaatne, kindralkuberneri kõrv Karl Timo vend, kes avaldas Eevale armastust 4. Teose ülesehitus, süzee, faabula Jaan Krossi ,,Keisri hull" on kirjutatud päevikuvormis. Härra von Bock võtab endale talupojaseisusest naise Eeva Mätliku. SüTimo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles
Mõne aasta pärast tuli koju Jyri. Käis ka Jakobi pool ja see näitas talle Timo keisrikirja. Jyri luges osa läbi ja siis pani käest ära, sest nagu ta ytles, ei saaks ta pärast selle lõpuni lugemist oma isa enam iseenda ees õigustada. Võisikul olles näitas ta yles igakylgset sympaatiat keisri vastu (total brainwash) ja põhjustas selle, et peale ta äraminekut virutas Timo Jakobi nähes oma piibu ahju ja lausus "Ei piipu, ei poega". Veel kõvasti hiljem tuli Võisikule Laming (vana mõisavalitseja, kes neil enne Timo ära viimist oli, see oli juba ammust aega Keisri spioon olnud). See selgitas, et ta on seal mingite mõtetute asjaajamiste pärast, aga kahtlus on, et ta tuli neidsamaseid pabereid otsima, mis Timo kirjutas. Igastahes ykspäev käis Timo toas pauk ja ta leiti eest haavlilaeng näos ja pystol käes. Et kristlik kirik ei salli enesetappu öeldi selle kohta kohe, et tal läks pystolit laadides pauk lahti [:)], aga hr Kross jätab meile ka võimaluse
veel hiljem). Mõne aasta pärast tuli koju Jyri. Käis ka Jakobi pool ja see näitas talle Timo keisrikirja. Jyri luges osa läbi ja siis pani käest ära, sest nagu ta ytles, ei saaks ta pärast selle lõpuni lugemist oma isa enam iseenda ees õigustada. Võisikul olles näitas ta yles igakylgset sympaatiat keisri vastu (total brainwash) ja põhjustas selle, et peale ta äraminekut virutas Timo Jakobi nähes oma piibu ahju ja lausus "Ei piipu, ei poega". Veel kõvasti hiljem tuli Võisikule Laming (vana mõisavalitseja, kes neil enne Timo ära viimist oli, see oli juba ammust aega Keisri spioon olnud). See selgitas, et ta on seal mingite mõtetute asjaajamiste pärast, aga kahtlus on, et ta tuli neidsamaseid pabereid otsima, mis Timo kirjutas. Igastahes ykspäev käis Timo toas pauk ja ta leiti eest haavlilaeng näos ja pystol käes. Et kristlik kirik ei salli enesetappu öeldi selle kohta kohe,
ning vanglas peetavad inimesed ühesuguses olukorras." Romaanis jääb lahtiseks see, kuidas Timo suri. Oli see mõrv või enesetapp? Enesetapp oleks vastuolus Timo paigalejäämise, lahingust mitte põgenemise põhimõttega. Mõrva puhul langeb Timo aga kangelasena, on lõpuni lahingus. Seega on tegelase iseloomustamisel oluline vahe, kas tegu on enesetapu või mõrvaga. Oma versiooni esitab Jakob, kes peab võimalikuks, et Timo surma taga on Laming: "Ma ei usu, et Timo oleks otsustanud Lamingi tappa. Ma olen isegi kindel, et ei. Aga kui ma tuletan meelde Timo kunagist Aleksandri-mängu laskeplatsile tulnud Lamingiga, tundub mulle, et seda otsust Lamingi ees mängida võis ta küll. See võis pakkuda Timole isegi erilist mõnu nüüd, kus ta oli oma ammuse nuhi in flagranti oma tuppa tungimiselt tabanud. Sel juhul ütles Timo ma kujutan ette: "Aa
Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga Anna Maali Vahterija Lamingu tütar, Jakobi naine härra La Trobe/ Jean Frederic/ John Frederick/ Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Timoga vastuolus Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul Peter von Mannteuffel Timo õemees, Timole ebasümpaatne, kindralkuberneri kõrv Karl Timo vend, kes avaldas Eevale armastust Mis juhtub? Härra von Bock võtab endale talupojaseisusest naise Eeva Mätliku. Timo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad. Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele
süsteemi paremini õõnestada kohapeal viibides. Jakob armub algul Timo järele nuhkiva Lamingu tütresse Jetesse, kuid otustab tüdrukul minna lasta, sest puudub usaldus. Hiljem abiellub minategelane Annaga, kes on aga samuti Laminguga verekaudu seotud (tema vallaslaps). Timo sureb kahtlastel asjaoludel pardipüssist lastud kuuli läbi ei ole teada, kas tegu on enesetapuga, mis küll ei läheks tema isiksusega kokku, või tapab ta nuhk (Laming). Teose tegevus toimub 19. sajandil ning osaliselt on aines ka tõsieluline. Probleemid · Väärtused kas tähtsam on kindlaks jääda oma seisukohtadele või need alla suruda, kui see peaks eluolu halvendama ja ühiskonna halvakspanu teenima? Timo otsustas oma eesmärkidele truuks jääda ja neid avalikult ka esitada, olgugi et see ta vangi viis ja seltskonna ees põlu alla pani. Välismaal oleks tal küll kergem olnud, ent ta otsustas jääda
Jüri luges pool läbi ja pani kirja käest, sest nagu ta ütles, ei saaks ta pärast selle lõpuni lugemist oma isa enam iseenda ees õigustada. - Võisikul olles näitas Jüri üles igakülgset austust keisri üle (koolis tehti talle täielik ajupesu). Peale Jüri lahkumist virutas Timo Jakobi nähes piibu ahju ja lausus ,,Ei piipu, ei poega". - Veel hiljem tuli Võisikule Laming mees kes oli mõisavalitseja enne Timo ära viimist, ta oli juba ammu olnud keisri spioon. Laming ise väitis, et oli sinna ilmunud mingite mõtetute asjaajamiste pärast, aga kahtlus oli, et ta tuli nende samade paberite pärast, mis Timo kirjutanud oli. - Ühel päeval kuuldi Timo toas pauku, ta leiti haavlilaeng peas, püstol käes. Kuna kristlik kirik ei salli enesetappu, öeldi kohe, et tal läks püstol laadides lahti. Imelik asi oli selles, et Timo kasutas
Keiser aga tahtis Eeva eest isiklikult aga hoolt kanda ta lasi panna spetsiaalse inimese kes valvab ja selgitab talle mehe kinninabimise põhjusi. Eeva kuulas kõik küll ära kuid õhtul kui mees vangi ei tea kuhu saadeti läks ta metsa ning oli väga segaduses. Vahepeal mõtles Jakob mõtteid, et peaks ikka Jette endale naiseks võtma. Kuid varsti tuli teade, et keski ostab mõisa ära ning sinna kolivad veel paar inimest juurde. Tuli ka välja , et Jette isa Laming oli olnugi kõik need aastad keisri käsutuses sala sisenuhk ja see pööras mehe mõtted taurpidi, sest ta kahtlustas, et ka Jette on sellega kuidagi seotud oma küsimuste põhjal mis ta Peterburi kohta esitles. Laming vallandatigi ning ta sõitis Jettega ära kuigi too vastupidist tahtis. Tänu segastele aegadele otsustasid Timo ja Eeva põgeneda. See oli olnud Eeva plaan. Nad tahtsid minna Pärnust järgmise suve eel laevaga kuhugile , kust neid venemaa kätte ei saaks
viimased niidiotsad kokku seob). Kuid kui sisse arvata Jakobi minevikumeenutusi, siis algab tegevus juba 1813, kui Timotheus von Bock tuli oma polgukaaslase Paul von Bergiga kaasa Holstresse, kus Eeva oli Sabine von Bergi toaneitsiks. 2.Kes on teose peategelased, kirjelda tegelaste omavahelisi suhteid. Keda tegelastest Kross idealiseerib? Teose peategelased: Jakob Mättik, Timotheus von Bock, Eeva Mättik ehk Katariina von Bock ehk Kitty, Jüri ehk Georg von Bock, Anna, Laming, Jette, La Trobe ja Peter Mannteuffel. Omavahelised suhted: *Jakob armastas Jettet, võib isegi öelda, et ta oli mehe eluarmastus, kuid siiski ei saanud nad peale Jette lahkumist Võisikult enam kokku. Põhiliselt sellepärast, et Jakob ei usaldanud tüdrukut, sest ta isaks oli Laming, kes oli Võisikul keisrile nuhiks. *Jakob abiellus Annaga ning nad said ka kaks last, kellest esimene suri sündides, teise nimeks sai Eeva
Anna suri vanadusse, korjates õunu. Jüri .. oli Timo poeg, kes oli ustav keisrile ning päris päevaraamatu. Eeva(väike Eeva) .. oli Jakobi ja Anna tütar, kes abiellus tohtriga ning päris oma vanemate maja. Hr. Laming .. oli mõisavalitseja ja valitsuse kõrv Võisikul. Timo ei sallinud teda. Karl .. oli Timo vend, kes avaldas Eevale armastust, kuid sai naiselt korvi. Samuti olid nad Timoga vastuolus. Dr. Robst .
Jette isand Lamingu piltilus tütar, kes algselt Jakobi järele nuhkima saadetakse, kuid hiljem Jakobisse armub ja temaga ühte heidab. Jakob aga otsustab Jette tema isa pärast maha jätta. Anna Teose peategelase, Jakobi, salasuhtest võrsunud naine. Romaani lõpu-poole selgub, et Anna jäi talle silma just sellepärast, et ta Jettele sarnanes (algul tunnetas Jakob lihtsalt midagi tuttavlikku tema juures, kuid hiljem selgub, et Anna ongi Lamingu sohilaps, seega Jette vanem õde) Isand Laming Võisiku mõisavalitseja ning valitsuse kõrv pärast Timo vanglast vabanemist. John Frederick La Trobe Võisiku uus mõisavalitseja. Peter Otto Zoege von Manteuffel Kõige hilisem mõisavalitseja, nuhk. Kapten Snyder ,,Amelandi" kapten, Bockide põgenemisplaani peategelane, kes pidi nad turvaliselt välismaale oma laevaga viima. Otto Wilhelm Masing- Eeva viiakse tema juurde õppima. J. W. von Goethe kirjutas Timole luuletuse. Mõisted Dekabristide ülestõus- 1825
Kui peale pikka uurimist ja tegutsemist avanes võimalus välismaale põgeneda, otsustas Timotheus aga Eestisse edasi jääda, ta oli paindumatu ja ei tahtnud tsaarile alla anda. Ta oli nõus oma saatusele vastu seisma ja põgenemist pidas ta argpüksilikuks teoks. Kevadel, kui Eeva oli Tartusse sõitnud, leiti Timotheus surnuna oma kabinetist. Paljud arvasid, et see oli enesetapp ja mees ei pidanud enam vastu. Tegelikult aga tappis mehe tema endine järelvalvaja hr. Laming. Timo ei pannud kätt oma elu kallale. Ta oli võimeline oma kunagise teo eest vastutama elu lõpuni ja jäi oma arusaamale keisririigist truuks. Kirja mustandid, mis Eeva vend Jaagup leidis, jõudsid romaani lõpuks Eeva kätte. Oma õepojale seletas Jaagup, et tema isa tegu ei olnud vale, aga tollel ajal võimuvastane. Nooruk, kes oli saanud tähtsaks mereväelaseks ja oli truu keisririigile, pidi ise otsustama, kas mõistab isa tegevuse hukka või on ühel päeval vanemaga ühel meelel
hiljem Jakobisse armub ja temaga ühte heidab. Jakob aga otsustab Jette tema isa pärast maha jätta. Anna Teose peategelase, Jakobi, salasuhtest võrsunud naine. Romaani lõpu-poole selgub, et Anna jäi talle silma just sellepärast, et ta Jettele sarnanes (algul tunnetas Jakob lihtsalt midagi tuttavlikku tema juures, kuid hiljem selgub, et Anna ongi Lamingu sohilaps, seega Jette vanem õde) Isand Laming Võisiku mõisavalitseja ning valitsuse kõrv pärast Timo vanglast vabanemist. John Frederick La Trobe Võisiku uus mõisavalitseja, pärast Lamingut. Peter Otto Zoege von Manteuffel Kõige hilisem mõisavalitseja ning kõige otsekohesem nuhk. Kapten Snyder ,,Amelandi" kapten, Bockide põgenemisplaani peategelane, kes pidi nad turvaliselt välismaale oma laevaga viima Ajalooliselt tähtsad isikud: Venemaa keisrid Aleksander I 1777. aastal 12
sellest aru saama, aga nad ei tahtnud, et keegi teaks, kuna ei tahtnud kõlakate teket. Seega ostis Jakob kevade poole paadi ja hakkas jõge mööda Annal külas käima (lk 179). Anna oli varem olnud abielus, kuid mees suri. Nad abiellusid ja said kaks last, esimene suri sünnitusel, teie lapse nimeks sai Eeva. Anna suri enne Jakobi. A. ema surivoodil tunnistas ta, et Anna on Lamingi tütar. „ Sa ju tunned teda ka… See oli seesama härra Laming“ (lk 262). Peale seda tundis Jakob end halvasti, tundis end reeturina. Jakobi elu mõjutas kõige enam Eeva, kuna E. elu mõjutas Timo väga palju kandus see kõik Jakobile, pealegi oli tema ju Eva vundament, see kes teda püsti hoidis. Isiklikult leian, et Jakobi otsus valida Anna, kuna ta vaid Jettet meenutas oli väär, oleks võinud ju ka esmapilgul kohe valida Jette, hoolimata kõigest muust ja lahkuda mõisast
Pigem astus ta oma saatusele vastu, kui paluks oma tegemiste eest andeks. Vanglast vabanedes oli tal võimalus põgeneda, kui ta oli paindumatu ja jäi Eestisse edasi, tahtmata tsaarile alla vanduda. Ta oli nõus oma saatusele vastu seisma ja põgenemist pidas ta argpüksilikuks teoks. Kui leiti Timo surnukeha arvati, et ta ei pidanud vastu ja sooritas enesetapu. Tegelikult aga tappis mehe tema endine järelvalvaja hr. Laming. Timo ei pannud kätt oma elu kallale. Ta oli võimeline oma kunagise teo eest vastutama elu lõpuni ja jäi oma arusaamale keisririigist truuks. IX PILET 1. Maagilis-realistlik romaan/novell, romantismiaegne romaan, psühholoogiline romaan selgitada zanri olemust, tuua näide 2. Fr. Tuglase uussümbolistlik novell ( lug ja analüüsida ,,Suveöö armastus", ,,Inimese vari" või ,,Popi ja Huhuu") või P. Vallaku uusrealistlik novellistika või A. Gailiti uusromantiline romaan.
tundis keiser end siiski ohustatuna ja ehk laskis ta tappa. Arvan, et Bock ise ei oleks nii lihtsalt alla andnud, ta oli võitlejahingega. Raamat on kirjutatud Timo naise venna Jakob Mätliku päevaraamatu alusel. Mätlik räägib loo enda vaatenurgast. Tegelased: Eeva oli Timo truu kaasa ja mõttekaaslane. Ta saavutas aadlikepoolse lugupidamise. Ta venna arvates oli ta pöörane, sest ta läks mõisa tööle, tal oli suhe baltisakslasega, oli Timo vahistajatega karm. Laming-mõisavalitseja, keisri nuhk. Arvatavasti Timo tapja. 2.E.A.POE LOOMING. ÜHE NOVELLI ANALÜÜS. Kirjandusse astus luuletajana. Tema esimene luulekogu ,,Tamerlan ja teisi luuletusi" ilmus 1827. Teine luulekogu kandis nime ,,Luuletusi". Poe kuulsaim luulekogu on ,,Kaaren ja teisi luuletusi" ja luuletus ,,Kaaren". On kirjutanud ühe romaani ,,Arthur Gordon Pym'i lugu" ja üle 70 novelli ja jutustuse. Poe'd peetakse novelli zanri alusepanijaks Ameerika kirjanduses. Proosaloomingus on 3
On kirjutanud ühe vinge lasteraamatu, apteegi õpipoisist. Väga palju tõlkinud, näiteks praegu hästi oluline ,,Alice imedemaal". Shakespeare on tõlkinud, Balzaci, ,,Eilne maailm" Schweig. ,,Libretto" ooper. Tõlkis 7 keelest: saksa, prantsuse, inglise, vene, rootsi, soome ja ungari. Tal oli ka kirjanduskriitilist loomingut ,,Vahelelugemised I- V", kus on seisukohavõtud, analüüsid ja kriitika. ,,Keisri hull" Jakob Mätlik, õde Eeva, tema mees Timotheus von Bock, Laming on nuhk, tütar Jette ja sohilaps Anna. Võisiku talu, Schlüsselburgi vangla. Keiser Aleksander I pani vangi, Nikolai I vabastas. Õpetaja Masing. ,,Keisri hull" on tõlgitud vähemalt 16 erinevasse keelde, mis muudab selle ühtlasi maailmas üheks tuntumaks eesti kirjandusteoseks. 4. Romaani ,,Keisri hull" analüüs Pilet 10 1. Klassitsismi mõiste KLASSITSISM lahutas vastandid. · Au sees mõistus ja mõistusepärasus ehk ratsionalistlikkus.
On kirjutanud ühe vinge lasteraamatu, apteegi õpipoisist. Väga palju tõlkinud, näiteks praegu hästi oluline ,,Alice imedemaal". Shakespeare on tõlkinud, Balzaci, ,,Eilne maailm" Schweig. ,,Libretto" ooper. Tõlkis 7 keelest: saksa, prantsuse, inglise, vene, rootsi, soome ja ungari. Tal oli ka kirjanduskriitilist loomingut ,,Vahelelugemised I-V", kus on seisukohavõtud, analüüsid ja kriitika. ,,Keisri hull" Jakob Mätlik, õde Eeva, tema mees Timotheus von Bock, Laming on nuhk, tütar Jette ja sohilaps Anna. Võisiku talu, Schlüsselburgi vangla. Keiser Aleksander I pani vangi, Nikolai I vabastas. Õpetaja Masing. ,,Keisri hull" on tõlgitud vähemalt 16 erinevasse keelde, mis muudab selle ühtlasi maailmas üheks tuntumaks eesti kirjandusteoseks. Pilet 10 19. KLASSITSISMI MÕISTE, MOLIERE'I ELU JA LOOMING, ÜHE NÄIDENDI ANALÜÜS Klassitsism (sks klassizismus) on kirjandusvool, mille võrsed tärkasid renessanssi rüpes Itaalias 15. saj ja mis
annaabi.ee 
