lammimullad, lammi-turvastunud mullad, lammi-madalsoomullad. Veereziimilt enamasti parasniisked või kuivad kaldalammi kõrgemal alal, terrassialal gleistunud või madalsoomullad. Ei sobi metsa kasvatamiseks (üleujutamisel liigvesi), lammirohumaade väetamine keelatud (eutrofeerumisoht) toitained kantakse vette. Nende muldade viljakus on aegade algusest saadik inimesi jõe äärde meelitanud (Niilusel põllud jõeäärsed). Sooldunud rannikumullad Ar. Rannaalal. Nende äratundmise põhiline tunnus mere ääres, sooldunud rannikumuldade korral suur neeldunud Na hulk. Soolalembeline taimkate. Sooldunud rannikumullad on enamasti kohtades, kus mereveetase on kõrgem ja ulatub mullaprofiili , kõrge veetaseme korral võib olla isegi üleujutatud osaliselt (kuivades soolakristallid mulla pinnal). Rannikamuldi alla 1% maafondist Lääne-Eesti ja saarte lausrannad. Enamasti rannarohumaad, rannakarjamaad
kaksikjärv Mullutu-Suurlaht pindalaga 14,4 km². Need järved on enamasti riimveelised. Suvel osa taolisi järvi kuivab. Maastikuliselt peetakse Saaremaa ilusaimaks järveks Lääne-Saaremaa kõrgustiku metsases maastikus paiknevat käärulise kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km². pindalast hõlmavad sood ja rabad. Viimastes võib turbakihi paksus ulatuda kuni 2.5 meetrini. Pinnamood on tasandikuline. Mitmel pool rannikul leidub luiteid. Saaremaa õhukesed rähk- ning noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad. Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaosas asub Viidumäe looduskaitseala. Aluspõhja moodustavad Siluri ajastul tekkinud mitmesuguste lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,52,5 mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7 % Saaremaa
Sisukord Sisukord.............................................................................................................................1 Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Ajalugu.............................................................................................................................. 3 Veestik...............................................................................................................................3 Mullastik............................................................................................................................4 Taimkate............................................................................................................................ 4 Loomastik............................................................................................................................
1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid. Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine akumulatiivsus - -Abs. akum.: mõeldav siis kui kuskilt juurde tuleb- veest, taimedest, loomadest, kosmosest -Suht. akum ilmneb mingi ,,n" aine suhtes: jämedate osade peenenemine; lehtede okaste mineralisats. uute mineraalide teke. A-Bw-C eluviaalsus - Mingi aine osas toimub võrreldes algseisuga vähenemine. Midagi mullast läheb mujale või muundub nii, et muundumissaadused lähevad kaotsi. A-Ea- B-C eluvio-akumulatiivsus - Ainete vahetumine, muundumine, ümberpaigutumine toimub mulla enese piires. See, mis kuksilt on eemaldunud koguneb teisele. Väljauhtumine võib olla suurem kui akumulatsioon. A-El-Bt kamardumine seisneb huumusainete ja orgaanilismineraalsete komplekside moodustumises ja kuhjumises. Ei saa toimuda steriilses miljöös, kus org. ainet pole. Areneb mullatüsendi pealmises osas. Tähistatakse A. savistumine - 1) Org. ...
3) Gleimullad. Lubarikka põhjavee mõjutusel välja kujunenud a. Küllastunud gleimullad b. Küllastumata gleimullad 4) Turvastunud gleimullad. a. Küllastunud turvastunud gleimullad b. Küllastumata turvastunud gleimullad VIII Soomullad. Soode puhul peame teadma turba liiki ja lagunemisastet. Turbaliigi määrab ära taimkate, milles turvas moodustub. Jagunevad kolmeks: 1) Madalsoo 2) Siirdesoo 3) Raba IX Lammimullad X Sooldunud rannikumullad 1) Rannikugleimullad 2) Turvastunud rannikumullad 3) Ranniku madalsoo Erodeeritud mullad: 1) Nõrgalt 2) Keskmiselt 3) Tugevalt Deluviaalmullad ehk pealeuhtemullad (D). Vee reziimi alusel jagunevad: 1) kamardeluviaal mullad e. parasniisked D 2) niisked e gleistunud deluviaalmullad 3) deluviaalgleimullad 4) turvastunud deluviaalmullad Eesti agromullastikuline rajoneerimine NB!NB!NB! Mullad ei paikne juhuslikult, vaid kindlate seaduspärasuste alusel
3) Gleimullad. Lubarikka põhjavee mõjutusel välja kujunenud a. Küllastunud gleimullad b. Küllastumata gleimullad 4) Turvastunud gleimullad. a. Küllastunud turvastunud gleimullad b. Küllastumata turvastunud gleimullad VIII Soomullad. Soode puhul peame teadma turba liiki ja lagunemisastet. Turbaliigi määrab ära taimkate, milles turvas moodustub. Jagunevad kolmeks: 1) Madalsoo 2) Siirdesoo 3) Raba IX Lammimullad X Sooldunud rannikumullad 1) Rannikugleimullad 2) Turvastunud rannikumullad 3) Ranniku madalsoo Erodeeritud mullad: 1) Nõrgalt 2) Keskmiselt 3) Tugevalt Deluviaalmullad ehk pealeuhtemullad (D). Vee reziimi alusel jagunevad: 1) kamardeluviaal mullad e. parasniisked D 2) niisked e gleistunud deluviaalmullad 3) deluviaalgleimullad 4) turvastunud deluviaalmullad Eksamiküsimus: · Iseloomustage põhidiagnostilisi erinevusi ja kasutussobivust rähksete,
3. Pinnamood ja selle kujunemine 3.1. Saaremaa pinnamood ja selle kujunemine. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna.Mitmel pool rannikul leidub luiteid. Saaremaa õhukesed rähk- ning noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad.( 2 ) 3.2. Hiiumaa pinnamood ja selle kujunemine. Hiiumaa pinnamood on madal ja tasane. Põhjarannikul on palju liivarandu. Ujumiseks ja päevitamiseks on sobivamad Tõrvanina, Lehtma, Tahkuna, Mangu, Luidja, Pallinina ja Kalana rand ning Surfiparadiis. Pikalt läände ulatub Kõpu poolsaar, mille keskosa kerkib 67 meetrini ja kus asub Baltimaade vanim tuletorn Kõpu tuletorn.( foto.4 )( 3) .
AG Lammi-gleimuld sj AG1 Lammi-turvastunud muld sj AM' Väga õhuke lammi-madalsoomuld ld AM'' Õhuke lammi- madalsoomuld mds, ld AM''' Sügav lammi-madalsoomuld mds Rannikumullad Arv Sooldunud veealune muld Ar Sooldunud primitiivne muld Arg Sooldunud gleimuld ArG1 Sooldunud turvastunud muld Gr Ranniku gleimuld Gr1 Ranniku turvastunud muld Mr Ranniku madalsoomuld Av Veealune muld Erodeeritud ja deluviaalmullad K'''e Nõrgalt erodeeritud keskmise sügavusega rähkmuld sl, kl Koe Nõrgalt erodeeritud leostunud muld sl
b) Liustikujärvesetted on jääpaisjärve põhja settinud rööpkihilised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärvetekkelised mõhnasetted. c) Veeristel ja kruusal on kujunenud valdavalt rähk- ja veerimullad d) Karbonaadivabadel liivadel leetunud ja leedemullad e) Savidel mitmesugused gleimullad. Meresetted: Merepõhjasetted liiv, sügavamal savi. Rannasetted väikese savisisaldusega ja kohati koreserikkad. Neile on kujunenud rannikumullad ja mitmesugused gleimullad. Madal-Eestis savil gleimullad, liivad leetunud ja leedemullad. Tuulesetted: Liivad, nüüdisajal eelluited (peenliiv), varasematel aegadel Läänemere staadiumi rannikuluited. Eeluidetele kujunenud primitiivsed liivmullad, rannikuluidetele leetunud ja leedemullad. Deluviaalsetted e. nõlvasetted: Koresevaesemad kui erosioonist haaratud ala muld või pinnas, sinna on kujunenud enamasti deluviaalmullad Allaviuaalsetted e
b) Liustikujärvesetted on jääpaisjärve põhja settinud rööpkihilised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärvetekkelised mõhnasetted. c) Veeristel ja kruusal on kujunenud valdavalt rähk- ja veerimullad d) Karbonaadivabadel liivadel leetunud ja leedemullad e) Savidel mitmesugused gleimullad. Meresetted: Merepõhjasetted – liiv, sügavamal savi. Rannasetted – väikese savisisaldusega ja kohati koreserikkad. Neile on kujunenud rannikumullad ja mitmesugused gleimullad. Madal-Eestis savil gleimullad, liivad leetunud ja leedemullad. Tuulesetted: Liivad, nüüdisajal eelluited (peenliiv), varasematel aegadel Läänemere staadiumi rannikuluited. Eelui- detele kujunenud primitiivsed liivmullad, rannikuluidetele leetunud ja leedemullad. Deluviaalsetted e. nõlvasetted: Koresevaesemad kui erosioonist haaratud ala muld või pinnas, sinna on kujunenud enamasti deluviaal- mullad
- Soomullad: raba-, siirdesoo, madalsoo-, lammimadalsoo-, rannikusoomullad Jagatakse väga õhukesteks M´(30-50cm), õhukesteks M´´(50-100) ja sügavateks M´´´(üle 100cm) T kihi paksuse järgi. Lammimadalsoomullad sama jaotus: AM´, AM´´ ja AM´´´. Ja rannikumadasoomulllad: Mr´. Mr´´. Mr´´´. Täpsema jaotus turva lagunemisastme järgi. M: üle 30cm T2 või T3 - Lammimullad: gleistunud, glei-, turvastunud - Rannikumullad: sooldunud glei, glei Tunnused: õhukesed märjad mullad, AT, T hor järgneb gleistunud mineraalne lähtekivim. Tekib: madalatel rannikualadel Füüsik/keemilised omadused: liivast kuni savini ja korese vabast kuni koreseni. Huumuskate toorhuumuslik või turvastunud. Halvasti õhustatud ja liigniiskus. Bioloogiline aktiivsus: taimestikuta aladel väike aktiivsus, mere poolt jutiselt üleujutatud aladel suurem aktiivsus. Anaeroobsed tingimused. Soolalembelised taimed kasvavad.
Eesti parimad, saagikamadlooduslikud rohumaad. 2) lammiluhad 1) Lammi kamarmullad Ak kuivemad lammi alad, olenevalt setetest jagunevad: a) Teralised Akt (kõige paremad lammimullad) b) Kihilised Akk 2) Lammigleimullad AG a) Teralised lammigleimullad Agt b) Kihilised Agk c) Mudajad Agm 3) Turvastunud lammigleimullad AG pindmiseks kihiks on <30cm turbahorisont 4) Lammimadalsoo AM X Tüüp Sooldunud rannikumullad Ar on mullad, mis paiknevad mere vahetus läheduses. On mõjutatud mere soolasest veest. Ranniku mullad on kõige nooremad mullad. 1) Rannikugleimullad ArG vahetult seal, kus meri loksub 2) Turvastunud rannikumullad ArG1 seal, kus on juba kinnikasvanud lahesopp 3) Ranniku madalsoo ArM seal, kus on juba kauem kinnikasvanud 16 Erosiooniala mullastik Seal, kus on liigestatud reljeefiga maastik (Otepää jne.)
4. Lammi-madalsoomuld AM. Esinevad jõgede alamjooksu suurematel lammidel. Vähemalt 30 cm turbahorisondile järgneb tavaliselt gleihorisont. Omadustelt sarnased madalsoomuldadega. IX Tüüp Rannikumullad Mere poolt lähemas minevikus või hetkel üleujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis sisaldavad kergesti lahustuvaid soolasid (kloriidid, sulfaadid). On arengult noored mullad ja õhukese <10 cm huumushorisondiga, millele järgneb G-horisont. 1. Sooldunud rannikumullad. Perioodiliselt mereveega üleujutatud. a) Arv sooldunud veealune muld. Mererannas pidevalt vee all, kasvab pilliroog. b) Ar sooldunud primitiivne muld. Levib kivistel rannavallidel. Horisonte pole välja kujunenud. Taimkate hõre või puudub. c) ArG sooldunud gleimuld. Üleujutused sagedased, sisaldab palju merevees lahustuvaid sooli. AT-horisont 2...10 cm. d) ArG1 sooldunud turvastunud muld. Üleujutused harvemad. T-horisont 10...30 cm. 2. Rannikumullad
4. Lammi-madalsoomuld AM. Esinevad jõgede alamjooksu suurematel lammidel. Vähemalt 30 cm turbahorisondile järgneb tavaliselt gleihorisont. Omadustelt sarnased madalsoomuldadega. IX Tüüp Rannikumullad Mere poolt lähemas minevikus või hetkel üleujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis sisaldavad kergesti lahustuvaid soolasid (kloriidid, sulfaadid). On arengult noored mullad ja õhukese <10 cm huumushorisondiga, millele järgneb G-horisont. 1. Sooldunud rannikumullad. Perioodiliselt mereveega üleujutatud. a) Arv sooldunud veealune muld. Mererannas pidevalt vee all, kasvab pilliroog. b) Ar sooldunud primitiivne muld. Levib kivistel rannavallidel. Horisonte pole välja kujunenud. Taimkate hõre või puudub. c) ArG sooldunud gleimuld. Üleujutused sagedased, sisaldab palju merevees lahustuvaid sooli. AT-horisont 2...10 cm. d) ArG1 sooldunud turvastunud muld. Üleujutused harvemad. T-horisont 10...30 cm. 2. Rannikumullad
metsade kogupindala Hiiu saarel ja selle rannikumere väikesaartel kokku 67 000 ha, s.t 68,5% alast. Kõige suurema osa annavad lehtpuu segapuistud (33%), järgnevad männikud (19%) ja okaspuu-lehtpuu segapuistud (18%). Kuusikud hõlmavad vaid 1%. (Arold, 2005) 1990.aastate keskel teostatud kaugseire andmeil hõlmasid maakattes põllumajandusalad 15,6% Hiiumaa maastikurajoonist. Peamised põllumajandusmaastikud paiknevad saare ida- ja lõunapiirkonnas. Hiiumaa väheviljakad rannikumullad ja paepealsed kruusased põllulapid sobivad enam rohusöötade kui teravilja kasvatamiseks. (Leito, 2002) 7. Hiiumaa loodus- ja maastikuväärtused ning turismimagnetid. 5 Hiiumaa on väga rikas erinevate turismiamagnetite poolest. Hiiumaal on peaaegu 400 muinsuskaitseobjekti, mis on kas arhitektuurimälestised, arheoloogiamälestised või ajaloo mälestised. 2007
Tundmaõppimist võimaldavad tunnused: 1. Mulla geneetilised tunnused - mulla enese areng. 2. Ökoloogilised tunnused - seotus ümbritsevaga. 3. Tootmislikud tunnused - muld tootmisvahendina. Tunnused pika aja jooksul välja kujunenud, osa kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskemini jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused - seire. Geneetilised horisondid ja nende morfoloogilised tunnused kogu maailmas sarnased - ülioluline teada. Ühtne ülemaailmne mullahorisontide tähistus. Erinev piirkonniti org. ja min. ainete vahelised reaktsioonid. Ökoloogilised tunnused - kliima, lähtekivim, asend reljeefil, konkreetne taimkate. Taimede kohastumine - indikaatortaimed, võimalik reziime eristada, (põllul aias raskem), metsas kasvukohatüübid selle alusel võib öelda millised on mullad. Maapinna reljeef ei ole esmane äratundmisel, kasut. võrdluseks. Tootmislikud tunnused- arutlus maakasutajaga. Diagnostika on aluseks muldade klassifitseerimise...
4. Lammi-madalsoomuld AM. Esinevad jõgede alamjooksu suurematel lammidel. Vähemalt 30 cm turbahorisondile järgneb tavaliselt gleihorisont. Omadustelt sarnased madalsoomuldadega. IX Tüüp Rannikumullad Mere poolt lähemas minevikus või hetkel üleujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis sisaldavad kergesti lahustuvaid soolasid (kloriidid, sulfaadid). On arengult noored mullad ja õhukese <10 cm huumushorisondiga, millele järgneb G-horisont. 1. Sooldunud rannikumullad. Perioodiliselt mereveega üleujutatud. a) Arv sooldunud veealune muld. Mererannas pidevalt vee all, kasvab pilliroog. b) Ar sooldunud primitiivne muld. Levib kivistel rannavallidel. Horisonte pole välja kujunenud. Taimkate hõre või puudub. c) ArG sooldunud gleimuld. Üleujutused sagedased, sisaldab palju merevees lahustuvaid sooli. AT-horisont 2...10 cm. d) ArG1 sooldunud turvastunud muld. Üleujutused harvemad. T-horisont 10...30 cm. 2. Rannikumullad
gleimullad alaline liigniiskus AT v T kuni 10cm turvastunud mullad alaliselt liigniisked 10-30cm turbahorisont T või turvastunud metsakõdu soomullad ehk turvasmuld, turbahorsiondi paksus üle 30 cm tekivad glei ja turvastunud muldade edasise soostumise tulemusend või veekogude kinnikasvamise tulemusel lammimullad A levivad jõgede järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus kantakse setteid lammialale rannikumullad mere poolt lähiminevikus või hetkel üleujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis sisaldavad kergesti lahstuvaid soolasid noored ja õhukesed erodeeritud ja deluviaalmullad künklikel aladel erodeeritud mullad mäe peal deluviaal mäe jalamil 62. Eesti mullastiku valdkonnad. 1. Põhja-Eesti paepealsete ja rhkmuldade valdkond 2. Kesk-Eesti leostunud ja leetjate muldade valdkond 3. Lõuna-Eesti näivletunud (kahkjate leetunud) muldade valdkond 4
Vajalikud kaitseribad kaldalammil ja terrassil 510° keskmine erosioon: Ek2 Lammirohumaade väetamine keelatud (eutrofeerumisoht) 1015° tugev erosioon: Ek3 > 15° väga tugev erosioon: Ek4 Sooldunud rannikumullad Ar Liivasel C-l väiksem erosioonioht Salic Fluvisol (WRB) Erosiooni ulatus sõltub taimkattest Tehakse vahet erosiooniohul ja toimunud erosioonil Sooldunud rannikumullad Ar Metsade ja mitmea
et oleks paepealne muld. Rajoneerimine peeetakse sovetiseerimispärandiks, eelistatakse samaväärset valdkonda Geograafias on maa-ala liigendamine pinnaehituse, kliima, mullastiku, taimkatte jms alusel. Eesti on 8 mullastikuvaldkonda. Maastikuvaldkonnad jagunevad allvaldkondadeks. Eesti maastikulise jaotuse süteemis on eristatud 25 maastikurajooni Eesti kui metsavöönd · Metsavöönd, aga leidub kasvukohti, kus puud ei ole võimelised kasvama · Kõrge veeseisuga aladel: rannikumullad (ArG), rabamullad (R) · Kuivad toitainete vaesed mullad: väga õhuhesed loopealsed (Kh'), toitainetevaesed nõmmed (L) Nõmmemetsades liivad Mänd kasvab seal kus konkurentsi väga ei ole. Lehtpuumetsad kasvad soostunud aladel. Kuusk kasvab viljakamtel aladel ja kuusk on nõudlik mullaviljakse suhtes. Lehtpuudest on tamm. Headest metsadest ehk viljakates metsatüüpides (palu-, laane- ja saulumetsades) saadakse ½ riigimetsa tuludest.
Neil on otsene seos veekogude ning naaberalade veerežiimi ja keskkonnapuhtusega. Lammimuldade alale sobivad kõige paremini looduslikud rohumaad, sest neil pole võimalik rakendada ühtki agrotehnilist võtet, mis jätaks mõjutamata jõe või järve. Süvendatud jõgede lammidele tuleks mitmesuguseid võtteid rakendades rajada kultuurrohumaid, vältimaks nende alade umbrohtumist ja tootmisprotsessist väljalangemist. Sooldunud rannikumullad on Lääne-Eesti ja saarte lausrannal paiknevad noored mullad, sisaldavad mereveest neelatud soolasid. Nad ei sobi kultuurkõlvikuteks ega suuda ka rannalähedast merd naaberaladelt valguvate saasteainete ning metallorgaaniliste ühendite eest kaitsta. Seda asjaolu tuleb silmas pidada mis tahes glei- ja leet-gleimuldade parandamisel ja kasutamisel Lääne-Eestis ja saartel. Erodeeritud ja deluviaalmuldi on eelkõige Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikul, vähesel määral ka mujal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
