Muraka ja Puhatu soostik (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut
Jaanus K.
MURAKA JA PUHATU SOOSTIKUD
Referaat
Õppegrupp: G-1
Juhendaja : Kaija Käärt
Tallinn 2008
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
MURAKA SOOSTIK 4
MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD 4
Veestik 4
Muraka raba 5
Ratva raba 6
Selisoo 6
Taimestik 7
Loomastik 8
Linnustik 9
MURAKA SOOSTIKU TURVAS 10
MURAKA KAITSEALA 11
PUHATU SOOSTIK 13
PUHATU SOOSTIK JA SEALSED SOOD 13
Veestik 13
Agusalu sood 14
Poroni jõe ürgorg 15
PUHATU SOOSTIKU ELUSTIK 16
Taimestik 16
Loomastik 18
Linnustik 19
PUHATU SOOSTIKU TURVAS 20
PUHATU KAITSEALANA 23
KASUTATUD KIRJANDUS 24
ILLUSTRATSIOONID 25
TABELID 26

SISSEJUHATUS

Muraka soostik asub Ida-Virumaa maakonnas kesk- ja edela osas, Tudulinnast umbes 5km põhja poole. Antud soostiku piires esineb neli tuntumat raba: Muraka, Ratva, Seli ja Virunurme ning lisaks veel mitmeid eri väiksemaid rabasid. Muraka soostik asub moreeni aladega vahelduvais jäänõgudes ning tekkis nende soostumisel. [1]
Joonis 1 Muraka soo ( http://www.matkaklubi.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/269/lang/0 )
Puhatu on Eesti Vabariigi kõige suurem soostik. Ta hõlmab üle kolmandiku Alutaguse pindalast jäädes Jõhvist umbes 3km kaugusele ja Iisakust 4km itta . Puhatu asub jääjärvede ja Suur- Peipsi setetega kaetud nõos. Soostiku põhjaosas asuvad põlevkivikarjäärid ning turbaväljad. [1]
Joonis 2 Hommikuna Puhatu raba ( http://www.loodusheli.ee/pilt.php?id_pilt=95 )

MURAKA SOOSTIK

MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD

Asub Ida-Virumaal ning koosneb erinevatest rabamassiividest ning on Alutagusel suuruselt teine soostik. Soostiku pindala on 12793ha ja sellest turbamaardlat on 10700ha. Madalsoode all on 8168ha, siirdesoodega kaetud 500ha ja raba-segalasundit leidub 1341ha’l. Soostik on üldiselt looduslikus seisundis ning kuivendust ei toimu. Maavaldajateks on Tudulinna ja Iisaku vald. [1]
Soostiku aluspõhi koosneb ülem-ordoviitsiumi lademe lubjakivist, mis sügavamal asendub mergliga. Aluspõhja katavad moreensed järvesetted, mis koosnevad saviliivadest, liivsavidest, liivadest, savidest, järvekriidist ning saropeelist. Soostiku mineraalse põhja kõrgeim punkt on Kaasiksaares (52 – 54 m). Soostiku kitsas põhjaosas langeb soo põhi põhja suunas, soo äärealadelt aga keskele . Soopinna reljeefi kõrgeim punkt asub soostiku keskel (56-57m). Soopõhja vagumus on soostiku pinnareljeefis nõrgalt märgatav lameda nõona. Nagu soo mineraalpõhjal, nii on ka pinnareljeefis poolsuletud nõgu, kuhu valguvad ümbruse pinnaveed ning tekitavad omalaadse, mõnevõrra aabasoodele iseloomuliku veerežiimi. Soo laienemise vältimiseks on 20 saj. algul lagesoo ja metsa piirile kaevatud kraavid, kus vesi suundub Purtse -, Taga ja Pungerja jõkke. [1] [2]
Soostiku lõunapoolses osas valdab puis - ja laukaraba, põhjaosas on ülekaalus lodualad ning vesised lagerabad. Piirkonna keskosas, äravooluta nõgusal alal laiuvad ulatuslikud märed. [3]

Veestik

Muraka soostiku vetevõrk koosneb avaveelises osas paljudest üksiklaugastest ja laugastikest. Laugaste suurim läbimõõt on kuni 400 meetrit, enamik jääb siiski 20–40 m vahemikku, sügavus küünib 1–3 meetrini. Laugastikest on suurimad Pardilaukad, Ilusa ning Iissaare laukad. Muraka soostik toitub ka sademetest ja moreeniveest. Eesvooluks on Tagajõgi, Roostoja, Mäetaguse ja Ojamaa jõgi. Rohked märealad on suurema või väiksema läbivooluga veevoolusooned, kus kohati valgub vesi laiali mööda soopinda, teisal koondub jälle ojadeks, mille sügavus ja laius on 0,5 – 1,5m. [4]
Aastane sademete hulk on soostikus keskmiselt 650mm (sellest külmal perioodil langeb ¼ ning soojal ¾). Võrreldes Lääne – Eestiga on suveperioodil rohkem sademeid, kuid sügisel oluliselt vähem. Tänu sellele on niiskustingimused ühtlasemad ning see mõjutab oluliselt vegetatsiooniperioodi ja soodustab kumerate rabamassiivide arengut soostiku alal. [4]
Antud soostiku turvas asub peamiselt liival ja saviliival, Ratva järvest kagus on aga turba all 65ha ulatuses järvemuda. Muraka soostiku turbakihi keskmine paksus on 1,34m ja varu 0,86miljonit m3. Kuuse- kase segametsaga madalsood paiknevad soostiku põhjaosas, männi-kase segametsaga siirdesoosid leidub Ratva raba põhjaosas. Üldse on soostiku pindala 12793ha ja sellest turbamaardlat on 10700ha. Madalsoode all on 8168ha, siirdesoodega kaetud 500ha ja raba-segalasundit leidub 1341ha’l. Soostik on üldiselt looduslikus seisundis ning kuivendust ei toimu. [1], [2]

Muraka raba

Tegemist on Muraka soostiku ühe põhilisema osasid. Ta on ümbritsetud pea kõikjalt metsadega, vaid kirdes piirneb ta Ratva rabaga ning põhjas Lipu sooga. Läänes on Muraka raba piiriks Tagajõgi. Kujult meenutab ta võrdhaarset kolmnurka ning selle pindalaks on umbes 7000ha. Muraka rabas hakkas kehtima alates 1957a.’st vabariiklik botaaniline -zooloogiline kaitseala ning 1981a.’l sai sellest sookaitseala. Seal levib Kirde – Eestile iseloomulik ürgne loodusmaastik. Turbalasundi paksus on keskosas 5-7m ja äärealadel 1-2m. Erinevate looduslike tingimuste tõttu on koostis muutuv ja mitmekesine . Antud alal leidub palju erinevaid kaitsealuseid ja haruldasi looma- ning taimeliike. [4]
Joonis 3 Muraka raba ( http://wikimapia.org/6502723/et/Muraka_raba )

Ratva raba

Ratva külast 3km edelas asub Ratva raba, mis kuulub Muraka soostiku alla. Tegemist on umbes 40km2 suuruse rabamassiiviga. Ta kuulub samuti Muraka raba kaitseala koosseisus looduskaitse alla. 1930-ndate lõpul moodustati Ratva raba looduskaitsereservaat (1109,1ha). Valdav osa on soode ja rabade all, metsa leidub ainult 27ha. Kaitseala piiridel on ka 15 rabasaart nagu näiteks Lambarabasaared, Susisaar, Männiksaar. Seal oli üks saar nimega Hundi-Jüri – vanasti elas seal selle nimeline mees, praegugi on antud saarel näha vanade koobaste, maa-aluste käikude ja keldrite jälgi. Raba kirdenurgas asub umbes 30ha suurune Ratva järv väljavooluga Ojamaa jõkke. Antud raba turbalasundi keskmine paksus on 4m, kuid suurim paksus on peaaegu 7m. [5]

Selisoo

Tegemist on kõrgrabamaastikuga. Ta on tekkinud peale jääaega (9000 – 8000 aastat tagasi). Tegemist on ühe Eesti vanima sooga. Seal on hästi välja kujunenud laugastik ja rabapeenar. Üks tuntumaid objekte on seal Milloja settebassein, kuhu pumbatakse Estonia kaevandusest 12000 – 25000m3 vett ööpäevas. Lisaks on seal hästi vaadeldav pinnase üleminek ehk rabarinnak, mis on suhteliselt järsk ja kaetud kõrgemakasvulise männikuga. Seal leidub palju laukaid, millede keskmine sügavus on 3m. [6], [7]
Joonis 4 Selisoo ( http://maetagusevv.ee/index.php?tid=YTudh7zo6xdOlzaYXXsXx0a6ITauLT0ZLiu8fTk )
MURAKA SOOSTIKU ELUSTIK
Muraka soostikus elab mitu kaitsealust loomaliiki ning lisaks kasvab ka mitmeid haruldasi taimi. Oma rikka linnustikuga kuulub ta Eesti kolme väärtuslikuma linnuala hulka (koos Kuresoo ja Puhatu soostikuga). Muraka soostiku loodus on üldjoontes ürgne ja inimeste poolt suhteliselt puutumata [3]

Taimestik

Veerand soostikku katab madalsoo taimestik, siirdesoo oma osatähtsus on umbes 13% ja ülejäänud osa on rabataimestiku all. Umbes 35% ulatuses on soostik kaetud hõredama või tihedama puurindega, mujal on soo üldiselt lage . Muraka raba põhjaosas on levinud valdavalt väheõiene tarn (levib hästi liigvee tõttu, kuna Muraka raba äravoolutingimused on väga halvad), mis mujal Eestis on haruldane . Eriti huvitav on aga sealne soosaarte taimestik. Idaosa „saared“ on suhteliselt liigivaesed (seal levivad palu- ja laanemetsad ). Muraka soostikus leidub Eesti üks haruldasemaid metsaorhideesid pisikäpp. Lopsakat ürgmetsa kohtab Muraka-Ratva vahelistel saartel, eriti on seda näha Heinassaarel, kus kasvab hammasjuur, nõiakold ning lisaks mitmeid haruldasi seeneliike. Lisaks leidub veel seal mitmeid teisi kaitsealuseid taimeliike: soohiilakas, kõdu-koralljuur, kuradi -sõrmkäpp, harilik näsiniin, künnapuu ja harilik ungrukold. Soostikus leidub palju ka üldiselt soodele omaseid taimeliike nagu näiteks kanarbik , sookail, huulhein ja harilik jõhvikas, küüvits jne [3], [4], [7]
Metsadest valitsevad peamiselt lodu-, soo- ja palumetsad , mis on soo-, glei - ja mitmesugustel liivmuldadel. Peamisteks puistud on männikud, kaasikud . Puutüvedelt võib leida mitmeid eri samblikke. [8]
Joonis 5 Vasakult: Harilik huulhein, sookail, harilik tarn, jõhvikas, küüvits ( www.tlu.ee/~emeier/IVA/Sood.ppt )

Loomastik

Sealne maastik pakub elupaika paljudele eri loomadele. Sõralistest võib Murakal kohata põtra, metskitse, metssiga. Kiskjatest on esindatud karu hunt ja ilves (nad kõik eelistavad sooservade mitmekesist maastikku ja päris rabasse satuvad nad harva). Lisaks levib seal ka lendoravad , kuid nende leviku eelduseks on Alutaguse metsad . Soostikus leidub neile sobivaid elupaiku ürgmetsalistel ja valdavalt lehtpuudega kaetud rabasaartel. Rabasaartel on omale sobivad pesitsus ja elupaigad leidnud ka mäger, rebane , orav, metsnugis , kärp ja nirk. Pisiimetajatest võib soistest metsadest leida peamiselt uruhiiri. [4], [9]
Joonis 6 Põder ( http://www.postimees.ee/foto/2/8/33782444712d8879e8_3.jpg )
Joonis 7 Lendorav ( http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PTEVOLs.jpg )
Joonis 8 Karu ( http://www.etv24.ee/failid/91532_01.jpg )

Linnustik

Muraka linnustik on Eesti üks väga väärtuslik linnuala. Soostik on olnud juba ammust aega erinevate kotkaste kodukohast. Seda tõestavad mitmed erinevad kirjandusallikad (Lepiksaar, Mikelsaar, 1936) ning ka kohanimesid on pandud kotkaste järgi: Kotkasaar ja Kotkanina. Kotkaliikidest on näiteks esindatud merikotkas , kaljukotkas , kalakotkas, suur-konnakotkas, väike-konnakotkas. Murakal on esindatud ka Eesti üks esinduslikemaid ja haruldane lind – must- toonekurg . Hulgaliselt on registreeritud metsise elu- ja mängupaikasid. Lagerabas võib kohata rabapüüd, põldrüütu, väikekoovitajat, mudatildrit ja hall-õgijat, naaberkooslustes on umbes 6-7 paari sookurgesid, kes eelistavad Muraka Ratva ja Leterma soo servamäresid. Lisaks on esindatud veel teder, metskiur , metsvint, mudanepp ja kiivitaja. Arvukalt leidub ka aastaringselt pesitsevaid rabakanasid (1960. Aastate paiku nähti suurimat , 23-linnulist salku Suuressaare all). Veel leidub 2-3 paari raba-hõbekajakat. Rabasaartel pesitseb veel ka kassikakk [4], [10]
Joonis 9 Must toonekurg ( http://www.unep-aewa.org/birds/images/photos/cicnig2.jpg )
Joonis 10 Kalakotkas ( http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/panhals.jpg )

MURAKA SOOSTIKU TURVAS

Muraka turbalasundi paksus on soostiku keskosas 5-7m ja äärealadel 1-2m, turbalasundi varu on umbes 0,86miljonit m3 (Ramst, 1992), turbalasundi pindalaks on 10700ha. Erinevate looduslike tingimuste tõttu on turba koostis muutuv ja mitmekesine. Soostiku keskosa rabas valdab ülemises 2-4m paksuses kihis fuskumiturvas vaheldumisi villpea -sfagnumi turbaga. Rabaturba alumised kihid koosnevad peamiselt puu-sfagmuniturbast. Siirdesoo korral on turbalasundi alumiseks kihiks (0,5-1m) puu- pilliroo ja puu-villpea, osaliselt aga ka tarna-sfagnumiturvas. Märealadel on turbalasundi alumistes kihtides madalsoo puu-rohu ja osaliselt puuturvas. Rabalasund (2784ha) hõlmab soostiku kesksemad alad. [1], [4]
Soostiku kitsas põhjaosas levib peamiselt madalsoo tarnaturvas. Ülemises 1-2m paksuses kihis on lagunemisaste 10-15%, kuid 3-4m sügavusel on lagunemisaste juba 25-40%. Veel sügavamal on lagunemisaste 45-50%. Veelahkme alal soostiku keskel on isegi 60-65%. [4]
Muraka soostiku turvas on enamasti vesine, selle kännusus väike. Kännukiht paikneb peamiselt 2-3m sügavusel, raba ja siirdesoo turvaste piiril. [4]
Tabel 1 Muraka soostiku turbamaardla põhinäitajad (Orru jt., 1992)
Põhinäitajad
Passiivne reservvaru
Madalsoolasund
Siirdesoolasund
Raba-segalasund
Rabalasund
Kütteturvas
Kütteturvas
Kütteturvas
Alusturvas
Kütteturvas
Kokku
Pindala, ha
2999
499
1341
2784
5861
5861
Keskmine paksus, m
1,97
2,99
2,21
1,29
2,1
3,79
Max paksus, m
3
6,8
5,9
4,75
3,1
6,9
Lagunemisaste, %
32
28
26
11
23
18
Lood. niiskus, %
91
93
93
94
92
93
Tuhasus, %
3,7
2,9
2,7
1,4
2,7
2,2
Varu, milj. t
10,65
2,14
4,24
9,12
18,2
27,35
[1]

MURAKA KAITSEALA

Osa praegusest Muraka looduskaitseala territooriumist võeti kaitse alla juba 1938. aastal, kui asutati kotkaste kaitseks Ratva raba reservaat. 1957. aastal loodi aga Muraka raba botaanilis-zooloogiline keeluala . 1981. aastal haarati enamus soostik Muraka sookaitsealasse. Oma praegustes piirides on kaitseala 1997. aastast, kui rajati neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala, mille pindalaks on 13059ha. [3]
1999. aastal muudeti kaitse-eeskirja, mille järgi looduskaitsealal eristatakse kuusteist sihtkaitse- ja viis piiranguvööndit. Inimestel on keelatud minna Arvila, Pasti ja Matkasoo looduslikesse sihtkaitsevöönditesse 1. veebruarist kuni 30. juunini ning Ratva raba looduslikku sihtkaitsevööndisse ei tohi minna 1. veebruarist 15. juulini. Kogu kaitsealal on aasta läbi keelatud kalapüük. Mootorsõidukite ja jalgratastega tohib liikuda vaid üldkasutavatel teedel. Üle 50 osalejaga rahvaüritusi võib korraldada vaid kaitseala valdaja – Ida-Virumaa keskkonnateenistuse nõusolekul. Jahitegevus on lubatud ainult kindlal perioodil. [3]
Muraka soostik on üks kuulsamaid muraka- ja jõhvikakasvupaikasid ning nende korjamine on lubatud. Soostikus leidub mitmeid erinevaid kaitsealuseid taime- ja linnuliike. Kaitseala kuulub üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade kaitse. [8]
Soostiku külastamiseks on rajatud spetsiaalne matkarada , mille tinglik alguspunkt on Oonurme Külaseltsi poolt rajatud loodusõppekeskus, kus lisaks loodushariduslikele ekspositsioonile on võimalik teada saada raja kohta täiendavat infot. Rada on 23km pikk, millest Muraka looduskaitsealale jääb 3,6km. Seal on võimalik ka telkida ja lõket teha, kuid ainult selleks ettenähtud kohtadesse . [9]
Muraka looduskaitse eeskirja 2007. aasta määruse järgi on kaitseala peamine eesmärk kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada Eesti ühte suuremat loodusmaastikukompleksi – Muraka soostiku ja põliseid loodusmetsi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Seal on ära toodud kaitsealuste liikide nimetused nagu näiteks kassikakk, metsis , savipütt, laanepüü, sookurg, öösorr, värbkakk jne. Lisaks on toodud ka kaitsealused elupaigatüübid: näiteks vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, jõed ja ojad, lamminiidud , rabad jne. Lisaks ka erinevaid kaitse all olevaid looma ja taimeliike nagu lendorav, kuldking, väike-punalamekask, soohiilakas jt. [11]
Täpseks kaitseala asukohaks on Ida- Viru maakonnas Iisaku vallas Alliku , Sälliku ja Taga-Rootsi külas, Maidla vallas Tarumaa ja Virunurme külas, Mäetaguse vallas Arvila ja Metsaküla külas ning Tudulinna vallas Kellassaare, Oonurme ja Roostoja külas. Ala valitsejaks on määratud Ida-Virumaa keskkonnateenistus. [11]
Kindlaks on määratud inimestele lubatud tegevused (marjade ja seente korjamine, telkimine , lõkkealad jne), samuti on ära märgitud keelatud tegevused. Veel on määratletud ja nimetatud sihtkaitsevööndid ja nende kaitse-eesmärk, lisaks on ka ära toodud piiranguvööndid ja nende eesmärk. [11]
Täpsemalt saab selle määruse sisuga tutvuda Eesti Vabariigi Riigiteatajas, kus on ta nimetuseks „Muraka looduskaitseala kaitse- eeskiri “ (Vabariigi Valitsuse 9. mai 2007.a määrus nr.135).
Joonis 11 Kotka matkarada ( http://nagi.ee/photos/teeline69/2578337/ )

PUHATU SOOSTIK

PUHATU SOOSTIK JA SEALSED SOOD

Puhatu soostiku pindala on 570km2 ehk 57079ha. Madalsoo lasundit on 33269ha, siirdesood 2568ha, raba-segalasundit 4652ha, rabalasundit 16590ha. Paikneb Ida-Virumaal Illuka vallas jääjärvede ja Suur-Peipsi setetega kaetud ulatuslikus nõos. Eesti suurim soostik ulatub Peipsi põhjakaldalt, Agusalu soodest üle Oru sooni . Auvere – Narva joonel on tekkinud seljakutevaheliste järvealade ja mineraalmaa soostumine . Piirkonnas leidub veel soid , mis on laialdaselt üleminemas rabafaasi ning mille rabaservadel on seetõttu rabanõlv kujunemata. Soostiku suurima – Puhatu soo ümber on lisaks veel vähemalt 30 sood (Näiteks Agusalus sood, Laukasoo , Anisoo, Krivasoo , Mustaladva, Talutaga ja Oru sood). Soostiku põhjaosas on suuremad rabamassiivid, lõunaosa on liigendatud kriivadega. Puhatu piires asuvast 238 mineraalmaasaarest paikneb üle 80 soostiku lääneosas ja ligi 100 lõunasse jäävas rabastunud luitestiku piirkonnas. Soostik on hakanud tekkima peale viimast jääaega ehk 10000 aastat tagasi. Oma suurusele vaatamata võib seal põhjast lõunasse kõndida vaid 20km. Soostiku veetaset hakkas tõstma 1956. Aastal rajatud Narva veehoidla ja langetab üle 20m maapinnast sügavamale jõudnud Sirgala ja Narva karjääridest vee välja pumpamine Mustajõkke. Lisaks mõjutavad soostiku elu Oru turbaväljad. Puhatu on paljuski võtmeala – paljudele liikidele on see vahetee nende rännus Ingerimaa ja Vahe-Eesti vahel. Põdrad ja karud tulevad siia Venemaalt üle Narva jõe ja siirduvad üle Alutaguse soo Vahe-Eestisse. Soouurijad on veendunud, et Puhatus on säilinud viimased suuremad siirdesooalad Eestis. [12], [13], [14]

Veestik

Soostik toitub sademetest, põhjaveest ja moreenisisestest vetest. Eesvooluks on Narva jõgi ning Peipsi järv. Mustaladva soo metsaoja suundub otse itta, suuet sellel ojal ei ole – soo keskosas valgub vesi kindlast sängist laialdastele märealadele. Peaaegu sama kaugele ulatuvad ka põlevkivi kaevanduste eelkuivenduskraavid. Kaevandusest vee väljapumpamine moodustab omalaadse tõkke: veepais takistab soostiku vete äravoolu. Kohati võib soostiku selles osas leida raskesti ületatavaid õõtsiksoosid. Soostiku läänepiiril looklev Puhatu oja kogub vett peamiselt raba läänepoolsetel aladelt . Ülemjooksul valgub oja kuni 100m laiusel alal kitsaste mätaste vaheliste niredena. Soostiku keskmes asuvad järved, neist suurim on Puhatu järv (20,9ha), temast põhjas paiknevad Viinamardi (2ha) ja Pahasenja (2,1ha) järved, 500m kagu pool asub Korponi järv (0,6ha) ning lõunas on Puhatu järv ühendatud kanaliga Martiska järvega (6,3ha). Soostiku lõunaosas, Agusalu küla lähedal paiknevad Agusalu järved, mis on raskesti ligipääsetavad, sest neid ümbritsevad õõtsikud ning koprad on asustanud iga kraavi ja oja – oma paisudega on nad niigi märjad alad muutnud veelgi vesisemaks. [13], [14]

Agusalu sood

Paikneb Puhatu soostiku lõunaosas. Ta on tekkinud Ürg-Peipsi järve luidetevaheliste järvealade ning osaliselt ka mineraalmaa soostumisel. Osaliselt on säilinud sealsetel aladel ka mõned jäänukjärved. Valdavalt levivad Agusalu soodes rabad ja siirdesood, kuid vähesemal määral leidub seal ka madalsoid Rabarind on seal väljakujunemata ning ei esine seal laukaid. Sood vahelduvad seal kirde-edelasuunaliste liivseljandikega ehk kriivadega. Lagedaid väikerabasid piiravad Agusalu soodes sageli siirdesoolised alad või raskesti läbitavad väga märjad ubalehe-villpea õõtsiksood. Sealsed soosaared ja seljandikud ilmestavad omanäolist soomaastikku – lääneosas on kitsad palu- ja nõmmemännikutega kaetud liivseljandikud. Idaossa jäävad suuremad soosaared, neist väiksematel nagu Kasniku, Heinsoo , Kuivasaare on kaetud põlis- ja loodusmetsadega. Luidete vaheline üleminek rabades on tavaliselt järsk. [15]
Joonis 12 Puhatu soo ( http://www.matk.ee/tegevus/matkad/04/Puhatu/Puhatu%20yld.gif )

Poroni jõe ürgorg

Hämarad, võimsad metsamassiivid , põlispuude ja jõesängiga jätab unustamatu mulje. Poroni kallastel on juba 1967.a. põlismetsa kaitseala, seal ei ole juba ligi 100 aastat tehtud raietöid. Poroni jõgi saab alguse Puhatu rabast ja suubub Narva jõkke. Päris Narva jõe kallastel põlist metsa enam ei leidu. [16]
Joonis 13 Poroni jõe ürgorg ( http://www.illukavv.ee/images/articles/image015_t.jpg )

PUHATU SOOSTIKU ELUSTIK

Palju soo pindalast on kaitse all, siis tänu sellele on seal veel soosaarte ümber säilinud kuivendamata märealasid – märgi maismaapaiku, kus vesi on aastas mitme kuu vältel maapinnaga samal tasemel, mis mujal Eestis on suuresti kuivendamisega rikutud. Kõige enam on kaitsealal looduslikus seisundis rabasid, mis on Euroopas üks haruldasemaid elupaiku. Puhatu järv on liigirikas võrreldes teiste rabajärvedega: domineerivad ahven ja särg, kuid lisaks leidub seal haugi, kokre , kiiska ja vähesel määral ka lutsu . [17], [20]

Taimestik

Madalsoo alad on suhteliselt liigirikkad ja lopsakas, lisaks on ta tihti mätlik, kui nendele hakkavad tekkima rabakooslused, siis hakkab neil aladel välja kujunema siirdesoo. Puhatu soostikus kasvab 362 erinevat taimeliiki, neist 21 on looduskaitse all. Neist tähelepanuväärseim on ida-võsalill, mille ainuke teadaolev kasvukoht Eestis ongi Puhatu. Muidugi leidub Puhatu soostikus iseloomulikke ja tavapäraseid madalsoo, raba ja siirdesoo taimi [15], [17]
Sealsed soomaastikud teevad vaheldusrikkaks metsatukad. Loode osas leidub palu- ja nõmmemännikuid, lisaks võib Konsu järve lähedal leidub paari kilomeetri jagu märgasid metsasid. Mitmetel väiksematel soosaartel nagu Kasniku, Heinsoo ja Kuivasaare võib leida põlis- ja loodusmetsasid. Puhatus esineb ka omapärast soomaastikku – lage älveraba.[15],[18]
Joonis 14 Ida-võsalill ( http://www.h4.dion.ne.jp/~yonechan/LOVELOG_IMG/oyamafusuma.jpg )

Loomastik

Loomastik on suhteliselt arvukas ja liigirikas, kuid mida kaugemale soo enda arengus jõuab, seda vaesemaks ta jääb. Teadaolevalt elab Puhatul kahte liiki kahepaikseid ja roomajatest 4 liiki – kõik on kaitse all. Veel elab 49 imetajat, neist 40 on pisiimetajad, 3 puhul on tegemist poolveeliste imetajatega ja 6 suurimetajat. Ka siin võib leida kaitsealust lendoravat ja lisaks saarmast. Veel leidub soostikus Euroopas haruldaseks muutunud kobras , hunt, karu ja ilves. Veel leidub metssigasid ja lagerabadel võib kohata põtru. Metsasematel aladel tegutseb ka rebane. [13], [15], [17]
Joonis 15 Euroopa kobras ( http://miksike.ee/docs/referaadid2005/euroopa_kobras_evelin.jpg )
Joonis 16 Saarmas ( http://bp1.blogger.com/_CJcdwl7jVaU/RwB2f3v4MAI/AAAAAAAAAPk/FfoV57r_j7E/s1600-h/otter_large.jpg )

Linnustik

Puhatu soostik on koos Muraka soostikuga üks väärtuslikemaid linnualasid. Alutaguse suured siirdesood on linnurikkamad kui rabad, kuid linnud pole levinud siin ühtlaselt. Enamasti on asustus koondunud soode servaaladele. Õõtsuva pinnaga Puhatu siirdesoo, olles raskesti ligipääsetav, oli kujunenud omaette lindude reservaadiks. Asustus püsis kõrge – 1956 aastal oli umbes 10 paari haudelinde 1km2 kohta, värvulisi sinna hulka ei arvestatud. Praeguseks on see siirdesoo Narva veehoidla mõjul muutunud lindudele liiga märjaks ja asustus on tunduvalt vähenenud. Praegusel ajal pesitseb siinsetel aladel merikotkas, kaljukotkas, madukotkas ja rabapüü (Viimaste 50% Eesti asurkonnast asub just seal). 2. Kategooria liikidest pesitseb soostiku alal järvekaur, laululuik, väikepistrik, metsis, kassikakk jt (vähemalt 12 liiki). Puhatu raba läänemassiivil võib leida heletildrit, mudatildrit. Lisaks pesitsevad soostikus veel mustsaba-vigle, Lauksoo raba kagu osas väikekoovitaja. Samuti võib kohata sookurge, rüüta, punajalg -tildrit. Üldse on Puhatu aladelt leitud 111 linnuliiki [13], [17], [19]
Joonis 17 Kaljukotkas ( http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/lkpildid/art0707kotkadkaljukotkas.jpg )
Joonis 18 Metsis ( http://www.sakala.ajaleht.ee/200406/gfx/548544464a3e551c9_3.jpg )

PUHATU SOOSTIKU TURVAS

Turbamaardla pindalaks Puhatu soostikus on 24335ha. Madalsoo lasund levib soostiku põhjaosas ja koosneb peamiselt tarna-, puu-pilliroo või puu-tarnaturbast. Turvas on keskmiselt või hästi lagunenud. Paksemad turbakihid (5,8m) jäävad põhiliselt Konsu järvest kirdesse. Siirdesoolasund esineb soostiku edelaosas ja Mustjõest lõunas, seal levivad märe alltüüpi turbaliigid. Raba-segalasund ääristab vööndina rabamassiive. Lasundi ülaosas on raba sfagnumi-, allosas siirdesoo tarna- või rabaturvas, paiguti ka madalsoo tarna- või tarna-lehtsamblaturvas. Rabalasundi põhiosa koosneb vähelagunenud raba sfagnumiturbast, mis lasub villpea- ja puidulisanditega rabaturbal. Profiili allosas on siirdesoo tarna- ja rabaturvas, harvem madalsooturvas. Loode osas asuvad freesturbaväljad (kütte- ja alusturvas). Väljade pindalaks on 1207ha. [1]
Joonis 19 Turvas ( http://www.ut.ee/BGGM/maavara/turvas2.jpg )
Joonis 20 Turbamaardla ( http://www.ut.ee/BGGM/maavara/parika1.jpg )
Tabel 2 Puhatu turbamaardla põhinäitajad (Orru jt., 1989 k, 1992)
Põhinäitajad
Aktiivne tarbevaru
Aktiivne reservvaru
Passiivne reservvaru
Madalsoolasund
Rabalasund
Madalsoolasund
Siirdesoolasund
Raba-segalasund
Rabalasund
Rabalasund
Kütteturvas
Alusturvas
Kütteturvas
Kokku
Kütteturvas
Kütteturvas
Kütteturvas
Alusturvas
Kütteturvas
Kokku
Alusturvas
Kütteturvas
Kokku
Pindala, ha
623
112
1332
1332
9051
2567
4652
3266
3266
3266
2844
2844
2844
Keskmine paksus, m
2,8
1,2
3,1
4,1
2,92
1,83
3,61
1,15
2,8
4,18
1,2
2,9
4,2
Max paksus, m
3,5
3,4
3,2
6,5
6
5,3
7
3,75
4,6
7,8
3,3
4,4
7,8
Lagunemisaste, %
36
14
34
23
37
42
45
12
24
18
12
22
18
Lood. niiskus, %
89
93
90
92
91
92
93
94
92
93
94
93
93
Tuhasus, %
7,8
2,4
5,6
4,6
5,6
5,6
3,4
1,8
3,6
2,4
1,8
3,4
2,6
Varu, milj. t
2,1
0,31
4,98
5,29
38,37
11,35
27,37
10,01
14,25
24,26
1,97
9,49
11,46
[1]

PUHATU KAITSEALANA

Puhatu looduskaitseala kogu pindala on 12320ha, sellest 70% on soostik. Kaitseala loodi 1999. aastal. Puhatu kaitseala eellaseks olid aga juba 1967. aastal moodustatud Poroni jõe ürgoru taimestiku -loomastiku kaitseala ning 1990. aastal moodustaud Permiküla taimestiku mikrokaitseala. Kaitseala südamiku moodustab Puhatu lagesoo. Teadaolevalt on Puhatu looduskaitsealal I kategooria kaitstavate loomaliikide osakaal suurem kui kusagil mujal Eestis (60 – 80% kõigist liikidest). [17], [21]
Kaitsealal on 21 kaitsealust taimeliiki, lisaks leidub seal mitmeid erinevaid kaitse all olevaid linnu ja loomaliike . [17]
Puhatu looduskaitsealal on 3 looduslikku vooluveekogu: Puhatu oja, Poruni jõgi ja Pahasenja ehk Manni oja. Kaitsealaga piirneb kirdes Eesti suurima läbivooluga Narva jõgi. Puhatu sookaitsealal on 8 järve: Pahasenja järv, Viinamardi järv, Puhatu järv, Korponi järv, Puhatu Martiska järv, Pagari järv ja kaitseala lõunaserval kaks kinnikasvavat Agusalu järve ehk Soska järve. Samuti leidub looduskaitsealal arvukalt laukaid ja väiksemaid soojärvi. Rikkaliku vetevõrguga kaitsealal on esindatud Euroopas kaitset vajavad vee-elupaigad: jõed ja ojad ning huumustoitelised järved või järvikud. [17]
Samuti kuulub Puhatu Natura 2000 võrgustikku, sest seal leidub sellele võrgustikule olulised siirdesoo- ja rabametsad, vanad looduslähedased (ka läänetaigaks nimetatud metsad), soostuvad ja soo- lehtmetsad , rohunditerikkad kuusikud, laialehised lammimetsad, lammi- lodumetsad ja vanad laialehised metsad. [17]
Puhatu metsade, soodega, Poruni jõe, mitmete liikide ja kauni maastikuga saab tutvuda selleks ette nähtud matkarajal, mis on 70km pikk, sellest ainult jalgsi liikumiseks on 13km, ülejäänud osa on võimalik ka rattaga või autoga läbida. Kaitsealal on võimalik korjata marju ja seeni (va keelualal). Telkida ja lõket saab teha selleks ettenähtud kohtades. Keelatud on korjata ja häirida kaitsealuseid liike. [17]
Puhatu looduskaitseala eeskirjadega saab tutvuda Elektroonilise Riigi Teataja vahendusel aadressil http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=76894 (Puhatu looduskaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine. Vabariigi Valitsuse 21. Jaanuari 1999.a määrus nr.24)

KASUTATUD KIRJANDUS

M. Orru „Eesti turbasood“ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 1995 (lk. 55-56 ja 57-59)

http://www.matkaklubi.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/269 (vaadatud 03.04.08)

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel523_516.html (vaadatud 03.04.08)

U. Valk „Eesti sood“ Valgus, Tallinn, 1988 (lk.236-241)

http://www.eestigiid.ee/?CatID=91&ItemID=823 (vaadatud 03.04.08)

http://www.matkaklubi.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/324 (vaadatud 03.04.08)

http://maetagusevv.ee/index.php?tid=YTudh7zo6xdOlzaYXXsXx0a6ITauLT0ZLiu8fTk (vaadatud 03.04.08)

http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=457&kateg=2&alam=69&leht=2 (vaadatud 03.04.08)

ftp://ftp.repro.ee/pub/metsakekuse_pdf/muraka1.pdf (vaadatud 03.04.08)

http://www.envir.ee/105928 (vaadatud 03.04.08)

http://eoigus.just.ee/?act=dok&subact=1&DOK_W=178238 (vaadatud 03.04.08)

http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/nov98/puhatu.ht m (vaadatud 05.04.08)

http://www.matkaklubi.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/270 (vaadatud 06.04.08)

http://www.eestigiid.ee/?CatID=91&ItemID=813 (vaadatud 06.04.08)

http://www.illukavv.ee/article.php?sid=45 (vaadatud 06.04.08)

http://www.niinsaare.com/est/index.php?a=matkad (vaadatud 06.04.08)

ftp://ftp.repro.ee/pub/metsakekuse_pdf/puhatu1.pdf (vaadatud 06.04.08)

http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/puhatu/index.html (vaadatud 06.04.08)

http://wetlivonia.north-livonia.org/mat/soolind2006.pdf (vaadatud 06.04.08)

http://www.eestigiid.ee/?SCat=38&CatID=0&ItemID=617 (vaadatud 06.04.08)

http://www.matkaklubi.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/294/i/297 (vaadatud 06.04.08)

ILLUSTRATSIOONID

Joonis 1 Muraka soo ( http://www.matkaklubi.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/269/lang/0 ) 3
Joonis 2 Hommikuna Puhatu raba ( http://www.loodusheli.ee/pilt.php?id_pilt=95 ) 3
Joonis 3 Muraka raba ( http://wikimapia.org/6502723/et/Muraka_raba ) 5
Joonis 4 Selisoo ( http://maetagusevv.ee/index.php?tid=YTudh7zo6xdOlzaYXXsXx0a6ITauLT0ZLiu8fTk ) 6
Joonis 5 Vasakult: Harilik huulhein, sookail, harilik tarn, jõhvikas, küüvits ( www.tlu.ee/~emeier/IVA/Sood.ppt ) 7
Joonis 6 Põder ( http://www.postimees.ee/foto/2/8/33782444712d8879e8_3.jpg ) 8
Joonis 7 Lendorav ( http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PTEVOLs.jpg ) 8
Joonis 8 Karu ( http://www.etv24.ee/failid/91532_01.jpg ) 8
Joonis 9 Must toonekurg ( http://www.unep-aewa.org/birds/images/photos/cicnig2.jpg ) 9
Joonis 10 Kalakotkas ( http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/panhals.jpg ) 9
Joonis 11 Kotka matkarada ( http://nagi.ee/photos/teeline69/2578337/ ) 12
Joonis 12 Puhatu soo ( http://www.matk.ee/tegevus/matkad/04/Puhatu/Puhatu%20yld.gif ) 14
Joonis 13 Poroni jõe ürgorg ( http://www.illukavv.ee/images/articles/image015_t.jpg ) 15
Joonis 14 Ida-võsalill ( http://www.h4.dion.ne.jp/~yonechan/LOVELOG_IMG/oyamafusuma.jpg ) 17
Joonis 15 Euroopa kobras ( http://miksike.ee/docs/referaadid2005/euroopa_kobras_evelin.jpg ) 18
Joonis 16 Saarmas ( http://bp1.blogger.com/_CJcdwl7jVaU/RwB2f3v4MAI/AAAAAAAAAPk/FfoV57r_j7E/s1600-h/otter_large.jpg ) 18
Joonis 17 Kaljukotkas ( http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/lkpildid/art0707kotkadkaljukotkas.jpg ) 19
Joonis 18 Metsis ( http://www.sakala.ajaleht.ee/200406/gfx/548544464a3e551c9_3.jpg ) 19
Joonis 19 Turvas ( http://www.ut.ee/BGGM/maavara/turvas2.jpg ) 20
Joonis 20 Turbamaardla ( http://www.ut.ee/BGGM/maavara/parika1.jpg ) 20

TABELID

Tabel 1 Muraka soostiku turbamaardla põhinäitajad (Orru jt., 1992) 10
Tabel 2 Puhatu turbamaardla põhinäitajad (Orru jt., 1989 k, 1992) 22