ilovepdf merged (0)

24.02.23, 00:59 Enesekontrolli test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74904&cmid=4522 1/22 Alustatud neljapäev, 23. veebruar 2023, 23.04 PM Olek Lõpetatud Lõpetatud reede, 24. veebruar 2023, 00.57 AM Aega kulus 1 tund 52 min Hindepunktid 23.3/27.0 Hinne 6.9, maksimaalne 8.0 (86.4%) 


24.02.23, 00:59 Enesekontrolli test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74904&cmid=4522 2/22 Küsimus 1
Valmis Hindepunkte
1.7/2.0 Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. printer pangaametnik autoosad laohoone karjamaa nafta leiukoht kapital kapital kapital kapital maa maa Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On
olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida
võib hüviste tootmiseks kasutada.
Töö hõlmab inimese vaimseid ja kehalisi võimeid, mida kasutatakse tootmisprotsessis. Ettevõtlikkus on
inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi
uuendusi ja kanna riski.
Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (ehitisi, seadmeid, materjale). Erinevalt
maast, mis on looduse poolt antud, luuakse kapital varasema majandustegevuse käigus. Füüsiline kapital - tööriistad, seadmed jt tootmisvahendid, mida hüviste valmistamisel kasutatakse.
Finantskapital - väärtpaberid, pangadeposiidid jm finantsvahendid. 


24.02.23, 00:59 Enesekontrolli test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74904&cmid=4522 3/22 Küsimus 2
Valmis Hindepunkte
1.0/2.0 Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: töö kapital maa ettevõtlikkus kasum palk rent kasum Tootlik ressurss
maa
töö
kapital
ettevõtlikkus Omaniku tulu
rent
palk
intress
kasum 


24.02.23, 00:59 Enesekontrolli test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74904&cmid=4522 4/22 Küsimus 3
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Mis alljärgnevast on õige? Valige üks: Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega.
Alternatiivkulu on alati objektiivne.
Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud.
Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest
tegevusest loobumise tõttu. Alternatiivkulu defineeritaksegi kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud
võimalusest. Seetõttu nimetatakse alternatiivkulusid vahel ka saamata jäänud tuluks. Piiratud ressursside tingimstes tähendab ühe hüvise tootmismahu suurendamine loobumist teatud
kogusest teise hüvise tootmisest, see aga ongi esimese hüvise tootmismahu suurendamise alternatiivkulu. 


24.02.23, 00:59 Enesekontrolli test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74904&cmid=4522 5/22 Küsimus 4
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Küsimus 5
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on Valige üks: uurida mikroökonoomilisi muutujaid, uurimata seejuures makromajanduslikke muutujaid
kindlaks teha, kas muutuja X on muutuja Y-i põhjus või vastupidi
uurida muutujate X ja Y vastastikust mõju, arvestamata seejuures muutuja Z mõju
uurida makromajanduslikke muutujaid, pööramata tähelepanu mikroökonoomilistele muutujatele Ceteris paribus - muudel võrdsetel tingimustel; muude tingimuste samaks jäädes. Majandusprotsesside modelleerimisel kasutatakse tavaliselt ceteris paribus põhimõtet, mille kohaselt
eeldatakse, et kõik teised muutujad (v.a uuritav muutuja) on konstantsed. Ettevõtlikkuse all mõistetakse Valige üks: riski võtmist majandustegevuses
kõike nimetatut Sobib! äriotsuste vastuvõtmist
uuenduste tegemist firmas Ettevõtlikkus on inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid
otsuseid, viib läbi uuendusi ja kannab riski. 


24.02.23, 00:59 Enesekontrolli test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74904&cmid=4522 6/22 Küsimus 6
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Füüsilise kapitali all mõistetakse majandusteaduses eelkõige Valige üks: loodusressursse nagu nafta ja rauamaak
kõike nimetatut raha
inimeste loomulikke, treenimata võimeid
töö- ja maakulutuste tulemusena loodud tootmisvahendeid Jah, õige! Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On
olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida
võib hüviste tootmiseks kasutada.
Töö hõlmab inimese vaimseid ja kehalisi võimeid, mida kasutatakse tootmisprotsessis. Ettevõtlikkus on
inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi
uuendusi ja kanna riski.
Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (ehitisi, seadmeid, materjale). Erinevalt
maast, mis on looduse poolt antud, luuakse kapital varasema majandustegevuse käigus. Füüsiline kapital - tööriistad, seadmed jt tootmisvahendid, mida hüviste valmistamisel kasutatakse.
Finantskapital - väärtpaberid, pangadeposiidid jm finantsvahendid. 


24.02.23, 00:59 Enesekontrolli test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74904&cmid=4522 7/22 Küsimus 7
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Majandusteooria põhiprobleem on see, Valige üks: kuidas indiviidid kohandavad oma käitumist, et nappusega toime tulla Jah, nii see on. kuidas inimesed kulutavad oma raha
kuidas rikkus akumuleerub et ressursid on piiramatud Majandusteooria üks põhikontseptsioone on seotud ressursside piiratusega ning seepärast on tõsti oluline
leida võimalusi, kuidas antud olukorras kõige ratsionaalsemalt käituda, kuidas neid niigi piiratud ressursse
kõige optimaalsemalt kasutada nii, et saavutada maksimaalne kasulikkus, seda nii ühiskonna kui indiviidi
tasandil. 


24.02.23, 00:59 Enesekontrolli test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74904&cmid=4522 8/22 Küsimus 8
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Mikroökonoomika Valige üks: kõik nimetatu
ei oma mingit seost makroökonoomikaga
uurib eratarbijate ja ettevõtete majanduskäitumist Jah. kirjeldab, kuidas rahvamajandus tervikuna funktsioneerib Mikroökonoomika uurib eratarbijate ja ettevõtete majanduskäitumist, makroökonoomika aga majandust
tervikuna majandusharu tasandil. Samas on mikro- ja makroökonoomika vahel olemas küllalt tugev seos, sest makoökonoomika baseerub
kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. 


24.02.23, 00:59 Enesekontrolli test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74904&cmid=4522 9/22 Küsimus 9
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Küsimus 10
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Mis alljärgnevatest on piiratud ressurss? Valige üks: puhas joogivesi
kõik nimetatu Sobib! kvalifitseerimata tööjõud
aeg Kuna majandusteoorias kehtib ressursside piiratuse kontseptsioon, mille kohaselt on kõik ressursid
piiratud, siis sellest tulenevalt on õigeks valikuks "kõik nimetatud". Nappus Valige üks: eksisteerib alati ja igas ühiskonnas Jah, nii see paraku on. on ainult vaeste ühiskondade probleem
likvideeritakse, kui õpitakse ressursse õigesti jaotama hävitab varsti kogu tsivilisatsiooni Ressursside piiratus (nappus) on siiski üleüldine ja kõigi ühiskondade probleem - kuitahes rikka ühiskonnaga
tegemist ei ole, ikkagi peame tõdema, et inimeste soovid on suuremad kui võimalused nende soovide
täitmiseks. 


24.02.23, 00:59 Enesekontrolli test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74904&cmid=4522 10/22 Küsimus 11
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Kui ühiskonna tootmistegevus on maksimaalselt efektiivne, siis kauba A tootmise suurendamine toob
kaasa kauba B tootmise vähendamise Valige üks: seetõttu, et ressursse ei saa tootmises ümber paigutada
ceteris paribus printsiibi tõttu seetõttu, et
ressursid
on piiratud Jah - kuna võimaliku tootmise piiril paikneva tootmiskombinatsiooni puhul on kõik
ressursid hõivatud, siis tõepoolest ei õnnestu ühe toote tootmismahtu suurendada
enne, kui teise toote tootmisest võetakse ressursse vähemaks. seetõttu, et inimeste vajadused on suured Kaasaegse heaolumajanduse teooria üks tähtsamaid postulaate - paretoefektiivsuse kriteerium - väidab,
et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise
tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. 


24.02.23, 00:59 Enesekontrolli test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74904&cmid=4522 11/22 Küsimus 12
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Tööpuudus Valige üks: esineb punktis, mis asub väljaspool tootmisvõimaluste piiri
esineb punktis, mis asub seespool võimaliku
tootmise piiri Jah, sest sel juhul ei ole ressursid (sh tööjõud)
efektiivselt kasutatud. toob kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumise väljapoole
võib eksisteerida võimaliku tootmise piiri igas punktis Kuivõrd tööpuudus tähendab muuhulgas seda, et kogu tööjõud ei ole efektiivselt kasutatud, siis niisugusele
olukorrale võimaliku tootmise piiri puhul vastavad punktid, mis asuvad sellest kõverast seespool
(nullpunktile lähemal) - need punktid on ebaefektiivsed, kuna kõik ressursid ei ole maksimaalselt kasutatud. 


24.02.23, 00:59 Enesekontrolli test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74904&cmid=4522 12/22 Küsimus 13
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Mis alljärgnevatest on õige? Valige üks: Mida rohkem tarbekaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema
majanduskasv. Ükski pole õige.
Mida rohkem kapitalikaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema
majanduskasv.
Sellest, kuidas ühiskond jaotab oma ressursse tarbe- ja kapitalikaupade tootmiseks, tulevane
majanduskasv ei sõltu. Kapitalikaubad (hooned, seadmed, tööriistad jms) on need, mille abil saab toota uusi kaupu, seega
tõepoolest - mida rohkem toodab ühiskond täna tulevaseks tootmiseks vajaminevaid kaupu, seda suurem
on ka tema tulevane tootmisvõimsus ning seda suurem ka tulevikus tema majanduskasv. 


24.02.23, 00:59 Enesekontrolli test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74904&cmid=4522 13/22 Küsimus 14
Valmis Hindepunkte
-0.3/1.0 Ülikoolis õppimise alternatiivkulu mõõdavad/mõõdab kõige paremini Valige üks: üürikulud
üürikulud pluss õppemaks õppemaks
sissetulek,
millest
loobutakse
õppimise
kasuks, miinus
õppemaks ja
üürikulud Sissetulek, millest loobutakse - see osa sobiks alternatiivkuluna käsitlemiseks. Aga
nüüd "miinus õppemaks" - pigem peaks siis olema "pluss õppemaks", sest just
niipalju jääb alternatiivi puhul ülikooliõpingutega seotud kulutusi tegemata ning
neid vahendeid saab siis ka käsitleda alternatiivkuluna. Eluasemekulud oleks aga
niiehknii, sõltumata sellest, kas tegemist õpingutega või näiteks tööl käimisega. sissetulek, millest loobutakse õppimise kasuks, pluss õppemaks Alternatiivkulu (loobumiskulu) väljendab seda saamatajäänud tulu, mida võinuks saada teise parima
alternatiivi kasuks otsustamisel. 


24.02.23, 00:59 Enesekontrolli test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74904&cmid=4522 14/22 Küsimus 15
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Küsimus 16
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Vajaduste piiramatuse all mõeldakse seda, et Valige üks: vajadusi ei saa kunagi täielikult rahuldada Jah, sest rahuldatud vajaduse tekitab kohe uue vajaduse. majandusressursid on väärtuslikud ainult seetõttu, et neid kasutatakse tarbekaupade valmistamiseks
majandusressursid on piiratud
vajaduste struktuuri ei saa kunagi prognoosida Vajaduste piiramatuse all mõistetakse seda, et vajadusi ei saa kunagi täielikult rahuldada - rahuldatud
vajadused tekitavad kohe uusi vajadusi (mõtle siia juurde näiteid!) Mida alljärgnevatest võimaliku tootmise piir ei kajasta: Valige üks: alternatiivkulu
nappust efektiivsust kahe kauba parimat kombinatsiooni antud majanduses Jah. Võimaliku tootmise piir ei kajasta kahe kauba parimat kombinatsiooni antud majanduses - selleks peaksime
teadma ühiskonna eelistusi. 


24.02.23, 00:59 Enesekontrolli test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74904&cmid=4522 15/22 Küsimus 17
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Mis alljärgnevast ei too kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumist väljapoole (nullpunktist kaugemale): Valige üks: töötajate arvu kasv
tehnloogia täiustamine
eelarve
vähenemine Eelarve vähenemine tähendab, et ühiskonnas jääb tootmiseks vajalikke vahendeid
vähemaks ning see põhjustab tõesti VTP nihke nullpunktile lähemale - enam ei ole nii
palju võimalik toota. inimeste teadmiste ja oskuste kasv Võimaliku tootmise piir võib nihkuda nullpunktist kaugemale või hoopis nullpunktile lähemale. Esimesel juhul on tegemist majanduskasvuga - tehnoloogia täiustamine ja ressursside kättesaadavuse
paranemine võimaldavad suurendada tootmismahtu ning ühiskond on võimeline tootma rohkem. Teisel juhul on tegemist majanduse kahanemisega - kuna vajalikke tootmisressursse jääb vähemaks,
kahaneb ka tootmisvõimsus, mis toobki kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumise nullpunktile lähemale. 


24.02.23, 00:59 Enesekontrolli test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74904&cmid=4522 16/22 Küsimus 18
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Küsimus 19
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Mis alljärgnevaist toob kõige tõenäolisemalt kaasa võimaliku tootmise piiri nihke paremale? Valige üks: ressursside ümberpaigutamine ühe kauba tootmiselt teisele
Töötajate arvu vähenemine
Tarbijate vajaduste ootamatu ja oluline tõus
Töötajate haridustaseme
tõus See on tõesti loetletutest kõige tõenäolisem tootmisvõimsust kasvatav
tegur. Võimaliku tootmise piiri nihke paremale toob loetletutest kõige tõenäolisemalt kaasa töötajate
haridustaseme tõus, sest seeläbi paraneb ilmselt tootmise efektiivsus. Kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust, pole ta kasulik. Valige üks: Tõene Väär Jah, mudelid reaalse maailma, sh majandusprotsesside lihtsustatud esitusena aitavad meil paremini mõista
nende protsesside tegelikku sisu, tähendust ja mõju. Mudel ongi oma olemuselt reaalse maailma lihtsustus, millega püütakse kirjeldada nähtust või protsessi
tema kõige üldisemates ja iseloomulikumates omadustes. 


24.02.23, 00:59 Enesekontrolli test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74904&cmid=4522 17/22 Küsimus 20
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Mikro- ja makroökonoomika peaeesmärk on aidata firmadel kasumit saada. Valige üks: Tõene Väär Jah, tõepoolest, mikro- ja makroökonoomika peaeesmärgiks on pigem ikka majandusseaduste uurimine ja
seletamine. Majandusteadus jaguneb oma uurimisobjektilt rahvamajandusõpetuseks (käsitletakse rahvamajandust tervikuna) ja
ettevõttemajandusõpetuseks (käsitletakse ühte konkreetset majandussubjekti). Rahvamajandusõpetuse teoreetilised käsitlused jagatakse omakorda teooria
loomise suuna järgi mikroökonoomikaks (üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks: Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival
turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte;
Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor)
vahelisi seoseid
(üldiselt üksikule). Makroökonoomikat nimetatakse ka õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Kokkuvõttes võiks majandusteaduse (sh mikro- ja makroökonoomika) peaeesmärgiks lugeda ikkagi
majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduspärastuste selgitamist ja tundmaõppimist. 


24.02.23, 00:59 Enesekontrolli test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74904&cmid=4522 18/22 Küsimus 21
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Ressursside piiratuse all mõeldakse seda, et nad on mõne inimese või organisatsiooni monopoolses
omanduses; kui nad oleksid võrdselt jaotatud, poleks nad piiratud. Valige üks: Tõene Väär Jah, tõesti - meie soovid on alati suuremad kui meie võimalused neid soove rahuldada. Teisisõnu - raha on
alati vähe  . Majandusteooria üks tähtsaim lähtealus on ressursside piiratuse kontseptsioon, mis tähendab, et meie
kasutada olevad ressursid (raha, aeg, tootmisvõimalused jne) on alati piiratud. Vajadused on nende
rahuldamise allikatest alati suuremad ning rahuldatud vajadus tekitab kohe uue vajaduse. 


24.02.23, 00:59 Enesekontrolli test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74904&cmid=4522 19/22 Küsimus 22
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Ühiskond ei saa toota punktis, mis asub väljaspool võimaliku tootmise piiri, kuna inimeste vajadused
on piiramatud. Valige üks: Tõene Väär Sobib. Väite esimene pool on küll õige, kuid kuna põhjendus on vale, tuleb väide tervikuna siiski valeks
lugeda. Võimaliku tootmise piiridest väljaspool olevas punktis ei ole võimalik toota sellepärast, et niisuguse
tootmismahu jaoks ei ole ühiskonnal piisavalt ressursse (mitte aga sellepärast, et inimeste vajadused on
piiramatud). Võimaliku tootmise piir 


24.02.23, 00:59 Enesekontrolli test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74904&cmid=4522 20/22 Küsimus 23
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse
ebaefektiivselt. Valige üks: Tõene Väär Jah. Punktid, mis asuvad võimaliku tootmise piirist ülevalpool (joonisel punane punkt), ei ole võimalikud, sest
niisuguse tootmiskombinatsiooni jaoks ei jätku ressursse. Ebaefektiivselt kasutab ühiskond ressursse nende tootmiskombinatsioonide puhul, mis jäävad võimaliku
tootmise piirist allapoole (joonisel roheline punkt). Niisugused tootmiskombinatsioonid on võimalikud, kuid
on selles mõttes ebaefektiivsed, et osa ressursse või tootmisvõimsust jääb kasutamata. Võimaliku tootmise piir 


24.02.23, 00:59 Enesekontrolli test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74904&cmid=4522 21/22 Küsimus 24
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Ühiskond toodab alati punktis, mis paikneb tema võimaliku tootmise piiril. Valige üks: Tõene Väär Jah, sest ühiskond ei pea tootma täisvõimsusel (ehk maksimaalset võimalikkku kogust). Võimaliku tootmise piir kajastab kahe hüvise maksimaalseid koguseid, mida majanduses võiks erinevates
kombinatsioonides toota, kui kõiki ressursse kasutataks efektiivselt. Reaalsuses aga ei pruugi kõik
tootmisvõimsused olla rakendatud, seega ühiskond ei pruugi oma tootmiskombinatsiooni valikul paikneda
alati võimaliku tootmise piiril vaid võib paikneda ka sellest allpool (toota vähem, kui oleks võimalik). Ülevalpool võimaliku tootmise piiri lühiajaliselt ei ole võimalik toota (ressursse ei jätku). Samas
pikaajaliselt võivad olla saavutatavad ka need punktid, mis paiknevad väljaspool võimaliku tootmise piiri
(muutes tootmistehnoloogiat efektiivsemaks, hankides ressursse juurde vms). 


24.02.23, 00:59 Enesekontrolli test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74904&cmid=4522 22/22 Küsimus 25
Valmis Hindepunkte
0.0/1.0 Võimaliku tootmise piir (VTP) näitab kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mida ühiskond saab toota. Valige üks: Tõene Väär Võimaliku tootmise piir on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke
ressursse omavahel kombineerides. Võimaliku tootmise piir 


24.02.23, 01:43 Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74905&cmid=4532 1/24 Alustatud reede, 24. veebruar 2023, 01.02 AM Olek Lõpetatud Lõpetatud reede, 24. veebruar 2023, 01.43 AM Aega kulus 40 min 55 sekundit Hindepunktid 25.0/25.0 Hinne 8.0, maksimaalne 8.0 (100%) 


24.02.23, 01:43 Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74905&cmid=4532 2/24 Küsimus 1
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Valige üks: Tõene Väär Jah! Turu ülejääk tähendab seda, et kaupa on rohkem kui seda ostetakse - pakkumine ületab nõudlust. Kuna
kogu kaupa ei osteta ära, siis selleks, et pakkujatele kaup kätte ei jääks, lasevad nad hinda madalamaks,
lootuses, et siis kaup ära ostetakse. Kui turul valitseb aga puudujääk, tähendab see seda, et osta soovitavad kaubakoguused on suuremad kui
hetkel tootjad turule pakuvad - tekibki puudujääk. See aga põhjustab hinna tõusu, sest kuna kaupa kõigile ei
jätku, on tootjatel sama kauba eest võimalus küsida kõrgemat hinda ning osta saavad need, kes on valmis
seda kõrgemat hinda ka maksma. Seega kokkuvõttes - ülejääk põhjustab hinna langust (näiteks salatid ja soe toit supermarketites päeva lõpus
viimasel tunnil-paaril enne sulgemist) ning puudujääk hinna tõusu (näiteks kuivad küttepuud külmal talvel). 


24.02.23, 01:43 Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74905&cmid=4532 3/24 Küsimus 2
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi. Valige üks: Tõene Väär Jah. 


24.02.23, 01:43 Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74905&cmid=4532 4/24 Kui me räägime miinimumhinna kehtestamisest turul, siis miinimumhind tähendab, et hüvist ei tohi pakkuda
odavamalt kui etteantud hind. Edasi peaks arutlema, missugusel tasemel on mõtet hinda reguleerida
miinimumhinna kehtestamise näol - kas see miinimumhind peaks olema kõrgemal tasemel kui on
tasakaaluhind või hoopis madalamal tasemel? Kui võtta korterituru näide, siis seal on sundüürnike osas aastaid kehtinud maksimumhind, mida ruutmeetri
eest tohib küsida. Ja see maksimumhind on seatud tasakaaluhinnast madalamale tasemele
(tasakaaluhinnast kõrgemale pole ju maksimumhinda mõtet seada, sest tasakaal kujuneb niikuinii
madalamal tasemel). Seega miinimumhinna osas on lugu vastupidine - seda oleks justkui mõtet kehtestada tasakaluhinnast
kõrgemale tasemele (ehk et ei tohi müüa odavamalt kui ...). Kui miinimumhind oleks seatud tasakaaluhinnast
allapoole, siis poleks selle seadmisel mõtet, sest tehingud toimuksid niikuinii kõrgemal hinnatasemel. Mida aga toob siis kaasa miinimumhinna kehtestamine tasakaaluhinnast kõrgemal tasemel (joonisel hind
h )? Toodet ei tohi nüüd müüa odavamalt kui seatud hinnatase. Kuna tasakaauhind on madalamal tasemel,
siis selle kõrgemal tasemel kehtestatud miinimumhinnaga ei ole piisavalt ostuhuvilisi, seega toob niisuguse
miinimumhinna kehtestamine kaasa ülejäägi. 1 


24.02.23, 01:43 Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74905&cmid=4532 5/24 Küsimus 3
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb,
tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. Valige üks: Tõene Väär Jah. Vt põhjalikumat selgitust allpool. 


24.02.23, 01:43 Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74905&cmid=4532 6/24 Kui nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad (nii nõudmise kui ka pakkumise kõverad nihkuvad
paremale), siis tõepoolest uus tasakaalupunkt nihkub koguse teljelt vaadatuna samuti paremale ehk
teisisõnu tasakaalukogus suureneb. Mis juhtub aga tasakaaluhinnaga, see sõltub, kumb - kas nõudlus või pakkumine - suurenes rohkem. Kui
nõudlus suurenes rohkem (vasakpoolne joonis; nõudluskõvera nihe oli suurem), siis tasakaaluhind
suureneb, kui aga rohkem suurenes pakkumine (parempoolne joonis; pakkumiskõvera nihe oli suurem),
siis tasakaaluhind hoopis langeb. Kuna ülesande tingimustest ei ole meil nõudluse ja pakkumise muutumise kohta rohkem infot teada, siis
tõepoolest tasakaaluhinna muutust praegusel juhul prognoosida ei saa.   


24.02.23, 01:43 Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74905&cmid=4532 7/24 Küsimus 4
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Vastavalt nõudlusseadusele Valige üks: on kauba hind seda madalam, mida rohkem on turul ostjaid
ostavad tarbijad teatud kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral
on kauba hind ja nõutav kogus võrdeliselt seotud
on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud Jah! Nõudlusseadus ütleb, et mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus (ceteris paribus). Seega on
tegemist tõepoolest pöördvõrdelise seosega hinna ja koguse vahel. 


24.02.23, 01:43 Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74905&cmid=4532 8/24 Küsimus 5
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Nõudluskõver kajastab seost/suhet kauba Valige üks: hinna ja nõutava koguse vahel
hinna ja tootmiskulude vahel
nõutava koguse ja tarbija eelistuste vahel
nõutava koguse ja tarbijate sissetulekute vahel Nõudluskõver väljendab seost hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. 


24.02.23, 01:43 Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74905&cmid=4532 9/24 Küsimus 6
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et Valige üks: hinna langus nihutab pakkumiskõvera vasakule
hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil rohkem osta Jah! hinna langus nihutab nõudluskõvera paremale
hinna langus nihutab nõudluskõvera vasakule Üheks põhjuseks, miks hinna langemise korral nõutav kogus kasvab, on tarbijate reaalsissetuleku kasv -
sama raha eest on nüüd võimalik osta suurem kogus. 


24.02.23, 01:43 Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74905&cmid=4532 10/24 Küsimus 7
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Olgu meil ainult kaks kaupa – õunad ja apelsinid. Mis juhtub, kui mõlema kauba hind kasvab 15%
võrra? Valige üks: Asendusefekti ei ole, sest mõlema kauba suhteline hind jääb samaks Tarbija asendab apelsinid õuntega
Tarbija asendab õunad apelsinidega
Mõlema kauba nõudlus suureneb Kuna mõlema toote hind muutus proportsionaalselt sama palju, siis tegelikult asendusefekti ei teki, sest
mõlema kauba suhteline hind jääb samaks. Asendusefektiga on tegemist siis, kui hüvis muutub teiste sarnaste hüvistega võrreldes suhteliselt
odavamaks ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ja teisi hüviseid vähem, s.t hüvisega, mis
muutus odavamaks, hakatakse asendama teisi, kallimaid hüviseid. 


24.02.23, 01:43 Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74905&cmid=4532 11/24 Küsimus 8
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Üliõpilane Kalle tangib tavaliselt autole kütust 25 liitrit nädalas. Nüüd sai ta teada, et järgmisel nädalal
tõuseb kütuse hind 10% võrra. Järelikult Kalle nõudlus kütuse järele sel nädalal Valige üks: suureneb, sest hind on järgmisel nädalal suurem ei muutu, sest hinna tõustes muutub üksnes kütuse nõutav kogus
suureneb, sest hind on järgmisel nädalal madalam väheneb, sest hind on järgmisel nädalal madalam
väheneb, sest hind on järgmisel nädalal kõrgem Üheks nõudlust mõjutavaks teguriks on ka tarbija tulevikuootused. Kui tarbijal on alust arvata, et
lähitulevikus talle vajaliku toote hind tõuseb, siis ta teeb oma ostu pigem praegu ära, suurendades nii
nõudlust selle toote järele. Ja vastupidi - kui tarbijal on alust arvata, et toote hind lähitulevikus märkimisväärselt langeb, siis lükkab ta
oma ostuotsuse pigem edasi, seega  tema nõudlus antud momendil selle toote järele väheneb. 


24.02.23, 01:43 Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74905&cmid=4532 12/24 Küsimus 9
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Mis alljärgnevast on nõudluse kohta õige? Valige üks: Kui suur hulk tudengeid tahab teksaseid, on nende nõudlus suur
Kui teksaste hind tõuseb, nihkub nende nõudluskõver paremale Teksaste nõudluskõver ei nihku, kui
teksaste hind muutub Õige, nõudluskõvera nihe toimub siis, kui muutub mõni
muu tegur peale hinna. Kui teksaste hind alaneb, nihkub nende nõudluskõver vasakule 


24.02.23, 01:43 Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74905&cmid=4532 13/24 Küsimus 10
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Raamatute (normaalkaup) hinnatõusu sissetulekuefekt on Valige üks: raamatute nõudluse kasv (nõudluskõvera nihe paremale)
raamatute nõudluse vähenemine (nõudluskõver nihkub vasakule) raamatute nõutava koguse kasv
raamatute nõutava koguse vähenemine Jah! Sissetulekuefekt väljendab asjaolu, et hüvise hinna alanedes tarbija ostujõud suureneb. Nüüd suudab ta
osta hüvise sama kogust mis ennegi, kusjuures osa raha jääb üle. Mõned tarbijad kasutavad ülejäänud raha
selleks, et osta rohkem hüvist, mille hind alanes. Hinna langus nominaalse sissetuleku samaks jäämise korral on sisuiselt sama, mis sissetulekute kasv
hindade samaksjäämise korral. Sealt ka nimi - sisetulekuefekt. Antud ülesandes - kuna hind tõuseb, siis  saab sama raha eest vähem osta, mistõttu väheneb raamatute
nõutav kogus. 


24.02.23, 01:43 Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74905&cmid=4532 14/24 Küsimus 11
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Mis alljärgnevast ei põhjusta kauba K nõudluse muutust (nõudluskõvera nihet)? Valige üks: Kauba K hinna muutus Sobib! Tarbijate eelistuste muutus
Asenduskauba J hinna muutus
Tarbijate sissetuleku suurenemine Ainus, mis loetletutest ei põhjusta kauba K nõudluskõvera nihet, on sellesama kauba K hinna muutus. Kuna
muudel juhtudel muutub mitte hind vaid mingi muu tegur, siis need toovad kaasa nõudluskõvera nihke. 


24.02.23, 01:43 Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74905&cmid=4532 15/24 Küsimus 12
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis Valige üks: kaubad A ja B on inferioorsed kaubad kaubad A ja B on asenduskaubad
kaubad A ja B on täiendkaubad Jah, nii see on. kaup A on inferioorne kaup ja B normaalkaup kaup A on normaalkaup ja kaup B inferioorne kaup Normaalkaupadeks loetakse niisuguseid kaupu, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb (enamus
kaubad). Inferioorseteks ehk väheväärtuslikeks kaupadeks loetakse niisuguseid kaupu, mille nõudlus väheneb, kui
tarbijate sissetulek suureneb. Inferioorseteks hüvisteks võivad olla näiteks odavamad vorsti- ja
juustusordid, aga ka näiteks bussisõit - kui sissetulekud on madalamad, on nende hüviste nõudlus suurem,
samas sissetulekute kasvades eelistatakse kallimaid vorsti- ja juustutooteid ning bussisõidule näiteks
autotransporti. Asenduskaubad on hüvised, mis suudavad teineteist asendada (näiteks õunad ja pirnid). Niisugusel juhul
ühe hüvise hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust. Täiendkaubad on niisugused hüvised, mida kasutatakse koos (näiteks autod ja bensiin). Niisuguste kaupade
puhul ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise. Just viimasele olukorrale vastab ka käesoleva ülesande püstitus. 


24.02.23, 01:43 Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74905&cmid=4532 16/24 Küsimus 13
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver Valige üks: nihkub paremale Sobib! jääb paigale nihkub vasakule
ei kajasta kauba L hinna tõusu Asenduskaubad on hüvised, mis suudavad teineteist asendada (näiteks õunad ja pirnid). Niisugusel juhul
ühe hüvise hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust. 


24.02.23, 01:43 Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74905&cmid=4532 17/24 Küsimus 14
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Mis alljärgnevast põhjustab kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule? Valige üks: Täiendkauba C hinna langus
Asenduskauba B hinna tõus Tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on normaalkaup
Rahvastiku kasv, mis suurendab kauba A tarbijate arvu Tarbijate sissetuleku
suurenemine, kui A on inferioorne
kaup Sobib! Inferioorsete kaupade puhul tõesti sissetuleku
suurenedes nõudlus väheneb (normaalkaupadel suureneb). Nõudluskõvera nihet vasakule saab põhjustada mõni tegur (v.a hind), mis toob kaasa nõutava koguse
vähenemise. Normaalkaupadeks loetakse niisuguseid kaupu, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb (enamus
kaubad). Inferioorseteks ehk väheväärtuslikeks kaupadeks loetakse niisuguseid kaupu, mille nõudlus väheneb, kui
tarbijate sissetulek suureneb. Inferioorseteks hüvisteks võivad olla näiteks odavamad vorsti- ja
juustusordid, aga ka näiteks bussisõit - kui sissetulekud on madalamad, on nende hüviste nõudlus suurem,
samas sissetulekute kasvades eelistatakse kallimaid vorsti- ja juustutooteid ning bussisõidule näiteks
autotransporti. Siin küsimuses põhjustab kauba A nõudluskõvera nihet vasakule see, et tegemist on inferioorse kaubaga. 


24.02.23, 01:43 Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74905&cmid=4532 18/24 Küsimus 15
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Tarbijate sissetuleku suurenemine toob kaasa Valige üks: mitte ühtegi nimetatud muutust Sobib! inferioorse kauba pakkumise kasvu
normaalkauba pakkumise vähenemise
normaalkauba nõudluse vähenemise inferioorse kauba nõudluse kasvu Tarbijate sissetulekute suurenemine toob kaasa normaalkaupade nõudluse suurenemise ning inferioorsete
kaupade nõudluse kahanemise. See, mis toimub pakkumise poole peal, ei sõltu esmajärjekorras tarbijate sissetulekute muutusest, samas kui
ikka teatud tootegrupi järgi tarbijate huvi suureneb, siis on mõistlik, et ka pakkumine järgi tuleb ja ka
vastupidi. 


24.02.23, 01:43 Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74905&cmid=4532 19/24 Küsimus 16
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Küsimus 17
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Mis alljärgnevast ei pea jääma samaks, kui liikuda piki kauba nõudluskõverat: Valige üks: antud kauba hind
täiendkaupade hinnad hinnaootused
asenduskaupade hinnad tarbijate sissetulek Vastavalt ceteris paribus printsiibile liikudes mööda nõudluskõverat, on ainus suurus, millel me muutuda
lubame - hind. Vastavalt pakkumisseadusele Valige üks: pakuvad tootjad kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral Sobib! pakuvad tootjad kaupa madalama hinna korral rohkem kui kõrgema hinna korral on kauba pakkumiskõver negatiivse tõusuga
ostavad tarbijad kaupa kõrgema hinna korral vähem kui madalama hinna korral Pakkumisseadus ütleb, et mida kõrgem on hüvise hind, seda suurem on pakutav kogus (ceteris paribus). 


24.02.23, 01:43 Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74905&cmid=4532 20/24 Küsimus 18
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Küsimus 19
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Mis alljärgnevast põhjustab nahktagide pakkumise vähenemist: Valige üks: nahktagide hinna tõus
tarbijate sissetuleku vähenemine naha hinna tõus Sobib! tõmblukkude hinna langus
mootorrataste arvu kasv Eelkõige põhjustab siin pakkumise vähenemist (pakkumiskõvera nihe vasakule) tooraine hinna tõus. Mis alljärgnevast ei pea samaks jääma, kui liikuda piki antud kauba pakkumiskõverat? Valige üks: Antud kauba hind
Kaupa tootvate firmade arv Kauba tootmistehnoloogia
Hinnaootused
Alternatiivkauba hind Vastavalt ceteris paribus printsiibile liikudes mööda pakkumiskõverat, on ainus suurus, millel me muutuda
lubame - hind. 


24.02.23, 01:43 Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74905&cmid=4532 21/24 Küsimus 20
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Mis alljärgnevast on vale? Valige üks: Kui kauba nõudlus suureneb ja pakkumine väheneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb
Kui kauba pakkumine suureneb ja nõudlus väheneb, siis kauba tasakaaluhind langeb Kui kauba nõudlus väheneb ja pakkumine
suureneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb Sobib. See väide ei ole korrektne (vt joonis 2), sest
niisuguses olukorras tasakaaluhind langeb. Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks, siis kauba tasakaaluhind tõuseb 


24.02.23, 01:43 Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74905&cmid=4532 22/24 Küsimus 21
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 On antud järgmised andmed kauba A (nisu) kohta. Milline on kauba A tasakaaluhind? Kirjuta vastuseks
ainult arv! Vastus: 2 Sobib! Tasakaaluhind on niisugune hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed. 


24.02.23, 01:43 Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74905&cmid=4532 23/24 Küsimus 22
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 On antud järgmised andmed kauba A (nisu) kohta. Kui turuhind oleks 4, siis... Valige üks: oleks nisu kogus suurem kui pakutav kogus
pakkujad ei suudaks
müüa kogu
nisukogust Sobib. Kuna turuhind on kõrgemal tasemel kui tasakaaluhind, tekib turul
ülejääk (kogu pakutavat kaubakogust ei ole tarbijad selle hinnataseme juures
nõus ostma). tekib nisu puudujääk tarbijad tahaksid nisu osta rohkem kui praegu pakutakse Kui turuhind on kõrgem tasakaaluhinnast, tekib surve hinna langetamiseks, sest muidu ei õnnestu
pakkujatel kogu kaupa ära müüa. 


24.02.23, 01:43 Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74905&cmid=4532 24/24 Küsimus 23
Valmis Hindepunkte
3.0/3.0 Vt juuresolevat joonist ja tee õiged valikud! Tasakaaluhind ja -kogus on vastavalt Ülejääk 160 ühikut tekib siis, kui hind on Puudujääk 160 ühikut tekib siis, kui hind on 1 ja 200 1,60 0,50 Turutasakaal on hinna 1,00 ja koguse 200 juures.
Ülejääk 160 ühikut on hinna 1,60 juures.
Puudujääk 160 ühikut on hinna 0,50 juures. 


25.02.23, 23:39 Enesekontrolli test 03 - Nõudmise ja pakkumise elastsus: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74906&cmid=4539 1/16 Küsimus 1
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Alustatud reede, 24. veebruar 2023, 01.45 AM Olek Lõpetatud Lõpetatud reede, 24. veebruar 2023, 02.01 AM Aega kulus 15 min 46 sekundit Hindepunktid 20.0/21.0 Hinne 7.6, maksimaalne 8.0 (95.2%) Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Valige üks: Tõene Väär Hinnaelastsus väljendab nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele. Üheks nõudluse elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade hulk. Mida rohkem ja mida
lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient.
Teisisõnu - mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnantundlikum on tarbija, sest tal ei ole võimalik
lülituda ümber asenduskaupade tarbimisele (kuna neid asenduskaupu ei ole).


25.02.23, 23:39 Enesekontrolli test 03 - Nõudmise ja pakkumise elastsus: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74906&cmid=4539 2/16 Küsimus 2
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne. Valige üks: Tõene Väär Võrdeline seos tähendab, et mõlemad tunnused muutuvad samasuunaliselt - kui ühe väärtus suureneb, siis
ka teise väärtus suureneb ning vastupidi. Meie küsimuse kontekstis tähendaks see, et hinna tõustes peaks
suurenema ka tootja kogutulu. Niisugune seeos saab kehtida, kui koguse suhteline muutus (%) on väiksem kui hinna suhteline muutus (%).
Seega on nende jagatise (ehk elastsuskoefitsiendi) absoluutväärtus väiksem ühest, mis vastab
mitteelastsele nõudlusele (tarbija ei ole selle toote suhtes eriti hinnatundlik). Niisuguses olukorras
tõepoolest hinna tõstmine suurendab ka tootja kogutulu, sest kuigi tarbimismaht ilmselt veidi väheneb, ei
ole tarbimismahu suhteline vähenemine siiski nii suur, kui oli hinna suhteline tõus.


25.02.23, 23:39 Enesekontrolli test 03 - Nõudmise ja pakkumise elastsus: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74906&cmid=4539 3/16 Küsimus 3
Valmis Hindepunkte
2.0/2.0 Tabelis on toodud kauba A nõutav kogus kuus, kauba hind ning pakutav kogus.   (Vihje lahendamiseks: arvuta elastsuskoefitsiendi väärtus E ning langeta otsus allolevate väidete osas) Hinnavahemikus 8-7 eurot on kauba nõudlus elastne Hinnavahemikus 6-5 eurot on kauba pakkumine mitteelastne Õige Vale Nõudluse hinnaelastsus hinnavahemikus 8-7 €:   Pakkumise hinnaelastsus hinnavahemikus 6-5 €: Mõlemal juhul on elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus ühest suurem, seega on mõlemal juhul tegemist
vastavalt elastse nõudlusega ning elastse pakkumisega.


25.02.23, 23:39 Enesekontrolli test 03 - Nõudmise ja pakkumise elastsus: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74906&cmid=4539 4/16 Küsimus 4
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Nõudluse struktuuri muutus tähendab seda, et Valige üks või mitu: nõudluskõver on nihkunud
on toimunud liikumine piki nõudluskõverat
nõudluse elastsus on muutunud
nõutav kogus muutub, kui hind muutub Nõudluse struktuuri muutusena käsitletakse nõudluskõvera nihet, mis toob kaasa nõutava koguse
muutumise seoses muutusega mõnes muus teguris peale hinna (näiteks tootmise kallinemine tooraine
hinnatõusu, tööjõu kallinemise, mõne uue maksu kehtestamise vms tõttu).


25.02.23, 23:39 Enesekontrolli test 03 - Nõudmise ja pakkumise elastsus: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74906&cmid=4539 5/16 Küsimus 5
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2.5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa Valige üks või mitu: nõutava koguse kasvu 25% võrra
nõutava koguse vähenemise 2,5% võrra
nõutava koguse kasvu 2,5% võrra
nõutava koguse kasvu 250% võrra Kui elastsuskoefitsient leiti koguse suhtelise muudu ning hinna suhtelise muudu jagatisena   siis sellest tulenevalt ning Kuna E>1, siis hinna langus toob kaasa nõutava koguse suhteliselt suurema kasvu, antud juhul siis hinna
langus 10% toob kaasa nõutava koguse suurenemise 25%.


25.02.23, 23:39 Enesekontrolli test 03 - Nõudmise ja pakkumise elastsus: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74906&cmid=4539 6/16 Küsimus 6
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab Valige üks või mitu: tarbijate reaktsiooni hinna muutustele
kõike nimetatut nõudluskõvera tõusu
nõudluskõvera nihke ulatust, kui tarbijate sissetulek suureneb Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate hinnatundlikkust ehk nende reaktsiooni hinna
muutusele.


25.02.23, 23:39 Enesekontrolli test 03 - Nõudmise ja pakkumise elastsus: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74906&cmid=4539 7/16 Küsimus 7
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Kui kauba X hind alaneb 100 kroonilt 90-le ja selle tulemusena nõutav kogus kasvab 50-lt ühikult 60-le,
on nõudlus järelikult Valige üks või mitu: elastne mitteelastne
vähenenud
ühikelastne Kuna elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus on suurem kui üks, siis järelikult on tegemist elastse nõudlusega
(tarbija on hinnatundlik):


25.02.23, 23:39 Enesekontrolli test 03 - Nõudmise ja pakkumise elastsus: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74906&cmid=4539 8/16 Küsimus 8
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Küsimus 9
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Oletame, et kaupade W, X, Y ja Z nõudluse hinnaelastsuse koefitsiendid on vastavaļt 1,43; 0,67; 1,11 ja
0,29. Kui nende kaupade hind alaneb 1% võrra, siis suureneb järgmiste kaupade tootjate kogutulu: Valige üks või mitu: Z ja W
X ja Z
W ja Y Y ja Z Tootja kogutulu võrdub hinna ja koguse korrutisega (R=pq). Kui hind langeb 1%, siis kogutulu saab
suureneda juhul, kui hinna languse tulemusena kogus suureneb rohkem kui 1% - see aga viitab, et tegemist
peab olema elastse nõudlusega. Antud andmetest nähtub, et nõudlus on elastne kaupade W ja Y puhul (elastsuskoefitsiendid üle ühe). Mis alljärgnevast ei ole õige, kui nõudlus on elastne: Valige üks või mitu: nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus
nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on väiksem kui 1 kogutulu väheneb, kui kauba hind tõuseb tarbijad on hinna muutuste suhtes tundlikud Ainsana ei kehti elastse nõudluse kohta väide, et elastsuskoefitsient on väiksem kui 1.


25.02.23, 23:39 Enesekontrolli test 03 - Nõudmise ja pakkumise elastsus: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74906&cmid=4539 9/16 Küsimus 10
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Kui firma müüb 4000 kaubaühikut hinnaga 10 €/tk ja 5000 ühikut hinnaga 8 €/tk, siis Valige üks või mitu: nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on absoluutväärtusega 1,25 Sobib! nimetatud hinna langus toob kaasa firma kogutulu vähenemise
on tegemist inferioorse kaubaga
nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0,8
on tegemist täiendkaubaga


25.02.23, 23:39 Enesekontrolli test 03 - Nõudmise ja pakkumise elastsus: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74906&cmid=4539 10/16 Küsimus 11
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda rohkem, mida Valige üks või mitu: elastsem on pakkumine
elastsem on nõudlus
suurem on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient
vähemelastsem on kauba nõudlus


25.02.23, 23:39 Enesekontrolli test 03 - Nõudmise ja pakkumise elastsus: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74906&cmid=4539 11/16 Kui pakkumiskõver nihkub vasakule, siis nõudluse mittemuutumisel toob see endaga kaasa tasakaaluhinna
suurenemise (vt joonist). Kui nüüd tasakaaluhind suureneb, toob see sõltuvalt nõudluse elastsusest (ehk tulenevalt tarbijate
hinnatundlikkusest) kaasa ka tarbitava koguse vähenemise. Kuna tarbimismahu muutumise põhjuseks ei
olnud ainult hinna muutus vaid pigem pakkumise struktuuri muutus, toob see omakorda kaasa
nõudluskõvera nihke vasakule, seejuures mida suurem on tarbijate hinnatundlikkus, seda suurem saab
olema ka nõudluskõvera nihe vasakule ehk siis seda madalamaks osutub uus tasakaaluhind. Ja siis ka vastupidi - mida väiksem on tarbijate hinnatundlikkus (ehk mida vähemelastne on nõudlus), seda
väiksem on nõudluskõvera nihe vasakule ning seda kõrgemal tasemel kujuneb uus tasakaaluhind.  


25.02.23, 23:39 Enesekontrolli test 03 - Nõudmise ja pakkumise elastsus: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74906&cmid=4539 12/16 Küsimus 12
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Raudtee juhtkond leidis, et piletihindu tuleks 20% võrra tõsta, kuna raudtee tulud on vähenenud.
Oponendid aga väitsid, et raudtee tulud vähenevad, kui piletihindu tõstetakse. Järelikult Valige üks või mitu: mõlemad pooled pidasid nõudlust mitteelastseks, kuigi erinevatel põhjustel mõlemad pooled pidasid nõudlust elastseks, kuigi erinevatel põhjustel
raudtee juhtkond pidas nõudlust elastseks, oponendid aga mitteelastseks
raudtee juhtkond pidas nõudlust mitteelastseks, oponendid aga elastseks Kuna raudte juhtkond leidis, et piletihinna kergitamine 20% võrra suurendab summaarseid tulusid,
eeldasid nad, et piletimüügi langus hinnatõusu tõttu on väiksem kui 20%, seega elastsuskoefitsiendi väärtus
(koguse muut % jagatud hinna muuduga %) oleks väiksem kui üks, mis vastab mitteelastsele nõudlusele. Oponendid eeldasid, et pileti hinna tõstmisega  piletimüügi kogutulu väheneb, seega nemad tuginesid
eeldusele, et piletihinna 20%-line tõus toob kaasa veel suurema languse tarbimismahus, seega vastav
suhtarv oleks väärtusega üle ühe, mis vastab elastsele nõudlusele.


25.02.23, 23:39 Enesekontrolli test 03 - Nõudmise ja pakkumise elastsus: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74906&cmid=4539 13/16 Küsimus 13
Valmis Hindepunkte
0.0/1.0 Küsimus 14
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Kui firma leiab, et ta võib müüa 13 000 krooni väärtuses kaupa, kui selle ühikuhind on 5 krooni, ja 11
000 krooni väärtuses, kui kauba hind on 6 krooni, siis Valige üks või mitu: on kauba nõudlus hinnavahemikus 6-5 krooni elastne
on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient 0,77
on kauba nõudlus hinnavahemikus 6-5 krooni mitteelastne Vastupidi! peab kauba nõudlus olema kasvanud E=-1,47, seega nõudlus on elastne. Kogutulu kasvab, kui Valige üks või mitu: hind langeb ja nõudlus on mitteelastne
hind langeb ja pakkumine on elastne hind tõuseb ja nõudlus on mitteelastne hind tõuseb ja nõudlus on elastne Kogutulu (hind x kogus, R=pq) suureneb hinna suurendamisel juhul, kui tarbija ei ole hinnatundlik, ehk kui
hinna suhtelisele kasvule (näiteks 10%)järgneb tarbimismahu suhteliselt väiksem (näiteks 5%) kahanemine
- seega niisuguses olukorras oli mõtet hinda tõsta - kogutulu suurenes.


25.02.23, 23:39 Enesekontrolli test 03 - Nõudmise ja pakkumise elastsus: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74906&cmid=4539 14/16 Küsimus 15
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Hinna languse korral p -lt p -le (vt joonis) Valige üks või mitu: ei ole tarbijate reaktsioon eriti tugev
nõudlus on mitteelastne nõudluse elastsus ei muutu
nõudlus on elastne 1 2 Hinna suhteliselt väikesele langussele järgneb joonise andmetel pea kahekordne tarbimismahu kasv, seega
oli nõudlus elastne (koguse suhteline muutu oli suurem kui hinna suhteline muutus).


25.02.23, 23:39 Enesekontrolli test 03 - Nõudmise ja pakkumise elastsus: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74906&cmid=4539 15/16 Küsimus 16
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Küsimus 17
Valmis Hindepunkte
2.0/2.0 Oletame, et bensiini nõudluse hinnaelastsuskoefitsient on 0,5. Mitu protsenti peaks bensiini hinda
tõstma, et tarbija vähendaks bensiini tarbimist 1% võrra? Kirjuta vastuseks ainult arv! Vastus: 2 Kasutage vastuse leidmiseks elastsuskoefitsiendi põhivalemit! 1990. aasta augustis korraldasid Ida-Saksamaa taksojuhid streigi ja nõudsid kilomeetri hinna
alandamist. Missugune võiks olla tänases Eestis taksosõidu nõudluse hinnaelastsus suuremates
linnades? Missuguseks hindasid taksojuhid taksosõitude nõudluse hinnaelastsust? Elastne Elastne Mõelge läbi, mida hinna alandamine kaasa tooks ning siis jõuate ka vastuseni.


25.02.23, 23:39 Enesekontrolli test 03 - Nõudmise ja pakkumise elastsus: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74906&cmid=4539 16/16 Küsimus 18
Valmis Hindepunkte
2.0/2.0 Viimaste uurimuste kohaselt võib öelda, et sigarettide hinna 10%-line tõus toob endaga kaasa
suitsetamise vähenemise teismeliste hulgas 14% ulatuses. Missugune võiks olla staažikate suitsetajate sigarettide nõudluse hinnaelastsus? Missugune on sigarettide nõudluse hinnaelastsus teismeliste hulgas? Mitteelastne Elastne Vastuseni jõuudmiseks tuleb analüüsida hinna muutuse mõju tarbimise muutumisele ning seostada see
nõudluse hinnaelastsuse mõistega.


25.02.23, 14:19 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74954&cmid=4547 1/17 Alustatud laupäev, 25. veebruar 2023, 13.56 PM Olek Lõpetatud Lõpetatud laupäev, 25. veebruar 2023, 14.18 PM Aega kulus 22 min 43 sekundit Hindepunktid 19.0/21.0 Hinne 7.2, maksimaalne 8.0 (90.5%) 


25.02.23, 14:19 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74954&cmid=4547 2/17 Küsimus 1
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Valige üks: Tõene Väär 


25.02.23, 14:19 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74954&cmid=4547 3/17 Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks
järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni
tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni
küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks vee tarbimisele — esimene, janu
kustutav klaas vett annab kindlasti suurema lisakasulikkuse, kui näiteks seitsmes klaas vett järjest. Igast
täiendavast ühikust saadav kasulikkus (ehk siis seesama piirkasulikkus) on kahanev ja pärast
küllastuspunkti muutub negatiivseks, nagu kujutatud ka alloleval joonisel. Joonisel kujutatud kõver väljendab kogukasulikkust ning roosad ristkülikud väljendavad täiendava ühiku
tarbimisest saadud täiendavat kasulikkust (teisisõnu - piirkasulikkust), mis aga tarbimismahu suurenedes
järjest kahaneb. Kui küllstuspunkt on ületatud, siis järggmiste ühikute piirkasulikkus muutub juba
negatiivseks (tarbimine ei anna enam täiendavat kasulikkust) ning sel juhul hakkab ka kogukasulikkus
kahanema - aga seda siis pärast küllastupunktini jõudmist. Seega iga täiendava ühiku tarbimisel saadav täiendav kasulikkus (piirkasulikkus) kahaneb, kuid
kogukasulikus (kuni küllastuspunktini) siiski kasvab. 


25.02.23, 14:19 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74954&cmid=4547 4/17 Küsimus 2
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Küsimus 3
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema. Valige üks: Tõene Väär Kuna kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga järgmine täiendav tarbitud ühik toob endaga kaasa
vähem kasulikkust, siis esitatud väite tõesuse korral ei saakski ratsionaalselt käituv tarbija kunagi osta
kahte ühikut korraga, sest teise ühiku puhul oleks lisanduv kasulikkus juba väiksem. Ratsionaalne on tarbida hüviseid kuni selle punktini, kus viimasest tarbitud hüvisest saadud kasulikkus
võrdub selle hüvise hinnaga. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute
piirkasulikkused võrdsed. Valige üks: Tõene Väär Tarbija saadud kogukasulikkus on suurim juhul, kui olemasolevate hindade juures tehakse selline
kaubavalik, kus tarbija saadud piirkasulikkuse ja hinna suhe (ehk piirkasulikkus rahaühiku kohta) on iga
hüvise puhul sama. 


25.02.23, 14:19 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74954&cmid=4547 5/17 Küsimus 4
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Küsimus 5
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Kogukasulikkuse all mõistetakse Valige üks või mitu: esimese tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist
kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuste summat
viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist
viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Piirkasulikkuse all mõistetakse Valige üks või mitu: muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku
muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutusega, kui tarbija tarbib täiendava
kaubaühiku
tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist Piirkasulikkus on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus. 


25.02.23, 14:19 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74954&cmid=4547 6/17 Küsimus 6
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Küsimus 7
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna Valige üks või mitu: tarbitud ühikute arvu kasvades muutub kogukasulikkus väiksemaks kui piirkasulikkus
kõik variandid on õiged kauba hind tõuseb, kui tarbitud ühikute arv kasvab
piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab Jah! Põhjus on kahaneva piirkasulikkuse seaduses. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt Valige üks või mitu: tuleb selleks, et tootjad kaupa rohkem pakuksid, kauba hinda alandada
on tootmismahu suurendamiseks vaja üha suuremaid ressursikoguseid
on kogukasulikkus maksimaalne, kui tarbija rahulolu iga tarbitud ühiku puhul on ühesugune tarbija täiendav rahulolu igast järgmisest tarbitud ühikust väiksem Jah. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt toob iga täiendav tarbitud ühik vähem kasulikkust. 


25.02.23, 14:19 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74954&cmid=4547 7/17 Küsimus 8
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Küsimus 9
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellises koguses, et nende kaupade viimase ühiku piirkasulikkus on
vastavalt 60 ja 30 kasulikkuse ühikut. Ühiku hinnad on vastavalt 0,60 kr ja 0,40 kr. Järelikult Valige üks või mitu: kaubad A ja B on asenduskaubad peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A
ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses
peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B Tarbija peaks kulutama rohkem raha kaubale A, sest piirkasulikkus krooni kohta on selle kauba puhul
suurem (vastavalt A: 60/0,6=100 ning B: 30/0,4=75). Ühe rahaühiku kohta saab ta rohkem kasulikkust
kauba A puhul. Tarbija, kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui Valige üks või mitu: ühe kauba piirkasulikkus jagatud tema hinnaga on võrdne teise kauba piirkasulikkuse ja hinna suhtega iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu
mõlema toote piirkasulikkused on võrdsed
mõlema toote hinnad on võrdsed Tarbija saadud kogukasulikkus on suurim juhul, kui olemasolevate hindade juures tehakse selline
kaubavalik, kus tarbija saadud piirkasulikkuse ja hinna suhe on iga hüvise puhul sama. 


25.02.23, 14:19 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74954&cmid=4547 8/17 Küsimus 10
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Küsimus 11
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Kauba A hinna tõus Valige üks või mitu: paneb kogukasulikkust maksimeeriva tarbija ostma kaupa A rohkem
ei mõjuta kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust
vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust
suurendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust Hinna tõsutes muutub piirkasulikkuse ja hinna suhtarv (ehk piirkasulikkus krooni kohta) väiksemaks. Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida Valige üks või mitu: kõike nimetatut
erinevust kogu- ja piirkasulikkuse vahel kogukasulikkust piirkasulikkust ... kogukasulikkust. 


25.02.23, 14:19 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74954&cmid=4547 9/17 Küsimus 12
Valmis Hindepunkte
0.0/1.0 On teada kaupade A, B ja C erinevatee koguste piirkasulikkused. Kaupade A, B ja C ühiku hinnad on
vastavalt 2 kr, 3 kr ja 1 kr. Tarbijal on 26 krooni. Kogukasulikkuse maksimeerimiseks ostab ta Valige üks või mitu: kõiki kaupu 3 ühikut
5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C
3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C 2 ühikut kaupa A, 6 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C Vihje: leidke iga toote korral piirkasulikkused krooni kohta, kogukasulikkust maksimeeriva
tarbimiskomplekti puhul on iga hüvise puhul piirkasulikkused krooni kohta võrdsed. 


25.02.23, 14:19 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74954&cmid=4547 10/17 Küsimus 13
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba hinna langus kaasa uue
eelarvejoone lõikumise esialgse eelarvejoonega. Valige üks: Tõene Väär Väide on õige, sarnast olukorda kirjeldab allolev joonis. Kui näiteks kauba N hind suureneb, siis saab tarbija
osta seda nüüd sama rahasumma eest väiksemas koguses (eelarve joon nihkub vastava hüvise skaalal
punktist d punkti b).  


25.02.23, 14:19 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74954&cmid=4547 11/17 Küsimus 14
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Küsimus 15
Valmis Hindepunkte
0.0/1.0 Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist samaväärsuskõver asub, seda suuremat tarbija
kogurahulolu see väljendab. Valige üks: Tõene Väär Mida kaugemal nullpunktist samasuskõver asub, seda suuremat kasulikkust see kõver väljendab. Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat allapoole, siis tarbija kogukasulikkus väheneb. Valige üks: Tõene Väär Samasuskõver (või samakasulikkuse kõver) väljendab samasugust kasulikkust andvaid
tarbimiskombinatsioone, seega liikudes mööda samasuskõverat saadav kasulikkus ei muutu. 


25.02.23, 14:19 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74954&cmid=4547 12/17 Küsimus 16
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Mida madalam on tarbija sissetulek, seda kaugemal asub tema eelarvejoon koordinaatide
alguspunktist. Valige üks: Tõene Väär Mida madalam on tarbija sissetulek, seda lähemal asub tema eelarvejoon koordinaatide alguspunktile. 


25.02.23, 14:19 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74954&cmid=4547 13/17 Küsimus 17
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Kui tarbija sissetulek on 20 kr ning tarbimist kirjeldab juurersolev eelarvejoon, siis Valige üks või mitu: tarbija saab mõlemat kaupa tarbida 5 ühikut
kauba A hind on 4 kr ja B hind 2 kr
pole kaupade A ja B hindu võimalik kindlaks teha
kauba A hind on 2 kr ja B hind 4 kr Kui tarbija ostaks ainult hüvist A, siis ta saaks oma 20 kr eest seda 10 tk, seega hüvise A hind on 20/10=2 kr
ning vastavalt kui tarbija ostaks ainult hüvist B, saaks ta seda 5 ühikut, seega hüvise B hind on 20/5=4 kr. 


25.02.23, 14:19 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74954&cmid=4547 14/17 Küsimus 18
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Kui sissetulek jääb samaks, siis kaupade A ja B hinna langus (vt joonis) Valige üks või mitu: ei mõjuta eelarvejoone paiknemist
nihutab eelarvejoont vasakule nihutab eelarvejoont paremale
nihutab eelarvejoont sissepoole, kuid tema lõikepunkt vertikaalteljega jääb samaks Kui mõlema toote hinnad langevad, saab sama rahasumma eest osta mõlemat toodet suuremas koguses,
seega reaalpalk kasvab ning eelarvejoon nihkub paremale. 


25.02.23, 14:19 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74954&cmid=4547 15/17 Küsimus 19
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Eelarvejoone nihkumise asendist cd asendisse ab toob kaasa Valige üks või mitu: rahalise sissetuleku suurenemine
kaupade M ja N hinna langus kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus
rahalise sissetuleku vähenemine Eelarvejoone nihet vasakule põhjustab reaalpalga vähenemine kas siis seoses sissetuleku langemise või
hindade kallinemisega. 


25.02.23, 14:19 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74954&cmid=4547 16/17 Küsimus 20
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Eelarvejoone nihkumise asendist ab asendisse cd toob kaasa Valige üks või mitu: rahalise sissetuleku suurenemine
kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus kaupade M ja N hinna langus
rahalise sissetuleku vähenemine Kirjeldatud nihke toob kaasa kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus. 


25.02.23, 14:19 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74954&cmid=4547 17/17 Küsimus 21
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Kui eelarvejoon nihkub asendist ab asendisse ac, siis Valige üks või mitu: tarbija ostab rohkem kaupa J ja vähem kaupa K
tarbija kogukasulikkus kasvab tarbija ostab mõlemat kaupa vähem
tarbija ostab mõlemat kaupa rohkem Kirjeldatud tingimustel on tarbijal kasulikum osta rohkem kaupa J ja vähem kaupa K. 


25.02.23, 23:38 Enesekontrolli test 05 - Firmateooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74980&cmid=4557 1/10 Küsimus 1
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Alustatud laupäev, 25. veebruar 2023, 23.29 PM Olek Lõpetatud Lõpetatud laupäev, 25. veebruar 2023, 23.38 PM Aega kulus 9 min 4 sekundit Hindepunktid 15.0/15.0 Hinne 8.0, maksimaalne 8.0 (100%) Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, kui tootmistegureid poleks
kasutatud kauba X valmistamiseks. Valige üks: Tõene Väär Kuna alternatiivkuluna käsitletakse parima alternatiivi kasutamata jätmise tõttu saamatajäänud tulu, tuleb
antud väide lugda õigeks. 


25.02.23, 23:38 Enesekontrolli test 05 - Firmateooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74980&cmid=4557 2/10 Küsimus 2
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Küsimus 3
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Kui piirprodukt (=piirtootlikkus) on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt. Valige üks: Tõene Väär Piirprodukt (piirtootlikkus) väljendab toodangumahu muutust, kui tootmissisend (näiteks töö) muutub ühe
ühiku võrra. Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava sisendi lisamine vähendaks kogutoodangut. Kuigi
piirprodukt võib olla negatiivne, ei pea seda kohe olema koguprodukt. Kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga. Valige üks: Tõene Väär Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava tootmissisendi lisandumisel kogutoodang väheneb, seega
kogutoodangu kõver langeb. Viimast väljendab ka vastava kõvera negatiivne tõus antud punktis. 


25.02.23, 23:38 Enesekontrolli test 05 - Firmateooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74980&cmid=4557 3/10 Küsimus 4
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Küsimus 5
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. Valige üks: Tõene Väär Kui tootmismaht on null, siis tõepoolest on ka muutuvkulu null. Mis alljärgnevast on püsikulud: Valige üks või mitu: kulutused toormaterjali ostmiseks
maamaks
kommunaalkulud
tootmisseadmete rent
tootmistööliste palk Püsikuludeks loetakse kulud, mis ei sõltu otseselt toodangu mahust (hoonete ja seadmete rent,
bürootöötajate palgad jms). 


25.02.23, 23:38 Enesekontrolli test 05 - Firmateooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74980&cmid=4557 4/10 Küsimus 6
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Küsimus 7
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Mis alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi? Valige üks: firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet
sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla
firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud töötajate arvu
firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini Lühiperioodiga ei ole tavaliselt võimalik teha suurt töömahtu ja kapitaalmahutusi nõudvaid tegevusi,
näiteks ehitada juurde uut tootmishoonet. Mis alljärgnevast leiab aset lühiperioodil? Valige üks: talude arv Eestis kasvab kolme protsendi võrra
kohalik kohvik palkab kaks uut kondiitrit
harusse tuleb juurde kuus uut firmat
kommivabrik "Kalev" ehitab Pärnusse uue tsehhi Toodud loetelust on kõige tõenäolisemalt võimalik lühiperioodil palgata juurde uusi töötajaid, muud
sündmused nõuavad pikemaajalist tegevust. 


25.02.23, 23:38 Enesekontrolli test 05 - Firmateooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74980&cmid=4557 5/10 Küsimus 8
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 euro võrra (ceteris paribus), siis Valige üks või mitu: suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu
keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb
suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu
suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu Kui püsikulud suurenevad, siis kasvab ka keskmine püsikulu, samuti keskmine kogukulu. Keskmine muutuvkulu jääb samaks, suureneb ju püsikulu.
Piirkulu suureneb, sest sisaldab endas nii püsi- kui muutuvkulu komponenti. 


25.02.23, 23:38 Enesekontrolli test 05 - Firmateooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74980&cmid=4557 6/10 Küsimus 9
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Kui ettevõte toodab 10 ühikut ning tema keskmine muutuvkulu AVC=22, keskmine püsikulu AFC=5 ja
piirkulu MC=30, siis Valige üks: kogukulu TC=30 keskmine kogukulu ATC=35
keskmine kogukulu ATC=57 kogukulu TC=270 Keskmine kulu ühiku (ATC) kohta on leitav seosega ATC=AFC+AVC. Kogukulu (TC) leidmiseks tuleb
keskmine kulu ühiku kohta korrutada ka ühikute arvuga. Antud juhul seega TC = 10 * (22 + 5) = 270. 


25.02.23, 23:38 Enesekontrolli test 05 - Firmateooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74980&cmid=4557 7/10 Küsimus 10
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Küsimus 11
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Kui suured on firma muutuvkulud 5 ühiku tootmisel? Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)! Vastus: 37 Kogukulud TC koosnevad püsikuludest (FC) ja muutuvkuludest (VC). TC=FC+VC Kui tootmismaht on null, siis need kulud, mis selle tootmismahu juures eksisteerivad, on püsikulud (ei sõltu
tootmismahust). Seega antud juhul on püsikulud 24 ühikut. Tootmismahu q=5 juures on kogukulud TC=61, seega muutuvkulud VC=TC-FC=61-24=37. Kui suur on keskmine kogukulu 3 ühiku tootmisel? Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)! Vastus: 16 Keskmine kogukulu ATC=TC/q=48/3=16. 


25.02.23, 23:38 Enesekontrolli test 05 - Firmateooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74980&cmid=4557 8/10 Küsimus 12
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Küsimus 13
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Kui suur on keskmine püsikulu 3 ühiku tootmisel? Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)! Vastus: 8 Kuna püsikulu ei sõltu tootmismahust, siis see on iga tootmismahu juures 24. Keskmine püsikulu AFC=FC/q=24/3=8. Kui suur on kuuenda ühiku tootmise piirkulu? Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)! Vastus: 8 MC= ΔTC/Δq=(69-61)/(6-5)=8. 


25.02.23, 23:38 Enesekontrolli test 05 - Firmateooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74980&cmid=4557 9/10 Küsimus 14
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Küsimus 15
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike muutuvressursside
hulka, siis põhjustab see Valige üks või mitu: keskmise muutuvkulu (AVC) kõvera allapoole nihkumise piirkulu (MC) kõvera allapoole nihkumise
keskmise kogukulu (ATC) kõvera allapoole nihkumise Kuna muutuvkulud vähenevad, siis väheneb nii keskmine muutuvkulu kui ka keskmine kogukulu, samuti
piirkulu. Firma toodab lühiperioodil 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu on 2 ja keskmine püsikulu 0,50
ühiku kohta. Firma kogukulu on: Valige üks: 1100
2,50
750 1250 TC=q(AVC+AFC)=500*(2+0,5)=1250. 


25.02.23, 23:38 Enesekontrolli test 05 - Firmateooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74980&cmid=4557 10/10 


16.03.23, 20:35 Enesekontrolli test 06 - Konkurents: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=75321&cmid=4566 1/8 Küsimus 1
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Alustatud neljapäev, 16. märts 2023, 20.02 PM Olek Lõpetatud Lõpetatud neljapäev, 16. märts 2023, 20.34 PM Aega kulus 31 min 39 sekundit Hindepunktid 13.0/14.0 Hinne 7.4, maksimaalne 8.0 (92.9%) Täieliku konkurentsiga turul tegutseva ettevõtte kohta on teada, et tema toodangu maht on 5000
ühikut, tooteühiku hind on 1 €, firma püsikulud on 2000 €, muutuvkulud 2500 € ning piirkulu 1,25 €.
Mida nende andmete alusel saate ettevõttele soovitada: Valige üks: jätkata sama tootmismahuga suurendada tootmist
vähendada tootmist Jah, sest MC>p. Kui täiendava ühiku tootmisel kaasnevad kulud on suuremad kui toote müügihind, siis ei ole niisugune
tootmine jätkusuutlik. 


16.03.23, 20:35 Enesekontrolli test 06 - Konkurents: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=75321&cmid=4566 2/8 Küsimus 2
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Küsimus 3
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Kui täielikult konkureeriva tootmisharu firmad saavad märkimisväärset kahju, siis haru toodang
tõenäoliselt Valige üks: väheneb, hind tõuseb ja kahjum kaob
väheneb, hind langeb ja kahjum suureneb
suureneb, hind langeb ja kahjum kaob
suureneb, hind tõuseb ja kahjum kaob Osad ettevõtted ei suuda seda kahjumit kanda ning lahkuvad harust, mistõttu haru toodangumaht tõesti
väheneb, järgneb juba nõudmise-pakkumise koosmõju ja sellest tulenev. Missugune tingimus ei pea olema täidetud, et firma saaks kasutada hinnadiskrimineerimist: Valige üks või mitu: ostjal ei tohi olla võimalust kaupa edasi müüa
müüja peab suutma turgu segmenteerida müüjal peab olema teatavmonopolivõim
tegu peab olema teenusega Jah, see nõue ei pea olema täidetud! 


16.03.23, 20:35 Enesekontrolli test 06 - Konkurents: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=75321&cmid=4566 3/8 Küsimus 4
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Hinnadiskrimineerimise all mõistetakse seda, et Valige üks või mitu: selleks on vahe, mille võrra monopoli toodangu hind on kõrgem sama kauba hinnast, kui seda toodetaks
täieliku konkurentsi tingimustes
antud kaupa müüakse erineva hinnaga, kusjuures erinevus ei tulene erinevatest tootmiskuludest
antud kaupa müüakse erineva hinnaga erinevates kohtades
kauba hind peab olema kõrgem kui keskmine kulu tooteühiku kohta Hinnadiskrimineerimisega on tegu, kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda
kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües erinevat ühiku
hinda. Võimalus hinda diskrimineerida sõltub kahest tingimusest: Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis, kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa. Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate
gruppide vahel. 


16.03.23, 20:35 Enesekontrolli test 06 - Konkurents: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=75321&cmid=4566 4/8 Küsimus 5
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Küsimus 6
Valmis Hindepunkte
0.0/1.0 Täieliku hinnadiskrimineerimise korral nõuab monopol igalt ostjalt Valige üks või mitu: erinevat hinda selleks, et kompenseerida erinevusi kauba omadustes
üht ja sama hinda, kui ühiku tootmiskulud on konstantsed
seda hinda, mis võrdub piirkuluga
seda maksimaalset hinda, mida iga ostja on valmis maksma Täieliku hinnadiskrimineerimise korral püüab monopol oma kasumit maksimeerida iga ostja arvel, müües
kaupa näiteks oksjoni korras. Monopolistlik konkurents tähendab Valige üks või mitu: väikest arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangut
suurt arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangut
väikest arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut
suurt arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut Monopolistliku konkurentsi üheks tunnuseks on toote järgi eristumine, kusjuures pakkumisepoolseid
turuosalisi on palju. 


16.03.23, 20:35 Enesekontrolli test 06 - Konkurents: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=75321&cmid=4566 5/8 Küsimus 7
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Küsimus 8
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Monopolistlikule konkurentsile ei ole iseloomulik Valige üks või mitu: suhteliselt suur arv firmasid
diferentseeritud toodang
tootmine minimaalse keskmise kogukuluga pikal perioodil
hinnaväline konkurents Teatavasti sisaldab monopolistlik konkurents nii täieliku konkurentsi kui monopoli tunnusjooni. Mis
alljärgnevast on õige? Valige üks või mitu: täieliku konkurentsi elemendid tulenevad täiesti mitteelastsest nõudlusest ja monopoli elemendid
toodangu reklaamimisest
täieliku konkurentsi elemendid tulenevad toodangu diferentseeritusest ja monopoli elemendid
kõrgetest sisenemisbarjääridest
täieliku konkurentsi elemendid tulenevad täiesti elastsest nõudlusest ja monopoli elemendid tulenevad
madalatest sisenemisbarjääridest
täieliku konkurentsi elemendid tulenevad suhteliselt suurest ettevõtete arvust turul ja monopoli
elemendid tulenevad sellest, et firmad on hinnakujundajad 


16.03.23, 20:35 Enesekontrolli test 06 - Konkurents: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=75321&cmid=4566 6/8 Küsimus 9
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Küsimus 10
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Küsimus 11
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Oligopoolset haru iseloomustab Valige üks või mitu: ükski pole õige
väike arv domineerivaid firmasid ja sisenemisbarjääride puudumine suur arv firmasid ja nõrgad sisenemisbarjäärid
väike arv domineerivaid firmasid ja märkimisväärsed sisenemisbarjäärid Firmade vastastikuse sõltuvuse all mõeldakse seda, et Valige üks või mitu: oligopoli toodangu nõudlus on täiesti elastne
iga oligopol peab arvestama oma konkurentide reaktsiooni oma hinnapoliitikale
iga oligopol toodab oma konkurentidega identset kaupa iga oligopol toodab oma konkurentide toodangule sarnast, aga mitte identset toodangut Sisenemisbarjäärideks oligopoolsesse harru on Valige üks või mitu: litsentsid oluliste ressursside ainuomandus
patendid
mastaabisääst 


16.03.23, 20:35 Enesekontrolli test 06 - Konkurents: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=75321&cmid=4566 7/8 Küsimus 12
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Küsimus 13
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Kui harus on saavutatud märkimisväärset mastaabisäästu, siis Valige üks või mitu: firma, mis on küllalt suur, võib toota madalama ühikukuluga kui väike firma
firma, mis on küllalt suur, võib oma toodangule kehtestada madalama hinna kui väike firma
mastaabisääst võib olla sisenemisbarjääriks Oletame, et harus eksisteerib ainult kolm ettevõtet, mis sõlmivad kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt
igaüks kohustub oma toodangule kehtestama ühesuguse hinna ja turustama oma toodangut ainult
lepinguga määratud piirkonnas. Seda võib nimetada Valige üks või mitu: hinnavõtjaks
juhtpositsiooniks hinnamuutustes
kartelliks kulupõhiseks hinnakalkulatsiooniks 


16.03.23, 20:35 Enesekontrolli test 06 - Konkurents: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=75321&cmid=4566 8/8 Küsimus 14
Valmis Hindepunkte
1.0/1.0 Oletame, et kolm autotootjat saadavad igal sügisel turule uued mudelid. Kui üks neist kehtestab hinna
igale oma mudelile, mis on aluseks teiste tootjate uute mudelite hinna kujundamisel, siis on selle
esimese tootja näol tegemist Valige üks või mitu: kartelliga
kaudse hinnakujundusega
kulupõhise hinnakalkulatsiooniga
hinnaliidriga 