Stereotüüp on kõva...................................................................................................4 1.2.Sotsiaalpsühholoogid on leidnud..............................................................................5 2.NAISELIKKUS.........................................................................................................6 2.1.Tänapäeval...............................................................................................................6 2.2.Igavene Naiselikkus.................................................................................................7 3.SOOROLLI STEREOTÜÜP...................................................................................9 4.MEES KUI ANDJA,NAINE KUI VASTUVÕTJA...............................................10 5.NAINE ON SEE,KES LOOB ARMASTUST........................................................12 6.NAISTE HUVID............................................................................................
Tekkisid uued teemad SP-sse: Agressiivsus, abistamine, meeldimine ja armastus. (Berscheid ja Hatfield 1969) uuringud inimestevahelistest romantilistest meeldivustest. See tekitas hulgaliselt boleemikat terves ühiskonnas. Latane ja Darley 1968 uuring Kitty Genovese in New York City SP-de arv tõusis, hakkasid tegelema ka naised ja õpiti laiemates ühiskonnakihtides. Kriis ja ümberhindamine 1970 1984 Süüdistused rassilises ja soolises kaldes, ka tänapäeval on veel kriitikat selliste kallete olemasolus (Graham 1992, Tesser ja Bau 2002) Hakati rakendama rangemaid nõudmisi eksperimentide läbiviimisel. Hakati arenema vastutustundlikumatele seisukohtadele. Oluline muudatus - kognitiivsest psühholoogiast hakati ideid importima ja neid rakendama sotsiaalse käitumise seletamisel. See mõjutab suurel määral tänapäeva SP-t. Uuendati mina-kontsept e "Self (minapilt, kõik, mida sa endast arvad)." Biheiviorismi osa kahanes. "Self"
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15
Lisaks sellele vaadeldakse ka seda, kuidas me suhtleme iseendaga endi sees. Transaktsionaalse analüüsi loojaks on Eric Berne, kelle sulest ilmus 1964.a. raamat "Mängud, mida inimesed mängivad". Ego-staadiumid: Täiskasvanuna on meil olemas 3 potensiaalset ego-staadiumi - Lapse, Vanema ja Täisealise staadiumid. Lapse staadiumisse kuuluvad meie mitmesugused mälestused ja kogemused lapsepõlvest ja me oleme võimelised neid tänapäeval uuesti kogema. Lapse staadiumi jaotada omakorda 3- ks:1)Kohanenud laps 2) Spontaanne laps 3) Loomulik laps. Kohanenud laps on selline laps kes kohandab end vastavalt normidele ja reeglitele ja püüab olla emale ja isale meelepärane. Nendel lastel eksisteerib teatav hirm jääda isolatsiooni, hirm selle ees et neid eiratakse ja vanemas eas on neil vajadus tunnustuse järele, et teised kinnitaksid nende eksistentsi. Spontaanne laps kasvab välja samuti paituste saamise vajaduse alusel
Lisaks sellele vaadeldakse ka seda, kuidas me suhtleme iseendaga endi sees. Ego-staadiumid Täiskasvanuna on meil olemas 3 potensiaalset ego-staadiumi - Lapse, Vanema ja Täisealise staadiumid. See tähendab et aegajalt võime me käituda nagu laps, võime käituda täiskasvanuna ja võime võtta sisse vanema positsiooni. Lapse staadiumisse kuuluvad meie mitmesugused mälestused ja kogemused lapsepõlvest ja me oleme võimelised neid tänapäeval uuesti kogema. Berne järgi võib lapse staadiumi jaotada omakorda 3-ks: 1) Kohanenud laps 2) Spontaanne laps 3) Loomulik laps Kohanenud laps on selline laps kes kohandab end vastavalt normidele ja reeglitele ja püüab olla emale ja isale meelepärane. Nendel lastel eksisteerib teatav hirm jääda isolatsiooni, hirm selle ees et neid eiratakse ja vanemas eas on neil vajadus tunnustuse järele, et teised kinnitaksid nende eksistentsi.
Juudit kasutas kogu aeg ettekäändena Jehoovat, et oma tahtmist saada. Näiteks: selleks, et Olovernese juurde saada, ütles Juudit, et ta sai Jehoovalt unenäos teate. Lisaks veel see kui rahvas hakkas linnas märatsema, siis valetati inimestele, et Jehoova olevat Juuditile teada andnud, et paari päeva pärast saab jälle süüa ja juua. Minu arust on see väga hea näide, kuidas patriootiliste ja religioossete ideedega saab inimeste üle kontrolli võtta. 11. Mida on meil tänapäeval sellest loost õppida? Ma arvan, et sellest loost on kõige rohkem õppida seda, et kõik hea tuleb inimeseni loomulikul viisil ehk kui see inimene on selle väljateeninud, mitte valetamise ja muu pahatahtlikul viisil. Näiteks: Olovernes ei ihanud kuulsust, kuid ta oli saanud kuulsaks läbi oma tegude, mis oli tema jaoks loomulik. M. Traat „Karukell, kurvameelsuse rohi“ 1. See on ülitõsine ja -aus romaan vastutusest elu ja iseenda ees. Selgita miks.
3. Eysenck- Tema pakkus välja idee, et ekstravertsus/introvertsus ning neorootilisus on kaks mõõdet, mille abil on võimalik isiksust kirjeldada. Nene teooria pluss on see, et nende testide abil on võimalik inimesi võrrelda väga täpselt numbrilistel skaaladel. Miinuseks on see, et teooriatel puudub üksmeel. Samuti nad ei seleta eriti midagi. Näiteks: Sul on neorootilisus 9 palli 10. See annab aga lihtsalt fakti ilma selgituseta. Tänapäeval on kõige populaarsem teooria nn "Suur viisik", mis väidab, et isiksuse moodustavad põhiliselt viis suurt mõõdet või dimensiooni: 1. Ekstravertsus/introevertsus Ekstravertsus on seotud sotsiaalsuse, osalemise, jutukusega. Introvertsust seostatakse kinnisema olekuga, häbelikkusega, mittesotsiaalsusega, passiivsusega. 2. Avatus kogemustele Seda seostatakse selliste kalduvuste ja hoiakutega nagu uudishimulikkus, kujutlusvõime, avatus, loovus, esteetilisus. 3
SISUKORD I. ORGANISATSIOONIKÄITUMINE...........................................2 1.1. Organisatsioonikäitumine..................................................................................2 Eksamiülesanne 1. ...................................................................................................5 II. INDIVIID.................................................................................. 6 2.1. Individuaalsus ja isikus......................................................................................6 Eksamiülesanne 2.....................................................................................................8 2.2. Taju...................................................................................................................... 8 Eksamiülesanne 3...................................................................................................13 Eksamiülesanne 4....................................................................
Kõik kommentaarid