Tahad USA Amazonist või mõnes muust online poest osta, kuid nad ei saada Eestisse? Osta läbi Shipito! Tee tasuta konto Sulge
Facebook Like
Küsitlus
Add link

Muraka ja Puhatu soostik - sarnased materjalid

raba, puhatu, muraka, kaitseala, turvas, sood, siirdesoo, matk, madalsoo, metsad, soode, looduskaitseala, tarn, kaitsealal, rabad, taimestik, maastik, rved, nnus, lage, loomastik, linnustik, ruse, kaljukotkas, siirdesood, esindatud, metsis, peipsi, alutaguse, looduskaitsealal, gavus, lendorav, kobras, selisoo, bggmillpea, photos, ldiselt, rgorg, imalik
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

... veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. Eesti alad: • Matsalu RP – 1994 (1976) • Vilsandi RP - 1997 • Soomaa RP • Alam-Pedja LKA • Nigula LKA • Endla LKA • Muraka LKA • Puhtu–Laelatu LKA • Nehatu LKA • Emajõe Suursoo MKA ja Piirissaare MKA • Hiiumaa laiude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA • Laidevahe LKA (Siiksaare laht) – 2002 96. Berni konventsioon: eesmärk ja vajadus, lisad I-IV, Eesti ja Berni konventsioon Ber...

Keskkonnakaitse ja säästev... -
75 allalaadimist
46
doc

Eesti kaitsealad (referaat)

.................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala...............................................

Keskkonnakaitse - Kutsekool
32 allalaadimist
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

...tüüp – sinikamännik (sinikas, kukemari, mustikpaju, kanarbik, sookail, mustikas, pohl, kukemari, küüvits, palusammal, laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal, teravalehine turbasammal, nõgusalehine turbasammal, sinihelmikas, tupp-villpea, rabamurakas, keratarn, kadakas, paakspuu, tuhkur paju) Karusambla kasvukohatüüp (paakspuu, tuhkur paju, mustikas, pohl, sinikas, kanarbik, keratarn, metsosi, soo- ja konnaosi, sinihelmikas, sookastik, harilik tarn, niitjas tarn, tähttarn, ohtene sõnajalg, tupp-villpea, laiuv sõnajalg, teravalehine turbasa...

Eesti elustik ja elukooslused - Tallinna Ülikool
77 allalaadimist
53
pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

...(wise use); 
 -arendada rahvusvahelist koostööd
 Matsalu RP – 1994 (1976), Alam-Pedja LKA – 1997, Emajõe Suursoo LKA ja 
 Piirissaare MKA – 1997, Endla LKA – 1997, Hiiumaa laidude MKA ja 
 Käina lahe-Kassari MKA – 1997, Muraka LKA – 1997, Nigula LKA – 1997, Puhtu–Laelatu LKA ja Nehatu LKA 1997, Vilsandi RP – 1997, Soomaa RP – 1997, Laidevahe LKA (Siiksaare laht) – 2003, Sookuninga LKA – 2006, ︎ Agusalu LKA – 2010, Leidisoo – 2010, Lihula MKA – 2010,︎ Luitemaa – 2010, Haap...

Keskkonna kaitse - Eesti Maaülikool
10 allalaadimist
17
doc

Ramsari konventsioon

..................................................................................................................11 ENDLA SOOSTIK.......................................................................................................................................12 MURAKA SOOSTIK...................................................................................................................................12 EMAJÕE SUURSOO JA PIIRISSAAR............................................................................................................13 LAIDEVAHE LOODUSKAITSEALA............................................................................................

Keskkonna kaitse - Eesti Maaülikool
36 allalaadimist
26
pdf

Eesti looduskaitse

... neid nimetatakse vastava ajajärgu jäänuktaimedeks ehk reliktideks. Näiteks mesimurakas on jaheda Eesti taimestik on üsna hästi uuritud. Looduslikult Kivistised ...

Keskkonna ja loodusõpetus - Kutsekool
10 allalaadimist
58
docx

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

...eala, mille sügavus mõõna ajal ei ületa 6 meetrit o veelind – lind, kes ökoloogiliselt sõltub märgaladest o Eesti alad: Matsalu RP, Alam-Pedja LKA, Emajõe Suursoo LKA, Piirissaare MKA, Endla LKA, Hiiumaa laidude MKA, Käina lahe-Kassari MKA, Muraka LKA, Nigula LKA, Puhtu-Laelatu LKA, Nehatu LKA, Vilsandi RP, Soomaa RP, Laidevahe LKA (Siiksaare laht), Sookuninga LKA, Agusalu LKA, Leidisoo, Lihula MKA, Luitemaa, Haapsalu-Noarootsi märgala, Puhatu LKA, Väike väin koos rannikuribaga (hoiuala), Vasknarva v...

Keskkonnakaitse - Eesti Maaülikool
46 allalaadimist
12
doc

Eesti soode monitooring

...gmiselt: 1.) turbasamblad, 2.) igihaljad puhmad (kanarbik, sookail, hanevits, küüvits, kukemari, jõhvikad, pohl), 3.) suvehaljad puhmad (sinikas, mustikas) 4.) puud , 5.) kitsalehelised rohttaimed (tupp-villpea, rabajänesvill, rabakas jt.), 6.) laialehelised rohttaimed (rabamurakas), 7.) putuktoidulised taimed (huulheinad), 8). pärislehtsamblad (raba-karusammal, palusammal jt.), 9.) maksasamblad, 10.) samblikud 11.) vetikad ja 12.) seened. (Valk, 1988: 94- 96, 138) Soode loomastik ja linnustik Madal- ja siirdesoode loomastik ja linnustik Meie faunas ...

Keskkond - Tallinna Ülikool
18 allalaadimist
58
doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

... -hanevits Rabataimede iseärasused, liigid rinnete kaupa. Iseärasused: liigivaene, üheaastaseid taimi ei kasva Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, hanevits, pohl, mustikas, rabamurakas, harilik jõhvikas, väike jõhvikas Rohurinne: tupp-villpea, alpi jänesvill, raba jänesvill, valge nokkhein, rabakas, mudatarn, pudeltarn, ümaralehine huulhein, ahtalehine huulhein Sambla-samblikurinne: punane, pruun, lillakas, harilik turbasammal, raba- karusammal, soovildik, harilik palu...

Bioloogia - Tartu Ülikool
12 allalaadimist
14
doc

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon

...rnad kooslused on mitmel pool rajatud laudradu, need on vajalikud ka turvalisuse seisukohalt kuna mitmetes rabades on liikumine kohati keeruline ning nõuab palju vilumust. · Populaarseks rekreatsiivseks tegevuseks soodes on veel marjade korjamine. Parimad muraka ja jõhvika kasvukohad asuvad siirdesoo ja raba piirialadel 30. Metsatüübid, sobivus rekreatsiooniks · Soometsad, mis kasvavad turbal. Valdavad männikud, esindatud on ka kuusk, kask ja lepp, alustaimestikus mitmed sootaimed: samblad, tarnad, kanarbik, pilliroog, sookail jt. (k...

Keskkonnakaitse -
41 allalaadimist
48
docx

Eesti biotoobid

...basamblad), sõnajalgtaimed, sarikalised, pajud, porss, kased, mänd, kuusk, jms (kokku üle 300 liigi) Siirdesoo Tarnad, pilliroog, villpead, jõhvikas, turbasamblad, ubaleht, pajud, porss, kased, mänd, jms Raba Mudatarn, turbasamblad, samblikud, puhmikulised, rabamurakas, jänesvill, tupp-villpea, rabakas, jms 7.4. Soode tähtsus (võimalikud huvigrupid, otseselt soodest sõltuvad liigid, sood kui ohustatud elupaigad) . Huvigrupid: puhkajad, liigikaitsjad, sooteadlased, organiseeritud turistid, marjakorjajad, põllumehed, metsamehed, turbakasutajad, puhta vee ...

Eesti biotoobid - Eesti Maaülikool
21 allalaadimist
80
doc

Metsabotaanika

...kuna lehed meenutavad maikellukese lehti). Õied kerajates tipmistes korvõisikutes, sinised. Õitseb juulist septembrini. Viljad 5mm pikad, tihedalt karvased. Kasutamine: hea meetaim, on kasutatud rahvameditsiinis. LILLAKAS ­ Nimi: Rubus saxatilis, rubus oli muraka nimetus vanaroomlastel ja tuleneb nähtavasti sõnast ruber ­ punane. Saxatilis ­ kaljudel kasvav. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: lillakas on harilik metsataim mitmetes metsatüüpides - kuusemetsades, kuuse-segametsades, lodumetsades; eelistab niiskemat, mitte väga lubjavaest p...

Eesti loodus ja geograafia - Kutsekool
20 allalaadimist
54
docx

Biotoopid

...sood, järvelise tekkega: Kivijärve, Kaiavere) VII Kesk- ja Ida- Eesti suurte soode valdkond (31%) • Peipsi nõo põhjaosa (vettpidavad setted, rannamoodustised; peamiselt raba, palju siirdesoid, läbimatud märealad: Puhatu soostik (468 km2), Muraka-Ratva) • Peipsi nõo loodeosa (soodevaene) • Võrtsjärve nõgu ja Peipsi nõo keskosa (Emajõe suudmealal) (Suured lammisood, madalsoo; Võhma, Parika, Soosaare, Põltsamaa, Laeva, Sangla (342 km2), Ulila, Emajõe-Suursoo) • Peipsi nõo lõunaosa ( Enamasti r...

Bioloogia - Eesti Maaülikool
12 allalaadimist
11
doc

Eesti elustik ja elukooslused

I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused L...

Hüdrobioloogia - Tallinna Ülikool
42 allalaadimist
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

...83 208 Sangla (Tartumaa) 342 77 Emajõe Suursoo (Tartumaa) 276 19 Endla (Jõgevamaa) 251 73 Muraka (Ida-Virumaa) 207 113 Läänemaa Suursoo (Lääne- ja Harjumaa) 171 24 Kuresoo (Viljandimaa) 111 96 Võlla (Läänemaa) 108 ...

Euroopa - Põhikool
9 allalaadimist
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

...ärkama, lämmatavad kõrrelised need. Kõrrelised (eelkõige metskastik) takistavad loodusliku uuenduse teket. * Osa metsa alustaimestiku liike annavad söödavaid marju, mis on oluline metsa kõrvalkasutuse seisukohalt. (metsmaasikas, har. vaarikas, mustikas, pohl, sinikas, murakas, jõhvikas, põldmurakas). * Alustaimestiku koosseisus on mitmeid ravim- ja meetaimi. * Alustaimestikul on tähtis osa erosiooni vähendajana, seda eriti nõmmemetsades ja metsades mis kasvavad vahelduva reljeefiga aladel. * Suur on alustaimestiku tulekaitseline tähtsus. Samblad ja poolpõõsad suur...

Eesti metsad - Eesti Maaülikool
299 allalaadimist
14
doc

Eesti geoloogiline ehitus

... söllisoos. Eesti soode turbalasundi keskmine paksus on 3-4 m. Soode kaitse 1938 a võeti kaljukotka kaitseks kaitse alla Ratva raba Alutagusel. 1957.a. asutati LKA-d Viidumäel (allikasood) ja Nigula rabas, ning taimestiku ja loomastikukaitsealad Muraka rabas, Nehatu soos ja Nätsi rabas. 1981. a. rajati 28 sookaitseala. 1994.a. asutati Soomaa RP ja Alam-Pedja LKA. EESTI JÄRVED Kirjandus: Eesti järved ­ Koostanud A. Mäemets, H. Simm, E. Varep Tallinn1968 (150 olulisemat järve peale Peipsi ja Võrtsjärve) Eesti järved ja nende kaits...

Eesti loodus ja geograafia - Kutsekool
49 allalaadimist
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

...äne-mõõkrohi, harilik käokuld, niidu-kuremõõk, lõhnav käoraamat, aru-käpp, karvane lipphernes jt. 50 liiki on oma areaali idapiiril, näiteks tömbiõieline luga, jugapuu, tuhkpihlakas jt. Oma lauskmaalevila lõunapiiril on mägi-kadakkaer, alssosi, põhja-lipphernes, mesimurakas, koldjas selaginell. Oma areaali läänepiiril on ilmekamad ida-võsalill ja kobarpea. Nende liikide levimine Eesti aladele on toimunud erinevatel kliimaperioodidel, neid nimetatakse vastava ajajärgu reliktideks ja nad väärivad kaitset kui Eesti floora kujunemiskäigu elavad tunnistajad. 2. Harulduse ...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1 - Eesti Maaülikool
709 allalaadimist
24
doc

Keskkonnakaitse vastused EMU

... Veelinnu mõitse- Eesti ja Ramsari konventsioon – Eesti sai liikmeks 1993, ning Eestist kuuluvad sinna alade hulka Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark, Alam-Pedja LK, Endla LK, Matsalu LK, Nigula LK, Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega, Emajõe Suursoo, Muraka LK, Puhtu-Laelatu-Nehatu Berni konventsioon: 1979 konventsioon Euroopa metsiku loomastiku ja taimestiku ning looduslike elupaikade kaitsest Eesmärk - kaitsta tervet hulka looduses elavaid looma- ja taimeliike ning nende elukeskkonda, samuti ohustatud loodulikke alasid Lisa I: rangelt kaitstavad taim...

Keskkonna kaitse - Tartu Tervishoiu Kõrgkool
82 allalaadimist
130
pdf

ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES

... in the allovation of nutrients and biomass in Scots pine (Pinus sylvestris L.) canopy in an area of cement industry in Northeast Estonia. – Baltic Forestry. Nr. 2, lk 237-247. 22. Ots, K., Reisner, V. (2006) Scots pine (Pinus sylvestris L.) and its habitat in Muraka bog under the influence of wastes from the Narva power plants (North-East Estonia). – Special issue on effects of industrial wastes on Florest. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, Biology, Ecology. Nr. 2, lk 137- 148. 23. Paal, J., Degtjarenko, P., Suij...

Loodus - Eesti Maaülikool
1 allalaadimist
12
doc

Piiumetsa maastikukaitseala

...metskonna hea seisukord. Otsesest metsaraiest või kõrvalkasutusest inimese majanduslike huvide eesmärgil rääkida ei saa. Looduslike ressursside alla kuuluvad loomulikult ka kõiksugused marjad, mis Piiumetsa maastikukaitsealal esinevad. Leida võib seal jõhvikat, pihlakat, murakat, aga ka musta sõstart ning vaarikat (Reier ja Kukk, 2000). Seire Piiumetsa maastikukaitsealal asub kuus seirejaama, kus seiratakse nitraaditundliku põhjavett. Kuna Piiumetsa on Natura 2000 ala, seiratakse seal ka Natura 2000 liikide liigirikkust (Keskkonnaregister). Piiumetsa raba seisun...

Keskkonna kaitse -
12 allalaadimist
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM ­ kooslus ja abiootiliste tegurite komplek...

Bioloogia - Keskkool
6 allalaadimist
20
pdf

KK üldkursuse eksami materialid

...veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. Eesti alad: · Matsalu RP ­ 1994 (1976) · Vilsandi RP - 1997 · Soomaa RP · Alam-Pedja LKA · Nigula LKA · Endla LKA · Muraka LKA · Puhtu­Laelatu LKA · Nehatu LKA · Emajõe Suursoo MKA ja Piirissaare MKA · Hiiumaa laiude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA · Laidevahe LKA (Siiksaare laht) ­ 2002 Berni konventsioon- Euroopa looduskaitseleping, Sõlmiti 1979. a. Jõustus 1982. a. Eestis 1992. a. Eesmärk ja vajadus: Berni konvent...

Keskkonna kaitse - Eesti Maaülikool
284 allalaadimist
39
doc

Keskkonnakaitse KT

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loo...

Keskkonnaohutus -
15 allalaadimist
7
pptx

Muraka looduskaitseala

Muraka looduskaitseala Andres Alla 10.H Asukoht Neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala asub Alutaguse madalikul Ida-Virumaal Tudulinna, Iisaku, Mäetaguse ning Maidla vallas, Tudulinnast kümmekond kilomeetrit põhja pool. Kaitseala tuumiku moodustavad raba-, siirde...

Geograafia - Keskkool
8 allalaadimist
36
odt

Keskkonnakaitse eksam

...n ja Eesti – liikmeks alates 1993. 10 Ramsari ala. Kõige esimene oli Matsalu rahvuspark. Veel on Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark, Alam-Pedja LK, Endla LK, Matsalu LK, Nigula LK, Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega, Emajõe Suursoo, Muraka LK, Puhtu-Laelatu-Nehatu. Berni konventsioon - tegeleb Euroopa metsiku loomastiku ja taimestiku ning looduslike elupaikade kaitsega. Kaitsta Euroopa looduslikke looma- ja taimeliike ja nende elukeskkonda. Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsele. Lisa IV – käsitl...

Keskkonna kaitse - Eesti Maaülikool
63 allalaadimist
14
doc

Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused

...ookask Raba e. kõrgsoo 31% Ümbruskonnast kõrgem ala Toitub mineraalidevaesest veest (sademed) Kujuneb turba kuhjumisel Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, hanevits, pohl, mustikas, rabamurakas, harilik jõhvikas, väike jõhvikas Rohurinne: Tupp-villpea, alpi jänesvill, raba jänesvill, valge nokkhein, rabakas, mudatarn, pudeltarn, ümaralehine huulhein, ahtalehine huulhein Sambla- samlikurinne: punane, pruun, lillakas, harilik turbasammal jt, raba-karusammal, soovildik, harilik palusammal; põdrasamblikud, porosamblikud Siirde...

Loodus õpetus -
53 allalaadimist
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

...avad rekostrueerida floora ja vegetatsiooni kujunemislugu. Taimede levik ­ levikuatlas Taimeliikide leiuandmete seostamisel kaardiga moodustubki levikupilt ­ levikuareaal Arktiline ja arktomontaanne flooraelement (Eestis 15 liii ehk 1%).Nt odajas astelsõnajalg, murakas Tsirkumpolaarne flooraelement (Eestis 251 liiki ehk 16,3%). Nt metsosi Katkestunud tsirkumpolaarne (Eestis 76 liiki ehk 4,9%). Nt rohekas uibuleht Tsirkumpolaarsed rannikutaimed (Eestis 10 liiki ehk 0,7%). Nt randmalts Euraasia flooraelement (Eestis 200 liiki ehk 13%) Eurosiberi flooraelemnt ( Eest...

Eesti loodusgeograafia - Tartu Ülikool
63 allalaadimist
30
pdf

Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark

... Eestis Lahemaa rahvuspark hoolt kannab, on siberi piimikas. Liigi kolmest leikohast asuvad kaks siin, kusjuures üks neist on Eesti suurim ja parimas seisundis. Siberi piimikas on suvises mererannas üsna silmatorkamatu, meenutades põdrakanepit või põldohakat. Ka siinne soomuraka populatsioon on tähtis: sellel liigil on Eestis vaid üks suur ja kolm pisemat leikohta, millest üks asub Lahemaal. Lahemaa rahvuspargi aladel on haruldasi taimi vaadeldud üle saja aasta. Huvitavaid vaatlusi on siin teinud 19. sajandi lõpul Edmund Russow, 1930. aastail Gustav Vilbaste, Teodor L...

- Põhikool
27 allalaadimist
37
pdf

Sooteadus

... Rabaturvas on toitesoolade poolest äärmiselt vaene. Taimestik toitub atmosfääriveest. Alustaimestikule on iseloomulik hästi väljakujunenud puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, harilik kukemari, küüvits, pohl, Ida-Eestis ka hanevits. Rohttaimedest tupp-villpea, rabamurakas, ümaralehine huulhein. Samblarindes valitsevad turbasamblad. Rabad on tasased või kumerad ja asuvad sageli ümbritsevast maast kõrgemal. Metsapuudest suudab kõrgrabas kasvada ainult meie kõige vähenõudlikum puuliik - mänd. 100 a. puistute tagavara on vaid 100-120 tm/ha (Lõhmus, 1984). ...

Geoloogia - Eesti Maaülikool
75 allalaadimist
34
doc

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon Kordamisküsimused 1. Ökoloogia, looduskaitse, keskkonnakaitse. Mõisted ja omavaheline seos Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, et tagataks: ...

Keskkond -
9 allalaadimist
3
doc

Märgalad

... põhjavee tõusu ja mineraalirikka maa vettimise ­ tagajärjel. Rabad moodustavad ühe huvitavama elupaiga lindudele, eriti tundraliikidele, nagu Euroopa rüüt ja väikekoovitaja. Eesti rabades kasvavatest metsa- ja tundrataimedest on levinuimad põõsalaadsed kääbuskased ja murakataimed. Ligikaudu pooled Eesti taimeliikidest kasvavad rabades. Eesti rabad sobivad suurepäraselt matkamiseks ja marjade korjamiseks, kuid võivad kogenematutele ka ohtlikeks osutuda. Ära matka rabas kunagi üksi ning kaalu giiditeenuse kasutamist. Parim võimalus raba külastamiseks avaneb Soomaa rahvuspargi...

Keskkonnaökoloogia - Keskkool
26 allalaadimist
19
docx

Keskkonnakaitse üldkursus 2017

Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse on rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude...

Keskkonnakaitse -
11 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun