Renessanss muusikas Muusikaloo puhul kasutas renessansi-mõistet esimesena August Wilhelm Ambros (1816 1876), kes ei seostanud selle ajastuga muusikat enne 15. sajandit. Temast alates sai tavaks kasutada nimetust `renessanss' eelkõige muusika puhul, mis on pärit umbes ajavahemikust 14301600; paralleelmõisteks on sel puhul kujunenud ,,franko-flaami vokaalpolüfoonia ajastu". 14. sajandil muutus Euroopa kultuur põhjalikult. Roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, elas läbi tõsist kriisi. Euroopa kultuuripilt ilmalikustus, kiriku suhtes oldi kriitilised. Ilmalikkus muusikas väljendas eelkõige ilmalike anride ilmumisega vaimulike kõrvale. Kõik uus muusikas ilmub nüüdsest ainult ilmalikus muusikas. Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstimuusika vastu. Uue muusika ja kiriku vastasseis oli tugev. 14. sajandil muutus ka Euroopa poliitika pikka aega oli tähtsaim keskus Prantsusmaa. Inglismaa j...
Missioon ülesanne Golf-golfi Pensionär eakas Õhkkond Pension väljamaks eakatele Fänkond Kautsion rahaline tagatis Modernne Pansion kostikorter Pulssi Stipendium õppemaks Tsehlanna Portsjon kogus Põmdi Proportsioon mõõdukooskõla Kirsse Kompleksselt mitut ala haarav Renssanss Fajanss valge savisegu Renessanslik Simss pinda liigendav rõhteend Printseslik Seanssi täispikk film Seviot Resursse toote tööväärtus Senill Riidesort: Hirss taim Strets ... Revans kaotuse tasategemine Zürii ... Buns korporandist õpilane Saakal Kohtunike kogu
kloostrilise eluvormi populaarsus. Selle asendas kasvav rahvavagadus ja müstitsismis väljenduv vajadus isikliku jumalakogemuse järele. Koos sellega algas rahvuslike kirikute tekkeni viinud protsess, mis lõppes reformatsiooni, nõiajahi kõrglaine ja ususõdadega. Algasid nõiaprotsessid, mis kasvasid hiliskeskaja lõpuks nõjajahi kõrglaineks. 13. sajandi lõpus algas kunsti ja teaduse teisenemine, mis sai nimeks renssanss (algas Itaalia vararenessansiga). 14. sajandil huvituti taas Vana-Kreeka ja Rooma tekstidest. Algas ka lugemuse ja raamatukunsti hoogne areng. Selle aluseks sai paberi kasutuselevõtt ja trükikunsti teke. See demokratiseeris raamatute kättesaadavust, kirjaoskuse levikut ja õppimist. Samas võeti kasutusele püssirohi, mis viis ka relvastuse arenguni. See tähendas ajajärgu lõpul seniste palgasõduritest rüütlite asemel juba ülemineku algust regulaar- ja rahvaarmeedele.
Selle asendas kasvav rahvavagadus ja müstitsismis väljenduv vajadus iskliku jumalakogemuse järele. Koos sellega algas rahvuslike kirikute tekkeni viinud protsess mis lõppes reformatsiooni, nõiajahi kõrglaine ja ususõdadega. Algasid nõiaprotsessid, mis kasvasid hiliskeskaja lõpuks nõjajahi kõrglaineks. Samas oli hiliskeskajale omane tantsutõve ja enesepiitsutamise liikumise (fallangism) levimine. 13. sajandi lõpus algas kunsti ja teaduse teisenemine, mis sai nimeks renssanss (algas Itaalia vararenesssnsiga). 14. sajandil huvituti taas Vana-Kreeka ja Rooma tekstidest. Algas ka lugemuse ja raamatukunsti hoogne areng. Selle aluseks sai paberi kasutuselevõtt ja trükikunsti teke. See demokratiseeris raamatute kättesaadavust, kirjaoskuse levikut ja õppimist. Samas võeti kasutusele püssirohi, mis viis ka relvastuse arengu ja demokratiseerumiseni. See tähendas
..................................................................................................3 1.ANTIIKKUNST........................................................................................................................5 1. 1 Aleksander suur ja tema sõjakäigud...............................................................................5 1. 2 „Aleksandri- mosaiik”...................................................................................................6 2.RENSSANSS.............................................................................................................................6 2.1 Püha Augustinus..................................................................................................................7 2.2 ”Püha Augustinus”..............................................................................................................7 3.BAROKK.......................................................................................
Renessanss ( 14. 16. saj ) 28.02.07 Renessanss tekkis 13 saj Ferenze linnas ja kandus sesalt õige pea teistesse euroopa maadesse kõigepealt madal maadesse siis prantsusmaale, inglismaal, saksamaale. Renessanss oli ilmaliku kunsti taassünni aeg, pöörduti tagasi Vana Kreeka kultuuri juurde Tuleb sõnast renaissace mis tähendab taassünd. Renssanss ajastul toimus vokkaal ja instrumentaal muusika eraldumine uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto, klavessiin, klavikord, viola da braccio (viola eelk.), viola de gamba (tsello eelk.), pommer ( oboe eelk.) dulcion (fagoti eelk.), krumbhorn (kõversarv), trompet. Ilmalik muusika olil mõeldud seltskondlikuks koosmusitseetimiseks seda esitasid õukonna kappellid ja õukonna kutselised lauljad hakkas levima mitmehäälne laulu kultuur tänu nooditrükki tehnika leiutamisele 15. ja 16
saj lõpp säilinud veel teinegi suurteos 7.5 m pikkune lõik hiigelmaalist "Surmatants". Bernt Notke maalingud Tallinna pühavaimu kiriku altari tiibadel 1483. 4. Kus asub ja kes valmistas ühe säilinud leekestiilis linnavapi? Millal tehtud? Üheks viimaseks gooti kunstiteoseks Eestimaal arvatakse 1539.a. teostatud Suure rannavärava kohal asuvat Tallinna vapikivi tuupiline hilisgooti leekestiil. Gert Koningk. 5. Nimeta Eesti puhtaimal kujul säilinud renssanss-fassaad. Kes on autor ja millal valmis? Renessanssi arhitektuurist on Tallinnas Mustpeade vennaskonna hoone. Huvitav on ta oma fassaadi, raidportaalide ja reljeefide poolest. Fassaad valmis 1560-1637. Autor: Arent Passer. Mustpeade vennaskond tekkis 1399. Vennaskonna liikmeiks olid hiljem ka Tallinnas ajuti viibivad välismaised kaupmehed. Vennaskond tegutses ainult Eesti ja Läti aladel.
eraldi uurimissuund. Aleksandria ja Pergamoni raamatukogudes uuriti ning kirjutati ümber käsikirju. Aleksandria koolkond arvustas ja katalogiseeris kreeka pärandit, Pergamoni koolkond tõlgendas tekste allegooriliselt ja tõi välja erinevaid tähendustasandeid. Keskaeg: tekstianalüüs lähtus kristlusest, uuriti kristluse-eelsete teoste ja VT kristlikku mõõdet. Uutele žanritele (nt rüütlikirjandus) esialgu kriitilist tähelepanu ei pööratud. Renssanss: rõhk kirjanduse nn. põhiseaduspäradel, piibliallegooriad jäeti kõrvale. Klassitsism, individualism ja rahvuslus tõrjusid kirjandusliku asketismi kõrvale. Klassitsism: selgus, lihtsus, reeglipärane vormitäius. Võeti kasutusele analoogiameetod, uuriti allikaid. Poeedi loovus allutati võimele ette antud reegleid järgida. Muutus arusaam tõlgendusest: - ENNE: korrastatud reeglite süsteem - NÜÜD: mõistmise analüüs, kuidas saadakse tekstist aru.
) uurima hermeneutilise ringi kaudu ning kultuurilis- ajaloolisel taustal. Aleksandria ja Pergamoni raamatukogudes uuriti ning kirjutati ümber käsikirju. Aleksandria koolkond arvustas ja katalogiseeris kreeka pärandit, Pergamoni koolkond tõlgendas tekste allegooriliselt ja tõi välja erinevaid tähendustasandeid. Keskaeg: tekstianalüüs lähtus kristlusest, uuriti kristluse-eelsete teoste mõõdet. Uutele žanritele (nt rüütlikirjandus) esialgu kriitilist tähelepanu ei pööratud. Renssanss: rõhk kirjanduse nn. põhiseaduspäradel, piibliallegooriad jäeti kõrvale. Klassitsism, individualism ja rahvuslus tõrjusid kirjandusliku asketismi kõrvale. Klassitsism: selgus, lihtsus, reeglipärane vormitäius. Võeti kasutusele analoogiameetod, uuriti allikaid. Poeedi loovus allutati võimele ette antud reegleid järgida. Muutus arusaam tõlgendusest: - ENNE: korrastatud reeglite süsteem- NÜÜD: mõistmise analüüs, kuidas saadakse tekstist aru
personaalunioon. Paavstivõimu languse eeldusteks olid: - kuningavõimu tugevnemine mõningates piirkondades - ilmaliku hariduse levik - kõrgvaimulike sissetulek sõltus kuningast. Paavstide langus avaldus - Avingoni vangipõlves (1309-1377) - Suures skismas e. Kirikulõhes (1378-1417) - Kirikukogude liikumises (1409-1447) (oluliseim Kontantzi kirikukogu, kus valiti paavst Martinus 5) 22. HUMANISM JA RENESSANSS Renssanss oli vaimne murrang, antiikkultuuri taassünd. Itaalias tekkis 14. saj, mujal maailmas levis 15-16 sajand. Eeldused kujunesid välja Itaalias (eriti majanduses): - majanduslik tõus, mis tugines kaubandusel (veneetsia, genova) - rikkuse kogunemine, panganduse teke (Firenze, Medicite perekond) - varakapitalistlike suhete kujunemine: manufaktuurid. Iseloomulikud jooned: - ilmalikkus - humanism - antiikkultuuri taassünd
Aleksandria ja Pergamoni raamatukogudes uuriti ning kirjutati ümber käsikirju. Aleksandria koolkond arvustas ja katalogiseeris kreeka pärandit, Pergamoni koolkond tõlgendas tekste allegooriliselt ja tõi välja erinevaid tähendustasandeid. Keskaeg: tekstianalüüs lähtus kristlusest, uuriti kristluse-eelsete teoste ja VT kristlikku mõõdet. Uutele zanritele (nt rüütlikirjandus) esialgu kriitilist tähelepanu ei pööratud. Renssanss: rõhk kirjanduse nn. põhiseaduspäradel, piibliallegooriad jäeti kõrvale. Klassitsism, individualism ja rahvuslus tõrjusid kirjandusliku asketismi kõrvale. Klassitsism: selgus, lihtsus, reeglipärane vormitäius. Võeti kasutusele analoogiameetod, uuriti allikaid. Poeedi loovus allutati võimele ette antud reegleid järgida. Muutus arusaam tõlgendusest: - ENNE: korrastatud reeglite süsteem - NÜÜD: mõistmise analüüs, kuidas saadakse tekstist aru.
· Võitlust Liivimaa pärast alustas Venemaa, kes tõrjuti sealt välja. · Liivimaa jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel. 5. Vene riik: · Kujunes Moskva vürstiriigi ümber, kes alistas teised vürstiriigid. · Ivan IV (1533-1584) vallutas tatari riigid idas, kuid sai lüüa Liivi sõjas. 38 · Võttis endale tsaari tiitli ja vallandas opritsina võimuterrori. Renssanss ja humanism Renessanss tähistab Euroopa ajaloos vaimset ja kultuurilist murrangut, uut maailmavaadet ja uut kultuuritüüpi, mis kujunes Itaalias juba 14. sajandil, enamikus Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides 15. ja 16. sajandil. Tekke eeldused: · Kaubandusele tuginev majanduslik tõus · Rikkuste kogunemine ja panganduse teke · Uute, varakapitalistlike suhete kujunemine Iseloomulikud jooned: ilmalikkus, humanism, antiikkultuuri taassünd
annaabi.ee 
