Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Muusikaajalugu (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris









Muusikaajalugu
konspekt








Perjoodid muusikaajaloos
17.01.07
  • Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr )
  • Keskaja muusika ( 5 – 13 saj ) ( gootika )
  • Renessanss ( 14 – 16 saj )
  • Barokk ( 17 – 18 saj I poolel )
  • Klassitsism ( 18 saj II pool – 19 saj I veerand )
  • Romantism ( 19 saj )
  • Modertism ( stiilide paljasus) – 20 saj
    Vanade kultuurrahvaste muusika
    17.01.07
    Muusika on sama vana kui inimkond . Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed , vanad ehted , pillide jäänused – kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik – ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati maagilist võimet ja arvati, et selle abil saab mõjutada igapäevaelu ning kaitsta end loodus jõudude ja kurjade vaimude eest. Muusika oli ka suhtlemis vahend.
    Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemis taseme juba muisjetes orjanduslikes riikides. Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas
  • muusika oli seotud teiste kunstiliikidega .
  • muusikat peeti jumalate kunstiks.
  • muusika oli ühehäälne
    Täiuslikul kujul esines antiik muusika V-IV saj eKr Kreekas. Muusikal oli väga tähtis koht teda peeti vaimse arengu tippuks. Muusika oli harmoonilise inimese kasvatamise vahendiks . Kreeks peeti igal aastal muusika pidustusi jumalate auks ja need jumalad oli Apollon (lüüra)– kunstide jumal, Dionysos( aulos ) – eluröömu ja viljakuse jumal ja nende pidustuste raames tõimusid teatri etendused ning koooride võistlused ja teatri etendustest arensesid šanrid. Neid esitati amfiteatris. Tragöödias on liitunud sõnaline kunst , muusika, näitlemine, tants ja isegi arhitektuur . Tuntumad tragöödiate autorid: Aischylos , Sophekles, Euripides ja komöödia Aristophanes. Rooma impeeriumi muusika lähtus vana-kreeka muusika pärandist ega lisanud sellele kuigi palju olulist. Rooma hinnati muusikat rohkem meelelahutuslikust kui kasvatuslikust küljest, pillimäng ja laulmine oli levinud ka lihtrahva hulgas. Pillimuusikat kanti ette suurte koosseisudega.



    Keskaja muusika ( 5 – 13 saj )
    24.01.07
    Juba rooma keisri riigi ajal hakkas levima kristlus ehk ristiusk . Kristlus tõi suure pöörde inimeste mõttelaadi. Oluliseks muutus usk ainu jumalasse. Keskaja elu suunas kristlik kirik , mis mõjutas ka kunsti. Peamiseks vaimuvaraks olid piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kauneid kirikuid ja katetraale. Ajastu ideaaliks sai pühak – rankelt askeetliku eluviisiga inimene, kes palvetades ja paastudes, meise elu röömudest loobudes, valmistas end ette igevesele õndsusele, mis pidi tulema pärast surma. Lääne kiriku keeskuseks sai rooma ja keskaja muusika jaguneb kaheks
  • professioonaalne muusika (vaimulik muusika )
  • rahva muusika ( ilmalik muusika )
    professionaalne muusika oli võimude poolt tunnustatud ja keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning profesionaalseteks muusikuteks vaimuliku seisuse esindajad (mungad, pavsid…)
    Euroopa muusika alusmüüriks on ühehäälne kiriku laul koraal ehk laul. Et kindlustada kiriku ühtsust ja mõjuvõimu ühtlustas rooma paavst Gregorius Suur kristliku jumalateenistuse korra ( missa ) seal kasutatavad tekstid ja lauluvara ning tema auks antigi rooma katoliku kiriku liturgilisele laulule üldnimeks Gregoriuse koraal (laul).
    Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise vorm
    Missa – katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm.
    Gregooriuse koraal oli ladina keelne, ühe häälne, taktimööduta, proosa tekstiga palve või kiidu laul.
    Mitmehäälse laulu liigid
    24.01.07
  • Orgaaaniu – saate häälte kaasa laulmine Gregooriuse koraal
    • Parallelorgaanium
    • Vaba orgaanium
  • Motett – tekkis 13 saj. erinav hääled laulavad eri keeltes ja ei tekste
    Sellist mitme häälsust kus kõik hääled on iseseisvad ja võrdse hähtsusega nimetatakse polüfooniaks.
    Missa
    31.01.07
    Missa on katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm mille toimingid hakkati saatma 4-5 saj laulutega. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ( muutumatud osad, mis on kohustuslikud) prooprium (muutuvad osad mis lisatakse vastavalt kiriku kalendri järgi )
    Missa muutumatud tekstid
  • Kyrie elaison ( Issand halasta ) – pavelaul
  • Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrgus ) – kiidulaul
  • Gredo in ukum Deum (Mina usun ainsasse Jumalasse ) – usutunnistus
  • Sanctus / Benedictus ( püha ) ( kiidetud olgu ) – kiidulaul
  • Argnus Dei qui tollis peccata mundi ( Jumala Tall , kes sa maailma patud endale võtad.halasta meie peale – palvelaul
    Meie Isa palve
    Meie Isa, kes sa oled taevas
    Pühitsetud olgu sinu nimi
    Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu
    Nagu taevad nõnda ka maa peal
    Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev
    Ja anna meile andeks meie võlad nagu
    Meiegi andeks
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Muusikaajalugu #1 Muusikaajalugu #2 Muusikaajalugu #3 Muusikaajalugu #4 Muusikaajalugu #5 Muusikaajalugu #6 Muusikaajalugu #7 Muusikaajalugu #8 Muusikaajalugu #9 Muusikaajalugu #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-09-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor fancy Õppematerjali autor

    Lisainfo

    muusikaajalygu

    Märksõnad

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    kurat007 profiilipilt
    kurat007: Väga hea materjal!
    20:13 14-01-2010


    Sarnased materjalid

    29
    doc
    Muusikaajalugu
    2
    docx
    MUUSIKA AJALUGU
    7
    docx
    Keskaja muusikaajalugu
    17
    docx
    MUUSIKAAJALUGU
    12
    doc
    Muusikaajalugu
    11
    docx
    Keskaja muusika - Muusikaajalugu
    8
    doc
    Muusikaajalugu-mõisted-isikud
    25
    docx
    Varane muusikalugu





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun