Keskaja muusikaajalugu (0)

vivaldidfghjklznootxcvbnmqwertyuiopasmissamozarvityuiopasdfghjklzxpolüffooniacvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmfuugaqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmrtyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmrtyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmrtyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmrtyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmrtyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmrtyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmrtyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnm
Keskaja muusika
Keskaja muusika (5. – 13.saj)
Keskajal kinnitas Euroopa Kanda kristlus , mis tõi suure pöörde inimeste mõttelaadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks Keskajal olid piiblilood . Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga inimene, kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes, valmistas ennast ette igavesele õndsusele, mis peab tulema pärast surma.
Keskaja muusika jaguneb kaheks:

• Professionaalne muusika (vaimulik muusika)
  
• Rahvamuusika (ilmalik muusika)
  

Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnistatud , muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks olid vaimuliku seisuse esindajad (mungad, preestrid , paavstid).
Euroopa muusika alusmüüriks oli ühehäälne Keskaegne kirikulaul – Gregoriuse koraal (ehk laul). Et kinnitada kiriku ühtsust ja mõjuvõimu ühtlustas Rooma paavst Gregorius Suur (6.saj) kristliku jumalateenistuse läbiviimise korra seal kasutatavad tekstid ja lauluvara ning seepärast antigi tema auks Rooma katoliku kiriku liturgilisele laulue üldnimeks Gregooriuse koraal.
Gregoriuse koraal oli :

• ladinakeelne
  
• Ühehäälne
  
• Taktimõõduta
  
• Proosatekstiga
  

Mitmehälse laulu liigid
Esimesed näited mitmehäälsest kiriku laulust on pärit 10.saj. Üks teada olev mitmehäälne kirikulaul on :
Organum – Saatehääl(t)e kaasalalulmine gr. Koraalile.

Paralleelorganum

Vaba organum
Motett tekkis 13.saj, kus iga hääl laulis erinevat teksti, erinevas keeles.
Niisugust mitmehäälsust, kus kõik hääled on võrdsed ja iseseisvad, nimetatakse polüfooniaks.
Missad
Missa on Katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, mille toiminguid hakati 4 – 5 saj. saatma lauludega.
Missa osad jagunevad:

• Orginaarium – muutumatud tekstid, mis on kohustuslikud igal jumalateenistusel
  
• Proprium – muutuvad tekstid, mis lisatakse vastavalt kirikukalendri tähtpäevadele.
  

Kyrie eleison – pavlelaul ( Issand , halasta)

Gloria in excelsis Deo – kiidu laul (Au olgu Jumalale kõrges)

Credo in unum Deum - usutunnistus (Mina usun ainsasse jumalasse)

Sanctus/ Benedictus – kiidulaul

Agnus dei, qui tollis peccata mundi , missere mobis - palvelaul (Jumala Tall, kes on maailma patud ära kannad , halasta meie pead)
Renessanss tekkis Firenze linnas 14. Saj. Itaalias ja kandus sealt õigepea teisesse Euroopa maadesse:
Madalmaad
Inglismaale
Pranstusmaale
Saksamaale
Renessanss oli ilmaliku kunstri taassünni aeg, pöörduti tagasi Vana-Kreeka kultuuri juurde.
Renessanssi ajal ei olnud enam maailma keskpunktiks Jumal vaid oluliseks muutus inimese keskne elutunnetus.
Keskaegne prof . Muusika kõrvale tekkis nüüd prof. Ilmalik muusika. Ilmalik muusika oli mõeldud koos musitseerimiseks- ja sellega tegelesid õukonna akapellid.
Uued muusikažanrid

Missa – hakati komponeerima missa ordinaariumi osi ühe helilooja poolt.

Reekviem – leinamissa, katoliku kiriku leingajumalateenistus.

Protestantlik koraal – emakeelne kirikulaul.
Suur muutus Euroopa kiriku ajaloos toimus aastal 1517, mil Martin Luther (saksa usuteadlane ja kirkutegelane) vallandas protestantliku reformatsiooni (uue usu liikumise), mille eesmärgiks oli saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistusel. Selleks loobuti ladina keelsetest teksidest ja kasutati igal maal oma emakeelt . Saksamaa protestantliku kirikulaulu hakati nimetama luteri koraaliks.

Motett – nii vaimulik kui ilmalik ja erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga .

Madrigal – Ilmalik polüfooniline laul

Šansoon – prantsuse iilmalik laul
Hilisrenessanss heliloojad :
Orlando di lasso (1532 – 1594) [ Orlandus Lassus]
Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 – 1594)
Thomas Morley
John Dowland
Barokk (17.saj – 18.saj I pool)
Barokk võrsus 16. Sajandi teisel poolel Itaalia hilisresessansis. Tuleneb Portugali keelsest sõnast “barrocco” (lopergune pärl, tavatu, ebakorrapärane, kummaline). Ebakorrapärane oli ka ühiskonnaelu, mis oli vastuoluline ja täis pingeid. Kõikuma löönud usk kirikusse, rohked sõjad ja ülestõusud tekitasid inimestes ohutunde ja ebakindluse. Ka muusikat iseloomustab rahutus , liialdused ja teatraalsus. Barokkmuusika oli õukonna keskne. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koosmusitseerimise objektist kuulamisobjektiks. Tekkis kontsert stiil. Tekkis professionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonnakapellides, kirikukapellides.
I ooperiteater avati 1637.a Veneetsias. Populaarseks sai instrumentaal muusika , mis erines vokaalmuusikast. Tekkisid uued instrumentaalmuusika žanrid. Arenesid tormiliselt pillid . Kujunes välja
keelpillide nelja-liikmeline perekond:
Viiul
Viola ( altviiul )
Tšello
Kontrabass
Gremona viiulimeistrid
Guarnieri
Amati
Stradivaari
Tuntumad puhkpillid:
Fagott
Oboe
Plokkflööt
Põikiflööt
Uued muusikažanrid
VOKAAL :

• Ooper
  
• Oratoorium
  
• Passioon
  
• Kantaat
  

ISTRUMENTAAL:

• Concerto grosso
  
• Instrumentaalkontsert (soolokontsert)
  
• Tantsusüit
  
• Fuuga
  

Ooper tekkis 16. Ja 17. Sajandi vahetusel. Esimene ooperi autor oli Itaaliast Jacopo Peri .
I ooper “ Daphne ” – 1597.a
II ooper “Eurydike” – 1600.a
Barokkooperi looja Claudio Monteverdi :
III ooper “Orpheus” – 1607.a
Barokkiooperile on iseloomululik suursugune lavakujundus , suur esinejate koosseis, uhked kostüümid ja keerulised lavakujundused.
Oratoorium on mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile. Erinevalt ooperist puudub lavategevus. Teos kantakse ette kontsert korras.
Passioon on oratuuriumi eriliik, mille sisuks on kristluse kannatused. See põhineb uue testamendi neljal evangeeliumil:
Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium . (Kristuse õpilased)

Evangeelium on neli raamatut, iga evangelisti poolt koostatud jutustused.
Kantaat on oratooriumist lühem, ilma areneva süžeeta. See väljendab meeleolu, elamust või tunnet .
Concert grosso on mitmeosaline teos soolopillide grupile ja orkestrile.
Instrumentaalkontsert on kolmeosaline teos soolopillile ja orkestrile. Soolokontserti rajajaks oli Itaalia helilooja Antonio Vivaldi , kes oli ka programmilise muusika rajaja.
Süit on mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest. Tantsusüit sisaldab neli erineva rahvusliku päritoluga tantsu:

• AllemanDole – aeglane saksa tants
  
• Courante – kiire prantsuse tants
  
• Saraband – suursugune pidulik aeglane hispaania tants
  
• Gigue (džiig) – kiire šoti hüppetants.
  

Fuuga on polüfoonilise muusika kõige täiuslikum vorm. See on mitmehäälne teos, milles hääled astuvad üksteise järel sisse iseseisvatena, kindlate reeglite järgi. Esimeses osas mängitakse ühte teemat, mis esineb järgnevates teemades. Edasi toimub töötlemine.
Prelüüd on ettevalmistav teos (nö eelmäng) enne fuugat, mis oli raskemini aru saadav, kui fuuga ise. Viis kuulajad vastavasse meeleollu.
Barokki ajastu juhtivad muusikamaad ja tuntumad heliloojad

Itaalia

Jacopo Peri (1561 – 1633). Esimeste ooperite autor.
Claudio Monteverdi (1567 – 1643). Barokkooperi rajaja
Antonio Vivaldi (1678 – 1643). Soolokontserdi rajaja. Programmilise muusika looja

Prantsusmaa

Jean – Baptiste Lully (1632 – 1687 ). Prantsuse ooperi rajaja.
Jean – Philippe Rameau (1683 – 1764). Klavessiinimuusika looja

Inglismaa

Henry Purcell (1659 – 1695). Inglise ooperi rajaja.

Saksamaa

Michael Praetorius (1571 – 1621). Esimeste saksa keelsete vaimulike kontsertide looja.
Heinrich Schütz (1585 – 1672). Saksa muusika isa. Hakkas esimesena saksa keelt muusikasse komponeerima.
Johann Sebastian Bach ( 1685 – 1750).
Georg Friedrich Händel (1685 – 1759).