Muusikaajalugu (1)

Keskkool - Muusika - Muusikaajalugu

5 VÄGA HEA

Muusikaajalugu
konspekt
Perjoodid muusikaajaloos
17.01.07

Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr )

Keskaja muusika ( 5 – 13 saj ) ( gootika )

Renessanss ( 14 – 16 saj )

Barokk ( 17 – 18 saj I poolel )

Klassitsism ( 18 saj II pool – 19 saj I veerand )

Romantism ( 19 saj )

Modertism ( stiilide paljasus) – 20 saj
Vanade kultuurrahvaste muusika
17.01.07
Muusika on sama vana kui inimkond . Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed , vanad ehted , pillide jäänused – kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik – ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati maagilist võimet ja arvati, et selle abil saab mõjutada igapäevaelu ning kaitsta end loodus jõudude ja kurjade vaimude eest. Muusika oli ka suhtlemis vahend.
Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemis taseme juba muisjetes orjanduslikes riikides. Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas

muusika oli seotud teiste kunstiliikidega .

muusikat peeti jumalate kunstiks.

muusika oli ühehäälne
Täiuslikul kujul esines antiik muusika V-IV saj eKr Kreekas. Muusikal oli väga tähtis koht teda peeti vaimse arengu tippuks. Muusika oli harmoonilise inimese kasvatamise vahendiks . Kreeks peeti igal aastal muusika pidustusi jumalate auks ja need jumalad oli Apollon (lüüra)– kunstide jumal, Dionysos( aulos ) – eluröömu ja viljakuse jumal ja nende pidustuste raames tõimusid teatri etendused ning koooride võistlused ja teatri etendustest arensesid šanrid. Neid esitati amfiteatris. Tragöödias on liitunud sõnaline kunst , muusika, näitlemine, tants ja isegi arhitektuur . Tuntumad tragöödiate autorid: Aischylos , Sophekles, Euripides ja komöödia Aristophanes. Rooma impeeriumi muusika lähtus vana-kreeka muusika pärandist ega lisanud sellele kuigi palju olulist. Rooma hinnati muusikat rohkem meelelahutuslikust kui kasvatuslikust küljest, pillimäng ja laulmine oli levinud ka lihtrahva hulgas. Pillimuusikat kanti ette suurte koosseisudega.
Keskaja muusika ( 5 – 13 saj )
24.01.07
Juba rooma keisri riigi ajal hakkas levima kristlus ehk ristiusk . Kristlus tõi suure pöörde inimeste mõttelaadi. Oluliseks muutus usk ainu jumalasse. Keskaja elu suunas kristlik kirik , mis mõjutas ka kunsti. Peamiseks vaimuvaraks olid piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kauneid kirikuid ja katetraale. Ajastu ideaaliks sai pühak – rankelt askeetliku eluviisiga inimene, kes palvetades ja paastudes, meise elu röömudest loobudes, valmistas end ette igevesele õndsusele, mis pidi tulema pärast surma. Lääne kiriku keeskuseks sai rooma ja keskaja muusika jaguneb kaheks

professioonaalne muusika (vaimulik muusika )

rahva muusika ( ilmalik muusika )
professionaalne muusika oli võimude poolt tunnustatud ja keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning profesionaalseteks muusikuteks vaimuliku seisuse esindajad (mungad, pavsid…)
Euroopa muusika alusmüüriks on ühehäälne kiriku laul koraal ehk laul. Et kindlustada kiriku ühtsust ja mõjuvõimu ühtlustas rooma paavst Gregorius Suur kristliku jumalateenistuse korra ( missa ) seal kasutatavad tekstid ja lauluvara ning tema auks antigi rooma katoliku kiriku liturgilisele laulule üldnimeks Gregoriuse koraal (laul).
Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise vorm
Missa – katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm.
Gregooriuse koraal oli ladina keelne, ühe häälne, taktimööduta, proosa tekstiga palve või kiidu laul.
Mitmehäälse laulu liigid
24.01.07

Orgaaaniu – saate häälte kaasa laulmine Gregooriuse koraal

Parallelorgaanium
Vaba orgaanium

Motett – tekkis 13 saj. erinav hääled laulavad eri keeltes ja ei tekste
Sellist mitme häälsust kus kõik hääled on iseseisvad ja võrdse hähtsusega nimetatakse polüfooniaks.
Missa
31.01.07
Missa on katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm mille toimingid hakkati saatma 4-5 saj laulutega. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ( muutumatud osad, mis on kohustuslikud) prooprium (muutuvad osad mis lisatakse vastavalt kiriku kalendri järgi )
Missa muutumatud tekstid

Kyrie elaison ( Issand halasta ) – pavelaul

Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrgus ) – kiidulaul

Gredo in ukum Deum (Mina usun ainsasse Jumalasse ) – usutunnistus

Sanctus / Benedictus ( püha ) ( kiidetud olgu ) – kiidulaul

Argnus Dei qui tollis peccata mundi ( Jumala Tall , kes sa maailma patud endale võtad.halasta meie peale – palvelaul
Meie Isa palve
Meie Isa, kes sa oled taevas
Pühitsetud olgu sinu nimi
Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu
Nagu taevad nõnda ka maa peal
Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev
Ja anna meile andeks meie võlad nagu
Meiegi andeks anname oma võlglastele
Ja ära saada meid kiusatusse
Vaid päästa meid ära kurjast
Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au
Igavesti AAMEN
Ilmalik muusika keskajal eksisteeris rahva muusika näeol. Rahvamuusikud tavaliselt nooti ei tundnud ja ladina keeles ei laulnud. Nende muusika oli rahva keelne ja nad ei tegelenud ainult muusikaga vaid valdasid ka teisi kunsti liiki. Neid nimetati erinevelt Prantsusmaal – songlöörid, Saksamaal – spiilmannid, vanemaal – skomorohhid, Inglismaal – barhid
Rändkunsnike looming innustas ka rüütlite fantaasiat, rüütli poeesia õitseajaks on 12-13 saj rüütli laul tekkis 11 saj lõpul Lõuna – Prantsusmaal ja provansi linnas. Rüütli laulikud tegutsesid õukondade juures, tegelde luuletamise ja laulmisega. Rüütlilaulu peamised liigid olid: armastuslaulud, kangelas laulud. Lõuna – prantsusmaal (trubatuurid) P-Pransusmaal (truäärid) ja Saksamaal (minesingerid). Rüütli laulikute seas oli nii lihtrahvaid kui ka kõrgema seisuse esindajaid. Pillidest olid untud Lauto , harf, psalteerium ( kandla laadne ), fiiden ( viiuli eelkäia ) iga sugused flõõdid
Renessanss
( 14. – 16. saj )
28.02.07
Renessanss tekkis 13 saj Ferenže linnas ja kandus sesalt õige pea teistesse euroopa maadesse – kõigepealt madal maadesse siis prantsusmaale, inglismaal, saksamaale. Renessanss oli ilmaliku kunsti taassünni aeg, pöörduti tagasi Vana – Kreeka kultuuri juurde
Tuleb sõnast renaissace mis tähendab taassünd. Renssanss ajastul toimus vokkaal ja instrumentaal muusika eraldumine uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto, klavessiin , klavikord, viola da braccio (viola eelk.), viola de gamba (tšello eelk.), pommer ( oboe eelk.) dulcion (fagoti eelk.), krumbhorn (kõversarv), trompet . Ilmalik muusika olil mõeldud seltskondlikuks koosmusitseetimiseks seda esitasid õukonna kappellid ja õukonna kutselised lauljad hakkas levima mitmehäälne laulu kultuur tänu nooditrükki tehnika leiutamisele 15. ja 16. saj vahetusel. Avati muusikakoole väljaspool kirikut esimene konservatoorium 1537 aastal Naapolises. Muusikat tellisid ja rahastasid rikkad linnakodanikud ning kaupmehed . Renessanss on polufoonilise muusika ajastu.
Uued muusika šanrid

Missa – hakkati komposeerima missa ordinaariumiga

Reekriem – leinamissa , katoliikiku kiriku jumalateenistusele

Protestantlik koraal

Motett – vaimulik kui ilmalik – sama häälega ja sama tekst ja ühes keeles

Madrigal – ilmalik polufooniline laul

Šansoon – prantsuse ilmalik laul
Protestantlik koraal
28.02.07
Suurmuutus kogu Euroopa kiriku ajaloos toimus aastal 1517 mil Martin Luther (saksausuteadlane ja kiriku tegelane ) vallandas protestantliku reformatsiooni (uue usupuhastuse ) mille eesmärgiks oli saavutada kogutuse suurem osalemine jumalateenistusel. Selleks loobuti ladina keelsetest tekstidest ja kasutati igal maal oma emakeelt
Renessanss ajastu tuntumad heliloojad olid:
Orlando di Lasso ( Orlandus Lassus) ( 1532 – 1594 )
Giovanni Pieluigi da Palestrina ( 1525 – 1594 )
Barokk
( 17 saj. – 18 saj. I pool )
14.03.07
Barokk võrsus 16 saj teisel poolel Itaalia hilis renessansist . Barokk tuleneb sõnast barroco (portukaali k.) – tavatu, ebakorrapärane, kummaline. Ebakorrapärane oli ka ühiskonna elu mis oli vastuoluline ja täis pingeid. Kõikuma löönud usk kirikusse, rohked sõjad ja ülestõusud tekkitasid inimestes ohutunde ja ebakindluse. Muusikat ja kunsti iseloomustab: rahutus , liialdused ja teatraalsus. Barokk muusikas sai publiku emotsionaalne mõjutus vahend. Barokki muusika oli õukonna keskne – õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamis objektiks – arenes kontsert stiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonna kapellides, kiriku kapellides ja ooperi teatrites (esimene ooperi teater 1637.a. Veneetsias. Populaarseks sai instrumentaal muusika mis eraldus vokaalmuusikast ja tekkisid uued instrumentaal muusika šanrid, arenedid tormiliselt pillid kujunes välja keelpillide 4 liikmeline perekond – viiul , altviiul (viola), tsello , kontrabass. Populaarsed olid ka: fagott , põikiflööt, oboe, plokkflõõt. Polufoonilise muusika kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus mille peatähtsus ühel häälel teised hääled moodustavad harmoonilise tausta . Sellajal tegutsesid Cremona viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivaari.
Uued muusikažanrid

ooper

oratoorium

passioon

kantaat

concerto grosso

instrumentaalkontsert

tantsusüit

fuuga
Ooper tekkis 16 ja 17 saj vahetusel. Esimese ooperi autoriks on Itaalia helilooja Jabopo Peri „ Daphne ” (1598) säilinud on „Eurydike” (1600). Barokk ooperi rajas Itaalia helilooja Claudio Monteverdi – tema ooperites on tähtis muusika. Barokkooperile on iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus , suured esinejate koosseisud(umbes 200 lauljat), uhked kostüümid ja keeruliste kaunistustega aariad .
Oratoorium on mitme osaline teos solistile, koorile ja orkestrile erinevalt ooperist puudub lavategevus teos kantakse ette kontsert korras esitajad on samad kui ooperis aga ei ole kostüüme ja lavakujundust.
Passioon on oratooriumi eriliik mille sisuks on kristuse kannatused see põhineb 4 evankeeriumil.
Kantaat on oratooriumist lühem tavaliselt ilma sisuta see väljendab meeleolu, elamust või hetke tunnet .
Concerto grosso on mitmeosaline teos soolo pillide gruppile – väike ansambel mis on barokktrio kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada
Instrumentaal kontsert on 3 osaline teos soolopillile ja orkestrile. Soolo kontserdi rajaja on Antonio Vivaldi. Süit on mitmeosaline teos mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest.ja 17 saj kujunes välja klassikaline tantsusüit millesse ühendati neli erineva rahvusvusliku päritoluga tantsu ja need neli kohustuslikku tnatsu tantsusüidis olid

allemande - aeglane saksa tants

courante - kiire prantsuse tants

sarabande - aeglane pidulik hispaania tants

gigue - šoti hüppetants
Fuuga on polüfoonilise muusika kõige täisulikum vorm, see on mitmehäälne teos milles hääled astuvad sisse üksteise järel kindlate reeglite järgi. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd mis valmistas kuulajat ette keerulise fuuga kuulamiseks.
Barkoki ajastu juhtuvad muusikamaad ja tuntumad heliloojad :
Itaalia:
Jacopo Peri 1561-1633 oli esimeste ooperite autor
Claudeio monteverdi 1567- 1643 barokkooperi rajaja
Antonio vivalidi 1678- 1741 soolokontserdi rajaja
Prantsusmaa:
jean baptiste lully 1632- 1687 prantsuse ooperi rajaja
jean philippe ramear 1683-1764 klavessiini muusika looja
inglismaa:
henry purcell 1659- 1695 inglise ooperi rajaja
saksamaa:
michael praetorius 1571-1621 esimeste saksakeelsete vaimulike kontsertite looja
heinrich schültz 1585-1672 saksa muusika isa, hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse komponeerima
johan sebastian bach1685-1750
georg ftiedrich händel 1685 -1759
Johann Sebastian Bach
(1685 – 1750)
28.03.07
Georg Früdrich Händel
(1685 – 1759)
28.03.07
Sündis Saksamaal Halle linnas, suurema elust ja loome perioodist elas inglismaal. Tema isa oli tuntud õukonna kirurg . Isa suri kui hendel oli 12 aastane ja juura õpinkutele lisandusid muusika õppingud kuulsa halle muusiku Zachovi juures kus ta õppis orelit klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Korralik pärandus isalt võimaldas hendelil nautida vaba muusiku elu, organisti , viiuldaja , klavesenisti ja kapell meistrina Saksamaal ja Itaalias. Ta reisis palju ning tal oli mõjukaid sõpru ja soosituid nii muusikute kui ka kroonitud peade seas, tänu millele tehti talle palju sootsaid töö pakkumisi. 1712 lahkus Saksamaalt Inglismaale kuhu ta jäi elulõpuni elama. Töötas muusikalise juhina Londonis. Peale pankrotti sai ta ajurabanduse, peale seda hakkas kirjutama igavikulise teemaliste oratooriumite poole. Ta jäi pinevaks peale 3 silma operatsiooni, pimetaks jäi 1751. Üle 40 ooperit Julius Caesar, xerxes , alciana.
Üle 30 oratooriumi

messias
israel egiptuses
juudas Makapeus
simson
jephta

Klassitsism
(18. saj II pool – 19. Saj I veerand)
11.04.07
Klassitsism sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbarokk muusikas. Klassitsism on mõistuse kultuse ajastu. Pooldati lihtsat, selget ning arusaavat. Klassitsismile avaldasid mõju prantsuse valgustajat Rousseau , Diderot, Voltaire ideed olied veendunud et inimkonnna progress oleneb teadmistest ja sellepärast pidasid nad oluliseks haridust, arvasid et hariduse kaudu saab end täiustada ja paremaks muuta. Klassitsismi ajal astutu välja kiriku ja valitsejate ülemvõimu vastu, esiplaanile tõusis tavaline inimene maise elu vajadustega ja õigustega. Klassitsistlik kunst võttis eeskuju andiikist mida peeti kõrgeimaks saavutuseks ehk klassikaks. Klassisismi aal valdavaks sai ilmalik teema ja homofooniline mitme häälsus ja määravaks klassiks sai haritudkõrgkodanlus, kes oli ka muusika telliaks ja kontserdi elu korraldajaks. Haritud kõrgkodanlus rajas 18 saj keskel euroopa muusika keskustes ( viin , pariis, hamburg , leitzib, berliin , london) rajas muusika ühinguid mis hakkasid korraldama muusikaelu ning rahastama orkestreid ja maksma heliloojatele teoste eest tasu. Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus – helilooja ei olnud enam kiriku ega õukonna teenistuses. Arenes nooditrükindus ja muusikaajakirjandus, anti välja palju muusika õpikuid. Kujunes välja klassikaline sümfoonia orgestri koosseis. Klassitsismi ajal kujunesid välja vormid ja šanridmis püsivad heliloojate loomingus tänapäevani

sonaadivorm (e. sonaat - allegro ) homofoonilise kõige täiuslikum vorm, jaguneb 3osaks1) tutvustus 2)töötlus 3) repriis - lõpp

variatsioonivorm – põhineb ühel teemal millele järgnevad teema teisendid
AA, A2A3A4 jne

rondovormis kordub erinevate lõikude e episoodide vahel muutumatu refrään
ABACADA
Sonaadi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaadi tsükkel mille 1.osaks on alati sonaadivorm tavaliselt 3-4 osaline
Sonaaditsükli osade vorm
I – kiire – sonaadivorm
II – aeglane – variatsioonivorm
III – tantsuline
IV – kiire – rondo , sonaadivorm või muu
Sonaadi süklil põhinevad uued muusika šanrid

sonaat – soolopillile või koos saatega 3-4 osaline

trio – viiul, klaver, tsello – 3 osaline

keelpillikvartett – sonaadisükkel 4 osaline

instrumentaalkontsert – 3 osaline, soolopill +sümfooniaorkester

sümfoonia – 4 osaline sonaadisükkel, sümfoonia orkestrile
peale instrumentaal muusika oli klassitsismi ajal armastatud muusikaliikideks veel laulumäng ja koomiline ooper, kus tegelsteks olid reaalse elu kangelased ja tegevus toimus kaasajal argi elus. Tõsise ooperi uuendused viis läbi Chrisoph Willibald Cluck - kaotas ära aariate mõtetud liialdused, lavakujundus muutus tagasihoidlikuks , kõike püüti allutada teksti ja sündmustiku mõttele
Ludwig van Beethoven
(1770-1827)
25.04.07
Oli saksa helilooja, koos Haydni ja Modzardi viini klassikalisse koolkonda , teda peetakse viimaseks heliloojaks klassitsismi ajastul ja ka esimeseks romantikuks. Sündis Bonni linnas, tema esimeseks õpetajaks oli isa kes oli õukonna kapelli laulja, muusik oli ka tema vanaisa, ta oli hinnatum kuna ta oli õukonna kapellmeister. Eimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna Gottlob Neefe. 12 aastaselt oli tal töökoht õukonna kapellis klavessiini mängijana. Beethoven oli iseõppija tema luges väga palju ja õppis iseseisvalt mitu keelt prantsuse, ladina ja hispaania keele ja kuulas ülikoolis filosoofia loenguid 1 aasta vabakuulajana, luges palju väärtluulet ja kirjandust , oli õpihimuline 1987 sõitis esimest korda Viini kus kohtus mozartiga ta tahtis saada mozarti õpilaseks ja ütles et pange tähele seda noormeest ja ta paneb terve maailma endast kõnelema. Samal aastal siis ka beethoveni ema suri. Beethoveni hooleks jäi perekonda toita. Isa oli joodik . 1972 aastal sõitis beethoven uuesti viini ja jäi sinna elu lõpuni. Sai kuulsaks klaverimängijana kui andis palju kontserte ja oli vabakutseline ja teoste honoraridest. 25 aastaselt tekkisid kuulmishäired. Kriitiline aasta oli 1802 kui ta oleks peaaegu omalt elu võtnud kui sai aru et kurtus aina süveneb ja süveneb ja see oli tema kontserdi andmisel õnnetus ja tagus mitu klaverit katki kuna ta ei kuulnud klaverit ja püüdis kõvasti mängida peale seda ta tõmbus endaette ja tõmbus viini äärelinna kus ta suvitas ja kirjutas seal testamendi oma vendadele kuid ta ei võtnud endalt elu sest ainuke asi mis tal elu sees hoidis oli kunst. Testament leiti hiljem ta teoste seast. Järgmised 10 aastat oli ta loomingu kõrgperiood mis oli 1802- 1812 mis sündisid ta tuntuimad teosed. Kirjastati palju ta noote ja esitati neid palju sümfooniad olid edukad ja eriti hästi võeti vastu ta viimane sümfoonia (9). Viimases osas oli toodud sisse ka koor. Koor laulab teksti „ood rõõmule” kooriosa oli saanud euroopa liidu hümniks. Esietendus toimus siis kui beethoven oli kurt ja ta polnud 9 aastat midagi kuulnud. Suhtles ta kõnevihikute abil. Enne seda olid kuuldetorud kuid pärast polnud sellest enam abi. Beethoveni matustel osales 10k inimesi. Mozarti saatsid ära ainult tema lähedased sõbrad. „9 sümfooniat”, „5 klaverikontserti”, „1 viiulikontsert”, „32 klaveri sonaati”, „10 viiuli sonaati”, „16 keelpilli kvartetti”, „11 avamängu” 1 ooper „fidelium”, „2 missat”, laulutsükkel „kaugele armastatule ” beethoven ei olnud abielus ta oli tihtipeale armunud kuid abielupelae see ei läinud. Klaverisonaat nr 14 on pühendatud ta armastatule, kelleks oli ta üks õpilane ja ta kinkis talle sonaadi.
Romantism
(19 sajand)
9.05.07
Romantism on tunnete kultuse ajastu, esikohal on inimese sisemaailm – unistused, igatsused ja kujutlused. Romantikute heliloojate armastatud muusikazanriteks olid instrumentaalsed väikevormid, soololaul ja ooper. Loodi palju programmilist muusikat. Kõikidel teostel on olemas programm ehk sõnaline sisuseletus. Romantismiajastu muusikat iseloomustab väga väljendusrikas ja tundeküllane meloodia . 19. Saj tekkis mitmetes maades rahvuslikke koolkondi . Teostele võeti ainestik tihti siis muinasjuttudest ja legendidest. Palju kasutati rahvaviise. Armastatud seltskonnatantsuks sai romantismiajastul valss .

sümfooniline poeem - emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestril

programmiline sümfoonia- on 4 osaline teos sümfooniaorkestrile millel on sõnaline sisuseletus

operett - on meelelahutus zanr kus erinevalt ooperist on suur osa sõnal. Teemaks on tavaliselt õnneliku lõpuga armastuslugu kuid ta võib olla ka ajakajalin

ballett - muusikaline lavateos kus teose sisu antakse edasi tantsides.
Niccolo paganini -itaalia 1782 -1840
Franz scubert -austria 1797-1828
Carl maria von weber -saksamaa 1786 - 1826
Hector berlioz-prtantsusmaa 1803-1869
Robert schumann -saksamaa 1810- 1856
Felix mendelssonn-saksamaa 1809-1847
Fryderyk chopin -poola 1810-1849
Ferenc liszt -ungari 1811-1889
Giuseppe verdi -itaalia 1813 -1901
Richard wagner-saksamaa 1813-1883
Johannes brahms-saksamma 1833-1897
Georges bizet-prantsusmaa 1838-1875
Mihhail glinka -venemaa 1804-1857
Pjotr tšaikovski 1840-1893
Bederich smetana-tšehhi 1824-1884
Antonin dvorak - tsehhi 1841 - 1904
Edvard grieg-norra 1843-1907
Eesti muusika
16.05.07
19 saj kolmandal veerandil pandi alus ka eesti heliloomingule, mis esialgu piirdus koorilauludega. Esimesed heliloojad asjaarmastajad olid: Aleksander Saebelmann -Kunileid(1845-1875), Aleksander Thomson (1845-1917), Friedrich Saebelmann ( 1851 -1911), Karl August Hermann .
I üldlaulupidu – 1869.a. tartus
II üldlaulupidu – 1879 .a. Tartus
III üldlaulupidu – 1880.a. Tallinnas
Esimesed kutselised heliloojad
Johannes Kappel
(1855-1907
Miina Härma (1. naishelilooja ) Õppisid Peterburi Konservatooriumis
(1864-1941) (asutati 1862)
Konstantin Türnpu
(1865-1927)
Õppisid orelimängu ja kompositsiooni. 1891 toimus IV üldlaulupidu kus Miina Härma oli üks organisaator . Miina Härma laulud jagunevad: Isamaalised („Meeste laul”, ”Enne ja nüüd”), Lüürilised armastuslaulud („kui sa tuled too mul lilli”), Rahvaviisi seaded (kus ta liitis mitu rahvaviisi kokku ühkes lauluks).(„ Tuljak ”{pulmalaul, mille alusel on tehtud rahvatants}, „Lauliku lapsepõlv”, „Ei sa mitte vaiki olla
K.Türnpu asus 1916. Aastal asutatud tallinna meeste laulu seltsi koorijuhi kohal.1921 aastal võttis aktiivselt osa lauljate liidu loomisest.
Aleksander Läte (1860-1948) tema teeneks on eesti esimese sümfoonia orkestri asutamine.
Rudolf Tobias (1873-1918)oli silmapaistva sümfoonia talendiga helilooja(oratoorium „Joonase lähetamine)
Artur Kapp (1878-1952) kirjutas sümfoonilist muusikat ja kirjutas ka laule.
Mihkel Lüdig (1880-1958) Oli muusika kõrgema muusika kooli üks rajajaid , nimetati 1923.a. ringi Tallinna Konservatoorium 1993.a. Eesti muusikaakateemia (E M A)
Rahvusliku koorimuusika rajajad
30.05.07
Mart Saar (1882-1963)
Cyrillus Kreek (1889-1963)
Kasutasid oma laulude loomisel rahva viise
Rahvusliku ooperi looja on Evald Aav (1900-1939) I eesti ooper on „Vikerlased”
Selle ooperi tuumaks on ajalooline sündmus 12 sajandist, see räägib muistsete eestlaste röövretkest Rootsi ning sealse kaubalinna Sigtuna hävitamisest ja selle taustal areneb peategelaste armastus draama

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 74 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

74 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

fancy Õppematerjali autor

muusikaajalygu

keskaja muusika missa renessanss barokk klassitsism händel beethoven romantism eesti muusika

Sarnased õppematerjalid

docx

Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt.

Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2

Ballett

doc

Barokk

03.07 Barokk võrsus 16 saj teisel poolel Itaalia hilis renessansist. Barokk tuleneb sõnast barroco (portukaali k.) tavatu, ebakorrapärane, kummaline. Ebakorrapärane oli ka ühiskonna elu mis oli vastuoluline ja täis pingeid. Kõikuma löönud usk kirikusse, rohked sõjad ja ülestõusud tekkitasid inimestes ohutunde ja ebakindluse. Muusikat ja kunsti iseloomustab: rahutus, liialdused ja teatraalsus. Barokk muusikas sai publiku emotsionaalne mõjutus vahend. Barokki muusika oli õukonna keskne õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamis objektiks arenes kontsert stiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonna kapellides, kiriku kapellides ja ooperi teatrites (esimene ooperi teater 1637.a. Veneetsias. Populaarseks sai instrumentaal muusika mis eraldus vokaalmuusikast ja tekkisid uued instrumentaal muusika sanrid,

Muusikaajalugu

docx

Keskaja muusikaajalugu

saj) Keskajal kinnitas Euroopa Kanda kristlus, mis tõi suure pöörde inimeste mõttelaadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks Keskajal olid piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga inimene, kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes, valmistas ennast ette igavesele õndsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahvamuusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnistatud, muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks olid vaimuliku seisuse esindajad (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika alusmüüriks oli ühehäälne Keskaegne kirikulaul Gregoriuse koraal (ehk laul)

Muusikaajalugu

doc

10. kl Õpimapp

Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5

Muusikaajalugu

doc

Keskajast Klassitsismini

ühiskonnas mitmehäälsus vormid Keskaeg (5.- 13. saj) Kirikukesksus; vaimulik Kirikumuusika Valitsevale Kirikumuusikas 8. saj-st orel. Vaimulikus muusikas Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu muusika seotud esitajateks olid ühehäälsusele lisandus Ilmalikus muusikas fiidel, gregooriuse koraal, autor anonüümne; esimesed nimepidi jumalateenistusega, sel vaimulikud ja mungad. lihtne mitmehäälsus rebekk, harf, põikflööt, organum, liturgiline tuntud autorid Leoninus ja Perotinus ( 12. ei olnud iseseisvat rolli Ilmalikes muusikuteks ( organum)

Muusika

doc

Muusikaajalugu- Vastused paljudele mõistetele, küsimustele..

Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos

Muusikaajalugu

doc

Muusikaajalugu: mõisted, isikud

Muusikaajalugu

docx

Muusika ajastud, õpimapp

KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St

Muusikaajalugu

Rohkem sarnaseid