Mullaproovi võtmine http://pmk.agri.ee/index.php?valik=441&keel=1&template=template2pmk.html Võetavate mullaproovide arv Sõltub maa suurusest, kultuuridest ja mullastikust. Tavaliselt võetakse 1 keskmine proov 3-5 hektari kohta. Väga homogeense mullastiku korral võib proovilapi suuruseks olla kuni 10 ha Keskmine proov Keskmine mullaproov koosneb tavaliselt 15...25 üksikproovist. Proovi võtmise sügavus Suurem osa rohttaimede juurtest asuvad künnikihis, seega 20…25cm mullakihis. Ka mullaproov võetakse sellest kihist. Mullaproovi võtmine Proovilapil tuleb seejuures liikuda Z, C, V, U kujuliselt või lihtsalt sikk-sakiliselt. Proovi võtmise aeg Kui ilmastik ja taimede kasvufaas seda võimaldab, võib proove võtta varakevadest hilissügiseni. Soosituim on vahetult saagikoristus- järgne aeg.
Mulla pH määramine Töövahendid: Mullaproov Kaal Nõud mulla lahuse hoidmiseks 1 N KCl lahus (1 liitrit destilleeritud vett ja 74,56g KCl) või vett 15 ml mõõtmise võimalus Filterpaber, lehter Vähemalt 5 ml mõõduga anum Universaalindikaator, pipett Võrdlusskaala Töö käik: 1. Kaaluda 6g õhukuiva mulda ja valada anumasse 2. Mõõta 15 ml 1N KCl lahust ja lisada 3. Loksutada segi ja lasta 30 minutit seista 4
Selle eesmärk on säilitada mulla tervislikku, viljakat ja loomulikku seisundit. Mis on looduslähedane viljelemine? Looduslähedase aiapidamisega püütakse niisiis parandada mullaviljakust, kusjuures rõhutatakse loodusliku ringluse osatähtsust. Eluvõimelises mullas kasvavad eluvõimelised taimed. Mullaliigid Liivamuld Savimuld Turbamuld Labidaproov Mulla seisukohta on tähtis jälgida. Olulist infot mulla kohta annab laboris analüüsitud mullaproov. Tavaliselt määratakse vähemalt mulla pH ning P, K ja Corg sisaldus, põhjalikuma analüüsi käigus näiteks ka Ca, Mg, Cu, B ja Mn sisaldus. Kompostimine Kompost on hea mullastruktuuri parandaja Kompostimiseks sobivad kõik lagunevad orgaanilised ained Mulla toitmine Haljasväetis Kompost Sõnniku ja nõgesevesi Biodünaamilised preparaadid Umbrohutõrje Umbrohu tõrjet alustatakse äestamisega ja kitkumisega, kuid ka muud abinõud aitavad
vajaminevad vahendid (välitööd, sisetööd, herbaariumi ja mullanäidise tegemine, töö kirjandusega, kirjutamine ja vormistamine). Metoodika peab olema piisavalt lahti kirjutatud, et selle järgi oleks lugejal võimalik samaväärne töö teha. 2. MULLAD Mulla kirjeldamiseks, määramiseks ja mullanäidise tegemiseks tehakse ühe meetri sügavune mulla kaeve. Mulla kirjeldamiseks tuleb teha järgmist: o Võetakse igast geneetilisest horisondist mullaproov, mida kasutatakse pH määramiseks, äigejoonise ja vähendatud mullaprofiili näidise tegemiseks. Mullaproovide happesust (pH) määratakse koos juhendajaga, õpetaja Ell Tuvike või Reet Miil. o Mullaprofiili kirjeldusele koos äigejoonisega märgitakse horisondi tähis, tüsedus, värvus, üleminek, pH, kihisemise algus, lõimis. Joonise alla märgitakse kaeve asukoht, reljeefi joon, veereziim, mulla nimetus, huumusprofiili- ja lõimise nimetus.
nõukogude perioodil kuivenduskraavid rajatud. Ala oli kasutuses heinamaana, kuid nüüdseks on see osaliselt metsastumas ning kuivenduskraavid on kinni kasvamas. Mõlema metsatüübi iseloomustamiseks koostati puistu kirjeldus ja tehti mullakaeve. Proovitükkidelt korjatud alusmetsa ja alustaimestiku liigid herbaliseeriti, määrati liikide esinemissagedus proovitükil ja toodi esile kasvukohatüüpi iseloomustavad taimed. Mulla kirjeldamiseks võeti igast mulla geneetilisest horisondist mullaproov, mida kasutati mullareaktsiooni pH määramiseks, äigejoonise ja vähendatud mullaprofiili näidise tegemiseks. Mulla ja taimestiku alusel määrati metsatüübirühm, kasvukohatüüp ja metsatüüp. Kaeveümbruse alustaimestikust ja metsast tehti fotod. Töö lisades on mõlema kasvukohatüübi kohta: kasvukohatüüpide asendid ordinatsiooniskeemil, muldade äigejoonised, liimmonoliidid ja herbaariumid. 1 METOODIKA 1.1 Välitööd
mikroorganismide aktiivsuse kaudu. Mullaorganismide aktiivsus ja peamiste taimetoiteelementide omastatavus on happelises mullas väiksem Mulla happesus on tingitud mulla lahuses leiduvatest vesiniku ioonidest ning kolloididel neeldunud vesiniku ja alumiiniumi ioonidest. Jaguneb aktiivne happesus ja potensiaalne happesus. Määratakse laboris, võib kasutada ka ph- meetreid, meie tegime: ,,Keemine". Klaas- või portselannõusse pannakse analüüsimiseks mõeldud kuiv mullaproov ja valatakse peale veidi lahjendatud soolhapet (10%). Kui nüüd proov hakkab tugevalt ja püsivalt mullitama (süsihappegaasi eraldumine), on tegemist lubjarikka ehk aluselise mullaga. ,,Keemise" puudumine näitab, et tegu on happelise või neutraalse mullaga. 5) Mulla üldfüüsikalised omadused: tahke faasi tihedus, lasuvustihedus, poorsus ja selle erinevad liigid, eripind ühikud, keskmised suurused lähtuvalt lõimisest ja orgaanilise aine sisaldusest
asukohtade kaart serverisse, kus need kokku pannakse luuakse väetistarbekaart. Väetistarbekaart on loodud nii, et kui mingi põlluosa on punane, siis on sellel põllul vastava elemendi sisaldus nigel tuleb reguleerida (näiteks kaaliumi kaardi puhul kaaliumit vähe, tuleb kaaliumväetist anda), kui roheline, siis on seal sobiv kogus antud ainet olemas ning paari aasta jooksul sinna midagi anda pole vaja. (3-5 ha alalt võetakse 1 proov). Mullaproov tuleb võtta nii, et see iseloomustab kogu vaadeldavat maa-ala. Selleks, et iseloomustada põldu kui tervikut, tuleb kogu ala läbi käia, iga 30-40 sammu järel proov võtta. Erinevad marsruudid (sinka-vinka, Z-kujuline jne). Selliseid proove nim.keskmiseks prooviks. Üks seire võimalus on võrrelda seire parameetreid ruumiliselt (valdade kaupa, tootjate kaupa), teine võimalus on võrrelda muutust ajas.
annaabi.ee 
