Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muraka ja Puhatu soostik (0)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

TALLINNA ÜLIKOOL
Matemaatika ja Loodusteaduste
Instituut
Jaanus K.
MURAKA JA PUHATU SOOSTIKUD
Referaat
Õppegrupp: G-1
Juhendaja : Kaija Käärt
Tallinn
2008
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
MURAKA SOOSTIK 4
MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD 4
Veestik 4
Muraka raba 5
Ratva raba 6
Selisoo 6
Taimestik 7
Loomastik 8
Linnustik 9
MURAKA SOOSTIKU TURVAS 10
MURAKA KAITSEALA 11
PUHATU SOOSTIK 13
PUHATU SOOSTIK JA SEALSED SOOD 13
Veestik 13
Agusalu sood 14
Poroni jõe ürgorg 15
PUHATU SOOSTIKU ELUSTIK 16
Taimestik 16
Loomastik 18
Linnustik 19
PUHATU SOOSTIKU TURVAS 20
PUHATU KAITSEALANA 23
KASUTATUD KIRJANDUS 24
ILLUSTRATSIOONID 25
TABELID 26




SISSEJUHATUS


Muraka
soostik asub Ida-Virumaa maakonnas kesk- ja edela osas, Tudulinnast
umbes 5km põhja poole. Antud soostiku piires esineb neli tuntumat raba: Muraka, Ratva, Seli ja Virunurme ning lisaks veel mitmeid eri
väiksemaid rabasid. Muraka soostik asub moreeni aladega vahelduvais
jäänõgudes ning tekkis nende soostumisel. [1]
Joonis 1 Muraka soo ( http://www.matkaklubi.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/269/lang/0 )
Puhatu
on Eesti Vabariigi kõige suurem soostik. Ta hõlmab üle kolmandiku Alutaguse pindalast jäädes Jõhvist umbes 3km kaugusele ja Iisakust
4km itta . Puhatu asub jääjärvede ja Suur- Peipsi setetega kaetud
nõos. Soostiku põhjaosas asuvad põlevkivikarjäärid ning
turbaväljad. [1]
Joonis 2 Hommikuna Puhatu raba
( http://www.loodusheli.ee/pilt.php?id_pilt=95 )


MURAKA SOOSTIK



MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD


Asub
Ida-Virumaal ning koosneb erinevatest rabamassiividest ning on
Alutagusel suuruselt teine soostik. Soostiku pindala on 12793ha ja
sellest turbamaardlat on 10700ha. Madalsoode all on 8168ha,
siirdesoodega kaetud 500ha ja raba-segalasundit leidub 1341ha’l.
Soostik on üldiselt looduslikus seisundis ning kuivendust ei toimu.
Maavaldajateks on Tudulinna ja Iisaku vald. [1]
Soostiku
Vasakule Paremale
Muraka ja Puhatu soostik #1 Muraka ja Puhatu soostik #2 Muraka ja Puhatu soostik #3 Muraka ja Puhatu soostik #4 Muraka ja Puhatu soostik #5 Muraka ja Puhatu soostik #6 Muraka ja Puhatu soostik #7 Muraka ja Puhatu soostik #8 Muraka ja Puhatu soostik #9 Muraka ja Puhatu soostik #10 Muraka ja Puhatu soostik #11 Muraka ja Puhatu soostik #12 Muraka ja Puhatu soostik #13 Muraka ja Puhatu soostik #14 Muraka ja Puhatu soostik #15 Muraka ja Puhatu soostik #16 Muraka ja Puhatu soostik #17 Muraka ja Puhatu soostik #18 Muraka ja Puhatu soostik #19 Muraka ja Puhatu soostik #20 Muraka ja Puhatu soostik #21 Muraka ja Puhatu soostik #22 Muraka ja Puhatu soostik #23 Muraka ja Puhatu soostik #24 Muraka ja Puhatu soostik #25 Muraka ja Puhatu soostik #26 Muraka ja Puhatu soostik #27
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karabeus Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
doc

Ramsari konventsioon

...........................................10 ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA........................................................................................................... 10 NIGULA RABA..........................................................................................................................................11 SOOMAA RAHVUSPARK............................................................................................................................11 ENDLA SOOSTIK.......................................................................................................................................12 MURAKA SOOSTIK...................................................................................................................................12 EMAJÕE SUURSOO JA PIIRISSAAR............................................................................................................13 LAIDEVAHE LOODUSKAITSEALA......................................

Keskkonna kaitse
thumbnail
22
docx

VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE

kolme maakonda (Järva, Viljandi ja Pärnu maakond). Enne Ürgvõrtsjärve väljavoolu avanemist Peipsi järve oli Navesti jõgi Ürgvõrtsjärve väljavooluks. Navesti jões võib leiduda kuni 18 kalaliiki, nende seas jõeforell, haug, särg, teib, turb, säinas, latikas, luts, ahven ja kiisk. (vikipeedia.ee) 15 SOOD Viljandimaa suurimad sood (ha) Soosaare soostik 12 671 Kuresoo 10 847 Ördi 7 154 Parika 3 420 Valgeraba 3 379 Meleski 2 756 Kohvisoo 15501 Õisu 1 454 Halliste 1 148 Leie 1 137 Umbsoo 910 Kõksa 904 Pahuvere 875 Veelikse 868 Napsi 851 Raudna 821 1koos Valgamaal asuva lõunaosaga 1871 ha Soosaare soostik asub Võrtsjärve nõo põhjaosas Navesti ja Põltsamaa jõe vahelisel lainjal tasandikul, pindala on 12 670 ha, lisaks 1460 ha soosaari. Soostiku moodustavad

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
8
doc

Läänemaa Suursoo

........................................................................................................ 6 Kasutatud kirjandus:...................................................................................................................... 7 2 Sissejuhatus. Mitmest soomassiivist ( Soootsa, Ängelma, Vensi, Kõrgeraba) koosnev ulatuslik soostik moodustab Harju- ja Läänemaa maastikulise piirvöö, mis ajaloo käigus on olnud aluseks ka maakondade ja kihelkondade eristumisele ("Eesti maastikud"; 2008). Läänemaa Suursoo on Loode-Eesti suurim soolaam. Läänemaa Suursoo kaitseala hõlmab markantsema osa samanimelisest soostikust (Kaug- ja

Maastikuteadus
thumbnail
130
pdf

ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES

51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus Pealkiri: Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde Eesti rabades Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva koormusega rabas: Puhatu, Kõrgesoo, Selisoo. Ühtlasi on antud töö ka bakalaureuse töö jätk. Magistritöö käigus teostati rabamändidelt võetud 65 puiduproovi aastarõngaste loendamine ja mõõtmine. Puiduproovid on võetud 2009 aastal kolmelt alalt: Kõrgesoost, Puhatust ja Selisoost. Proovide saamiseks on rabamände puuritud ida-lääne suunaliselt, umbes 0,5 meetri kõrguselt sambla pinnast ja puud läbistavalt. Puuritud puiduproovid on

Loodus
thumbnail
46
doc

Eesti kaitsealad (referaat)

773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583). 4. märtsil 1997.a. kinnitas Vabariigi Valitsus määruse nr 48. "Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni täitmise riikliku programmi" ning 17. juunil 1997. a. kanti Nigula looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirja. Alates 1979. aastast on Nigula Looduskaitsealal rahvusvahelise tähtsusega linnuala staatus. 2. Asukoht. Nigula looduskaitseala suurus on 4656 ha, millest 2342 ha hõlmab Nigula soostik, mis jaguneb lääne-, ida- ning kirdemassiiviks, mis on eraldatud siirdesoo ribade ja mineraalmaa saartega. . Looduskaitseala asub Edela-Eestis, Pärnu maakonna lõunaosas, Häädemeeste (4043,5 ha) ja Tali (612,3 ha) vallas, umbes 10 kilomeetri kaugusel Liivi lahest. Kaitseala pindala on 4657 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Nigula looduskaitseala on loodud soostiku ja seda ümbritsevate metsade säilitamiseks

Keskkonnakaitse
thumbnail
54
docx

Biotoopid

üle 4000 aasta) • Soostumiskolded on enamasti järved või rannikulõukad, esineb ka luidetetagust maismaa soostumist • Pihla, Õngu, Kõivassoo; Koigi, Pelisoo; Nehatu II Lääne – Eesti suurte ja keskmise suurusega soode valdkond(23%) • Tasandikuline ala mitmesuguste rannamoodustiste ja lubjakivilõhanditega piirkond. Äravool aeglane. • Läänemaa suursoo, Marimetsa raba, Mõdrama soostik, Tuhu soo, Lihula- Lavassaare (383km2), Orgita III Edela – Eesti suurrabade valdkond (31%) • Litoriinamere ja Antsülusjärve luidetetagune ja vaheline ala. • Tolkuse, Rääma, Tõhela, Võlla, Kase, Kõrsa, • Balti jääpaisjärve taandumisel vee alt vabanenud alad • Kikepera, Kuresoo, Ördi, Valgeraba, Nigula, Möksi IV Kesk – Eesti väikerabade valdkond (alla 6%) • Tüseda turbakihiga väikesed rabad Pärnu jõgikonna ümbruses. Lainjad

Bioloogia
thumbnail
9
doc

Karula kõrgustik

40% pindalast), millel domineerivad tüüpilised kanarbiku-puhmarabad. Karula oosmõhnastikele on iseloomulik suur soostumus olenemata oose ja mõhnasid moodustavate setete headest veejuhtimise omadustest. Vesi valgub küngastevahelistesse nõgudesse, kust pinnavee äravool on raskendatud maapinna väikese kalde ja suletud äravoolualade tõttu. Kohatised õõtsiksood ja kinnikasvavad järved teevad sellest alast kõige metsikuma loodusega piirkonna. Apja soostik ­ kujunenud liustiku mitme suure jääpanga lamedate sulamisnõgude kohale. Soostiku põhjapiir on Koobassaare otsamoreen, mis kujutab endast 3­4 km pikkust marginaalset künnist tugevasti lainja pinnaga. Soostiku osi eraldavad madalad ja väiksed rühmiti paiknevad mõhnad ning lame moreenseljak, mis on igast küljest ümbritsetud suurte metsadega. Suur- ja Väike-Apja järv on mõlemad madalad ning kiiresti kinni kasvamas.

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
16
doc

Suure Jaani kirik

poegi pardid, tiirud, kajakad. Laias roostikus on sobivaid pesapaiku püttidele, hüübile, loorkullidele ning roolindudele ja teistele laululindudele. Sookured pesitsevad järvede kaldaõõtsikuil, kõige tihedamalt ümber Endla järve. Kevadel ja sügisel peatuvad Endlal ja Sinijärvel läbirändel suured hane- ja luigeparved. Väike- ja laululuiki võib kohata ka Männikjärvel. Rukkirääku kuuleb "rääkimas" kaitseala lääneosa niitudel ning Endla järve saartel. Endla soostik on kotkaste kants. Nende Kui on õnne, võib ühe päevaga kohata kotkaid neljast eri liigist. Kalakotkast on kala järele sööstmas nähtud suurematel järvedel. Kaljukotkas on võõraste eest varjatud soosaarel edukalt pesitsenud aastakümneid. Tema pesapuuks on vana haab. Merikotkas on kaitsealal pesitsenud paar aastat, vanalinnud lendavad sageli Endla järve kohal. Vanas metsas pesitsev väike- konnakotkas varitseb saaki kaitseala lähikonna niitude kohal.

Söötmisõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun