Kui ta suri jäi temast maha ligi tuhat oma käega valmistatud viiulit, peale selle veel kolmsada alti, tsellot ja muud pilli, mille hulgas leidus ka võrratuid kitarre. Stradivari pille tellisid kõik tähtsad isikud nagu näiteks itaalia hertsogid, paavst ja kogu euroopa kuningakojad. Suurima tellimuse Stradivarile esitas Poola kuningas Augustus II-selt. Stradivari viiuleid on peetud kõige täiuslikumaks oma kuju ja tugeva kõla poolest. Stradivari kolmest pojast kaks olid samuti viiulimeistrid , kuid oma isa nad ei ületanud. Kolmas Cremona kuulus viiulimeistrite dünastia oli Guarneride suguvõsa. See perekond andis kolmest põlvkonnast viis meistrit. Kuulsam neist oli Giuseppe Guarneri (1687- 1743). Pilli sisse kleebitud sedelile ta lisaks veel oma nimele pani ka Kristus monogrammi. Esimesed Guarneri pillid valmisid 1725 aastal ja üheks kuulsaimaks viiuliks on peetud tema Paganini ,,kahurit". Teda on peetud ka Stradivari vääriliseks , siis
slaidilt! http://www.youtube.com/watch?v=E1AbgbtKIJg http://www.youtube.com/watch?v=SugtS3tqsoo 17. saj-l sündis Firenzes ooper Idee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse emotsionaalse mõju suurendamise eesmärgil. Esimene ooper oli 1597 Jacopo Peri „Daphne“. Teine ooper Jacopo Peri „Eurydike“ 1600 oli pulmakingitus Prantsusmaa kuningas Henri IV ja Maria de ´Medicile. I ooperihelilooja Jacopo Peri Cremona viiulimeistrid 17. saj-l tegutsesid Cremonas väga kõrgetasemelised viiulimeistrid. Viiuli klassikaline kuju ja ehitus kujunes meister Niccoló Amati ning tema õpilaste Andrea Guarneri ja Antonio Stradivari kätetööna. Amatide suguvõsa Guarneri suguvõsa Andrea Guarneri (1626 - 1698) – Amati õpilane. Pojad: Pietro Giovanni Guarneri (1655 – 1720) ja Giuseppe Giovanni Battista Guarneri (1666 – 1740).
K: madrigal Il bianco e dolce cigno (valge õrn luik) Kuni 16.saj lauldi ja mängiti ühtesid ning samu teoseid ning heliloojad ei kirjutanud spetsiifilist instrumentaalmuusikat. Renessanss-ajastu pille: Vioolad klassikaliste viiulpillide eelkäijad, erineva suurusega 16.saj lõpul loodi klassikaline viiul, kuid tema võidukäik algas järgmisel ajastul. Laulmine oli reness populaarne, viiul oli pill, millega sai järele aimata inimhäält. Cremona linna viiulimeistrid Stradivarid, Amatid, Guarnerid lõid siiani ületamatu kõlaga pille. Viiulimeistrid tegid ka teisi viiulpille: altviiul ehk vioola, tsello , kontrabass (hiljem). Rohkesti mängiti plokkflöötidel erineva suurusega sopran-, alt-, tenor-, bass-plokkflööt Tunti ka ristflööti Lauto üks populaarsemaid pille, näppekeelpill, mandoliini suurem sugulane Oboe eelkäija pommer arenes salmeist. Bass-pommerist dulcianist arenes hiljem fagott 16
itaalia meistrid 1497. a. Bolognas Indias tunti sarnast pilli enne Kristuse sündi Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad Pillikeeli pingutatakse selleks, et nad hakkaksid helisema õigel kõrgusel. Seda tegevust nimetatakse pilli häälestamiseks. Viiuli ehitus Viiuli valmistamine Vanasti : Käsitööna Tänapäeval: Tööstuslikult ja käsitööna Tuntumad Eesti viiulimeistrid Felix Villak Eugen Meri Aaro Altpere http://www.youtube.com/watch?v=2Q0W Kasutatud kirjandus http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_in http://muusika8b.wikispaces.com/viiul
VIIUL 8.r Viiuli Ajalugu Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna- Euroopasse jõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki. Viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari Vanade Itaalia viiulite kõige kuulsaimaks sünnikohaks sai pärast viimase Brescia suure meistri Giovanni Paolo Maggini surma Cremona. Ehitus Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Kõlakasti kitsama osa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on
välimusele suurt tähelepanu. Mehed kandsid tagasihoidlikumaks, kõik ei olnud enam nii parukaid ja naistel olid juuksed seatud kaunistatud. Mehed kandsid veel parukaid uhketesse soengutesse. Riided olid kuid mitte enam nii uhkeid. Kõik oli väga kaunistatud peenete mustritega ja lihtne. valmistatud uhketest kangastest. Olulisimaks pilliks muutus viiul. Kõige Klassitsismi ajastul pillid täienesid ja kuulsamad viiulimeistrid olid Amati, heliloojad kirjutasid rohkem Guarneri ja Stradivari, kes elasid Itaalias. instrumentaalkontserte. Arenes välja ka Barokkorkestridki koosnesid viiulitest ja klassikalise sümfooniaorkestri koosseis. viooladest. Tänapäevast klaverit asendas Pillid täiustusid ja said tänapäevase klavessiin. Oli ka oreli võidukäik. välimuse. Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning Klassitsisme ajastul tekkis palju uusi kantaat
populaarsuses kasv. pillide tormiline areng.- orkestrimuusika buum.- muusika muutus rõhutatult tonaalseks.- polüfoonilise mitmehäälsuse kõrvale astus homofooniline. Muusika koht ühiskonnas: -Kontsertid publikule (muusika muutus koosmusitseerimise objektist kuulamisobjektiks.- Professionaalsete muusikute klass.- muusikud töötasid õukonna ja kirikupillides. Muusikainstrumendid: täiustati keelpille(viiul, vioola, kontrabass), tähtsaimaks soolopilliks sain VIIUL. Kuulsamad viiulimeistrid: A.Stradivari, G. Amatid. Konstrueeriti põikflööt ja fagott. Võeti kasutusele haamerklaver, populaarsed ka oboe ja plokkflööt.Ooper-orkestri, koori, solistide osalusega muusikalavastus, kus sisu edestatakse lauldes.eelkäijad: Vana Kreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid renessansiaegsed õukonnaetendused.Oratoorium- nagu ooperi ettekanne kõik ooperiga sama, aga puudub lavaline tegevus.Passioon- oratooriumia alaliik, mille sisuks on jeesuse kannattused
minnesingeritekssaksamaa. meistersinger Renessansiajastu muusika: mõiste renessanss võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis(taassünd). Tekkisid esimesed puhtinstumentaalsed zanrid. ilmalik: madrigal, sansoon, kaanon. vaimulik: motett ja missa. Barokiajastu muusika: Barokiajastu muusikat ja kunsti iseloomustavad: dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. (muusikas võetakse kasutusele:trillerid ja eellöögid) Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid(amatid,guarnierid, a. stradivar) levinuim muusika instrument: viiul ja orel! Ooper: Ooperi sünnimaa on Itaalia. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri "Daphne"(1597) ja "Orpheus ja Eurydike"(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse Claudio Monteverdit. Retsitatiiv on kõnelaul. Oratoorium: Oratooriumi erinevus ooperist puudub lavaline tegevus, domineerivad koorid, kesktegelaseks jutustaja, sisu antakse edasi vaid muusikaliste vahenditega.Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega.
sajandi välja paistvamaid heliloojaid. Pime orelimängija. 2) Giovanni Pierluigi da Palestina- 16.sajandi kogu Euroopas tuntuimaid heliloojaid. Ta kirjutas ka 500 vaimulikku teost ja 105 missat ning 100 madrigari. 6. Ooper. Vastus: Milano da Scala- kuulsamaid ooperiteatreid, kus kõik käivad ennast koolitamas. 16.sajandil tekkis ooper Firenzes. 1637.aastal Veneetsias avati esimene ooperiteater nimeks oli tal San Cassiano. Kokku oli 17 ooperiteatrit. 7. Instrumentaalmuusika. Vastus: Kuulsaimad viiulimeistrid on Stradivarid, Amatid ja Guarnerid. Kõige legendaarsem viiulimeister on Niccolo Paganini. Klaverisünd: 18.sajandi algul leiutas itaallane Bartolomeo Cristofori haamerklaveri, tänapäeva klaveri eelkäia. 9. Muusikud. Vastus: 1) Antonio Vivaldi- teose ’’aastaajad’’ (kevad) autor. 2) Guiseppe Verdi- Maailma ooperi kuningas. (üle 20 ooperi teinud) Lauljad: Luciano Pavarotti, Andrea Bocelli, Salvadore, Robertino Loretti. 10. Mõisted. Madrigar- karjuselaul Belganto- Ilus laul
mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditekga. 13. Seleta mõistet passioon? Jeesuse kannatuslugu. 14. Millised linnad kujunesid 17 sajandil Euroopa peamisteks ooperikeskusteks? Veneetsiast, 15. Iseloomusta lähemalt nende linnade ooperi koolkondi? Veneetsia-tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja tavaefektid. 16. Nimeta barokiajastu kuulsamad viiulimeistrid? Nicolo Amati, Andrea Guarner, Antonio Stradivari. 17. Mida tead nende pillide kasutuse kohta tänapäeval? Nende meistrite viiulid on kõrgelt hinnatud muusikainstrumendid ja eriliselt kauni kõlaga. 18. Nimeta barokiajastu olulisemad instrumentaalmuusikavormid. Sonaat, Kontsert, Concerto grosso, Soolokontsert.
Aariates saab juhtivaks faktoriks 4. Tegelaskujudeks rikkama klassi meloodia esindajad või antiiksete müütide 4. Ooper peab olema vaimuliselt ja tegelased moraalselt ühendav. 1637. aastal avati veneetsias esimene ooperiteater. INSTRUMENDID: Olulisimaks pilliks INSTRUMENDID: Klassitsismi ajastul muutus viiul. Kõige kuulsamad pillid täienesid ja heliloojad kirjutasid viiulimeistrid olid Amati, Guarneri ja rohkem instrumentaalkontserte. Arenes Stradivari, kes elasid Itaalias. välja ka klassikalise sümfooniaorkestri Barokkorkestridki koosnesid viiulitest ja koosseis. Pillid täiustusid ja said viooladest. Tänapäevast klaverit tänapäevase välimuse. asendas klavessiin. Oli ka oreli võidukäik. HELILOOJAD: A. Vivaldi, J.S. Bach, HELILOOJAD: Viini klassikud: J. Haydn, A.Corelli, G.F Händel, C. Monteverdi W.A. Mozart, L
Keskaegsetest erinevatest keelpillidest kujunesid renessanssi ajal tänapäevaste keelpillide lähemateks esivanemateks viola da gamba, mida mängiti põlvedel või põlvede vahel hoides ning viola da braccio, mida mängides õlale või rinnale toetati. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari. Antonio Stradivari loodud mudel on olnud eeskujuks valdavale enamusele pärast teda valmistatud viiulitele.
· Kontsertstiili teke · Viisirikkus-sopran · Rütmika muutumine motoorseks · Dünaamika · Piano, forte vaheldumine · Instrumentaalmuusika populaarsuse kasvamine · Pillide tormiline areng · Kujunes välja barokkorkester · Muusika muutus rõhutatult tonaalseks · Kontserdid publikule · Tekkis professionaalsete muusikute klass · Homofooniline mitmehäälsus · Cremona viiulimeistrid · Zanrid/vormid: ooper, oraatium, kantaat, passioon, kirikukontsert, concerto grosso, fuuga, süit · J.S.Bach, G.F.Händel, C.Monteverdi, A.Vivaldi BACH HÄNDEL *Polnud uuendaja Põhizanrid: ooper, oraatium teosed polüfoonilise muusika kõrgpunkt *Ooper: orelivirtuoos Peategelased antiikmaailmast
publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikal oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid. Konstrueeriti uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum
Gregooriuse laul ühehäälne kirikulaul, mida esitasid mehed ilma saateta ja ladina keeles. Muusikaline palve, mis on määratud Jumalale ja tekst pärines piiblist. Renessanss Levis ilmalik muusika, mida viljeleti nii oma lõbuks kuid tekkisid ka juba muusikud, kes teenisid sellega elatust. Renessasni ajal loodi ka uusi pille, sealhulgas pill, mille "võis laulma panna nagu inimese". See pill on viiul. Maailmakuulsad viiulimeistrid on Stradivariused ja Amatid. Esimene ooper esietendus Firenzes 1597 a., kuid see pole kahjuks säilinud. 3 aastat hiljem esietendus "Eurydike" ja see on ka säilinud tänapäevani. Barokk Barokiajal muutusidki väga laialt kasutatavaks suured kontrastid muusikas. Muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Üheks suureks baroki tunnuseks on ratsionaalselt korrastatud maailmapilt.
laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Kontsertstiil - muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Instrumentaalmuusika- muusika., mida esitavad muusikainstrumendid. Cremona koolkonna viiulimeistrid- Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari. Barokktrio- viiul, vioola, tsello(basspill). Barokkorkester- kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt. Tsello, kontrabass, fagott jm. Homofoonia- mitmehäälsuse alaliik, kus hääled jagunevad juhthääleks ja saatehäälteks. Polüfoonia- mitmehäälsus, kus korraga kõlab mitu iseseisvat meloodilist liini. Monofoonia- kõik pillid ühehäälselt
mõjutusvahend, objektist astus homofooniline tähtsaimaks soolopilliks sai oratoorium, kantaat, Claudio Montoverdi dünaamiline, rahutu, kuulamisobjektiks- mitmehäälsus viiul (NB!Cremona passioon, Henry Purcell peegeldas konflikte kontserdid publikule. viiulimeistrid) instrumentaalkontsert, Jean-Philippe Rameau ühiskonnas (NB! Tekkis profesionaalsete Konstrueeriti põikflööt ja concerto grosso, Arcangelo Corelli Võimukas absoluutne muusikute klass ; fagott, võeti kasutusele instrumentaalne Antonio Vivaldi
Soolopilli ja orkestri vastandamine. Reeglina 3-osaline: kiire-aeglane-kiire. Kontserdis soleerib peamiselt viiul, aga ka tšello, fagott, oboe jne. Viiulikontserte on loonud VIVALDI (on tugevasti mõjutanud Bach'i, kes töötles Vivaldi kontserte), TELEMANN, BACH, TARTINI. Orelikontserte HÄNDEL, klavesiinikontserte BACH. Kõrgbaroki ajal arenes mazoor-minoor tonaalsus, oktaav jagati 12 võrdseks pooltooniks. Siitpeale sai võimalikuks kõigi helistike kasutamine. Pilliehituse õitseng: viiulimeistrid AMATI, STRADIVARIUS, GUARNERIUS, STEINER. Tšello tõrjus aegamisi kõrvale viola da gamba, põikflööt plokkflöödi, haamerklaver (esmakordselt ehitanud CHRISTOFORI Firenzes 1700. a. paiku) klavessiini ja klavikordi.
Portreede, usu- ja mütoloogiateemaliste maalide kõrvale tulid natüürmordid ja olustikupildid. Maalikunst täienes linnavaadete, maastiku- ja meremaalidega. Barokk-ajastul pöörasid rikkad oma välimusele suurt tähelepanu. Mehed kandsid parukaid ja naistel olid juuksed seatud uhketesse soengutesse. Riided olid kaunistatud peenete mustritega ja valmistatud uhketest kangastest. Olulisimaks pilliks muutus viiul. Kõige kuulsamad viiulimeistrid olid Amati, Guarneri ja Stradivari, kes elasid Itaalias. Barokkorkestridki koosnesid viiulitest ja viooladest. Tänapäevast klaverit asendas klavessiin. Oli ka oreli võidukäik. Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning kantaat. Orkestrimuusika liikideks olid concerto grosso ja soolokontsert. Muusika oli pingeline ja erutatud, polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika. Teosed olid keerukamad ja esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi. Tähtis oli tekst
Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna-Euroopasse jõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki. Tänapäeva viiuli kujunemislugu on keeruline ja kulgenud mitut liini pidi. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari. XVI sajandi teisel poolel levisid viiul ja selle meisterdamise kultuur kiiresti eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale ning mujale Euroopasse. Tuntuim prantsuse viiulimeister oli Jean Babtiste Vuillaume. Prantsuse Revolutsiooni ajal levima hakanud antiigi-ihalus tõi kaasa ka huvi vanade muusikariistade vastu ning peagi avastasid XIX sajandi muusikud nende pillide võlu
Barokiajastu instrumentaalmuusika 17. saj. popul. pill – viiul. Cremona linna viiulimeistrid: Amati, Stradivari, Quanneri. Barokktrio – ansamblikoosseis, mis koosnes: 1. Kahest harmooniapillist, mis improviseerisid bassnootidele saateakorde. Klavessiin, orel, lauto, viiul 2. Basso continuo – katkematu bassihääl, saadab meloodiat ja sellele on ehitatud harmooniaakordid (generaalbass → sellest tuleb ka teadmine, et barokiajastut kutsuti generaalbassi ajastuks). Tšello, viola da gamba, fagott, violiin.
a. Veneetsias. Populaarseks sai instrumentaal muusika mis eraldus vokaalmuusikast ja tekkisid uued instrumentaal muusika sanrid, arenedid tormiliselt pillid kujunes välja keelpillide 4 liikmeline perekond viiul, altviiul(viola), tsello, kontrabass. Populaarsed olid ka: fagott, põikiflööt, oboe, plokkflõõt. Polufoonilise muusika kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus mille peatähtsus ühel häälel teised hääled moodustavad harmoonilise tausta. Sellajal tegutsesid Cremona viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivaari. Uued muusikazanrid 1. ooper 2. oratoorium 3. passioon 4. kantaat 5. concerto grosso 6. instrumentaalkontsert 7. tantsusüit 8. fuuga Ooper tekkis 16 ja 17 saj vahetusel. Esimese ooperi autoriks on Itaalia helilooja Jabopo Peri ,,Daphne" (1598) säilinud on ,,Eurydike" (1600). Barokk ooperi rajas Itaalia helilooja Claudio Monteverdi tema ooperites on tähtis muusika
1. Millise sõna järgi on barokk-stiil oma nime saanud ning mida tähendab see sõna portugali keeles? Ajastu nimetus tuleb portugali keelest, kus sõna barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 2. Milline pill muutus barokiajal tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks? Nimeta kuulsaid suguvõsasid, kes neid pille valmistasid. Tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks muutus viiul. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonia Stradivari) 3. Keda peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks, nimeta tema loodud ooper. Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse Claudio Monteverdit. Tema loodud ooper on ''Orpheus''. 4. Milles seisneb oratooriumi erinevus ooperist? Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega.
Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum
võimalused. Viiuli ajalugu: Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Euroopa aladele jõudsid esimesed viiuli eelkäijad umbes IX sajandil tänu Idamaistele ränduritele. Viiuli vaarisaks peetakse keskaegset rebekki. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIXXX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandi paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari. Viiulid tänapäeval: Tänapäeval valmistatakse viiuleid nii tööstuslikult kui ka enamvähem samade võtetega nagu seda tegid renessanssiaegsed meistrid. Pealtnäha sarnaste pillide hinnad võivad erineda aga koguni kuni kümneid tuhandeid kordi. Oksjoneil müüdavate pillide hulgas hoiavad hinnarekordeid siskin "vanad itaallased" ning need võivad maksta miljoneid eurosid.
ladinakeelne; keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Nt. Händel'i "Messias", "Halleluuja".Hayden'i "Loomine" ja "Aastaajad" 16)Passioon (lad.k-kannatus) jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast ja kasvas välja Kristuse kannatusloo lugemisest altari ees, mida esitasid preestrid dialoogi vormis. Nt. Bachi "Johannese passioon" , "Matteuse passioon". 17)Viiulit kasutati soolo- ja ansamblipillina instrumentaalmuusika kontsertidel. Viiulimeistrid olid nt. Vivaldi, Stradivari, Amatid, Guarnierid. 18)Levinumad instrumentaalkoosseisud olid: barokktrio, soolohääl, itaalia orkester. 19) Concerto grosso esitab koosseis, kus barokktriole on liidetud suurem koosseis, mis toetab väiksemat lõiguti. Soolokontsertil vastandatakse orkestrile üht või mitut soolopilli mis toetuvad orkestri bassile. Helilooja: A.Corelli. (Vivaldi-eeskujuks varaklassikalisele orkestrimuusikale) 20) A
Keskaegsetest erinevatest keelpillidest kujunesid renessanssi ajal tänapäevaste keelpillide lähemateks esivanemateks viola da gamba, mida mängiti põlvedel või põlvede vahel hoides ning viola da braccio, mida mängides õlale või rinnale toetati. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari. Antonio Stradivari loodud mudel on olnud eeskujuks valdavale enamusele pärast teda valmistatud viiulitele. Vanade Itaalia viiulite kõige kuulsaimaks sünnikohaks sai pärast viimase Brescia suure meistri Giovanni Paolo Maggini surma Cremona. XVI sajandi teisel poolel levisid viiul ja selle meisterdamise kultuur kiiresti eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale ning mujale Euroopasse; 1560
-Bach oli sügavalt usklik, Händel polnud, tegi küll nende ainetel teoseid aga äri eesmärgil -Bach elas kogu elu Saksamaal, Händel reisis ringi -Bach oli vaene, ta vanemad surid, elas vennaga, Händel oli rikas -Mõlemad kirjutasid suurteoseid -Nad olid väga head dirigendid -Mõlemad olid Sakslased -Jäid oma elu lõpus pimedaks (ebaõnnestunud silmaopp) 5. Missugused pillid arenesid baroki ajal?. Kindlasti kuulsad viiulimeistrid! -Viiulid. Barokiajal algas Euroopas viiuli võidukäik. -Cremona koolkonda kuulusid : - Niccolo Amati, -Andrea Guarneri, -Antonio Stradivari -Parim viiulimängija - Niccolo Paganini -alus pannakse ka ülejäänud viiuliperek pillidele - vioola e altviiul, tsello, kontrabass -Puhkpillid : tropmet, fagott, oboe, + (ventiilideta)- metsasarv, tromboon -klahvpillid : klavessiin, orel -Oreleid hakati kõige rohkem valmistama Saksamaal, sest Martin Luther
barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum
uni p?ima emotsionaalsena ja muusikal puudus sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest muusikast palju ?ekesisem. Muusika tellis ?kond , organiseeris kuulamise ning tasustas muusikuid. Sel ajal tekkis ka kontsertstiil. Vaikselt vajus muusika ka suurema publiku ette. Renessanssi muusika sobis nii kuulamiseks kui ka tantsimiseks , siis Barokkmuusikast kuulati pingsalt. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus t?tsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid. Konstrueeriti uusi puhkpille ja v?ti kasutusele haamerklaver. K?ge avalisemaks pilliansambliks sai barokktrio , kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassih?l ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus trio ei t?ista mitte pillide , vaid partiide arvu , kuna basso continuo't m?gis v?emalt 2 pilli. T?tsamad meloodiapillid olid viiul , oboe ja plokkfl?t. Barokk on muusika ajaloos umbes 1600-1750 v?danud ajaj?k.Tol ajal asendusid pol
· Singspiel - Saksa laulumäng, mis sündis inglise ballaadooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele. Võrdlus barokkajastuga: ROMANTISM KLASSITSISM______ INSTRUMENDID Olulisimaks pilliks muutus viiul. Kõige Klassitsismi ajastul pillid täienesid ja kuulsamad viiulimeistrid olid Amati, heliloojad kirjutasid rohkem Guarneri ja Stradivari, kes elasid instrumentaalkontserte. Arenes välja ka Itaalias. Barokkorkestridki koosnesid klassikalise sümfooniaorkestri koosseis. viiulitest ja viooladest. Tänapäevast Pillid täiustusid ja said tänapäevase klaverit asendas klavessiin. Oli ka oreli välimuse. võidukäik.
Tekkis kontsert stiil. Tekkis professionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonnakapellides, kirikukapellides. I ooperiteater avati 1637.a Veneetsias. Populaarseks sai instrumentaal muusika , mis erines vokaalmuusikast. Tekkisid uued instrumentaalmuusika zanrid. Arenesid tormiliselt pillid. Kujunes välja keelpillide nelja-liikmeline perekond: Viiul Viola (altviiul) Tsello Kontrabass Gremona viiulimeistrid Guarnieri Amati Stradivaari Tuntumad puhkpillid: Fagott Oboe Plokkflööt Põikiflööt Uued muusikazanrid VOKAAL: · Ooper · Oratoorium · Passioon · Kantaat ISTRUMENTAAL: · Concerto grosso · Instrumentaalkontsert (soolokontsert) · Tantsusüit · Fuuga Ooper tekkis 16. Ja 17. Sajandi vahetusel. Esimene ooperi autor oli Itaaliast Jacopo Peri. I ooper "Daphne" 1597.a
Muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. 16. sajandi püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt.
Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette,kujunes välja professionaalsete muusikute klass, kes töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid ka kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Rohkem kerkis esile ka instrumentaalmuusika ning tormiliselt arenesid ka pillid Viiul muutus tähtsaimaks ansambli-ja soolopilliks ( kuulsad viiulimeistrid Amatid,Guarnierid, Antonio Stradivari ) Konstrueeriti uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum
See on viiul. Ta on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Esimese tänapäeva viiuli moodi pilli tegid itaalia meistrid 1497. a. Bolognas. Täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil itaalja viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivari. Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaasja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Kõlakasti ülaosa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff"). Viiuli kaela külge on omakorda kinnitatud toredasti keerdus pea, millel on natuke naljakas nimi -tigu. Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad. Nende
Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Esimese tänapäeva viiuli moodi pilli tegid itaalia meistrid 1497. a. Bolognas. Täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil itaalja viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivari. Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaasja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Kõlakasti ülaosa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff"). Viiuli kaela külge on omakorda kinnitatud toredasti keerdus pea, millel on natuke naljakas nimi -tigu. Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad
koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum
Põhineb 4 evangeeliumil. Kannab ette tenorsolist (jutustavalt), saateks koor. Ülesehitus: lisanduvad tegelaskujud ja nende otsene kõne; passiooni ava ja lõpukoor. Bach "Matteuse Passioon" (vähem religioosne, rohkem isiklik, jõuline, rahvalauludele omaste meloodiatega) INSTRUMENTAALMUUSIKA 17.saj pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli ja soolopillina (tuntud viiulimeistrid Amati, Stradivari). Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti kirikute juures Sonaat instrumentaalteos, mis koosneb mitmest eri karakteriga lõigust. (eri tüübid: kiriku ja kammersonaat). Kuulsaim helilooja oli Arcangelo Corelli (16531713) Kontsert tavaliselt 3osaline teos solisti(de)le ja orkestrile
tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne
tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne
1637.a. Veneetsias. Populaarseks sai instrumentaal muusika mis eraldus vokaalmuusikast ja tekkisid uued instrumentaal muusika sanrid, arenedid tormiliselt pillid kujunes välja keelpillide 4 liikmeline perekond viiul, altviiul(viola), tsello, kontrabass. Populaarsed olid ka: fagott, põikiflööt, oboe, plokkflõõt. Polufoonilise muusika kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus mille peatähtsus ühel häälel teised hääled moodustavad harmoonilise tausta. Sellajal tegutsesid Cremona viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivaari. Uued muusikazanrid 1. ooper 2. oratoorium 3. passioon 4. kantaat 5. concerto grosso 6. instrumentaalkontsert 7. tantsusüit 8. fuuga Ooper tekkis 16 ja 17 saj vahetusel. Esimese ooperi autoriks on Itaalia helilooja Jabopo Peri ,,Daphne" (1598) säilinud on ,,Eurydike" (1600). Barokk ooperi rajas Itaalia helilooja Claudio Monteverdi tema ooperites on tähtis muusika. Barokkooperile on iseloomulik
annaabi.ee 
