mida osades vallakeskustes pole näha. Kohe, Maidlasse minna on aru saada, et inimesed armastavad loodust ja loodus armastab inimesi. Elanikud saaksid vaid teha seda, et jätkata hoolitsemist oma kodukoha eest ning tunda rõõmu, sellest, mis neile on kättesaadav ja mida linnainimesed ei saa-loodust. Inimesed ei tohiks viriseda selle üle, et pole lähedal suuri kaubanduskeskuseid ega koledaid tehaseid, vaid on ümberringi metsad ja põllud. Maidla on küllalti roheline ning sellest peaksid eeskuju võtma paljud teised vallakeskused, mitte planeerima uusi ehitisi ja teid.
9 Kohtla-Järve linn 56.07 48.8 50.2 46.2 Kohtla-Nõmme vald 59.74 50.6 53 55.7 Lohusuu vald 81.93 80.5 91.3 80 Lüganuse vald 65.74 61.7 55.6 56 Mäetaguse vald 54.74 54.3 64.8 69.1 Maidla vald 63.21 67.4 65 65.5 Narva linn 54.33 46.9 45 41.3 Narva-Jõesuu linn 64.82 60.8 58.4 57.1 Püssi linn 52.54 35 45.8 61.9 Sillamäe linn 63.21 56.8 57.2 55 Sonda vald 64
Maidla Kool Ärkamisaeg õpimapp Koostaja: Helen Kont Juhendaja: Kätlin Sass Maidla 2013 Kokkuvõtte ehk eneseanalüüs Seda õpimappi tehes ma kindlasti õppisin tegema õpimappi üldse, kuidas seda vormistada, mida selleks tegema peab. Varem ma pole sellise asjaga üldse kokku puutunud ja see oli minu jaoks esmane kogemus. Algul arvasin, et tuleb palju raskem informatsiooni hankimine, isikute kokkuvõtted, erinevad loovtööd, konspektid jne. Kuid nüüd, kui kõik on valmis ei olnudki nii raske. Lihtsalt õpimapi koostamine vajab aega ja asjale keskendumist.
Klassitsism Aaspere mõis Hõreda mõis Härgla mõis Kirna mõis Kolga mõis Kuremaa mõis Maidla mõis Penijõe mõis Pirgu mõis Raikküla mõis Riguldi mõis Riispere mõisahoone Sõpruse kino Tartu raekoda Tartu toomkirik Tartu tähetorn Tartu ülikool Teater Estonia Toompea loss Vabaduse väljak (oli enne renoveerimist)
Põllumassiiv asub Eesti baaskaardil 1:50 000 kaardilehel number 6213. (Trükikaart 1:50 000). Maa-ameti X-GIS rakendust kasutades asub maaüksus kaardil 1:10 000 kaardilehel number 62221. Kaardil 1:2000 asub põllumassiiv kaardilehel number 523420. 4 2. ÜLESANNE B Asukoht kordinaatidega X:6570988 Y:679520 asub Ida-Virumaal (joonis 3), Maidla vallas, Tarumaa külas. Joonis 3. Ülesanne B asukohapunkt Eesti kaardil. Punkt asub maaüksusel, mille katastritunnus on 44901:007:0160. Terve katastriüksuse puhul on tegemist maatulundusmaaga, mille kogupind on 754 ha. Sellest haritavat maad on 2,2 ha, metsamaad 689,4ha, muud maad 53,4 ha ning veealust maad 20,6 ha. Maaüksus kuulub RMK-le. Eraldise suurus on 1,5 ha. Kaitsealune ala puudub. Kasvukoha tüüp on mustika- kõdusoo
Minu plaanid tulevikuks Nüüdseks olen juba kaheksa aastat käinud Maidla põhikoolis, üheksas aasta on hetkel käsil. Nende kaheksa aastaga on palju juhtunud, palju asju on selgemaks saanud. Viieteistkümne aastapärast on mul kolm imearmsat last. Selleks ajaks olen ma omandanud põhi-, kesk- ja kõrghariduse. Kui mu lapsed on väiksed, olen ma lastega kodus ning hoolitsen nende eest. Kuid kui nad juba koolis käima hakkavad, siis ma lähen tööle. Ma hakkan tööle ühes maailma suurimas ajalehes ajakirjanikuna. Põhitööna
Maidla Põhikool Must meri Referaat Koostas: Klass: 7. klass Maidla 2010 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Asukoht kaardil ja suurus............................................................................................................3 Ajalugu........................................................................................................................................3 Kliima.................
Maidla Põhikool Vepsalased ja vepsa keel Referaat Koostas: Klass: 9.klass Maidla 2011 Sissejuhatus Vepsalased on eksisteerinud juba väga pikka aega, kuid nende rahvus hakkab tänapäeval välja surema. Vepsa keel on segunenud läbi aegade mitme eri keelega ja saanud sealt mõjutusi. Samuti on vepsalased vahetanud oma asualasid olude sunnil ja rännanud ühest kohast teise. Ajalugu Esma kordselt mainiti vepsalasi 6. sajandil, neid mainis idagooti ajaloolane Jordanis, nimetades neid Vasiks või
Maidla Põhikool Hispaania Referaat Õpilane: Risto Männi Klass: 9 Maidla 2012 1 Sisukord: Üldandmed...........................................................................................................3 Geograafiline asend.............................................................................................4 Kliima...................................................................................................................4 Veestik.............................................................................
Maidla Põhikool Kuidas tekkis kuu? Referaat Autor: Agnes Adamsoo 9 klass Juhendaja: Helene Urva Loodusõpetuse õpetaja Maidla 2011 Sisukord Sissejuhatus 2 Kuidas tekkis kuu? 2 Kuu faasid 3 Kuu mõju 3 Kuu 4
Maidla Põhikool Püsimagnet Referaat Koostas: Klass: 9.klass Maidla 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Püsimagneti omadused................................................................................................................3 Koostis.......................................................
MAIDLA KOOL LUULEKOGU ANALÜÜS Ernst Enno Koostaja: Helen Kont Juhendaja:Kätlin Sass Maidla 2013 ERNST ENNO Ernst Enno oli Eesti luulekirjanik, kes elas aastatel 8. juuni 1875 kuni 7. märts 1934. Ta sündis 8.juunil 1875. aastal kõrtsimehe pojana. Inimesena oli Ernst Enno kinnise iseloomuga, tagasihoidlik, lihtne, heatahtlik, ülimalt hoolas ja kohusetundlik. Ta ei surunud oma arvamust peale ja kirjatöö oli talle väga tähtis. Koolipoisina oli Ernst väga vallatu ja kärsitu. Tundides ta rahmeldas väga palju ja jalutas mööda klassi ringi
Tere hr. president Mina olen Agnes Adamsoo ja õpin Maidla Põhikooli üheksandas klassis. Kirjutan teile sellest mis võima Tänapäeval käib suur kära selle ümber,millised võimalused lastel ja noortel on.Laste ja noorte elu keerleb ümber hariduse. Kõikidel lastel on õigus tasuta haridusele,mida ka võimaldatakse.Samas hakkab lapse haridustee juba lasteaiast,mille eest peab vanem paraku päris suure summa raha välja käima. Siit järeldus,et lasteaed võiks olla tasuta.
Kallid lõpetajad, lugupeetud õpetajad, armsad vanemad ja kõik teised saalisviibijad. Praeguseks tundub, et liiga ruttu on möödunud need 9 aastat, ühtäkki on rutiinne kooliskäimine läbi saanud – üks etapp eluteel on läbitud. Samas koosseisus me ilmselt enam kunagi koos ei viibi. See teeb ühtlasi meele nukraks, sest olnut on mõnus ja nostalgiline meenutada. Kallid vanemad ja õpetajad, võite täna olla meie üle uhked. Praegu on teie ees silmnähtav tõend, kui kaugele me jõudnud oleme. Täname teid arusaamise, rahuliku suhtumise ja kannatlikkuse eest. Aitäh õpetajatele, kes veel kõige võimatumal hetkel võtsid vaevaks meile järeltöid teha, hindeid parandada ja viimase tunnini õpetada. Me tahtsime olla head lapsed ja õpilased, aga mõnikord jäi see vaid meie mõtetesse, mitte tegudesse. Aitäh vanemad ja vanavanemad, et te meisse uskusite ja alati meile parimat soovisite! Täname Teid, meie esimesed klassijuhatajad , Karmen Tõnnisson,(Ülar) ja He...
KAITSEALUSED LOOMALIIGID EESTIS Koostaja: Veiko Maidla 2010 Sissejuhatus Kaitsealused loomaliigid jaotatakse 3 kategooriasse I-kategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid II-kategooriasse kuuluvad liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ning levila aheneb III-kategooriasse kuuluvad liigid, mis on suhteliselt tavalised, kuid on võimalik nende liikide arvukuse kriitiline langus.
Purila asundus ja küla. Keskjooksul on Kohila alev mitme tööstusettevõttega, Salutaguse pärmivabrik, Kurtna ja Kiisa alevik ning paljud aiandusühistud. Alamjooksul paiknevad Keila linn paljude tööstusettevõtetega, Karjaküla alevik karusloomakasvandusega, samuti Keila-Joa alevik kalakasvatusmaja ja arvukate suvilatega. Keila jõe vasakpoolsed lisajõed on Kässu oja, Nipernaadi kraav, Kunilepa kraav, Kambi oja, Sootaguse peakraav, Sillasoo oja, Ojari peakraav, Maidla jõgi, Tuula peakraav, Keila kraav, parempoolsed lisajõed on Männiksaare oja, Kasvandu peakraav, Vankse kraav, Atla jõgi, Kivisilla peakraav, Siimu kraav, Võiba oja, Koosi oja, Üksnurme peakraav, Valingu peakraav ja Humala oja. Marleen Abel 9.b klass
Tunnikontroll riistvara kohta 9. klassile 1. Sa käivitasid arvuti. Kõik on normaalne. Pilt on ekraanil, tuled keskseadmel ja klaviatuuril põlevad ka õiged kuid hiir ei liigu ja klaviatuuril ei tööta ükski nupp . Milles võib olla viga? Vajalikud draiverid puuduvad arvutist. 1/ Emplaat 2. Mis asub emaplaadil, mida sa siit tunned? A. Milline tähtis mikroskeem on Protsessor 5/ tähistatud numbriga 1 ? (selle peale pannakse lisaks jahutusseadmed, antud pildil need puuduvad) B. Milliseid kaarte saab asetada 1 Helikaart valgetesse pesadesse emaplaadil, 2 Modem mis on tähistatud numbriga 2 ? + veel palju teisi C. Millised moodulid asuvad RAM-mälu moodulid pesades tähisega 3 ? D. Mida saab asetada arvutis pesasse AGP-videokaart ,mis on tähistatud numbriga 4? E. 5-ega tähistatud asi, mis see on? ...
Inimese arengu algetapp Idulane esimesel elukuul Esimesel nädalal areneb väga kiiresti. Moodustuvad rakkude kogumikud, organite algmed. Kujuneb esmane närvisüsteem ja hakkab tuksuma südamealge. Sellel ajal areneb keha ülaosa alaosast kiiremini Idulane teisel elukuul Silmad on veel laugudeta. Selgesti on eristatavad kere, pea, nägu, käed ja jalad. Teise elukuu lõpuks on olemas kõik elundite ja elundkondade algmed Kolmas arengukuu loode Kõige suurem on loote pea (1/3 keha pikkusest). Väga õhuke nahk, millel on väikesed karvakesed ja millest veresooned läbi paistavad. Loode hakkab ennast liigutama (lutsib pöialt, liigutab varbaid, kortsutab otsaesist). Neljas arengukuu loode Algab luude kujunemine. Loode muutub aktiivsemaks. Suguelundid on arenenud piisavalt, et eristada sugu. Viies arengukuu loode Loode liigutab ennast nii, et ema seda tunneb. Loote kasvamine aeglustub. On kuulda loote südamelööke. Loode tajub ja...
Inimese kehatemperatuur ja vee temperatuur hakkavd ühtlustuma. Külm vesi koguneb boilerisse, mis hakkab vett soojendama. Keskmine boileri suurus on 50l ja 50l vee soojendamiseks 10 oC -50oC kulub 8,4 MJ. Et saavutada soovitav vee temperatuur on vaja, et kuum ja külm vesi omavahel seguneksid. Koostajad: Martin Pihooja ja Tauri Maidla Kasutatud allikad: www.wikipedia.org Füüsika õpik lk 21-33. ©2008
Muraka looduskaitseala Andres Alla 10.H Asukoht Neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala asub Alutaguse madalikul Ida-Virumaal Tudulinna, Iisaku, Mäetaguse ning Maidla vallas, Tudulinnast kümmekond kilomeetrit põhja pool. Kaitseala tuumiku moodustavad raba-, siirdesoo- ja madalsooaladest koosnev Muraka soostik ning selle kirdeserva jääv Ratva raba. Eellugu ja kaitsekorraldus. Osa praeguse Muraka looduskaitseala territooriumist võeti kaitse alla juba 1938. aastal, kui kotkaste kaitseks asutati Ratva raba reservaat. 1957. aastal loodi Muraka raba botaanilis-zooloogiline keeluala. 1981 haarati kogu soostik Muraka
BAROKK 16. saj. Lõpp kujunes Itaalias välja barokkstiil Barocco it.k. (>portugali keelest) korrapäratu poolümar pärl Eesti keeles oleks ,,eriskummaline" Itaalia barokk · Barokis on väga olulisel kohal suured tunded. · Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma · Kirikuehitised · Olulised sammas, poolsammas, pilaster(kandiline poolsammas), kuppel, läänefassaad, voluut(rullpadjand), ümarkaar, kolmnurkne viil jne. · 17. Saj. Valitses Euroopat monarhia (absolutism) · Giacomo da Vignola · Il Gesu kirik Roomas · Barokkarhitektuuri eeskäija Lorenzo Berinini!!!!!!! (1598- · Rooma Peetri kiriku väljak ja koloonnaad (sammastunnel) · Ca 1656-1667 · Vatikan · ,,Taavet" · ,,Apollon ja Daphne" · ,,Pluto ja Proserpina" Itaalia maalikunst · 2 suunda Rooma bariokimaalis: 1. Natura...
Piirkonnas elavad inimesed on rahvuselt eestlased. Elanikest paljud käivad tööl. Töökohti on väga vähe. Piirkonna majanduslik aktiivsus seisneb eelkõige põllumajanduslikul tegutsemisel. Ettevõtlusvaldkondadena on veel esindatud toitlustus, majutus, marjakasvatus ja jaekaubandus. Põllumajandusega tegelevad paljud inimesed ise, põhiliseks tooteks on piim. Külalistemaja ja toidlustamisega tegeleb Maidla Seltsimaja. Marjakasvatuse ja jaekaubandusega tegeleb OÜ MARJA. Toitlustusega tegeleb Bal Snack OÜ ning Kadarbik.. Puidust uste ja akende valmistamisega tegeleb OÜ NEO MEL. Ääsmäel elavad lapsed saavad omandada haridust Ääsmäe Põhikoolis. Ääsmäe esimene koolimaja ehitati 1787 aastal, kuid nüüdseks ajaks on asunud koolimaja juba kolmes erinevad hoones. Nendest uusim on ehitatud . Põhikoolis õpib 135 last. Ääsmäe Põhikoolil on olemas
MAITSMINE, HAISTMINE JA KOMPIMINE Maitsmine Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine. Inimese maitsmiselund on keel. Tänu keelel olevatele keelenäsadele tunneme me maitset, kuid kui keele pind on kuiv, siis me tahke toidu maitset ei tunne. Maitse tajumises on oluline ka haistmine. Kui sa ei tunne lõhna, ei tunne sa ka nii hästi maitset. Maitsmise peamine mõte on söögi kõlblikkuse hindamine ja seedimiseks ette valmistamine. Kui sa saad vanemaks, siis su maitsetaju muutub ja maitse tundlikkus väheneb. Suitsetajatel on maitsismeel tuimendatud, sest nende maitsmisnäsade närvirakud on kahjustunud. Neli põhimaitset Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Erinevad keele osad tunnevad erinevat maitset ja maitsmisnäsad pole suus ühtlaselt paigutunud. Haistmine Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine. Inimese haistmiselu...
Maidla Põhikool Marie Under Referaat Koostas: Neenu Täpsi 9.klassi õpilane Maidla 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Marie Under on üks silmapaistvamaid Eesti nais luuletajaid. Selles referaadis tahan ma teada saada nii tema isiklikust elust, kui ka tema teostest ja elutööst. Eesti ühest kuulsaimast naiskirjanikust oleks tore midagi rääkida ka osata, kui küsitakse. Lapsepõlv ja haridus Marie Under sündis 27.märtsil 1883.aastal Tallinna Alimanni uulitsas, mida tänapäeval tuntakse kui Koidula tänavat
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73
REFERAADI KOOSTAMISE ABC Annaliisa Lõoke Maidla kool Kirjandus 7.klass III kooliaste MIS ON REFERAAT? Ettekanne, sisu lühiesitus antud õppeaine mingis valdkonnas. Info kogumine Info üldistamine Korrektne väljendusoskus Õige vormistamine REFERAADI KOOSTAMISE ETAPID Otsi vajalikku kirjandust Vali teema Koosta referaadi kava Kirjuta algvariant ( mustand ) Viimistle teksti Vormista korrektselt PLANEERI OMA TÖÖD TÄHTAEG!
tagasi maaparandustööde käigus. 2. Toila Oru park Põhja-Eesti liigirikkaim LK alane park. Varem asus seal Oru loss, mis oli K. Pätsi suveresidents aga see hävis II MS-s. Toila on sajandite vanune suvituskoht. 3. Kurtna järvistu Eesti järvederikkaim ala, 40 järve, tähistatud matkarajad. 4. Kuremäe nunnaklooster vanim tegutsev nunnaklooster Eestis. Peakirik + 2 väikest kirikut. Tervendava toimega allikavee juurde ehitatud kümblusmaja. 5. Maidla mõis Eesti üks kauneimaid mõisakoole Maidla põhikool, täielikult renoveeritud . Järva maakond 1. Vargamäe Vetepere külas Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" tegevuspaigad, kirjaniku muuseum, suveetendused Tammsaare ainetel. 2. Albu mõis 18 saj, kaunis mõisakool, kunstiüritused. Albu vallamaja ees on Tammsaare monument mis püstitati juba tema eluajal. 3. Imavere piimandusmuuseum, hea puhkepaik Tln-Trt maanteel. 4
I Karbonaatsed ja analoogsed soostunud mullad Põhja-Eestis ja saartel. aluspõhjaks lubjakivi, dolomiit ja domineerivaks lähtekivimiks valkjashall rähkmoreen. Domin muldadeks karbonaatsed ja analoogselt soostunud mullad. Mullad ei ole väga hea viljakusega. jaguneb: Ia Mandriosa Põhja-Eesti Ib Saaremaa (Kõige koreserikkamad, rähksemad ja põuakartlikumad) Ic Hiiumaa (suhteliselt anormaalne, mittetüüpiline, sest siin väga palju gleimuldi, liiga palju märgi muldi) Id Varbla-Tõstamaa (anormaalne, mittetüüpiline sest lisaks rähksetele ja karbonaatsetele muldadele levib ka leetunud ja happelisi muldi) II Leostunud ja leejad ning analoogsed soostunud mullad Kesk-Eestis. valdavaks aluspõjaks Siluri ajastu lubimerglid ja lähtekivim oluliselt vähem koreseline ja karbonaatne. pruunikas-hall karbonaatne liivsavi-saviliiv moreen. Valitsevateks domineerivateks muldadeks leostunud ja leetjad mullad. Eesti viljakamate muldade piirkond. IIa Pandivere do...
Alutaguse maastikupildile on iseloomulikud sood. Siin paikneb Eesti suurim soostik Puhatu, mis liidab väiksemaid soid: Krivasoo, Laukasoo, Agusalu soo jt. Maakonna lääneosas asub Muraka raba, mis koos Ratva rabaga moodustab ühtse sookaitseala ning Sirtsi soo Lääne- Virumaa piirialal. Põllumaad leidub kõrgendikul ja jõgede ääres. Vaatamisväärsused. Kuremäe klooster, Iisaku vaatetorn, Illuka mõis, Mäetaguse mõis, Kalvi mõis, Maidla mõis, Hermanni Linnus, Purtse kindlus, Vaivara sinimäed, Valaste juga, Kiviõli tuhamägi jt. Kasutatud allikad. ENE Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/idaviru/index.html http://www.ida-virumaa.ee/index.php? tab=blocks/attractions.php&lang=est§ion=0&sub=1# http://www.google.com/imgres?imgurl=http://2.bp.blogspot.com/_h79-oKLQgZk/S- LWXCQV9rI/AAAAAAAAAAk/HAOCVw1cWXo/s320/300px-Ida-Virumaa- kaart.jpg&imgrefurl=http://estjavir.blogspot
napijooneline.... Linoollõike "Lapsed" trükkimine esialgu äpardus. Alles 1938.a. algul õnnestus Viiraltil saada korralikke tõmmiseid." (M. Levin. Eduard Wiiralt. Eesti Kunstimuuseum, 1998). Antud tõmmise trükkis kunstnik 1943. aastal. Viiralt on esinenud näitustel Helsingis,Pariisis,Kopenhaagenis,Moskvas,Riias,Varssavis,Brüsselis,New Yorgis,Roomas jne. Viiralt võttis Vabadussõjast algusest lõpuni osa, nimelt oli ta soomusrongil dessantväelane. Teenete eest anti talle Maidla mõisa südamest 17 hektarit maad asundustaluks ja ta tuli koos ema, isa ning vendadega Maidlasse elama. Kasutatud allikad: http://www.estarts.ca/artist.php?id=39 http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Wiiralt http://www.e-kunstisalong.ee/?e=oksjonid&o=11&num=38
XX sajandi algul "Kaarma kõrts". Kõrtsi pidasid Georg Lurichi vanemad ning samas nägi ilmavalgust maadluskuulsus Georg ise. Noormehe-eas oli "Kaarma kõrts" kohaks, kus juba tuntuse saavutanud Georg Lurich käis timpsaiu ja "vurtsuvett" maiustamas. XX-saj. 30-ndatel aastatel ehitas kõrtsi asemele härra Maidla maja, mis on praeguse algupärane variant. 1998.a. peale tulekahju läbis maja noorenduskuuri. Maja omanik ettevõtja Avo Part planeeris hoonesse kõrtsi- ja selvekaupluseruumid, andes nendele "Georgi Söögituba" ja „Georgi Kaupluse“ nime. 2001.a. ostis A.Part keskalevis Alar Kotli lapse-põlvekodu ja tõstis kraanadega ühes tükis teest eemale. Renoveerimise käigus sai hoone arhai-lise kõrtsitoa vana kamina mantelkorstnaga ning savikrohvi vaheldumisi palkseinaga. Omanik A
Närvisüsteemi ehitus ja talitus Helene Urva Maidla Pk, 2009 Bioloogia, 9. klass Tänane eesmärk? · Mida närvisüsteem teeb? · Millised osad on ajul? Mis on nende ülesanded? · http://www.youtube.com/watch? v=GTv2mRH1Wac&feature=related * NÄRVISÜSTEEM Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem (närvid, mis ühendavad (peaaju ja seljaaju) pea ja seljaaju kogu Ülejäänud kehaga) Kesknärvisüsteem · Juhib kogu organismi
aastani 2011. SA peaeesmärgiks on luua Põhja- Eestisse intellekti- ja liitpuudega noorte kodu. Arengukava lähtub Eesti Vabariigi seadustest ja Saue valla üldplaneeringust. Kava koostamisel peeti silmas intellekti- ja liitpuudega inimeste erivajadusi elamiseks peremudeli järgi kogukonnas. Haraka Kodu paiknemine Haraka Kodu on planeeritud rajada 30 kilomeetri kaugusele Tallinnast ja 6 kilomeetri kaugusele Ääsmäest Maidla küla keskusesse. Haraka Kodu ümbritsevad looduslikud tingimused tagavad selle elanikele puhta õhu, vaikuse ja turvalisuse. Lähim tehisjärv asub 1 km kaugusel, kus on võimalik käia ujumas. Haraka Kodu paiknemine küla keskuses loob võimaluse puuetega noortele aktiivselt suhelda ja osa võtta ühiskondlikust elust, samuti loob Haraka Kodu uusi töökohti Maidla
dateerimisele kaasa paremini kui makulatuurina kasutatud ajaleht. Kataloogi koostamiseks tasub tapeet paanilaiuselt seinalt maast-laeni lahti lõigata, et saada ülevaade kogu seina kujundusest. Kui seda pole võimalik teha, tuleks lõigata paanilaiused ning umbes 50 cm pikkused tükid lae alt ja puusakõrguselt, kus on bordüüre enim kasutatud. Tasub uurida ka nurki ning põranda- ja ukseliistu taguseid pindu. Ühe ruumi seintelt leitud tapeetidest Maidla mõisa valitsejamajas eksponeeritakse koostatud kataloog. klaasi all seinal kõiki ruumist leitud tapeedikihte. Tapeedikihtide üksteisest eraldamiseks on kaks meetodit. Esiteks võib proovida kihte üksteisest eraldada väikese ümara spaatli või puidust grillitiku abil. See tehnika ei sobi, kui tapeediliim ei anna järele ning tapeedipaber puruneb. Teiseks võib panna seinalt eemaldatud tapeedipakid ühtlaselt niisutatud ajalehtede vahele (4-5
Kukersiidikihtkond O3kk Maidla L, M, N, O, P, I, II A, A',B, C, D, E, F1, F2, F3, F4,
valgustamine. Kritiseerisid ühiskonna korraldust. Kultuur säilib sellisena nagu ta varem oli, lihtsad riided, muusika instrumente ja ehteid ja uhkeid asju hävitati. Eisen von Sehwarzenberg ja Merkel olid tuntumad realistid. Eestikeelne kirjandus : 1739. anton Thor-Helle täielikult eestikeelne piibel. Hakkas ilmuma ka ilmaliku sisuga raamatuid. Kalendrid-kus sees olid nõuanded ja ilmaennustused. Arhitektuur: uhked mõisad, suuremõisamõis , ohtu mõis, saue mõis, ahja mõis, maidla mõis. Koolid: koole oli vähe , õpetajateks olid enamasti köstrid, kes õpetasid lugemist ja kirikulaule, kool töötas enamasti talvekuudel ,kui talu tõid oli vähe. Koole hakati rajama suurematesse mõisatesse.
Ühiskonnaõpetus Millal ja mis alusel kehtestati Eestis tänane põhiseadus? Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade Proovi kriitiliselt lugeda Põhiseaduse I ja II peatükki (paragraafid 1-55) Teha 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta. Arutlustes too näited ja püüa kriitiliselt arutleda, kas paragraaf reaalses elus kehtib või mitte. § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Seda paragraafi paljud ei jälgi on inimesi keda ei huvita üldse needse...
PUUVILJADE KUIVATAMINE JA KUIVATID Merlin-Hans Hiiekivi Biotehnilised Süsteemid III 1 Töögraafik Tegevus/kuup 15.0 6.1 13.- 20.- 27.10 03.- 10.- 17.- 24.- . 25.- 01. 08- äev 9- 2.1 19.1 26.10 -2.11 09.1 16.11 23.1 30.11 31.1 -08.0 12.0 5.10 0 0 1 1 2 1 1 Ainetöö xxx xx teemavalik Lähteandmet xx xxx e valik Kirjanduse xx xxxx xxx xxx xxx xxx otsimine Kirjandusega xx xxxx xxx xxx xxx xxxx xxxx xxx xxxx xx tutvumine ...
maapäeval oli oodatud isik vaid see, kelle nimi oli kirjas (varem kõik mõisa omanikud või rentnikud) alates 1750: oodatud immatrikuleeritud aladele kellel maavaldust pole, ei pea minema, hääleõigus neil, kellel oli maavaldus 2000 inimest määrasid, mis siin toimub naisi maapäevale ei oodatud Maydellide suguvõsa võis alguse saada muinasaegsest ülikust alguse saanud eesti taustaga ülikust vapil ründid, Maidla alal Katariina II ümberkorraldused vene keisrinna katariina suur, pärit saksamaalt BS aadlikud ei tunne end pikalt mugavalt, sest Katariina tahab balti provintside eraldiolemist likvideerida ja riiki ühtlustada saksamaal palju suguvõsasid, palju potentsiaalseid abikaasasid katariina oli peeter III abikaasa jõuab mõni kuu hiljem Peeter kõrvaldatakse ning Katariina saab võimule Katariina nägi, et Peetrist ei saa asja ja tõusis ise troonile
Muu Kunstniku 100. sünniaastapäevaks valmis Mai Levini abil album "Eduard Wiiralt", milles on põhjalik monograafia, ulatuslik valik reproduktsioone ning kokkuvõte prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles. Viiralt valiti Salon D'Automne organisatsiooni liikmeks 1927. Ka on Eduard Viiralti teoste piltidega marke välja lastud. Viiralt võttis Vabadussõjast algusest lõpuni osa, nimelt oli ta soomusrongil dessantväelane. Teenete eest anti talle Maidla mõisa südamest 17 hektarit maad asundustaluks ja ta tuli koos ema, isa ning vendadega Maidlasse elama. 7 Kokkuvõte Uurimustöö koostamise käigus sain teada palju huvitavat Viiralt elu ja loomingu kohta. Minu silmaring laienes märgatavalt ühe kuulsa ning oma loominguga palju andnud kunstniku võrra. Ka sain kinnitust faktile, et Viiralt on jätnud sügava jälje eesti kunsti ja kultuuri ajalukku.
Oostriku-Võlingi allikad. Rabade võlumaa Endla Looduskaitseala kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka. Siin hoitakse soid, märgi metsi, järvi, jõgesid ja allikaid. Selle ala võtmesõnaks on vesi. Endla soostik on veesäilitusala ja looduslik puhastusseade Pandivere vetele. Muraka looduskaitseala on kaitstav piirkond, mis asub Ida-Virumaal, piirnedes Iisaku, Maidla, Tudulinna ja Mäetaguse vallaga. 17. juunist 1997 on Muraka looduskaitseala arvatud Ramsari-alade hulka. Kaitseala pindala on 13 983,7 hektarit. Muraka looduskaitseala on üks Eesti suurimaid loodusmaastikukomplekse. Kaitsealal on erilist tähelepanu pööratud Muraka-Ratva soostiku ja selle bioloogilise mitmekesisuse säilimiseks, kaasa arvatud viimaste elupaigad, samuti kaitstakse sealseid loodusmetsi. Sealsel territooriumil elab mitmeid I kategooria kaitsealuseid liike: näiteks
EESTI MAASTIKU TEADUSE AJALOOST 20.saj alguses eestikeelse ylikooli loomisega kutsuti Tartu Ylikooli mitmetest riikidest teadlasi, kes koolitasid meie oma teaduskonda. Eesti maastikurajoonide uurimisega tegeles Soome-Rootsi teadlane Johannes Gabriel Grano. Tema ajast on senini kasutusel nimestused vooremaa, K6rvemaa, Palumaa. 1960-1990 oli kasutusel Endel Varepi maastikuline rajoneering. 1996 avaldati m6nede t2iendustega Varepi rajoneeringule uus kaart Ivar Aroldi rajoneeringuga. Arold muutis: *Maarsikurajoonide nimetusi (Nt. Kagu-Eesti lavamaa asendati Ugandi lavamaaga, Kirde-Eesti lavamaa asemel Viru lavamaa) *Muutis ka m6ne maastikurajooni piire (nt. Alutaguse rajooniga liitis Endla J2rve n6o) Moodustas endisest P2rnu madalikust uued maastikurajoonid. 1)Soomaa 2)Liivi lahe rannikumadaliku 3)Metsepole madaliku 4)P6hjaosa liitis L22ne-Eesti madalikuga. P6HJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED *Geograafiline asend Rannikumadalik...
Palju erinevaid kooslusi ja lõputud üleminekualad kasvatavad haruldasi taimi. Eestist leitud 36 käpalise ehk orhideeliigist on Raplamaalt leitud 25 liiki. Vallad Raplamaa on jagatud kümneks omavalitsuseks: Juuru vald Naabervallad on Kaiu, Kohila, Rapla, Kehtna, Kose ja Kõue Elanikke: 1595 (01.01.2008 seisuga) Valla keskus on Juuru alevik (elanikke 570) Külad: Atla, Hõreda, Härgla, Jaluse, Järlepa, Lõiuse, Mahtra, Maidla, Orguse, Pirgu ja Vankse Territoorium on 152,4 km² (läbimõõt põhjast lõunasse 18 ja idast läände 15 km), millest haritavat maad 3942 ha, metsamaad 4435 ha ja rohumaad 590 ha Teed: kokku 129,1 km, millest erateid 83,7 km ja vallateid 38,0 km Maakonnakeskusest Rapla linnast asub Juuru alevik kirde suunas 15 km kaugusel ning pealinnast Tallinnast lõuna suunas 55 km kaugusel. Lähimad raudteejaamad on Rapla 13 km ning Hagudi 13 km. Järvakandi vald
vendade elu ja tegevusega, palusid nad õpetajalt luba ka oma kodus sarnaseid koosolekuid pidada. Esimeseks kokkutulemise kohaks määrati Matt Wahlbergi talu. Koosolekud toimusid rehetoas. Rahvast hakkas koosolekutel käima rohkesti ning mõne aasta möödudes sündis soov ehitada palvemaja, mis ehitatigi Peedu talu maale 1817. a. Hoone õnnistas õpetaja Karl Schubbe 1817. a novembris. Selles majas töötasid vennad 30 aastat. Seejärel palusid vennad Lõve mõisnikul R. A. von Anrepil ja Maidla mõisnikul Stackelbergil vendade eest kosta, et neil lubataks ehitada Helme mõisalt renditud krundile vennastekoguduse palvemaja, millel oleks keiser Aleksander I poolt antud õigused. Luba antigi. Ehitustöödeks paluti mõisnikelt ja taluperemeestelt annetusi. Annetusi tuli rohkesti. Nurgakivi pandi 1847. a maikuus. Selle õnnistas Karl Schubbe. Ehitustöid juhatas Kärstna mölder Andres Ilisson. Sügiseks valminud palvemaja õnnistas sisse Karl Schubbe koos vennastekoguduse
HUUMUSE koostises on huumushapped Alltüüp 3.Gleistunud karbonaatsed Vahe-Eesti leet-, soostunud leet- ja ja huumusained. mullad Kg on kõik eelnevate muldade soomuldade agromullastiku valdkond Huumushapped jagunevad: analoogsed, ainult on ajutiselt liigniisked. pindalaga ca 6,8%. Loksa, Aegviidu, Lelle, a)Humiinhapped -annab katioonidega II Tüüp Leostunud mullad K0 Kolu, Türi, Kilingi-Nõmme, Häädemeeste. humaate (soolasid), mis on vees viljakaimad mullad. Kihisemine Väheviljakad mullad. vähemlahustuvad seega on püsivamad ja ei sügavamal, kui 30cm, välja kujunenud a)Aegviidu, Käru allu väljauhtumisele; karbonaatsel lähtekivimil. b)Häädemeeste, Saarde erakordselt b)Fulvohapped annab v...
Rahvastik Maret Vihman. Vald Elanike Külade arv Vald Elanike Külade arv arv arv Alajõe 377 8 Lohusalu 955 10 Aseri 2664 9 Lüganuse 1454 13 Avinurme 1777 17 Maidla 891 27 Iisaku 1665 18 Mäetaguse 1614 21 Illuka 181 19 Sonda 1351 10 Jõhvi 1832 12 Toila 2448 11 Kohtla 1612 17 Tudulinna 725 10 http://www,ivmv.ee/failid/Haldusjaotus.htm järgi) Vaivara 1627 20 Narva linn *2008.a
Elva Gümnaasium ,,Ida-Virumaa, Põlevkivi" Referaat keemiast Raidy Mägi 9.D klass 2008/2009 õppeaasta Sisukord: 1 lk Tiitelleht 2 lk - Sisukord 3 lk - Ida-Virumaa 5 lk Statistika 7 lk põlevkivi 8 lk paekivi * lubjakivi 10 lk kasutatud kirjandus 2 Ida-Virumaa Virumaal on Eesti suurimad kontrastid: kõige maalilisem loodus ja kõige süngemad tehismaastikud. Siin asuvad Eesti kõrgeim paekallas Ontikal ja sealt avanev kõige suurejoonelisem merevaade, uhkeim park Toilas, inimtegevusest puutumata metsad ja sood Alutagusel, kõrged aheraine- ja tuhamäed, aga ka kõige rohkem erinevaid rahvusi. Nii siin kui sealpool Narva jõge elasid kunagi läänemere-soome hõimud: vadjalased, isurid, vepslased, ingerlased ja karjalased. Rannaäärse rahva aktiivne kaubanduslik läbikäimine toimis veel 20. s...
pimeduses ja selle varjus nad ka oma kuni kilomeetri pikkuse öise rännaku lõpetavad, pugedes teinekord esialgsest mitmesaja meetri kaugusel asuvasse teise pesapuusse. Kui sageli ja miks nad pesaõõnsusi vahetavad, pole veel teada. Lendoravatele raadiosaatja kaela panemise ja kinnipüüdmise puhul on kõige keerulisem leida üles asustatud pesaõõnsusega haavapuu. Praegu planeeritakse minu kodukohta, Maidla valda, Uus-Kiviõli kaevanduse rajamist. Kohalikud elanikud tunned muret, et lisaks nende elukvaliteedi muutustele, saab kahjustatud ka Sirtsi soo ökoloogiline keskkond. Teatavasti on aga Sirtsi soo üks lendoravate levikualasid. Kasutatud kirjandus: Loomade elu, 7.kd. lk. 151-152 EE, 5.kd. lk. 484 http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php?option=loadarticle&task=view&contid=- 551892899 http://www.epl.ee/artikkel/385409 http://www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/2003/Lendorav.pdf http://www
Kingituse ideeks oli tänu koostöö eest. Samas säästis selline käik müügiinimesi kingituste kohale toimetamise ja hullu jõuluralli eest mööda Eestimaad. 5. MEESKOND Meeskond moodustati peamiselt Puukeskuse tiimi liikmetest. Üldkorralduse eest vastutajaks juhiabi, Merylin Pavel. 8 Oksjoni toodete väljapaneku eest vastutas, Merylin Pavel. Sponsoreid otsiti tiimi liikmetega ühiselt. Tehnilise korralduse eest logistikajuht, Urmas Maidla. Finantsilise korralduse eest oksjonil pearaamatupidaja, Külli Lumiste. Cateringi eest Menu Catering projektijuht, Heidi Riis. Showpoole eest vastutas õhtujuht, Vahur Jüris. Sihtasutuse Tallinna Lauluväljak projektijuht Kristel Kask oli abiks nii jõu kui nõuga jooksvates ja muudes küsimustes. 6. MEEDIA 2 nädalat enne ürituse toimumist saadeti info ürituse toimumise kohta ajakirjanikele. Äripäeva ajakirjanik Riina Kallas paigutas lühitutvustuse enne sündmuse toimumist online (Vt
elektrijaam ja puupapivabrik. 1922. aastal ehitati joast umbes 2 km allavoolu Linnamäele 1500 KW võimsusega, Eesti mõistes suurejooneline hüdroelektrijaam. Keila jõgi. Üldandmed. Soome lahe vesikonna pikim jõgi, mis voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil. Algab ta Kuimetsa külast 5 km lõunakagu pool ja suubub Soome lahte. Jõe pikkus on 116 km ja valgala 682 ruutkilomeetrit. Tähtsamad lisajõed on Atla jõgi ja Maidla jõgi. Välja arvatud lühike Kõrvemaa piiresse jääv algusosa, voolab jõgi Põhja-Eesti lavamaa territooriumil. Jõe lähe asub Viirika soo lääneservas. Algusosas kogub jõgi rohkesti vett Kaiu ümbruse suurtest allikatest. Jõgi läbib võrdlemisi tiheda asustusega piirkondi ja jõe kallastel paikneb rohkesti asulaid. Ülemjooksul asub Ingliste küla endise Valtu kolhoosi keskuse ja suurfarmidega ning Purila asundus ja küla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
