10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
69 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
moosipall
Õppematerjali autor
1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid: Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine (akumulatiivsus, eluviaalsus, eluvioakumulatiivsus, kamardumine, savistumine, ferraliidistumine, sooldumine, küllastumine, lessiveerumine, leetumine, gleistumine, näivleetumine). Millised mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda? Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor. Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võetavate elementide hulk. Lähtekivim-
1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid. Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine akumulatiivsus - -Abs. akum.: mõeldav siis kui kuskilt juurde tuleb- veest, taimedest, loomadest, kosmosest -Suht. akum ilmneb mingi ,,n" aine suhtes: jämedate osade peenenemine; lehtede okaste mineralisats. uute mineraalide teke. A-Bw-C eluviaalsus - Mingi aine osas toimub võrreldes algseisuga vähenemine. Midagi mullast läheb mujale või muundub nii, et muundumissaadused lähevad kaotsi. A-Ea- B-C eluvio-akumulatiivsus - Ainete vahetumine, muundumine, ümberpaigutumine toimub mulla enese piires. See, mis kuksilt on eemaldunud koguneb teisele. Väljauhtumine võib olla suurem kui akumulatsioon. A-El-Bt kamardumine seisneb huumusainete ja orgaanilismineraalsete komplekside moodustumises ja kuhjumises. Ei saa toimuda steriilses miljöös, kus org. ainet pole. Areneb mullatüsendi pealmises osas. Tähistatakse A. savistumine - 1) Org. aine produktsioon peab olema suur
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · reljeef,
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismid
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismi
määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär(mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. 4. Mulla tähtsus, vajadus ja mullateaduse ees seisvad ülesanded. Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnusseks on viljakus, mille all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. Mullateadus uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning muldade omadusi sellest seisukohast, kuidas need mõjutavad taimede kasvu ja arenemist.
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · reljeef, · aeg, · kaas
E(B) - kui tunnust on alla 20% Muld tuleb määrata vastava süsteemi määrajaid kasutades. Tähtsaimad rahvusvahelised mullaklassifikatsioonid on: 1. WRB (World Reference Base for Soil Resources) FAO,1974; 1988; ISRIC, 1994; 2. FAO-UNESCO (FAO-UNESCO Soil Map of the World) 1974; 1988; 3. USDA Soil Taxonomy (United States Department of Agriculture Classification Soil Taxonomy) 1993; 4. RSC, 1997 (Venemaa muldade klassifikatsioon). WRB süstemaatika Algus 1980, rahvusvahelisel tasemel mullateaduse viimase aja saavutusi arvestav mullaressursside klassifitseerimise süsteem. Baseerub suures osas varasematel FAO- UNESCO ja USDA mullaklassifikatsioonide ühikutel ja ülesehitusel. WRB-s - muldade eristamisel aluseks: a) mulla diagnostilised horisondid (diagnostic horizons), b) diagnostilised tunnused (diagnostic properties) ja c) diagnostilise väärtusega mullamaterjalid (diagnostic materials). Muldade klassifitseerimine põhineb väliolukorras määratavatel tunnustel. Olulisemad on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid