Mikroökonoomika testid (2)

TEST1
üsimus 1
Valmis
Hinne 2,0 / 2,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist.
printer
Vastus 1
nafta leiukoht
Vastus 2
karjamaa
Vastus 3
laohoone
Vastus 4
autoosad
Vastus 5
pangaametnik
Vastus 6
Tagasiside
Tootmistegurid  ehk  tootlikud ressursid  on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital .

• Maa hõlma kõiki loodusressursse ( haritav maa, metsad , maavarad , loduskeskkond, veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada.
  
• Töö hõlmab inimese vaimseid ja kehalisi võimeid, mida kasutatakse tootmisprotsessis. Ettevõtlikkus on inimressurss , mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi ja kanna riski.
  
• Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid ( ehitisi , seadmeid, materjale). Erinevalt maast, mis on looduse poolt antud, luuakse kapital varasema majandustegevuse käigus.
  
  • Füüsiline kapital - tööriistad , seadmed jt tootmisvahendid , mida hüviste valmistamisel kasutatakse.
    
  • Finantskapital - väärtpaberid , pangadeposiidid jm finantsvahendid.
    

Küsimus 2
Valmis
Hinne 1,5 / 2,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt:
kapital
Vastus 1
ettevõtlikkus
Vastus 2
maa
Vastus 3
töö
Vastus 4
Tagasiside
Tootlik ressurss
maa
töö
kapital
ettevõtlikkus
Omaniku tulu
rent
palk
intress
kasum
Küsimus 3
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis alljärgnevast on õige?
Vali üks:
Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega.
Alternatiivkulu on alati objektiivne.
Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud.
Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu.
Tagasiside
Alternatiivkulu defineeritaksegi kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest . Seetõttu nimetatakse alternatiivkulusid vahel ka saamata jäänud tuluks.
Piiratud ressursside tingimstes tähendab ühe hüvise tootmismahu suurendamine loobumist teatud kogusest teise hüvise tootmisest, see aga ongi esimese hüvise tootmismahu suurendamise alternatiivkulu.
Küsimus 4
Valmis
Hinne -0,3 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Ceteris paribus  eelduse peamine eesmärk on
Vali üks:
uurida mikroökonoomilisi muutujaid, uurimata seejuures makromajanduslikke muutujaid
uurida muutujate X ja Y vastastikust mõju, arvestamata seejuures muutuja Z mõju
kindlaks teha, kas muutuja X on muutuja Y-i põhjus või vastupidi
uurida makromajanduslikke muutujaid, pööramata tähelepanu mikroökonoomilistele muutujatele
Tagasiside
Ceteris paribus - muudel võrdsetel tingimustel; muude tingimuste samaks jäädes.
Majandusprotsesside modelleerimisel kasutatakse tavaliselt ceteris paribuspõhimõtet, mille kohaselt eeldatakse, et kõik teised muutujad (v.a uuritav muutuja) on konstantsed.
Küsimus 5
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Ettevõtlikkuse all mõistetakse
Vali üks:
uuenduste tegemist firmas
kõike nimetatut
Sobib!
äriotsuste vastuvõtmist
riski võtmist majandustegevuses
Tagasiside
Ettevõtlikkus on inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi ja kannab riski.
Küsimus 6
Valmis
Hinne -0,3 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Füüsilise kapitali all mõistetakse majandusteaduses eelkõige
Vali üks:
kõike nimetatut
loodusressursse nagu nafta ja rauamaak
inimeste loomulikke, treenimata võimeid
töö- ja maakulutuste tulemusena loodud tootmisvahendeid
raha
See kuulub finantskapitali hulka.
Tagasiside
Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital.

• Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada.
  
• Töö hõlmab inimese vaimseid ja kehalisi võimeid, mida kasutatakse tootmisprotsessis. Ettevõtlikkus on inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi ja kanna riski.
  
• Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (ehitisi, seadmeid, materjale). Erinevalt maast, mis on looduse poolt antud, luuakse kapital varasema majandustegevuse käigus.
  
  • Füüsiline kapital - tööriistad, seadmed jt tootmisvahendid, mida hüviste valmistamisel kasutatakse.
    
  • Finantskapital - väärtpaberid, pangadeposiidid jm finantsvahendid.
    

Küsimus 7
Valmis
Hinne -0,3 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Majandusteooria põhiprobleem on see,
Vali üks:
kuidas rikkus akumuleerub
kuidas inimesed kulutavad oma raha
See on küll ka kahtlemata oluline küsimus, kuid ometi ei saa seda pidada majandusteooria põhiprobleemiks. Mis saab näiteks siis, kui inimesel ei ole raha, mida kulutada?
kuidas indiviidid kohandavad oma käitumist, et nappusega toime tulla
et ressursid on piiramatud
Tagasiside
Majandusteooria üks põhikontseptsioone on seotud ressursside piiratusega ning seepärast on tõsti oluline leida võimalusi, kuidas antud olukorras kõige ratsionaalsemalt käituda, kuidas neid niigi piiratud ressursse kõige optimaalsemalt kasutada nii, et saavutada maksimaalne kasulikkus, seda nii ühiskonna kui indiviidi tasandil.
Küsimus 8
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mikroökonoomika
Vali üks:
ei oma mingit seost makroökonoomikaga
kirjeldab, kuidas rahvamajandus tervikuna funktsioneerib
uurib eratarbijate ja ettevõtete majanduskäitumist
Jah.
kõik nimetatu
Tagasiside
Mikroökonoomika uurib eratarbijate ja ettevõtete majanduskäitumist, makroökonoomika  aga majandust tervikuna  majandusharu  tasandil.
Samas on mikro - ja makroökonoomika vahel olemas küllalt tugev seos, sest makoökonoomika baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel.
Küsimus 9
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis alljärgnevatest on piiratud ressurss?
Vali üks:
aeg
puhas joogivesi
kõik nimetatu
Sobib!
kvalifitseerimata tööjõud
Tagasiside
Kuna majandusteoorias kehtib ressursside piiratuse kontseptsioon , mille kohaselt on kõik ressursid piiratud, siis sellest tulenevalt on õigeks valikuks "kõik nimetatud".
Küsimus 10
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Nappus
Vali üks:
eksisteerib alati ja igas ühiskonnas
Jah, nii see paraku on.
hävitab varsti kogu tsivilisatsiooni
on ainult vaeste ühiskondade probleem
likvideeritakse, kui õpitakse ressursse õigesti jaotama
Tagasiside
Ressursside piiratus (nappus) on siiski üleüldine ja kõigi ühiskondade probleem - kuitahes rikka ühiskonnaga tegemist ei ole, ikkagi peame tõdema, et inimeste soovid on suuremad kui võimalused nende soovide täitmiseks.
Küsimus 11
Valmis
Hinne -0,3 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui ühiskonna tootmistegevus on maksimaalselt efektiivne, siis kauba A tootmise suurendamine toob kaasa kauba B tootmise vähendamise
Vali üks:
ceteris paribus printsiibi tõttu
Ei. Ceteris paribus tähendas "muude tingimuste samaks jäädes".
seetõttu, et ressursse ei saa tootmises ümber paigutada
seetõttu, et inimeste vajadused on suured
seetõttu, et ressursid on piiratud
Tagasiside
Kaasaegse heaolumajanduse teooria üks tähtsamaid postulaate -paretoefektiivsuse kriteerium  - väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel.
Küsimus 12
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Tööpuudus
Vali üks:
toob kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumise väljapoole
võib eksisteerida võimaliku tootmise piiri igas punktis
esineb punktis, mis asub seespool võimaliku tootmise piiri
Jah, sest sel juhul ei ole ressursid (sh tööjõud) efektiivselt kasutatud.
esineb punktis, mis asub väljaspool tootmisvõimaluste piiri
Tagasiside
Kuivõrd tööpuudus tähendab muuhulgas seda, et kogu tööjõud ei ole efektiivselt kasutatud, siis niisugusele olukorrale võimaliku tootmise piiri puhul vastavad punktid, mis asuvad sellest kõverast seespool (nullpunktile lähemal) - need punktid on ebaefektiivsed, kuna kõik ressursid ei ole maksimaalselt kasutatud.
Küsimus 13
Valmis
Hinne -0,3 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis alljärgnevatest on õige?
Vali üks:
Ükski pole õige.
Mida rohkem tarbekaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv .
Sellest, kuidas ühiskond jaotab oma ressursse tarbe- ja kapitalikaupade tootmiseks, tulevane majanduskasv ei sõltu.
Mida rohkem kapitalikaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv.
Tagasiside
Kapitalikaubad (hooned, seadmed, tööriistad jms) on need, mille abil saab toota uusi kaupu, seega tõepoolest - mida rohkem toodab ühiskond täna tulevaseks tootmiseks vajaminevaid kaupu, seda suurem on ka tema tulevane tootmisvõimsus ning seda suurem ka tulevikus tema majanduskasv.
Küsimus 14
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Ülikoolis õppimise alternatiivkulu mõõdavad/mõõdab kõige paremini
Vali üks:
üürikulud pluss õppemaks
üürikulud
õppemaks
sissetulek, millest loobutakse õppimise kasuks, pluss õppemaks
Jah. Sissetulek, millest loobutakse, tuleneb otseselt alternatiivkulu mõistest ning lisaks ei tule teha kulutusi õppemaksu tasumiseks - ka seda saab siis käsitleda sisuliselt tuluna, millega on võimalik midagi muud teha.
sissetulek, millest loobutakse õppimise kasuks, miinus õppemaks ja üürikulud
Tagasiside
Alternatiivkulu (loobumiskulu) väljendab seda saamatajäänud tulu, mida võinuks saada teise  parima alternatiivi kasuks otsustamisel .
Küsimus 15
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Vajaduste piiramatuse all mõeldakse seda, et
Vali üks:
majandusressursid on piiratud
vajadusi ei saa kunagi täielikult rahuldada
Jah, sest rahuldatud vajaduse tekitab kohe uue vajaduse.
majandusressursid on väärtuslikud ainult seetõttu, et neid kasutatakse tarbekaupade valmistamiseks
vajaduste struktuuri ei saa kunagi prognoosida
Tagasiside
Vajaduste piiramatuse all mõistetakse seda, et vajadusi ei saa kunagi täielikult rahuldada - rahuldatud vajadused tekitavad kohe uusi vajadusi (mõtle siia juurde näiteid!)
Küsimus 16
Valmis
Hinne -0,3 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mida alljärgnevatest võimaliku tootmise piir ei kajasta :
Vali üks:
alternatiivkulu
kahe kauba parimat kombinatsiooni antud majanduses
efektiivsust
nappust
VTP kajastab nappust, sest punktid väljaspool VTP-d ei ole võimalikud just ressursside piiratuse tõttu.
Tagasiside
Võimaliku tootmise piir ei kajasta kahe kauba parimat kombinatsiooni antud majanduses - selleks peaksime teadma ühiskonna eelistusi.
Küsimus 17
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis alljärgnevast ei too kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumist väljapoole ( nullpunktist kaugemale):
Vali üks:
töötajate arvu kasv
tehnloogia täiustamine
eelarve vähenemine
Eelarve vähenemine tähendab, et ühiskonnas jääb tootmiseks vajalikke vahendeid vähemaks ning see põhjustab tõesti VTP nihke nullpunktile lähemale - enam ei ole nii palju võimalik toota.
inimeste teadmiste ja oskuste kasv
Tagasiside
Võimaliku tootmise piir võib nihkuda nullpunktist kaugemale või hoopis nullpunktile lähemale.
Esimesel juhul on tegemist majanduskasvuga - tehnoloogia täiustamine ja ressursside kättesaadavuse paranemine võimaldavad suurendada tootmismahtu ning ühiskond on võimeline tootma rohkem.
Teisel juhul on tegemist majanduse kahanemisega - kuna vajalikke tootmisressursse jääb vähemaks, kahaneb ka tootmisvõimsus, mis toobki kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumise nullpunktile lähemale.
Küsimus 18
Valmis
Hinne -0,3 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis alljärgnevaist toob kõige tõenäolisemalt kaasa võimaliku tootmise piiri nihke paremale?
Vali üks:
ressursside ümberpaigutamine ühe kauba tootmiselt teisele
Sel juhul me liigume mööda sedasama võimaliku tootmise piiri kõverat lihtsalt teise punkti, muutes tootmise struktuuri. VTP kõvera nihet aga sellega ei toimu.
Töötajate arvu vähenemine
Töötajate haridustaseme tõus
Tarbijate vajaduste ootamatu ja oluline tõus
Tagasiside
Võimaliku tootmise piiri nihke paremale toob loetletutest kõige tõenäolisemalt kaasa töötajate haridustaseme tõus, sest seeläbi paraneb ilmselt tootmise efektiivsus.
Küsimus 19
Valmis
Hinne 0,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust, pole ta kasulik.
Vali üks:
Tõene
Väär
Tagasiside
Vastupidi - ilma mudeleid kasutamata oleks meil tegelikku reaalset maailma, sh majandusprotsesse väga keeruline kirjeldada ja mõista.
Mudel ongi oma olemuselt reaalse maailma lihtsustus, millega püütakse kirjeldada nähtust või protsessi tema kõige üldisemates ja iseloomulikumates omadustes.
Küsimus 20
Valmis
Hinne 0,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mikro- ja makroökonoomika peaeesmärk on aidata firmadel kasumit saada.
Vali üks:
Tõene
Väär
Tagasiside
Paraku ei saa seda vastust õigeks lugeda - mikro- ja makroökonoomikapeaeesmärk on siiski midagi muud, täpsustavalt loe altpoolt lisaks! 
Majandusteadus  jaguneb oma uurimisobjektilt

• rahvamajandusõpetuseks (käsitletakse rahvamajandust tervikuna) ja
  
• ettevõttemajandusõpetuseks (käsitletakse ühte konkreetset majandussubjekti).
  

Rahvamajandusõpetuse teoreetilised käsitlused jagatakse omakorda teooria
loomise suuna järgi mikroökonoomikaks (üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks:

• Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival
  turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte;
  
• Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised , ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid
  (üldiselt üksikule). Makroökonoomikat nimetatakse ka õpetuseks turu üldisest tasakaalust.
  

Kokkuvõttes võiks majandusteaduse (sh mikro- ja makroökonoomika) peaeesmärgiks lugeda ikkagi majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduspärastuste selgitamist ja tundmaõppimist.
Küsimus 21
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Ressursside piiratuse all mõeldakse seda, et nad on mõne inimese või organisatsiooni monopoolses omanduses ; kui nad oleksid võrdselt jaotatud, poleks nad piiratud.
Vali üks:
Tõene
Väär
Tagasiside
Jah, tõesti - meie soovid on alati suuremad kui meie võimalused neid soove rahuldada. Teisisõnu - raha on alati vähe .
Majandusteooria üks tähtsaim lähtealus on ressursside piiratuse kontseptsioon, mis tähendab, et meie kasutada olevad ressursid (raha, aeg, tootmisvõimalused jne) on alati piiratud. Vajadused on nende rahuldamise allikatest alati suuremad ning rahuldatud vajadus tekitab kohe uue vajaduse.
Küsimus 22
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Ühiskond ei saa toota punktis, mis asub väljaspool võimaliku tootmise piiri, kuna inimeste vajadused on piiramatud.
Vali üks:
Tõene
Väär
Tagasiside
Sobib. Väite esimene pool on küll õige, kuid kuna põhjendus on vale, tuleb väide tervikuna siiski valeks lugeda.
Võimaliku tootmise piiridest väljaspool olevas punktis ei ole võimalik toota sellepärast, et niisuguse tootmismahu jaoks ei ole ühiskonnal piisavalt ressursse (mitte aga sellepärast, et inimeste vajadused on piiramatud).
Küsimus 23
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt .
Vali üks:
Tõene
Väär
Tagasiside
Jah.
Punktid, mis asuvad võimaliku tootmise piirist ülevalpool (joonisel punane punkt), ei ole võimalikud, sest niisuguse tootmiskombinatsiooni jaoks ei jätku ressursse.
Ebaefektiivselt kasutab ühiskond ressursse nende tootmiskombinatsioonide puhul, mis jäävad võimaliku tootmise piirist allapoole (joonisel roheline punkt). Niisugused tootmiskombinatsioonid on võimalikud, kuid on selles mõttes ebaefektiivsed, et osa ressursse või tootmisvõimsust jääb kasutamata.
Küsimus 24
Valmis
Hinne 0,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Ühiskond toodab alati punktis, mis paikneb tema võimaliku tootmise piiril.
Vali üks:
Tõene
Väär
Tagasiside
Ei pruugi, sest ühiskond ei pea tootma täisvõimsusel (ehk maksimaalset võimalikku kogust).
Võimaliku tootmise piir kajastab kahe hüvise maksimaalseid koguseid, mida majanduses võiks erinevates kombinatsioonides toota, kui kõiki ressursse kasutataks efektiivselt. Reaalsuses aga ei pruugi kõik tootmisvõimsused olla rakendatud, seega ühiskond ei pruugi oma tootmiskombinatsiooni valikul paikneda alati võimaliku tootmise piiril vaid võib paikneda ka sellest allpool (toota vähem, kui oleks võimalik).
Ülevalpool võimaliku tootmise piiri  lühiajaliselt  ei ole võimalik toota (ressursse ei jätku). Samas pikaajaliselt võivad olla saavutatavad ka need punktid, mis paiknevad väljaspool võimaliku tootmise piiri (muutes tootmistehnoloogiat efektiivsemaks, hankides ressursse juurde vms).
Küsimus 25
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Võimaliku tootmise piir (VTP) näitab kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mida ühiskond saab toota.
Vali üks:
Tõene
Väär
Tagasiside
Võimaliku tootmise piir on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides.
Test 2

Küsimus 1

Valmis
Hinne 0,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Turu ülejääk „ surub “ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla.
Vali üks:
Tõene
Väär

Küsimus 2

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi .
Vali üks:
Tõene
Väär

Küsimus 3

Valmis
Hinne 0,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida.
Vali üks:
Tõene
Väär

Küsimus 4

Valmis
Hinne -0,3 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Vastavalt nõudlusseadusele
Vali üks:
on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud
on kauba hind seda madalam, mida rohkem on turul ostjaid
on kauba hind ja nõutav kogus võrdeliselt seotud
ostavad tarbijad teatud kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral

Küsimus 5

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Nõudluskõver kajastab seost/suhet kauba
Vali üks:
hinna ja nõutava koguse vahel
nõutava koguse ja tarbijate sissetulekute vahel
hinna ja tootmiskulude vahel
nõutava koguse ja tarbija eelistuste vahel

Küsimus 6

Valmis
Hinne -0,3 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb , on see, et
Vali üks:
hinna langus nihutab nõudluskõvera vasakule
hinna langus nihutab pakkumiskõvera vasakule
hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil rohkem osta
hinna langus nihutab nõudluskõvera paremale

Küsimus 7

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Olgu meil ainult kaks kaupa – õunad ja apelsinid . Mis juhtub, kui mõlema kauba hind kasvab 15% võrra?
Vali üks:
Tarbija asendab apelsinid õuntega
Mõlema kauba nõudlus suureneb
Asendusefekti ei ole, sest mõlema kauba suhteline hind jääb samaks
Tarbija asendab õunad apelsinidega

Küsimus 8

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Üliõpilane Kalle tangib tavaliselt autole kütust 25 liitrit nädalas. Nüüd sai ta teada, et järgmisel nädalal tõuseb kütuse hind 10% võrra. Järelikult Kalle nõudlus kütuse järele sel nädalal
Vali üks:
suureneb, sest hind on järgmisel nädalal suurem
suureneb, sest hind on järgmisel nädalal madalam
ei muutu, sest hinna tõustes muutub üksnes kütuse nõutav kogus
väheneb, sest hind on järgmisel nädalal kõrgem
väheneb, sest hind on järgmisel nädalal madalam

Küsimus 9

Valmis
Hinne -0,3 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Mis alljärgnevast on nõudluse kohta õige?
Vali üks:
Kui teksaste hind alaneb, nihkub nende nõudluskõver vasakule
Kui teksaste hind tõuseb, nihkub nende nõudluskõver paremale
Teksaste nõudluskõver ei nihku, kui teksaste hind muutub
Kui suur hulk tudengeid tahab teksaseid, on nende nõudlus suur

Küsimus 10

Valmis
Hinne -0,3 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Raamatute ( normaalkaup ) hinnatõusu sissetulekuefekt on
Vali üks:
raamatute nõutava koguse kasv
raamatute nõudluse kasv (nõudluskõvera nihe paremale)
raamatute nõutava koguse vähenemine
raamatute nõudluse vähenemine (nõudluskõver nihkub vasakule)

Küsimus 11

Valmis
Hinne -0,3 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Mis alljärgnevast ei põhjusta kauba K nõudluse muutust (nõudluskõvera nihet)?
Vali üks:
Kauba K hinna muutus
Asenduskauba J hinna muutus
Tarbijate sissetuleku suurenemine
Tarbijate eelistuste muutus

Küsimus 12

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis
Vali üks:
kaubad A ja B on inferioorsed kaubad
kaubad A ja B on täiendkaubad
kaup A on inferioorne kaup ja B normaalkaup
kaubad A ja B on asenduskaubad
kaup A on normaalkaup ja kaup B inferioorne kaup

Küsimus 13

Valmis
Hinne -0,3 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver
Vali üks:
ei kajasta kauba L hinna tõusu
nihkub paremale
jääb paigale
nihkub vasakule

Küsimus 14

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Mis alljärgnevast põhjustab kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule?
Vali üks:
Tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on inferioorne kaup
Täiendkauba C hinna langus
Asenduskauba B hinna tõus
Rahvastiku kasv, mis suurendab kauba A tarbijate arvu
Tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on normaalkaup

Küsimus 15

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Tarbijate sissetuleku suurenemine toob kaasa
Vali üks:
normaalkauba pakkumise vähenemise
inferioorse kauba pakkumise kasvu
mitte ühtegi nimetatud muutust
inferioorse kauba nõudluse kasvu
normaalkauba nõudluse vähenemise

Küsimus 16

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Mis alljärgnevast ei pea jääma samaks, kui liikuda piki kauba nõudluskõverat:
Vali üks:
tarbijate sissetulek
antud kauba hind
asenduskaupade hinnad
täiendkaupade hinnad
hinnaootused

Küsimus 17

Valmis
Hinne -0,3 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Vastavalt pakkumisseadusele
Vali üks:
pakuvad tootjad kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral
pakuvad tootjad kaupa madalama hinna korral rohkem kui kõrgema hinna korral
on kauba pakkumiskõver negatiivse tõusuga
ostavad tarbijad kaupa kõrgema hinna korral vähem kui madalama hinna korral

Küsimus 18

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Mis alljärgnevast põhjustab nahktagide pakkumise vähenemist:
Vali üks:
nahktagide hinna tõus
tarbijate sissetuleku vähenemine
tõmblukkude hinna langus
naha hinna tõus
mootorrataste arvu kasv

Küsimus 19

Valmis
Hinne -0,3 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Mis alljärgnevast ei pea samaks jääma, kui liikuda piki antud kauba pakkumiskõverat?
Vali üks:
Hinnaootused
Kaupa tootvate firmade arv
Antud kauba hind
Kauba tootmistehnoloogia
Alternatiivkauba hind

Küsimus 20

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Mis alljärgnevast on vale?
Vali üks:
Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks, siis kauba tasakaaluhind tõuseb
Kui kauba pakkumine suureneb ja nõudlus väheneb, siis kauba tasakaaluhind langeb
Kui kauba nõudlus suureneb ja pakkumine väheneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb
Kui kauba nõudlus väheneb ja pakkumine suureneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb

Küsimus 21

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

On antud järgmised andmed kauba A (nisu) kohta. Milline on kauba A tasakaaluhind?Kirjuta vastuseks ainult arv!
Vastus:

Küsimus 22

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

On antud järgmised andmed kauba A (nisu) kohta. Kui turuhind oleks 4, siis...
Vali üks:
tarbijad tahaksid nisu osta rohkem kui praegu pakutakse
oleks nisu kogus suurem kui pakutav kogus
tekib nisu puudujääk
pakkujad ei suudaks müüa kogu nisukogust

Küsimus 23

Valmis
Hinne 3,0 / 3,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Vt juuresolevat joonist ja tee õiged valikud !
Ülejääk 160 ühikut tekib siis, kui hind on
Vastus 1
Puudujääk 160 ühikut tekib siis, kui hind on
Vastus 2
Tasakaaluhind ja -kogus on vastavalt
Vastus 3
TEST3

Küsimus 1

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus.
Vali üks:
Tõene
Väär

Tagasiside

Hinnaelastsus  väljendab nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele.
Üheks nõudluse elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade hulk. Mida rohkem ja mida lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient. Teisisõnu - mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnantundlikum on tarbija, sest tal ei ole võimalik lülituda ümber asenduskaupade tarbimisele (kuna neid asenduskaupu ei ole).

Küsimus 2

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne .
Vali üks:
Tõene
Väär

Tagasiside

Võrdeline seos tähendab, et mõlemad tunnused muutuvad samasuunaliselt - kui ühe väärtus suureneb, siis ka teise väärtus suureneb ning vastupidi. Meie küsimuse kontekstis tähendaks see, et hinna tõustes peaks suurenema ka tootja kogutulu.
Niisugune seeos saab kehtida, kui koguse suhteline muutus (%) on väiksem kui hinna suhteline muutus (%). Seega on nende jagatise (ehk elastsuskoefitsiendi) absoluutväärtus väiksem ühest, mis vastab mitteelastsele nõudlusele  (tarbija ei ole selle toote suhtes eriti hinnatundlik ). Niisuguses olukorras tõepoolest hinna tõstmine suurendab ka tootja kogutulu, sest kuigi tarbimismaht ilmselt veidi väheneb, ei ole tarbimismahu suhteline vähenemine siiski nii suur, kui oli hinna suhteline tõus.

Küsimus 3

Valmis
Hinne 2,0 / 2,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Tabelis on toodud kauba A nõutav kogus kuus, kauba hind ning pakutav kogus.
 
(Vihje lahendamiseks: arvuta elastsuskoefitsiendi väärtus E ning langeta otsus allolevate väidete osas)
Hinnavahemikus 8-7 krooni on kauba nõudlus elastne
Vastus 1
Hinnavahemikus 6-5 krooni on kauba pakkumine mitteelastne
Vastus 2

Tagasiside

Nõudluse hinnaelastsus hinnavahemikus 8-7 kr:
 
Pakkumise hinnaelastsus hinnavahemikus 6-5 kr:
Mõlemal juhul on elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus ühest suurem, seega on mõlemal juhul tegemist vastavalt elastse nõudlusega ning elastse pakkumisega.

Küsimus 4

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Nõudluse struktuuri muutus tähendab seda, et
Vali üks või enam:
on toimunud liikumine piki nõudluskõverat
nõudluskõver on nihkunud
nõutav kogus muutub, kui hind muutub
nõudluse elastsus on muutunud

Tagasiside

Nõudluse struktuuri muutusena käsitletakse nõudluskõvera nihet, mis toob kaasa nõutava koguse muutumise seoses muutusega mõnes muus teguris peale hinna (näiteks tootmise kallinemine tooraine hinnatõusu, tööjõu kallinemise, mõne uue maksu kehtestamise vms tõttu).

Küsimus 5

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2.5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa
Vali üks või enam:
nõutava koguse kasvu 25% võrra
nõutava koguse vähenemise 2,5% võrra
nõutava koguse kasvu 250% võrra
nõutava koguse kasvu 2,5% võrra

Tagasiside

Kui  elastsuskoefitsient leiti koguse suhtelise muudu ning hinna suhtelise muudu jagatisena
 
siis sellest tulenevalt
ning
Kuna E>1, siis hinna langus toob kaasa nõutava koguse suhteliselt suurema kasvu, antud juhul siis hinna langus 10% toob kaasa nõutava koguse suurenemise 25%.

Küsimus 6

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab
Vali üks või enam:
kõike nimetatut
nõudluskõvera nihke ulatust, kui tarbijate sissetulek suureneb
nõudluskõvera tõusu
tarbijate reaktsiooni hinna muutustele

Tagasiside

Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate hinnatundlikkust ehk nende reaktsiooni hinna muutusele.

Küsimus 7

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Kui kauba X hind alaneb 100 kroonilt 90-le ja selle tulemusena nõutav kogus kasvab 50-lt ühikult 60-le, on nõudlus järelikult
Vali üks või enam:
vähenenud
ühikelastne
elastne
mitteelastne

Tagasiside

Kuna elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus on suurem kui üks, siis järelikult on tegemist elastse nõudlusega (tarbija on hinnatundlik):

Küsimus 8

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Oletame, et kaupade W, X, Y ja Z nõudluse hinnaelastsuse koefitsiendid on vastavaļt 1,43; 0,67; 1,11 ja 0,29. Kui nende kaupade hind alaneb 1% võrra, siis suureneb järgmiste kaupade tootjate kogutulu:
Vali üks või enam:
Z ja W
Y ja Z
W ja Y
X ja Z

Tagasiside

Tootja kogutulu võrdub hinna ja koguse korrutisega (R=pq). Kui hind langeb 1%, siis kogutulu saab suureneda juhul, kui hinna languse tulemusena kogus suureneb rohkem kui 1% - see aga viitab , et tegemist peab olema elastse nõudlusega.
Antud andmetest nähtub , et nõudlus on elastne kaupade W ja Y puhul (elastsuskoefitsiendid üle ühe).

Küsimus 9

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Mis alljärgnevast ei ole õige, kui nõudlus on elastne:
Vali üks või enam:
nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on väiksem kui 1
kogutulu väheneb, kui kauba hind tõuseb
nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus
tarbijad on hinna muutuste suhtes tundlikud

Tagasiside

Ainsana ei kehti elastse nõudluse kohta väide, et elastsuskoefitsient on väiksem kui 1.

Küsimus 10

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Kui firma müüb 4000 kaubaühikut hinnaga 10 kr/tk ja 5000 ühikut hinnaga 8 kr/tk, siis
Vali üks või enam:
on tegemist täiendkaubaga
on tegemist inferioorse kaubaga
nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0,8
nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on absoluutväärtusega 1,25
Sobib!
nimetatud hinna langus toob kaasa firma kogutulu vähenemise

Tagasiside

Küsimus 11

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda rohkem, mida
Vali üks või enam:
suurem on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient
vähemelastsem on kauba nõudlus
elastsem on nõudlus
elastsem on pakkumine

Tagasiside

Kui pakkumiskõver nihkub vasakule, siis nõudluse mittemuutumisel toob see endaga kaasa tasakaaluhinna suurenemise (vt joonist).
Kui nüüd tasakaaluhind suureneb, toob see sõltuvalt nõudluse elastsusest (ehk tulenevalt tarbijate hinnatundlikkusest) kaasa ka tarbitava koguse vähenemise. Kuna tarbimismahu muutumise põhjuseks ei olnud ainult hinna muutus vaid pigem pakkumise struktuuri muutus, toob see omakorda kaasa nõudluskõvera nihke vasakule, seejuures mida suurem on tarbijate hinnatundlikkus , seda suurem saab olema ka nõudluskõvera nihe vasakule ehk siis seda madalamaks osutub uus tasakaaluhind.
Ja siis ka vastupidi - mida väiksem on tarbijate hinnatundlikkus (ehk mida vähemelastne on nõudlus), seda väiksem on nõudluskõvera nihe vasakule ning seda kõrgemal tasemel kujuneb uus tasakaaluhind.
 

Küsimus 12

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Raudtee juhtkond leidis, et piletihindu tuleks 20% võrra tõsta, kuna raudtee tulud on vähenenud. Oponendid aga väitsid, et raudtee tulud vähenevad, kui piletihindu tõstetakse. Järelikult
Vali üks või enam:
raudtee juhtkond pidas nõudlust elastseks, oponendid aga mitteelastseks
raudtee juhtkond pidas nõudlust mitteelastseks, oponendid aga elastseks
mõlemad pooled pidasid nõudlust mitteelastseks, kuigi erinevatel põhjustel
mõlemad pooled pidasid nõudlust elastseks, kuigi erinevatel põhjustel

Tagasiside

Kuna raudte juhtkond leidis, et piletihinna kergitamine 20% võrra suurendab summaarseid tulusid, eeldasid nad, et piletimüügi langus hinnatõusu tõttu on väiksem kui 20%, seega elastsuskoefitsiendi väärtus (koguse muut % jagatud hinna muuduga %) oleks väiksem kui üks, mis vastab mitteelastsele nõudlusele.
Oponendid eeldasid, et pileti hinna tõstmisega  piletimüügi kogutulu väheneb, seega nemad tuginesid eeldusele, et piletihinna 20%-line tõus toob kaasa veel suurema languse tarbimismahus, seega vastav suhtarv oleks väärtusega üle ühe, mis vastab elastsele nõudlusele.

Küsimus 13

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Kui firma leiab, et ta võib müüa 13 000 krooni väärtuses kaupa, kui selle ühikuhind on 5 krooni, ja 11 000 krooni väärtuses, kui kauba hind on 6 krooni, siis
Vali üks või enam:
on kauba nõudlus hinnavahemikus 6-5 krooni elastne
Jah, elastsuskoefitsiendi väärtus on -1,47.
peab kauba nõudlus olema kasvanud
on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient 0,77
on kauba nõudlus hinnavahemikus 6-5 krooni mitteelastne

Tagasiside

E=-1,47, seega nõudlus on elastne.

Küsimus 14

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Kogutulu kasvab, kui
Vali üks või enam:
hind tõuseb ja nõudlus on mitteelastne
hind langeb ja pakkumine on elastne
hind langeb ja nõudlus on mitteelastne
hind tõuseb ja nõudlus on elastne

Tagasiside

Kogutulu (hind x kogus, R=pq) suureneb hinna suurendamisel juhul, kui tarbija ei ole hinnatundlik, ehk kui hinna suhtelisele kasvule (näiteks 10%)järgneb tarbimismahu suhteliselt väiksem (näiteks 5%) kahanemine - seega niisuguses olukorras oli mõtet hinda tõsta - kogutulu suurenes.

Küsimus 15

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Hinna languse korral p1-lt p2-le (vt joonis)
Vali üks või enam:
nõudlus on elastne
nõudluse elastsus ei muutu
nõudlus on mitteelastne
ei ole tarbijate reaktsioon eriti tugev

Tagasiside

Hinna suhteliselt väikesele langussele järgneb joonise andmetel pea kahekordne tarbimismahu kasv, seega oli nõudlus elastne (koguse suhteline muutu oli suurem kui hinna suhteline muutus).

Küsimus 16

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Oletame, et bensiini nõudluse hinnaelastsuskoefitsient on 0,5. Mitu protsenti peaks bensiini hinda tõstma, et tarbija vähendaks bensiini tarbimist 1% võrra?Kirjuta vastuseks ainult arv!
Vastus:

Tagasiside

Kasutage vastuse leidmiseks elastsuskoefitsiendi põhivalemit!

Küsimus 17

Valmis
Hinne 2,0 / 2,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

1990. aasta augustis korraldasid Ida-Saksamaa taksojuhid streigi ja nõudsid kilomeetri hinna alandamist.
Missugune võiks olla tänases Eestis taksosõidu nõudluse hinnaelastsus suuremates linnades?
Vastus 1
Missuguseks hindasid taksojuhid taksosõitude nõudluse hinnaelastsust?
Vastus 2

Tagasiside

Mõelge läbi, mida hinna alandamine kaasa tooks ning siis jõuate ka vastuseni.

Küsimus 18

Valmis
Hinne 2,0 / 2,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Viimaste uurimuste kohaselt võib öelda, et sigarettide hinna 10%-line tõus toob endaga kaasa suitsetamise vähenemise teismeliste hulgas 14% ulatuses.
Missugune on sigarettide nõudluse hinnaelastsus teismeliste hulgas?
Vastus 1
Missugune võiks olla staažikate suitsetajate sigarettide nõudluse hinnaelastsus?
Vastus 2

Tagasiside

Vastuseni jõuudmiseks tuleb analüüsida hinna muutuse mõju tarbimise muutumisele ning seostada see nõudluse hinnaelastsuse mõistega .
TEST5

Küsimus 1

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks.
Vali üks:
Tõene
Väär

Tagasiside

Kuna alternatiivkuluna käsitletakse parima alternatiivi kasutamata jätmise tõttu saamatajäänud tulu, tuleb antud väide lugda õigeks.

Küsimus 2

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Kui piirprodukt (=piirtootlikkus) on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt .
Vali üks:
Tõene
Väär

Tagasiside

Piirprodukt (piirtootlikkus) väljendab toodangumahu muutust, kui tootmissisend (näiteks töö) muutub ühe ühiku võrra.
Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava sisendi lisamine vähendaks kogutoodangut. Kuigi piirprodukt võib olla negatiivne, ei pea seda kohe olema koguprodukt.

Küsimus 3

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga.
Vali üks:
Tõene
Väär

Tagasiside

Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava tootmissisendi lisandumisel kogutoodang väheneb, seega kogutoodangu kõver langeb. Viimast väljendab ka vastava kõvera negatiivne tõus antud punktis.

Küsimus 4

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga.
Vali üks:
Tõene
Väär

Tagasiside

Kui tootmismaht on null, siis tõepoolest on ka muutuvkulu null.

Küsimus 5

Valmis
Hinne 0,7 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Mis alljärgnevast on püsikulud :
Vali üks või enam:
tootmisseadmete rent
kommunaalkulud
maamaks
kulutused toormaterjali ostmiseks
tootmistööliste palk

Tagasiside

Püsikuludeks loetakse kulud, mis ei sõltu otseselt toodangu mahust (hoonete ja seadmete rent, bürootöötajate palgad jms).

Küsimus 6

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Mis alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi?
Vali üks:
firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini
firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud töötajate arvu
firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet
sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla

Tagasiside

Lühiperioodiga ei ole tavaliselt võimalik teha suurt töömahtu ja kapitaalmahutusi nõudvaid tegevusi, näiteks ehitada juurde uut tootmishoonet.

Küsimus 7

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Mis alljärgnevast leiab aset lühiperioodil?
Vali üks:
talude arv Eestis kasvab kolme protsendi võrra
kohalik kohvik palkab kaks uut kondiitrit
harusse tuleb juurde kuus uut firmat
kommivabrik "Kalev" ehitab Pärnusse uue tsehhi

Tagasiside

Toodud loetelust on kõige tõenäolisemalt võimalik lühiperioodil palgata juurde uusi töötajaid, muud sündmused nõuavad pikemaajalist tegevust.

Küsimus 8

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 euro võrra (ceteris paribus), siis
Vali üks või enam:
suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu
suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu
suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu
keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb

Tagasiside

Kui püsikulud suurenevad, siis kasvab ka keskmine püsikulu, samuti keskmine kogukulu.
Keskmine muutuvkulu jääb samaks, suureneb ju püsikulu.
Piirkulu suureneb, sest sisaldab endas nii püsi- kui muutuvkulu komponenti.

Küsimus 9

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Kui ettevõte toodab 10 ühikut ning tema keskmine muutuvkulu AVC=22, keskmine püsikulu AFC=5 ja piirkulu MC=30, siis
Vali üks:
kogukulu TC=270
keskmine kogukulu ATC=35
keskmine kogukulu ATC=57
kogukulu TC=30

Tagasiside

Keskmine kulu ühiku (ATC) kohta on leitav seosega ATC=AFC+AVC. Kogukulu (TC) leidmiseks tuleb keskmine kulu ühiku kohta korrutada ka ühikute arvuga.
Antud juhul seega TC = 10 * (22 + 5) = 270.

Küsimus 10

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Kui suured on firma muutuvkulud 5 ühiku tootmisel?
Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)!
Vastus:

Tagasiside

Kogukulud TC koosnevad püsikuludest (FC) ja muutuvkuludest (VC). TC=FC+VC
Kui tootmismaht on null, siis need kulud, mis selle tootmismahu juures eksisteerivad, on püsikulud (ei sõltu tootmismahust). Seega antud juhul on püsikulud 24 ühikut.
Tootmismahu q=5 juures on kogukulud TC=61, seega muutuvkulud VC=TC-FC=61-24=37.

Küsimus 11

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Kui suur on keskmine kogukulu 3 ühiku tootmisel?
Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)!
Vastus:

Tagasiside

Keskmine kogukulu ATC=TC/q=48/3=16.

Küsimus 12

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Kui suur on keskmine püsikulu 3 ühiku tootmisel?
Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)!
Vastus:

Tagasiside

Kuna püsikulu ei sõltu tootmismahust, siis see on iga tootmismahu juures 24.
Keskmine püsikulu AFC=FC/q=24/3=8.

Küsimus 13

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Kui suur on kuuenda ühiku tootmise piirkulu?
Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)!
Vastus:

Tagasiside

MC= ΔTC/Δq=(69-61)/(6-5)=8.

Küsimus 14

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see
Vali üks või enam:
piirkulu (MC) kõvera allapoole nihkumise
keskmise kogukulu (ATC) kõvera allapoole nihkumise
keskmise muutuvkulu (AVC) kõvera allapoole nihkumise

Tagasiside

Kuna muutuvkulud vähenevad, siis väheneb nii keskmine muutuvkulu kui ka keskmine kogukulu, samuti piirkulu.

Küsimus 15

Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus

Küsimuse tekst

Firma toodab lühiperioodil 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu on 2 ja keskmine püsikulu 0,50 ühiku kohta. Firma kogukulu on:
Vali üks:
1100
1250
750
2,50

Tagasiside

TC=q(AVC+AFC)=500*(2+0,5)=1250.
TEST6
Täieliku konkurentsiga turul tegutseva ettevõtte kohta on teada, et tema toodangu maht on 5000 ühikut, tooteühiku hind on 1 €, firma püsikulud on 2000 €, muutuvkulud 2500 € ning piirkulu 1,25 €. Mida nende andmete alusel saate ettevõttele soovitada :
Vali üks:
suurendada tootmist
vähendada tootmist
Jah, sest MC>p.
jätkata sama tootmismahuga
Tagasiside
Kui täiendava ühiku tootmisel kaasnevad kulud on suuremad kui toote müügihind, siis ei ole niisugune tootmine jätkusuutlik.
Küsimus 2
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui täielikult konkureeriva tootmisharu firmad saavad märkimisväärset kahju, siis haru toodang tõenäoliselt
Vali üks:
suureneb, hind langeb ja kahjum kaob
suureneb, hind tõuseb ja kahjum kaob
väheneb, hind tõuseb ja kahjum kaob
väheneb, hind langeb ja kahjum suureneb
Tagasiside
Osad ettevõtted ei suuda seda kahjumit kanda ning lahkuvad harust, mistõttu haru toodangumaht tõesti väheneb, järgneb juba nõudmise-pakkumise koosmõju ja sellest tulenev.
Küsimus 3
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Missugune tingimus ei pea olema täidetud, et firma saaks kasutada hinnadiskrimineerimist:
Vali üks või enam:
ostjal ei tohi olla võimalust kaupa edasi müüa
müüjal peab olema teatavmonopolivõim
tegu peab olema teenusega
Jah, see nõue ei pea olema täidetud!
müüja peab suutma turgu segmenteerida
Küsimus 4
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Hinnadiskrimineerimise all mõistetakse seda, et
Vali üks või enam:
kauba hind peab olema kõrgem kui keskmine kulu tooteühiku kohta
antud kaupa müüakse erineva hinnaga, kusjuures erinevus ei tulene erinevatest tootmiskuludest
selleks on vahe, mille võrra monopoli toodangu hind on kõrgem sama kauba hinnast , kui seda toodetaks täieliku konkurentsi tingimustes
antud kaupa müüakse erineva hinnaga erinevates kohtades
Tagasiside
Hinnadiskrimineerimisega on tegu, kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües erinevat ühiku hinda.
Võimalus hinda diskrimineerida sõltub kahest tingimusest:

• 
  
• Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis, kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa.
  
• 
  
• Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel.
  

Küsimus 5
Valmis
Hinne 0,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Täieliku hinnadiskrimineerimise korral nõuab monopol igalt ostjalt
Vali üks või enam:
seda hinda, mis võrdub piirkuluga
erinevat hinda selleks, et kompenseerida erinevusi kauba omadustes
üht ja sama hinda, kui ühiku tootmiskulud on konstantsed
seda maksimaalset hinda, mida iga ostja on valmis maksma
Tagasiside
Täieliku hinnadiskrimineerimise korral püüab monopol oma kasumit maksimeerida iga ostja arvel, müües kaupa näiteks oksjoni korras.
Küsimus 6
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Monopolistlik konkurents tähendab
Vali üks või enam:
väikest arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut
väikest arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangut
suurt arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangut
suurt arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut
Tagasiside
Monopolistliku konkurentsi üheks tunnuseks on toote järgi eristumine, kusjuures pakkumisepoolseid turuosalisi on palju.
Küsimus 7
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Monopolistlikule konkurentsile ei oleiseloomulik
Vali üks või enam:
diferentseeritud toodang
hinnaväline konkurents
suhteliselt suur arv firmasid
tootmine minimaalse keskmise kogukuluga pikal perioodil
Küsimus 8
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Teatavasti sisaldab monopolistlik konkurents nii täieliku konkurentsi kui monopoli tunnusjooni. Mis alljärgnevast on õige?
Vali üks või enam:
täieliku konkurentsi elemendid tulenevad toodangu diferentseeritusest ja monopoli elemendid kõrgetest sisenemisbarjääridest
täieliku konkurentsi elemendid tulenevad suhteliselt suurest ettevõtete arvust turul ja monopoli elemendid tulenevad sellest, et firmad on hinnakujundajad
täieliku konkurentsi elemendid tulenevad täiesti elastsest nõudlusest ja monopoli elemendid tulenevad madalatest sisenemisbarjääridest
täieliku konkurentsi elemendid tulenevad täiesti mitteelastsest nõudlusest ja monopoli elemendid toodangu reklaamimisest
Küsimus 9
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Oligopoolset haru iseloomustab
Vali üks või enam:
suur arv firmasid ja nõrgad sisenemisbarjäärid
väike arv domineerivaid firmasid ja märkimisväärsed sisenemisbarjäärid
väike arv domineerivaid firmasid ja sisenemisbarjääride puudumine
ükski pole õige
Küsimus 10
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Firmade vastastikuse sõltuvuse all mõeldakse seda, et
Vali üks või enam:
iga oligopol toodab oma konkurentidega identset kaupa
iga oligopol peab arvestama oma konkurentide reaktsiooni oma hinnapoliitikale
iga oligopol toodab oma konkurentide toodangule sarnast, aga mitte identset toodangut
oligopoli toodangu nõudlus on täiesti elastne
Küsimus 11
Valmis
Hinne 0,8 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Sisenemisbarjäärideks oligopoolsesse harru on
Vali üks või enam:
oluliste ressursside ainuomandus
patendid
litsentsid
mastaabisääst
Küsimus 12
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui harus on saavutatud märkimisväärset mastaabisäästu, siis
Vali üks või enam:
firma, mis on küllalt suur, võib oma toodangule kehtestada madalama hinna kui väike firma
firma, mis on küllalt suur, võib toota madalama ühikukuluga kui väike firma
mastaabisääst võib olla sisenemisbarjääriks
Küsimus 13
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Oletame, et harus eksisteerib ainult kolm ettevõtet, mis sõlmivad kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt igaüks kohustub oma toodangule kehtestama ühesuguse hinna ja turustama oma toodangut ainult lepinguga määratud piirkonnas. Seda võib nimetada
Vali üks või enam:
hinnavõtjaks
juhtpositsiooniks hinnamuutustes
kulupõhiseks hinnakalkulatsiooniks
kartelliks
Küsimus 14
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Oletame, et kolm autotootjat saadavad igal sügisel turule uued mudelid. Kui üks neist kehtestab hinna igale oma mudelile, mis on aluseks teiste tootjate uute mudelite hinna kujundamisel, siis on selle esimese tootja näol tegemist
Vali üks või enam:
hinnaliidriga
kulupõhise hinnakalkulatsiooniga
kaudse hinnakujundusega
kartelliga