Keskajast Klassitsismini (0)

Üldiseloomustus
Muusiku koht ühiskonnas
Ühehäälsus või mitmehäälsus
Muusikainstrumendid
Uued žanrid ja vormid
Tähtsamad heliloojad
Keskaeg (5.- 13. saj)
Kirikukesksus; vaimulik muusika seotud jumalateenistusega, sel ei olnud iseseisvat rolli ( missa ); muusikahariduse keskusteks kloostrid ; noodikirja sünd.
Ilmalik laul ja pillimuusika olid osa rüütlikultuurist õukonnas
Kirikumuusika esitajateks olid vaimulikud ja mungad.
Ilmalikes muusikuteks eri soost rüütlilaulikud; algul õukonna teenistuses, keskaja lõpul koondusid linnamuusikute tsunftidesse .
Valitsevale ühehäälsusele lisandus lihtne mitmehäälsus ( organum ) .
Kirikumuusikas 8. saj-st orel .
Ilmalikus muusikas fiidel , rebekk, harf , põikflööt, trompet , käsitrumm, tamburiin .
Vaimulikus muusikas gregooriuse koraal , organum, liturgiline draama , motett .
Ilmalikus muusikas rüütlilaul, instrumentaalne tantsuvorm estampii .
Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu autor anonüümne; esimesed nimepidi tuntud autorid Leoninus ja Perotinus ( 12. saj)
Renessanss ( 14.- 16. saj.)
Huvi kirikukammitsaist vaba iseteadva inimese vastu- kultuuri ilmalikustamine. Muusikas tooniandvaks Madalmaad; Prantsusmaal ars nova; kirikumuusika kõrvale tekkis ilmalik mitmehäälne laul; nooditrükitehnika leiutamine . Muusikat tellisid ja rahastasid rikkad linnakodanikud; kodune musitseerimine.
Kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, esitasid kirikukapellid.
Ilmalik muusika oli mõeldud seltskondlikuks koosmusitseerimiseks. Seda esitasid õukonnakapellid ja õukonna kutselised lauljad .
Polüfoonia ajastu.
Lauto , klavessiin, klavikord , spinett , viola da gamba , pommer , trompet, tsink , krummhorn .
Vokaalmuusika populaarsusest tulenevalt peeti täiuslikemaks instrumendiks inimhäält
Ilmalikus muusikas motett, madrigal , caccia, šansoon, fottola, villanella , balletto(ilmalik vokaalpolüfoonia), instrumentaalne tantsumuusika .
Vaimulikus muusikas missa (reekviem), madrigal, motett; Saksamaal luteri koraal
Guillaume de Machaut
Philippe de Vitry
Francesco Landino
Josquin Desprez
Orlando di Lasso
Giovanni Palestrina
Barokk (17.-18. saj. I pool)
Muusika kui emotsionaalne mõjutusvahend, dünaamiline, rahutu, peegeldas konflikte ühiskonnas (NB! Võimukas absoluutne monarhia + kodanlikud revolutsioonid). Õukonnakeskus; kontsertstiil
Muusika muutus koosmusitseerimise objektist kuulamisobjektiks- kontserdid publikule.
Tekkis profesionaalsete muusikute klass ; muusikud töötasid õukonnakapellides ja kirikukapellides (ka kirik võis olla kontserdipaik) ning ooperiteatrites (NB! Ooperi teke).
Polüfoonilise mitmehäälsuse kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus
Täiustati keelpille (viiul, vioola , tšello, kontrabass ), tähtsaimaks soolopilliks sai viiul (NB! Cremona viiulimeistrid )
Konstrueeriti põikflööt ja fagott , võeti kasutusele haamerklaver. Populaarsed ka oboe ja plokkflööt.
Ooper (opera seria ja opera buffa ), oratoorium , kantaat, passioon , instrumentaalkontsert, concerto grosso , instrumentaalne tantsusüit, fuuga
Johann Sebastian bach
Georg Friedrich Händel
Claudio Montoverdi
Henry Purcell
Jean-Philippe Rameau
Arcangelo Corelli
Antonio Vivaldi
Georg Philipp Telemann
Klassitsism (18.saj II pool- 19. saj I veerand)
Nõrgenes õukonna ja kiriku võim (NB! Suur Prantsuse revolutsioon), määravaks klassika sai haritud kõrgkodanlus; elavnes avalik kontserdielu , nooditrükindus, muusikaajakirjandus.
Harmoonia lihtsustus; vormiskeemid muutusid selgeteks; süvenes homofooniline väljenduslaad ja muusika tonaalsus.
Muusika tellijaks sai haritud kõrdkodanlus, kes pidas üleval orkestreid ja tellis heliloojatelt teoseid. Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus- helilooja ei olnud enam õukonna ega kiriku teenistuses.
Homofooniline mitmehäälsus
Kujunes välja klassikaline sümfooniaorkestri koosseis, väga populaarseks soolopilliks sai klaver .
Vormid: tähtsaim sonaadivorm ; rondo ja variatsioon.
Sonaadivormil põhinevad žanrid: sonaat , trio, keelpillikvartett, instrumentaalkontsert, sümfoonia.
Populaarsed koomiline ooper ja lulumäng- tegelased reaalsest elust (NB! Opera seria- sisu ajaloost või mütoloogiast) ; Glucki ooperireform
Franz Joseph Haydn
Wolfgang Amadeus Mozart
Ludwig van Beethoven