100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
margitti
Õppematerjali autor
soolist identiteeti, mida feministid ei pea õigeks. Psühholoogilisest või bioloogilisest erinevusest tähtsam võib olla psühholoogiline identiteet. Naised võivad olla täpselt sama maskuliinsed kui mehed ja bioloogilised mehed võivad lihtsalt olla ,,maskuliinsed" (või seda teeselda) ainult kultuuriliste ettekirjutuste pärast. 2. 1. Feministid. Simone de Beauvoir Kõige tuntumad ja tähtsamad feministid on Virginia Wolf, Simone de Beauvoir, Luce Irigaray, Hélène Cixous, Julia Kristeva, Elaine Showalter, Toril Moi, Judith Butler. Järgnevalt tutvustan kahte neist vaba valiku järgi. Simone de Beauvoir (1908 1986) Prantsusmaa feministliku liikumise eestvedaja, kes sidus end feminismiga 1960ndate lõpus. Oma aja juhtiv intellektuaal, kelle tekstid panid mitmes mõttes aluse feministlikule teooriale ja poliitilisele aktiivsusele, mis kerkisid üles 1960ndatel Lääne- Euroopas ja Ameerikas
nõuet arusaamaga naistest kui erihuvidega grupist ühiskonnas? Võrdsusteooriad käsitlevad naist kui rõhutud Teisena, erinevusteooriad aga omistavad sellele Teise staatusele positiivse tähenduse, väites, et see annab naistele võimaluse kritiseerida domineeriva (mehekeskse) kultuuri norme ja väärtusi ning arendada välja omaenda olemise vorme (näiteks naiskirjutus ja naiskõne) (20.saj. mõttevoolud 2009: 801). Üks tuntuimatest erinevusfeministidest on Luce Irigaray (Belgia). Ta avaldas 1984 aastal naisteksti (ecriture feminine) ,,Sugudevahelise erinevuse eetika", milles tahtis näidata, et meie mõtlemistraditsioon ei võtnud tol ajal arvesse kahte erinevat olemasolu viisi mehelikku ja naiselikku. Ta nimetas selle Samasus- ökonoomikaks, mille kohaselt on mees inimese mõõt ja kõiki teisi, sh naist, väärtustatakse ja hinnatakse vaid suhte kaudu mehega. Irigaray uskus, et erinevuste pidamine vastandlikkusteks
Feministlik kriitika - Uurib ühiskonnas ja kultuuris (võimusuhetes) peituvat mehe-naise rollide ebavõrdset staatust. Feministlik teooria sai 20.sajandi teisel poolel üheks olulisemaks kultuurikriitika suundumuseks (lad. k femina, femineus naine, naiselik). Naisekeskse vaatepunkti rakendamine ajaloole, keelele, võimusuhete ja kultuurile toimub silmatorkavamalt ja mõjukamalt 1960. aastatel ning leiab mitmesuguseid edasiarendusi järgnevatel kümnenditel. Klassikud: Kate Millett, Helene Cixous, Luce Irigaray, Julia Kristeva. Postkolonialistlik kriitika postkolonialismi mõiste ja erinevate maade vastavasisulise kogemuse piiritlemiseks kasutatakse mitmesuguseid selstusi. Ideoloogilises tähenduses seostuks postkoloniaalsus mingite ühiskondlik kultuuriliste mõjude väljatõrjumisega, neist vabanemisega. Kuna dekoloniseerimise protsess on toimunud kipa aja vältel, puudutades väga paljusid rahvusi erinevates piirkondades, siis ei ole postkoloniaalset kogemust võimalik
Kõige elementaarsemal tasandil: kuidas üks või teine ideoloogia tekstis esindatud on. Pööratakse ringi klassikaline arusaam tekstidesr, juhib tähelepanu alternatiividele. d) feministlik kriitika Tekkis poststrukturalismi tuules, uurib ühiskonnas ja kultuuris (võimusuhetes) peituvat mehe-naise rollide ebavõrdset staatust (binaarde opositsioon mees vs naine tekstides juba väga ammusest ajast saadik) Klassikud: Kate Millett, Helene Cixous, Luce Irigaray, Julia Kristeva Millised on tekstis leiduvad patriarhaalsed normid või väärtused? Milline on naistegelaste positsioon ja funktsioon tekstis (peategelane, kõrvaltegelane, episoodiline tegelane jne)? Kas selline kujutuslaad toetab või õõnestab neid norme ning väärtusi? e) postkolonialistlik kriitika seostub rahvuste, kultuuride kokkupõrgetega jne.
analüüsimine. Uurib ÜK-s peituvat mehe-naise rollide ebavõrdset staatust. Millised on tekstis leiduvad patriarhaalsed normid ja väärtused? Milline on naistegelase positsioon ja funktsioon tekstis( on ta peategelane, kõrvaltegelane, episoodiline tegelane jne.)? Kas selline kujutuslaad toetab või õõnestab neid norme ja väärtusi? Klassikud: Kate Millett, Helene Cixous, Julia Kristeva, Luce Irigaray LK. 136 - 143 e) postkolonialistlik kriitika---- Kuidas mõjutavad teksti kultuuriliste erinevuste väljendused ( rass, klass, sugu, religioon, kultuurilised tavad, identiteet)? Kas selline kujutluslaad toetab või kõigutab koloniaalset ideoloogiat ? Olulisemad teoreetikud: Edward Said, Homi K. Bhabha, Gayatri Chakravorty Spivak LK. 145 - 152 f) positivism----------------- 19
saavutusvajaduse toetamine ja elamine kodust väljapoole. Näib, et tänu naisliikumisele muutub ühiskond maskuliinsemaks. Samas, sotsiaalpoliitikutena kallutavad naised vaekaussi jälle feminiinsuse suunas. Sotsioloogid on tõdenud, et Eestlaste väärtustes on toimunud kiired muutused. Muu läänestumise kontekstis on Eestisse saabunud ka turumajandus ja feminismi teooria. Eesti noori ei huvita võrdõiguslikkus, küll aga naisena olemine. Turumajanduse puhul on ahnus ja saamahimu igas inmeses, see on midagi ürgset, bioloogilist. Kuid Eesti mentaliteet, ilmselt sellestsamast loomuliku arengu taotlusest lähtudes, soosib mis tahes erinevusi ja elitismi: Varanduslikud (klassiühiskond), rahvuslikud (meie ja nemad) ja soolised. Eesti vaesed olgu vaesed ja rikkad olgu rikkad, naised naised ja mehed olgu mehed selle kõige "tõelisemas" tähenduses
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool FEMINISM. Essee Mõdriku 2016 1 SISUKORD 1.Feminismi mõiste................................................................................................ 3 2. Femininismi ajalugu............................................................................................ 4 4. Femininismi erinevad harud............................................................................... 5 3. Kuulsad feministid ning nede tuntumad teosed.................................................6 5.Võrdõiguslikkus Eestis......................................................................................... 7 6. Kokkuvõtteks...................................................................................................... 8 7. Kasutatud kirjandus............................................................................................ 9
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid