Barokk (0)

Barokk
( 17 saj. – 18 saj. I pool )
14.03.07
Barokk võrsus 16 saj teisel poolel Itaalia hilis renessansist . Barokk tuleneb sõnast barroco (portukaali k.) – tavatu, ebakorrapärane, kummaline. Ebakorrapärane oli ka ühiskonna elu mis oli vastuoluline ja täis pingeid. Kõikuma löönud usk kirikusse, rohked sõjad ja ülestõusud tekkitasid inimestes ohutunde ja ebakindluse. Muusikat ja kunsti iseloomustab: rahutus , liialdused ja teatraalsus. Barokk muusikas sai publiku emotsionaalne mõjutus vahend. Barokki muusika oli õukonna keskne – õukond tellis muusika , organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamis objektiks – arenes kontsert stiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonna kapellides, kiriku kapellides ja ooperi teatrites (esimene ooperi teater 1637.a. Veneetsias. Populaarseks sai instrumentaal muusika mis eraldus vokaalmuusikast ja tekkisid uued instrumentaal muusika šanrid, arenedid tormiliselt pillid kujunes välja keelpillide 4 liikmeline perekond – viiul , altviiul (viola), tsello , kontrabass. Populaarsed olid ka: fagott , põikiflööt, oboe , plokkflõõt. Polufoonilise muusika kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus mille peatähtsus ühel häälel teised hääled moodustavad harmoonilise tausta . Sellajal tegutsesid Cremona viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivaari.
Uued muusikažanrid

ooper

oratoorium

passioon

kantaat

concerto grosso

instrumentaalkontsert

tantsusüit

fuuga
Ooper tekkis 16 ja 17 saj vahetusel. Esimese ooperi autoriks on Itaalia helilooja Jabopo Peri „ Daphne ” (1598) säilinud on „Eurydike” (1600). Barokk ooperi rajas Itaalia helilooja Claudio Monteverdi – tema ooperites on tähtis muusika. Barokkooperile on iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus , suured esinejate koosseisud(umbes 200 lauljat), uhked kostüümid ja keeruliste kaunistustega aariad .
Oratoorium on mitme osaline teos solistile, koorile ja orkestrile erinevalt ooperist puudub lavategevus teos kantakse ette kontsert korras esitajad on samad kui ooperis aga ei ole kostüüme ja lavakujundust.
Passioon on oratooriumi eriliik mille sisuks on kristuse kannatused see põhineb 4 evankeeriumil.
Kantaat on oratooriumist lühem tavaliselt ilma sisuta see väljendab meeleolu, elamust või hetke tunnet .
Concerto grosso on mitmeosaline teos soolo pillide gruppile – väike ansambel mis on barokktrio kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada
Instrumentaal kontsert on 3 osaline teos soolopillile ja orkestrile. Soolo kontserdi rajaja on Antonio Vivaldi. Süit on mitmeosaline teos mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest.ja 17 saj kujunes välja klassikaline tantsusüit millesse ühendati neli erineva rahvusvusliku päritoluga tantsu ja need neli kohustuslikku tnatsu tantsusüidis olid

allemande - aeglane saksa tants

courante - kiire prantsuse tants

sarabande - aeglane pidulik hispaania tants

gigue - šoti hüppetants
Fuuga on polüfoonilise muusika kõige täisulikum vorm, see on mitmehäälne teos milles hääled astuvad sisse üksteise järel kindlate reeglite järgi. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd mis valmistas kuulajat ette keerulise fuuga kuulamiseks.
Barkoki ajastu juhtuvad muusikamaad ja tuntumad heliloojad :
Itaalia:
Jacopo Peri 1561-1633 oli esimeste ooperite autor
Claudeio monteverdi 1567- 1643 barokkooperi rajaja
Antonio vivalidi 1678- 1741 soolokontserdi rajaja
Prantsusmaa:
jean baptiste lully 1632- 1687 prantsuse ooperi rajaja
jean philippe ramear 1683-1764 klavessiini muusika looja
inglismaa:
henry purcell 1659- 1695 inglise ooperi rajaja
saksamaa:
michael praetorius 1571-1621 esimeste saksakeelsete vaimulike kontsertite looja
heinrich schültz 1585-1672 saksa muusika isa, hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse komponeerima
johan sebastian bach1685-1750
georg ftiedrich händel 1685 -1759
Georg Früdrich Händel
(1685 – 1759)
28.03.07
Sündis Saksamaal Halle linnas, suurema elust ja loome perioodist elas inglismaal. Tema isa oli tuntud õukonna kirurg . Isa suri kui hendel oli 12 aastane ja juura õpinkutele lisandusid muusika õppingud kuulsa halle muusiku Zachovi juures kus ta õppis orelit klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Korralik pärandus isalt võimaldas hendelil nautida vaba muusiku elu, organisti , viiuldaja , klavesenisti ja kapell meistrina Saksamaal ja Itaalias. Ta reisis palju ning tal oli mõjukaid sõpru ja soosituid nii muusikute kui ka kroonitud peade seas, tänu millele tehti talle palju sootsaid töö pakkumisi. 1712 lahkus Saksamaalt Inglismaale kuhu ta jäi elulõpuni elama. Töötas muusikalise juhina Londonis. Peale pankrotti sai ta ajurabanduse, peale seda hakkas kirjutama igavikulise teemaliste oratooriumite poole. Ta jäi pinevaks peale 3 silma operatsiooni, pimetaks jäi 1751. Üle 40 ooperit Julius Caesar, xerxes , alciana.
Üle 30 oratooriumi

• messias
  
• israel egiptuses
  
• juudas Makapeus
  
• simson
  
• jephta