Muusikaajalugu
Meiegi andeks anname oma võlglastele
Ja ära saada meid kiusatusse
Vaid päästa meid ära kurjast
Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au
Igavesti AAMEN
Ilmalik muusika keskajal eksisteeris rahva muusika näeol. Rahvamuusikud tavaliselt nooti
ei tundnud ja ladina keeles ei laulnud. Nende muusika oli rahva keelne ja nad ei tegelenud
ainult muusikaga vaid valdasid ka teisi kunsti liiki. Neid nimetati erinevelt Prantsusmaal
songlöörid, Saksamaal spiilmannid, vanemaal skomorohhid, Inglismaal barhid
Rändkunsnike looming innustas ka rüütlite fantaasiat, rüütli poeesia õitseajaks on 12-13 saj
rüütli laul tekkis 11 saj lõpul Lõuna Prantsusmaal ja provansi linnas. Rüütli laulikud
tegutsesid õukondade juures, tegelde luuletamise ja laulmisega. Rüütlilaulu peamised liigid
olid: armastuslaulud, kangelas laulud. Lõuna prantsusmaal (trubatuurid) P-Pransusmaal
(truäärid) ja Saksamaal (minesingerid)