majandusteaduse alused test3 (0)

Küsimus  1 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Küsimus  2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 BCU3610 Mikroökonoomika
(kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 14. oktoober 2015, 20:37 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 14. oktoober 2015, 22:21 Aega kulus 1 tund 43 minutit Punktid 20,0/21,0 Hinne 9,5, maksimaalne: 10,0 (95%) Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Vali üks: Tõene Väär Hinnaelastsus väljendab nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele. Üheks nõudluse elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade hulk. Mida
rohkem ja mida lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud
kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient. Teisisõnu ­ mida vähem on kaubal
asendajaid, seda hinnantundlikum on tarbija, sest tal ei ole võimalik lülituda ümber
asenduskaupade tarbimisele (kuna neid asenduskaupu ei ole). Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus
mitteelastne. Vali üks: Tõene Väär Võrdeline seos tähendab, et mõlemad tunnused muutuvad samasuunaliselt ­ kui ühe
väärtus suureneb, siis ka teise väärtus suureneb ning vastupidi. Meie küsimuse
kontekstis tähendaks see, et hinna tõustes peaks suurenema ka tootja kogutulu. Niisugune seeos saab kehtida, kui koguse suhteline muutus (%) on väiksem kui hinna
suhteline muutus (%). Seega on nende jagatise (ehk elastsuskoefitsiendi)
absoluutväärtus väiksem ühest, mis vastab mitteelastsele nõudlusele (tarbija ei ole
selle toote suhtes eriti hinnatundlik). Niisuguses olukorras tõepoolest hinna tõstmine
suurendab ka tootja kogutulu, sest kuigi tarbimismaht ilmselt veidi väheneb, ei ole
tarbimismahu suhteline vähenemine siiski nii suur, kui oli hinna suhteline tõus.


Küsimus  3 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Küsimus  4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Tabelis on toodud kauba A nõutav kogus kuus, kauba hind ning pakutav
kogus.   (Vihje lahendamiseks: arvuta elastsuskoefitsiendi väärtus E ning langeta
otsus allolevate väidete osas) Hinnavahemikus 8­7 krooni on kauba nõudlus elastne Õige Hinnavahemikus 6­5 krooni on kauba pakkumine mitteelastne Vale Nõudluse hinnaelastsus hinnavahemikus 8­7 kr:   Pakkumise hinnaelastsus hinnavahemikus 6­5 kr: Mõlemal juhul on elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus ühest suurem, seega on
mõlemal juhul tegemist vastavalt elastse nõudlusega ning elastse pakkumisega. Nõudluse struktuuri muutus tähendab seda, et Vali üks või enam: nõudluse elastsus on muutunud on toimunud liikumine piki nõudluskõverat nõudluskõver on nihkunud nõutav kogus muutub, kui hind muutub Nõudluse struktuuri muutusena käsitletakse nõudluskõvera nihet, mis toob kaasa
nõutava koguse muutumise seoses muutusega mõnes muus teguris peale hinna
(näiteks tootmise kallinemine tooraine hinnatõusu, tööjõu kallinemise, mõne uue
maksu kehtestamise vms tõttu).


Küsimus  5 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Küsimus  6 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2.5, siis hinna langus 2
kroonilt 1,80­le toob kaasa Vali üks või enam: nõutava koguse kasvu 2,5% võrra nõutava koguse kasvu 250% võrra nõutava koguse vähenemise 2,5% võrra nõutava koguse kasvu 25% võrra Kui elastsuskoefitsient leiti koguse suhtelise muudu ning hinna suhtelise muudu
jagatisena   siis sellest tulenevalt ning Kuna E>1, siis hinna langus toob kaasa nõutava koguse suhteliselt suurema kasvu,
antud juhul siis hinna langus 10% toob kaasa nõutava koguse suurenemise 25%. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab Vali üks või enam: kõike nimetatut tarbijate reaktsiooni hinna muutustele nõudluskõvera nihke ulatust, kui tarbijate sissetulek suureneb nõudluskõvera tõusu Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate hinnatundlikkust ehk nende
reaktsiooni hinna muutusele.


Küsimus  7 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Küsimus  8 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Kui kauba X hind alaneb 100 kroonilt 90­le ja selle tulemusena nõutav kogus
kasvab 50­lt ühikult 60­le, on nõudlus järelikult Vali üks või enam: mitteelastne ühikelastne vähenenud elastne Kuna elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus on suurem kui üks, siis järelikult on
tegemist elastse nõudlusega (tarbija on hinnatundlik): Oletame, et kaupade W, X, Y ja Z nõudluse hinnaelastsuse koefitsiendid on
vastavaļt 1,43; 0,67; 1,11 ja 0,29. Kui nende kaupade hind alaneb 1% võrra,
siis suureneb järgmiste kaupade tootjate kogutulu: Vali üks või enam: W ja Y Y ja Z X ja Z Z ja W Tootja kogutulu võrdub hinna ja koguse korrutisega (R=pq). Kui hind langeb 1%, siis
kogutulu saab suureneda juhul, kui hinna languse tulemusena kogus suureneb
rohkem kui 1% ­ see aga viitab, et tegemist peab olema elastse nõudlusega. Antud andmetest nähtub, et nõudlus on elastne kaupade W ja Y puhul
(elastsuskoefitsiendid üle ühe).


Küsimus  9 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Küsimus  10 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Mis alljärgnevast ei ole õige, kui nõudlus on elastne: Vali üks või enam: nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on väiksem kui 1 tarbijad on hinna muutuste suhtes tundlikud kogutulu väheneb, kui kauba hind tõuseb nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus Ainsana ei kehti elastse nõudluse kohta väide, et elastsuskoefitsient on väiksem kui 1. Kui firma müüb 4000 kaubaühikut hinnaga 10 kr/tk ja 5000 ühikut hinnaga
8 kr/tk, siis Vali üks või enam: nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on absoluutväärtusega 1,25
Sobib! nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0,8 on tegemist inferioorse kaubaga on tegemist täiendkaubaga nimetatud hinna langus toob kaasa firma kogutulu vähenemise


Küsimus  11 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda
rohkem, mida Vali üks või enam: elastsem on pakkumine vähemelastsem on kauba nõudlus elastsem on nõudlus suurem on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient Kui pakkumiskõver nihkub vasakule, siis nõudluse mittemuutumisel toob see endaga
kaasa tasakaaluhinna suurenemise (vt joonist). Kui nüüd tasakaaluhind suureneb, toob see sõltuvalt nõudluse elastsusest (ehk
tulenevalt tarbijate hinnatundlikkusest) kaasa ka tarbitava koguse vähenemise. Kuna
tarbimismahu muutumise põhjuseks ei olnud ainult hinna muutus vaid pigem
pakkumise struktuuri muutus, toob see omakorda kaasa nõudluskõvera nihke
vasakule, seejuures mida suurem on tarbijate hinnatundlikkus, seda suurem saab
olema ka nõudluskõvera nihe vasakule ehk siis seda madalamaks osutub uus
tasakaaluhind. Ja siis ka vastupidi ­ mida väiksem on tarbijate hinnatundlikkus (ehk
mida vähemelastne on nõudlus), seda väiksem on nõudluskõvera nihe vasakule ning
seda kõrgemal tasemel kujuneb uus tasakaaluhind.  


Küsimus  12 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Küsimus  13 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Raudtee juhtkond leidis, et piletihindu tuleks 20% võrra tõsta, kuna raudtee
tulud on vähenenud. Oponendid aga väitsid, et raudtee tulud vähenevad, kui
piletihindu tõstetakse. Järelikult Vali üks või enam: mõlemad pooled pidasid nõudlust mitteelastseks, kuigi erinevatel põhjustel raudtee juhtkond pidas nõudlust elastseks, oponendid aga mitteelastseks mõlemad pooled pidasid nõudlust elastseks, kuigi erinevatel põhjustel raudtee juhtkond pidas nõudlust mitteelastseks, oponendid aga elastseks Kuna raudte juhtkond leidis, et piletihinna kergitamine 20% võrra suurendab
summaarseid tulusid, eeldasid nad, et piletimüügi langus hinnatõusu tõttu on väiksem
kui 20%, seega elastsuskoefitsiendi väärtus (koguse muut % jagatud hinna muuduga
%) oleks väiksem kui üks, mis vastab mitteelastsele nõudlusele. Oponendid eeldasid, et pileti hinna tõstmisega  piletimüügi kogutulu väheneb, seega
nemad tuginesid eeldusele, et piletihinna 20%­line tõus toob kaasa veel suurema
languse tarbimismahus, seega vastav suhtarv oleks väärtusega üle ühe, mis vastab
elastsele nõudlusele. Kui firma leiab, et ta võib müüa 13 000 krooni väärtuses kaupa, kui selle
ühikuhind on 5 krooni, ja 11 000 krooni väärtuses, kui kauba hind on 6
krooni, siis Vali üks või enam: on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient 0,77 on kauba nõudlus hinnavahemikus 6­5 krooni mitteelastne on kauba nõudlus hinnavahemikus 6­5 krooni elastne
Jah, elastsuskoefitsiendi väärtus on ­1,47. peab kauba nõudlus olema kasvanud E=­1,47, seega nõudlus on elastne.


Küsimus  14 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Küsimus  15 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Küsimus  16 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Kogutulu kasvab, kui Vali üks või enam: hind langeb ja pakkumine on elastne hind tõuseb ja nõudlus on elastne hind tõuseb ja nõudlus on mitteelastne hind langeb ja nõudlus on mitteelastne Kogutulu (hind x kogus, R=pq) suureneb hinna suurendamisel juhul, kui tarbija ei ole
hinnatundlik, ehk kui hinna suhtelisele kasvule (näiteks 10%)järgneb tarbimismahu
suhteliselt väiksem (näiteks 5%) kahanemine ­ seega niisuguses olukorras oli mõtet
hinda tõsta ­ kogutulu suurenes. Hinna languse korral p ­lt p ­le (vt joonis) Vali üks või enam: nõudlus on elastne ei ole tarbijate reaktsioon eriti tugev nõudluse elastsus ei muutu nõudlus on mitteelastne Hinna suhteliselt väikesele langussele järgneb joonise andmetel pea kahekordne
tarbimismahu kasv, seega oli nõudlus elastne (koguse suhteline muutu oli suurem kui
hinna suhteline muutus). Oletame, et bensiini nõudluse hinnaelastsuskoefitsient on 0,5. Mitu protsenti
peaks bensiini hinda tõstma, et tarbija vähendaks bensiini tarbimist 1%
võrra?
Kirjuta vastuseks ainult arv! Vastus: 3 Kasutage vastuse leidmiseks elastsuskoefitsiendi põhivalemit! 1 2


Küsimus  17 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Küsimus  18 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 1990. aasta augustis korraldasid Ida­Saksamaa taksojuhid streigi ja nõudsid
kilomeetri hinna alandamist. Missuguseks hindasid taksojuhid taksosõitude nõudluse
hinnaelastsust? Elastne Missugune võiks olla tänases Eestis taksosõidu nõudluse
hinnaelastsus suuremates linnades? Elastne Mõelge läbi, mida hinna alandamine kaasa tooks ning siis jõuate ka vastuseni. Viimaste uurimuste kohaselt võib öelda, et sigarettide hinna 10%­line tõus
toob endaga kaasa suitsetamise vähenemise teismeliste hulgas 14%
ulatuses. Missugune võiks olla staažikate suitsetajate sigarettide nõudluse
hinnaelastsus? Mitteelastne Missugune on sigarettide nõudluse hinnaelastsus teismeliste
hulgas? Elastne Vastuseni jõuudmiseks tuleb analüüsida hinna muutuse mõju tarbimise muutumisele
ning seostada see nõudluse hinnaelastsuse mõistega.