Mikroökonoomika (1)

Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist.
autoosad
Vastus 1
kapital
nafta leiukoht
Vastus 2
maa
laohoone
Vastus 3
kapital
printer
Vastus 4
kapital
pangaametnik
Vastus 5
töö
karjamaa
Vastus 6
maa
Küsimus 2
Valmis
Hinne 2,0 / 2,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt:
maa
Vastus 1
rent
ettevõtlikkus
Vastus 2
kasum
töö
Vastus 3
palk
kapital
Vastus 4
intress
Küsimus 3
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis alljärgnevast on õige?
Vali üks:
Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega.
Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud.
!!! Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu.
Alternatiivkulu on alati objektiivne.
Küsimus 4
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on
Vali üks:
uurida mikroökonoomilisi muutujaid, uurimata seejuures makromajanduslikke muutujaid
kindlaks teha, kas muutuja X on muutuja Y-i põhjus või vastupidi
uurida makromajanduslikke muutujaid, pööramata tähelepanu mikroökonoomilistele muutujatele
!!!! uurida muutujate X ja Y vastastikust mõju, arvestamata seejuures muutuja Z mõju
Küsimus 5
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Ettevõtlikkuse all mõistetakse
Vali üks:
äriotsuste vastuvõtmist
!!!! kõike nimetatut
uuenduste tegemist firmas
riski võtmist majandustegevuses
Küsimus 6
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Füüsilise kapitali all mõistetakse majandusteaduses eelkõige
Vali üks:
inimeste loomulikke, treenimata võimeid
!!!! töö- ja maakulutuste tulemusena loodud tootmisvahendeid
kõike nimetatut
loodusressursse nagu nafta ja rauamaak
raha
Küsimus 7
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Majandusteooria põhiprobleem on see,
Vali üks:
!!!! kuidas indiviidid kohandavad oma käitumist, et nappusega toime tulla
kuidas inimesed kulutavad oma raha
kuidas rikkus akumuleerub
et ressursid on piiramatud
Küsimus 8
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mikroökonoomika
Vali üks:
kirjeldab, kuidas rahvamajandus tervikuna funktsioneerib
kõik nimetatu
ei oma mingit seost makroökonoomikaga
!!! uurib eratarbijate ja ettevõtete majanduskäitumist
Küsimus 9
Valmis
Hinne 0,3 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis alljärgnevatest on piiratud ressurss?
Vali üks:
puhas joogivesi
kvalifitseerimata tööjõud
!!! kõik nimetatu
aeg
Küsimus 10
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Nappus
Vali üks:
on ainult vaeste ühiskondade probleem
hävitab varsti kogu tsivilisatsiooni
!!! eksisteerib alati ja igas ühiskonnas
likvideeritakse, kui õpitakse ressursse õigesti jaotama
Küsimus 11
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui ühiskonna tootmistegevus on maksimaalselt efektiivne, siis kauba A tootmise suurendamine toob kaasa kauba B tootmise vähendamise
Vali üks:
!!! seetõttu, et ressursid on piiratud
ceteris paribus printsiibi tõttu
seetõttu, et inimeste vajadused on suured
seetõttu, et ressursse ei saa tootmises ümber paigutada
Küsimus 12
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Tööpuudus
Vali üks:
!!! esineb punktis, mis asub seespool võimaliku tootmise piiri
esineb punktis, mis asub väljaspool tootmisvõimaluste piiri
võib eksisteerida võimaliku tootmise piiri igas punktis
toob kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumise väljapoole
Küsimus 13
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis alljärgnevatest on õige?
Vali üks:
!!! Mida rohkem kapitalikaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv .
Ükski pole õige.
Mida rohkem tarbekaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv.
Sellest, kuidas ühiskond jaotab oma ressursse tarbe- ja kapitalikaupade tootmiseks, tulevane majanduskasv ei sõltu.
Küsimus 14
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Ülikoolis õppimise alternatiivkulu mõõdavad/mõõdab kõige paremini
Vali üks:
üürikulud pluss õppemaks
sissetulek, millest loobutakse õppimise kasuks, miinus õppemaks ja üürikulud
õppemaks
üürikulud
!!! sissetulek, millest loobutakse õppimise kasuks, pluss õppemaks
Küsimus 15
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Vajaduste piiramatuse all mõeldakse seda, et
Vali üks:
!!! vajadusi ei saa kunagi täielikult rahuldada
majandusressursid on väärtuslikud ainult seetõttu, et neid kasutatakse tarbekaupade valmistamiseks
vajaduste struktuuri ei saa kunagi prognoosida
majandusressursid on piiratud
Küsimus 16
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mida alljärgnevatest võimaliku tootmise piir ei kajasta :
Vali üks:
nappust
!!!! kahe kauba parimat kombinatsiooni antud majanduses
alternatiivkulu
efektiivsust
Küsimus 17
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis alljärgnevast ei too kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumist väljapoole ( nullpunktist kaugemale):
Vali üks:
inimeste teadmiste ja oskuste kasv
tehnloogia täiustamine
töötajate arvu kasv
!!!! eelarve vähenemine
Küsimus 18
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis alljärgnevaist toob kõige tõenäolisemalt kaasa võimaliku tootmise piiri nihke paremale?
Vali üks:
Töötajate arvu vähenemine
!!! Töötajate haridustaseme tõus
Tarbijate vajaduste ootamatu ja oluline tõus
ressursside ümberpaigutamine ühe kauba tootmiselt teisele
Küsimus 19
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust , pole ta kasulik.
Vali üks:
Tõene
!!! Väär
Küsimus 20
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mikro - ja makroökonoomika peaeesmärk on aidata firmadel kasumit saada.
Vali üks:
Tõene
!!! Väär
Küsimus 21
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Ressursside piiratuse all mõeldakse seda, et nad on mõne inimese või organisatsiooni monopoolses omanduses; kui nad oleksid võrdselt jaotatud, poleks nad piiratud.
Vali üks:
Tõene
!!! Väär
Küsimus 22
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Ühiskond ei saa toota punktis, mis asub väljaspool võimaliku tootmise piiri, kuna inimeste vajadused on piiramatud.
Vali üks:
Tõene
!!!! Väär
Küsimus 23
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt.
Vali üks:
Tõene
!!! Väär
Küsimus 24
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Ühiskond toodab alati punktis, mis paikneb tema võimaliku tootmise piiril .
Vali üks:
Tõene
!!! Väär
Küsimus 25
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Võimaliku tootmise piir (VTP) näitab kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mida ühiskond saab toota.
Vali üks:
!!! Tõene
Väär
Turu ülejääk „ surub “ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla.
Vali üks:
Tõene
!!! Väär
Küsimus 2
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi.
Vali üks:
Tõene
!!! Väär
Küsimus 3
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida.
Vali üks:
!!! Tõene
Väär
Küsimus 4
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Vastavalt nõudlusseadusele
Vali üks:
on kauba hind seda madalam, mida rohkem on turul ostjaid
!!! on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud
ostavad tarbijad teatud kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral
on kauba hind ja nõutav kogus võrdeliselt seotud
Küsimus 5
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Nõudluskõver kajastab seost/suhet kauba
Vali üks:
!!! hinna ja nõutava koguse vahel
nõutava koguse ja tarbija eelistuste vahel
nõutava koguse ja tarbijate sissetulekute vahel
hinna ja tootmiskulude vahel
Küsimus 6
Valmis
Hinne -0,3 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb , on see, et
Vali üks:
hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil rohkem osta
hinna langus nihutab pakkumiskõvera vasakule
!!! hinna langus nihutab nõudluskõvera vasakule
hinna langus nihutab nõudluskõvera paremale
Küsimus 7
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Olgu meil ainult kaks kaupa – õunad ja apelsinid . Mis juhtub, kui mõlema kauba hind kasvab 15% võrra?
Vali üks:
!!! Asendusefekti ei ole, sest mõlema kauba suhteline hind jääb samaks
Tarbija asendab apelsinid õuntega
Mõlema kauba nõudlus suureneb
Tarbija asendab õunad apelsinidega
Küsimus 8
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Üliõpilane Kalle tangib tavaliselt autole kütust 25 liitrit nädalas. Nüüd sai ta teada, et järgmisel nädalal tõuseb kütuse hind 10% võrra. Järelikult Kalle nõudlus kütuse järele sel nädalal
Vali üks:
suureneb, sest hind on järgmisel nädalal madalam
ei muutu, sest hinna tõustes muutub üksnes kütuse nõutav kogus
väheneb, sest hind on järgmisel nädalal kõrgem
väheneb, sest hind on järgmisel nädalal madalam
!!! suureneb, sest hind on järgmisel nädalal suurem
Küsimus 9
Valmis
Hinne -0,3 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis alljärgnevast on nõudluse kohta õige?
Vali üks:
Kui suur hulk tudengeid tahab teksaseid, on nende nõudlus suur
Teksaste nõudluskõver ei nihku , kui teksaste hind muutub
!!! Kui teksaste hind tõuseb, nihkub nende nõudluskõver paremale
Kui teksaste hind alaneb, nihkub nende nõudluskõver vasakule
Küsimus 10
Valmis
Hinne -0,3 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Raamatute ( normaalkaup ) hinnatõusu sissetulekuefekt on
Vali üks:
raamatute nõutava koguse kasv
raamatute nõutava koguse vähenemine
raamatute nõudluse vähenemine (nõudluskõver nihkub vasakule)
raamatute nõudluse kasv (nõudluskõvera nihe paremale)
Küsimus 11
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis alljärgnevast ei põhjusta kauba K nõudluse muutust (nõudluskõvera nihet)?
Vali üks:
Tarbijate eelistuste muutus
Asenduskauba J hinna muutus
!!! Kauba K hinna muutus
Tarbijate sissetuleku suurenemine
Küsimus 12
Valmis
Hinne -0,3 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis
Vali üks:
kaubad A ja B on asenduskaubad
kaup A on normaalkaup ja kaup B inferioorne kaup
kaup A on inferioorne kaup ja B normaalkaup
kaubad A ja B on täiendkaubad
kaubad A ja B on inferioorsed kaubad
Küsimus 13
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver
Vali üks:
!!! nihkub paremale
jääb paigale
ei kajasta kauba L hinna tõusu
nihkub vasakule
Küsimus 14
Valmis
Hinne -0,3 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis alljärgnevast põhjustab kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule?
Vali üks:
Asenduskauba B hinna tõus
Tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on inferioorne kaup
Rahvastiku kasv, mis suurendab kauba A tarbijate arvu
Täiendkauba C hinna langus
Tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on normaalkaup
Küsimus 15
Valmis
Hinne -0,3 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Tarbijate sissetuleku suurenemine toob kaasa
Vali üks:
inferioorse kauba nõudluse kasvu
inferioorse kauba pakkumise kasvu
normaalkauba pakkumise vähenemise
mitte ühtegi nimetatud muutust
normaalkauba nõudluse vähenemise
Küsimus 16
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis alljärgnevast ei pea jääma samaks, kui liikuda piki kauba nõudluskõverat:
Vali üks:
tarbijate sissetulek
!!! antud kauba hind
hinnaootused
asenduskaupade hinnad
täiendkaupade hinnad
Küsimus 17
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Vastavalt pakkumisseadusele
Vali üks:
ostavad tarbijad kaupa kõrgema hinna korral vähem kui madalama hinna korral
on kauba pakkumiskõver negatiivse tõusuga
!!! pakuvad tootjad kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral
pakuvad tootjad kaupa madalama hinna korral rohkem kui kõrgema hinna korral
Küsimus 18
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis alljärgnevast põhjustab nahktagide pakkumise vähenemist:
Vali üks:
!!! naha hinna tõus
mootorrataste arvu kasv
nahktagide hinna tõus
tõmblukkude hinna langus
tarbijate sissetuleku vähenemine
Küsimus 19
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis alljärgnevast ei pea samaks jääma, kui liikuda piki antud kauba pakkumiskõverat?
Vali üks:
!!! Antud kauba hind
Hinnaootused
Kauba tootmistehnoloogia
Kaupa tootvate firmade arv
Alternatiivkauba hind
Küsimus 20
Valmis
Hinne -0,3 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis alljärgnevast on vale?
Vali üks:
Kui kauba pakkumine suureneb ja nõudlus väheneb, siis kauba tasakaaluhind langeb
Kui kauba nõudlus suureneb ja pakkumine väheneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb
Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks, siis kauba tasakaaluhind tõuseb
Kui kauba nõudlus väheneb ja pakkumine suureneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb
Küsimus 21
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
On antud järgmised andmed kauba A (nisu) kohta. Milline on kauba A tasakaaluhind? Kirjuta vastuseks ainult arv!
Vastus:2
Küsimus 22
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
On antud järgmised andmed kauba A (nisu) kohta. Kui turuhind oleks 4, siis...
Vali üks:
oleks nisu kogus suurem kui pakutav kogus
tekib nisu puudujääk
!!! pakkujad ei suudaks müüa kogu nisukogust
tarbijad tahaksid nisu osta rohkem kui praegu pakutakse
Küsimus 23
Valmis
Hinne 3,0 / 3,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Vt juuresolevat joonist ja tee õiged valikud !
Puudujääk 160 ühikut tekib siis, kui hind on
Vastus 1
0,5
Tasakaaluhind ja -kogus on vastavalt
Vastus 2
1 ja 200
Ülejääk 160 ühikut tekib siis, kui hind on
Vastus 3
1,60
Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus.
Vali üks:
Tõene
!!! Väär
Tagasiside
Hinnaelastsus väljendab nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele.
Üheks nõudluse elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade hulk. Mida rohkem ja mida lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient. Teisisõnu - mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnantundlikum on tarbija, sest tal ei ole võimalik lülituda ümber asenduskaupade tarbimisele (kuna neid asenduskaupu ei ole).
Küsimus 2
Valmis
Hinne 0,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne .
Vali üks:
!!! Tõene
Väär
Tagasiside
Võrdeline seos tähendab, et mõlemad tunnused muutuvad samasuunaliselt - kui ühe väärtus suureneb, siis ka teise väärtus suureneb ning vastupidi. Meie küsimuse kontekstis tähendaks see, et hinna tõustes peaks suurenema ka tootja kogutulu.
Niisugune seeos saab kehtida, kui koguse suhteline muutus (%) on väiksem kui hinna suhteline muutus (%). Seega on nende jagatise (ehk elastsuskoefitsiendi) absoluutväärtus väiksem ühest, mis vastab mitteelastsele nõudlusele (tarbija ei ole selle toote suhtes eriti hinnatundlik ). Niisuguses olukorras tõepoolest hinna tõstmine suurendab ka tootja kogutulu, sest kuigi tarbimismaht ilmselt veidi väheneb, ei ole tarbimismahu suhteline vähenemine siiski nii suur, kui oli hinna suhteline tõus.
Küsimus 3
Valmis
Hinne 2,0 / 2,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Tabelis on toodud kauba A nõutav kogus kuus, kauba hind ning pakutav kogus.
 
(Vihje lahendamiseks: arvuta elastsuskoefitsiendi väärtus E ning langeta otsus allolevate väidete osas)
Hinnavahemikus 8-7 krooni on kauba nõudlus elastne
Vastus 1
õige
Hinnavahemikus 6-5 krooni on kauba pakkumine mitteelastne
Vastus 2
vale
Tagasiside
Nõudluse hinnaelastsus hinnavahemikus 8-7 kr:
 
Pakkumise hinnaelastsus hinnavahemikus 6-5 kr:
Mõlemal juhul on elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus ühest suurem, seega on mõlemal juhul tegemist vastavalt elastse nõudlusega ning elastse pakkumisega.
Küsimus 4
Valmis
Hinne 0,7 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Nõudluse struktuuri muutus tähendab seda, et
Vali üks või enam:
!!! nõudluse elastsus on muutunud
nõutav kogus muutub, kui hind muutub
nõudluskõver on nihkunud
on toimunud liikumine piki nõudluskõverat
Tagasiside
Nõudluse struktuuri muutusena käsitletakse nõudluskõvera nihet, mis toob kaasa nõutava koguse muutumise seoses muutusega mõnes muus teguris peale hinna (näiteks tootmise kallinemine tooraine hinnatõusu, tööjõu kallinemise, mõne uue maksu kehtestamise vms tõttu).
Küsimus 5
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2.5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa
Vali üks või enam:
nõutava koguse vähenemise 2,5% võrra
!!! nõutava koguse kasvu 25% võrra
nõutava koguse kasvu 2,5% võrra
nõutava koguse kasvu 250% võrra
Tagasiside
Kui  elastsuskoefitsient leiti koguse suhtelise muudu ning hinna suhtelise muudu jagatisena
 
siis sellest tulenevalt
ning
Kuna E>1, siis hinna langus toob kaasa nõutava koguse suhteliselt suurema kasvu, antud juhul siis hinna langus 10% toob kaasa nõutava koguse suurenemise 25%.
Küsimus 6
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab
Vali üks või enam:
nõudluskõvera nihke ulatust, kui tarbijate sissetulek suureneb
nõudluskõvera tõusu
kõike nimetatut
!!! tarbijate reaktsiooni hinna muutustele
Tagasiside
Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate hinnatundlikkust ehk nende reaktsiooni hinna muutusele.
Küsimus 7
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui kauba X hind alaneb 100 kroonilt 90-le ja selle tulemusena nõutav kogus kasvab 50-lt ühikult 60-le, on nõudlus järelikult
Vali üks või enam:
ühikelastne
mitteelastne
!!! elastne
vähenenud
Tagasiside
Kuna elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus on suurem kui üks, siis järelikult on tegemist elastse nõudlusega (tarbija on hinnatundlik):
Küsimus 8
Valmis
Hinne 0,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Oletame, et kaupade W, X, Y ja Z nõudluse hinnaelastsuse koefitsiendid on vastavaļt 1,43; 0,67; 1,11 ja 0,29. Kui nende kaupade hind alaneb 1% võrra, siis suureneb järgmiste kaupade tootjate kogutulu:
Vali üks või enam:
X ja Z
W ja Y
Y ja Z
Z ja W
Tagasiside
Tootja kogutulu võrdub hinna ja koguse korrutisega (R=pq). Kui hind langeb 1%, siis kogutulu saab suureneda juhul, kui hinna languse tulemusena kogus suureneb rohkem kui 1% - see aga viitab , et tegemist peab olema elastse nõudlusega.
Antud andmetest nähtub , et nõudlus on elastne kaupade W ja Y puhul (elastsuskoefitsiendid üle ühe).
Küsimus 9
Valmis
Hinne 0,7 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis alljärgnevast ei ole õige, kui nõudlus on elastne:
Vali üks või enam:
nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus
kogutulu väheneb, kui kauba hind tõuseb
tarbijad on hinna muutuste suhtes tundlikud
!!! nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on väiksem kui 1
Tagasiside
Ainsana ei kehti elastse nõudluse kohta väide, et elastsuskoefitsient on väiksem kui 1.
Küsimus 10
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui firma müüb 4000 kaubaühikut hinnaga 10 kr/tk ja 5000 ühikut hinnaga 8 kr/tk, siis
Vali üks või enam:
on tegemist täiendkaubaga
nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0,8
on tegemist inferioorse kaubaga
!!! nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on absoluutväärtusega 1,25
Sobib!
nimetatud hinna langus toob kaasa firma kogutulu vähenemise
Tagasiside
Küsimus 11
Valmis
Hinne 0,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda rohkem, mida
Vali üks või enam:
suurem on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient
elastsem on nõudlus
vähemelastsem on kauba nõudlus
elastsem on pakkumine
Tagasiside
Kui pakkumiskõver nihkub vasakule, siis nõudluse mittemuutumisel toob see endaga kaasa tasakaaluhinna suurenemise (vt joonist).
Kui nüüd tasakaaluhind suureneb, toob see sõltuvalt nõudluse elastsusest (ehk tulenevalt tarbijate hinnatundlikkusest) kaasa ka tarbitava koguse vähenemise. Kuna tarbimismahu muutumise põhjuseks ei olnud ainult hinna muutus vaid pigem pakkumise struktuuri muutus, toob see omakorda kaasa nõudluskõvera nihke vasakule, seejuures mida suurem on tarbijate hinnatundlikkus , seda suurem saab olema ka nõudluskõvera nihe vasakule ehk siis seda madalamaks osutub uus tasakaaluhind.
Ja siis ka vastupidi - mida väiksem on tarbijate hinnatundlikkus (ehk mida vähemelastne on nõudlus), seda väiksem on nõudluskõvera nihe vasakule ning seda kõrgemal tasemel kujuneb uus tasakaaluhind.
 
Küsimus 12
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Raudtee juhtkond leidis, et piletihindu tuleks 20% võrra tõsta, kuna raudtee tulud on vähenenud. Oponendid aga väitsid, et raudtee tulud vähenevad, kui piletihindu tõstetakse. Järelikult
Vali üks või enam:
mõlemad pooled pidasid nõudlust elastseks, kuigi erinevatel põhjustel
raudtee juhtkond pidas nõudlust elastseks, oponendid aga mitteelastseks
!!! raudtee juhtkond pidas nõudlust mitteelastseks, oponendid aga elastseks
mõlemad pooled pidasid nõudlust mitteelastseks, kuigi erinevatel põhjustel
Tagasiside
Kuna raudte juhtkond leidis, et piletihinna kergitamine 20% võrra suurendab summaarseid tulusid, eeldasid nad, et piletimüügi langus hinnatõusu tõttu on väiksem kui 20%, seega elastsuskoefitsiendi väärtus (koguse muut % jagatud hinna muuduga %) oleks väiksem kui üks, mis vastab mitteelastsele nõudlusele.
Oponendid eeldasid, et pileti hinna tõstmisega  piletimüügi kogutulu väheneb, seega nemad tuginesid eeldusele, et piletihinna 20%-line tõus toob kaasa veel suurema languse tarbimismahus, seega vastav suhtarv oleks väärtusega üle ühe, mis vastab elastsele nõudlusele.
Küsimus 13
Valmis
Hinne 0,7 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui firma leiab, et ta võib müüa 13 000 krooni väärtuses kaupa, kui selle ühikuhind on 5 krooni, ja 11 000 krooni väärtuses, kui kauba hind on 6 krooni, siis
Vali üks või enam:
!!! on kauba nõudlus hinnavahemikus 6-5 krooni elastne
Jah, elastsuskoefitsiendi väärtus on -1,47.
on kauba nõudlus hinnavahemikus 6-5 krooni mitteelastne
on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient 0,77
peab kauba nõudlus olema kasvanud
Ülesandes on kirjeldatud nõudluse kahanemine, mitte kasvamine.
Tagasiside
E=-1,47, seega nõudlus on elastne.
Küsimus 14
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kogutulu kasvab, kui
Vali üks või enam:
hind langeb ja nõudlus on mitteelastne
!!!! hind tõuseb ja nõudlus on mitteelastne
hind langeb ja pakkumine on elastne
hind tõuseb ja nõudlus on elastne
Tagasiside
Kogutulu (hind x kogus, R=pq) suureneb hinna suurendamisel juhul, kui tarbija ei ole hinnatundlik, ehk kui hinna suhtelisele kasvule (näiteks 10%)järgneb tarbimismahu suhteliselt väiksem (näiteks 5%) kahanemine - seega niisuguses olukorras oli mõtet hinda tõsta - kogutulu suurenes.
Küsimus 15
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Hinna languse korral p1-lt p2-le (vt joonis)
Vali üks või enam:
ei ole tarbijate reaktsioon eriti tugev
!!! nõudlus on elastne
nõudluse elastsus ei muutu
nõudlus on mitteelastne
Tagasiside
Hinna suhteliselt väikesele langussele järgneb joonise andmetel pea kahekordne tarbimismahu kasv, seega oli nõudlus elastne (koguse suhteline muutu oli suurem kui hinna suhteline muutus).
Küsimus 16
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Oletame, et bensiini nõudluse hinnaelastsuskoefitsient on 0,5. Mitu protsenti peaks bensiini hinda tõstma, et tarbija vähendaks bensiini tarbimist 1% võrra?
Kirjuta vastuseks ainult arv!
Vastus:2
Tagasiside
Kasutage vastuse leidmiseks elastsuskoefitsiendi põhivalemit!
Küsimus 17
Valmis
Hinne 1,0 / 2,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
1990. aasta augustis korraldasid Ida-Saksamaa taksojuhid streigi ja nõudsid kilomeetri hinna alandamist.
Missuguseks hindasid taksojuhid taksosõitude nõudluse hinnaelastsust? ELASTNE
Vastus 1
Vali...ÜhikelastneElastneMitteelastne
Missugune võiks olla tänases Eestis taksosõidu nõudluse hinnaelastsus suuremates linnades? ELASTNE
Vastus 2
Vali...ÜhikelastneElastneMitteelastne
Tagasiside
Mõelge läbi, mida hinna alandamine kaasa tooks ning siis jõuate ka vastuseni.
Küsimus 18
Valmis
Hinne 2,0 / 2,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Viimaste uurimuste kohaselt võib öelda, et sigarettide hinna 10%-line tõus toob endaga kaasa suitsetamise vähenemise teismeliste hulgas 14% ulatuses.
Missugune on sigarettide nõudluse hinnaelastsus teismeliste hulgas?
Vastus 1
ELASTNE
Missugune võiks olla staažikate suitsetajate sigarettide nõudluse hinnaelastsus?
Vastus 2
MITTEELASTNE
Tagasiside
Vastuseni jõuudmiseks tuleb analüüsida hinna muutuse mõju tarbimise muutumisele ning seostada see nõudluse hinnaelastsuse mõistega .
Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus .
Vali üks:
Tõene
!!! Väär
Tagasiside
Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga .
Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks vee tarbimisele — esimene, janu kustutav klaas vett annab kindlasti suurema lisakasulikkuse, kui näiteks seitsmes klaas vett järjest. Igast täiendavast ühikust saadav kasulikkus (ehk siis seesama piirkasulikkus) on kahanev ja pärast küllastuspunkti muutub negatiivseks, nagu kujutatud ka alloleval joonisel.
Joonisel kujutatud kõver väljendab kogukasulikkust ning roosad ristkülikud väljendavad täiendava ühiku tarbimisest saadud täiendavat kasulikkust (teisisõnu - piirkasulikkust), mis aga tarbimismahu suurenedes järjest kahaneb. Kui küllstuspunkt on ületatud, siis järggmiste ühikute piirkasulikkus muutub juba negatiivseks (tarbimine ei anna enam täiendavat kasulikkust) ning sel juhul hakkab ka kogukasulikkus kahanema - aga seda siis pärast küllastupunktini jõudmist.
Seega iga täiendava ühiku tarbimisel saadav täiendav kasulikkus (piirkasulikkus) kahaneb, kuid kogukasulikus (kuni küllastuspunktini) siiski kasvab.
Küsimus 2
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise , kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema.
Vali üks:
Tõene
!!! Väär
Tagasiside
Kuna kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga järgmine täiendav tarbitud ühik toob endaga kaasa vähem kasulikkust, siis esitatud väite tõesuse korral ei saakski ratsionaalselt käituv tarbija kunagi osta kahte ühikut korraga, sest teise ühiku puhul oleks lisanduv kasulikkus juba väiksem.
Ratsionaalne on tarbida hüviseid kuni selle punktini, kus viimasest tarbitud hüvisest saadud kasulikkus võrdub selle hüvise hinnaga.
Küsimus 3
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed.
Vali üks:
Tõene
!!! Väär
Tagasiside
Tarbija saadud kogukasulikkus on suurim juhul, kui olemasolevate hindade juures tehakse selline kaubavalik, kus tarbija saadud piirkasulikkuse ja hinna suhe (ehk piirkasulikkus rahaühiku kohta) on iga hüvise puhul sama.
Küsimus 4
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kogukasulikkuse all mõistetakse
Vali üks või enam:
!!! kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuste summat
viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist
esimese tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist
viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist
Tagasiside
Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga.
Küsimus 5
Valmis
Hinne 0,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Piirkasulikkuse all mõistetakse
Vali üks või enam:
!!! muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutusega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku
kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist
tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel , kui kauba hind muutub
muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku
Tagasiside
Piirkasulikkus on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus.
Küsimus 6
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna
Vali üks või enam:
tarbitud ühikute arvu kasvades muutub kogukasulikkus väiksemaks kui piirkasulikkus
!!! piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab
Jah!
kõik variandid on õiged
kauba hind tõuseb, kui tarbitud ühikute arv kasvab
Tagasiside
Põhjus on kahaneva piirkasulikkuse seaduses.
Küsimus 7
Valmis
Hinne 0,7 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt
Vali üks või enam:
tuleb selleks, et tootjad kaupa rohkem pakuksid, kauba hinda alandada
See väide ei seondu kuidagi kasulikkuse mõistega.
on kogukasulikkus maksimaalne, kui tarbija rahulolu iga tarbitud ühiku puhul on ühesugune
on tootmismahu suurendamiseks vaja üha suuremaid ressursikoguseid
!!! tarbija täiendav rahulolu igast järgmisest tarbitud ühikust väiksem
Jah.
Tagasiside
Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt toob iga täiendav tarbitud ühik vähem kasulikkust.
Küsimus 8
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellises koguses, et nende kaupade viimase ühiku piirkasulikkus on vastavalt 60 ja 30 kasulikkuse ühikut. Ühiku hinnad on vastavalt 0,60 kr ja 0,40 kr. Järelikult
Vali üks või enam:
kaubad A ja B on asenduskaubad
ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses
peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A
!!! peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B
Tagasiside
Tarbija peaks kulutama rohkem raha kaubale A, sest piirkasulikkus krooni kohta on selle kauba puhul suurem (vastavalt A: 60/0,6=100 ning B: 30/0,4=75). Ühe rahaühiku kohta saab ta rohkem kasulikkust kauba A puhul.
Küsimus 9
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Tarbija, kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui
Vali üks või enam:
mõlema toote hinnad on võrdsed
iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu
mõlema toote piirkasulikkused on võrdsed
!!! ühe kauba piirkasulikkus jagatud tema hinnaga on võrdne teise kauba piirkasulikkuse ja hinna suhtega
Tagasiside
Tarbija saadud kogukasulikkus on suurim juhul, kui olemasolevate hindade juures tehakse selline kaubavalik, kus tarbija saadud piirkasulikkuse ja hinna suhe on iga hüvise puhul sama.
Küsimus 10
Valmis
Hinne 0,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kauba A hinna tõus
Vali üks või enam:
ei mõjuta kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust
paneb kogukasulikkust maksimeeriva tarbija ostma kaupa A rohkem
!!! suurendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust
vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust
Tagasiside
Hinna tõsutes muutub piirkasulikkuse ja hinna suhtarv (ehk piirkasulikkus krooni kohta) väiksemaks.
Küsimus 11
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida
Vali üks või enam:
kõike nimetatut
erinevust kogu- ja piirkasulikkuse vahel
piirkasulikkust
!!! kogukasulikkust
Tagasiside
... kogukasulikkust.
Küsimus 12
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
On teada kaupade A, B ja C erinevatee koguste piirkasulikkused. Kaupade A, B ja C ühiku hinnad on vastavalt 2 kr, 3 kr ja 1 kr. Tarbijal on 26 krooni. Kogukasulikkuse maksimeerimiseks ostab ta
Vali üks või enam:
5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C
!!! 2 ühikut kaupa A, 6 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C
kõiki kaupu 3 ühikut
3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C
Tagasiside
Vihje: leidke iga toote korral piirkasulikkused krooni kohta, kogukasulikkust maksimeeriva tarbimiskomplekti puhul on iga hüvise puhul piirkasulikkused krooni kohta võrdsed.
Küsimus 13
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba hinna langus kaasa uue eelarvejoone lõikumise esialgse eelarvejoonega.
Vali üks:
!!! Tõene
Väär
Tagasiside
Väide on õige, sarnast olukorda kirjeldab allolev joonis. Kui näiteks kauba N hind suureneb, siis saab tarbija osta seda nüüd sama rahasumma eest väiksemas koguses (eelarve joon nihkub vastava hüvise skaalal punktist d punkti b). 
Küsimus 14
Valmis
Hinne 0,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist samaväärsuskõver asub, seda suuremat tarbija kogurahulolu see väljendab.
Vali üks:
!!! Tõene
Väär
Tagasiside
Mida kaugemal nullpunktist samasuskõver asub, seda suuremat kasulikkust see kõver väljendab.
Küsimus 15
Valmis
Hinne 0,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat allapoole, siis tarbija kogukasulikkus väheneb.
Vali üks:
Tõene
!!! Väär
Tagasiside
Samasuskõver (või samakasulikkuse kõver) väljendab samasugust kasulikkust andvaid tarbimiskombinatsioone, seega liikudes mööda samasuskõverat saadav kasulikkus ei muutu.
Küsimus 16
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mida madalam on tarbija sissetulek, seda kaugemal asub tema eelarvejoon koordinaatide alguspunktist.
Vali üks:
Tõene
!!! Väär
Tagasiside
Mida madalam on tarbija sissetulek, seda lähemal asub tema eelarvejoon koordinaatide alguspunktile.
Küsimus 17
Valmis
Hinne 0,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui tarbija sissetulek on 20 kr ning tarbimist kirjeldab juurersolev eelarvejoon, siis
Vali üks või enam:
tarbija saab mõlemat kaupa tarbida 5 ühikut
!!! kauba A hind on 2 kr ja B hind 4 kr
kauba A hind on 4 kr ja B hind 2 kr
pole kaupade A ja B hindu võimalik kindlaks teha
Tagasiside
Kui tarbija ostaks ainult hüvist A, siis ta saaks oma 20 kr eest seda 10 tk, seega hüvise A hind on 20/10=2 kr ning vastavalt kui tarbija ostaks ainult hüvist B, saaks ta seda 5 ühikut, seega hüvise B hind on 20/5=4 kr.
Küsimus 18
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui sissetulek jääb samaks, siis kaupade A ja B hinna langus (vt joonis)
Vali üks või enam:
nihutab eelarvejoont vasakule
nihutab eelarvejoont sissepoole, kuid tema lõikepunkt vertikaalteljega jääb samaks
!!! nihutab eelarvejoont paremale
ei mõjuta eelarvejoone paiknemist
Tagasiside
Kui mõlema toote hinnad langevad, saab sama rahasumma eest osta mõlemat toodet suuremas koguses, seega reaalpalk kasvab ning eelarvejoon nihkub paremale.
Küsimus 19
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Eelarvejoone nihkumise asendist cd asendisse ab toob kaasa
Vali üks või enam:
!!! rahalise sissetuleku vähenemine
kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus
kaupade M ja N hinna langus
rahalise sissetuleku suurenemine
Tagasiside
Eelarvejoone nihet vasakule põhjustab reaalpalga vähenemine kas siis seoses sissetuleku langemise või hindade kallinemisega.
Küsimus 20
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Eelarvejoone nihkumise asendist ab asendisse cd toob kaasa
Vali üks või enam:
kaupade M ja N hinna langus
rahalise sissetuleku suurenemine
rahalise sissetuleku vähenemine
!!! kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus
Tagasiside
Kirjeldatud nihke toob kaasa kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus.
Küsimus 21
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui eelarvejoon nihkub asendist ab asendisse ac, siis
Vali üks või enam:
tarbija ostab mõlemat kaupa vähem
!!! tarbija ostab rohkem kaupa J ja vähem kaupa K
tarbija kogukasulikkus kasvab
tarbija ostab mõlemat kaupa rohkem
Tagasiside
Kirjeldatud tingimustel on tarbijal kasulikum osta rohkem kaupa J ja vähem kaupa K.
Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks.
Vali üks:
!!! Tõene
Väär
Tagasiside
Kuna alternatiivkuluna käsitletakse parima alternatiivi kasutamata jätmise tõttu saamatajäänud tulu, tuleb antud väide lugda õigeks.
Küsimus 2
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui piirprodukt (= piirtootlikkus ) on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt.
Vali üks:
Tõene
!!! Väär
Tagasiside
Piirprodukt (piirtootlikkus) väljendab toodangumahu muutust, kui tootmissisend (näiteks töö) muutub ühe ühiku võrra.
Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava sisendi lisamine vähendaks kogutoodangut. Kuigi piirprodukt võib olla negatiivne, ei pea seda kohe olema koguprodukt.
Küsimus 3
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga.
Vali üks:
!!! Tõene
Väär
Tagasiside
Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava tootmissisendi lisandumisel kogutoodang väheneb, seega kogutoodangu kõver langeb. Viimast väljendab ka vastava kõvera negatiivne tõus antud punktis.
Küsimus 4
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga.
Vali üks:
!!! Tõene
Väär
Tagasiside
Kui tootmismaht on null, siis tõepoolest on ka muutuvkulu null.
Küsimus 5
Valmis
Hinne 0,7 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis alljärgnevast on püsikulud :
Vali üks või enam:
!!! maamaks
kommunaalkulud
!!! tootmisseadmete rent
kulutused toormaterjali ostmiseks
tootmistööliste palk
Tagasiside
Püsikuludeks loetakse kulud, mis ei sõltu otseselt toodangu mahust (hoonete ja seadmete rent, bürootöötajate palgad jms).
Küsimus 6
Valmis
Hinne -0,3 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi?
Vali üks:
firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini
sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla
!!! firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet
firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud töötajate arvu
Tagasiside
Lühiperioodiga ei ole tavaliselt võimalik teha suurt töömahtu ja kapitaalmahutusi nõudvaid tegevusi, näiteks ehitada juurde uut tootmishoonet.
Küsimus 7
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis alljärgnevast leiab aset lühiperioodil?
Vali üks:
!!! kohalik kohvik palkab kaks uut kondiitrit
kommivabrik "Kalev" ehitab Pärnusse uue tsehhi
harusse tuleb juurde kuus uut firmat
talude arv Eestis kasvab kolme protsendi võrra
Tagasiside
Toodud loetelust on kõige tõenäolisemalt võimalik lühiperioodil palgata juurde uusi töötajaid, muud sündmused nõuavad pikemaajalist tegevust.
Küsimus 8
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 euro võrra (ceteris paribus), siis
Vali üks või enam:
keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb
!!! suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu
suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu
suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu
Tagasiside
Kui püsikulud suurenevad, siis kasvab ka keskmine püsikulu, samuti keskmine kogukulu.
Keskmine muutuvkulu jääb samaks, suureneb ju püsikulu.
Piirkulu suureneb, sest sisaldab endas nii püsi- kui muutuvkulu komponenti.
Küsimus 9
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui ettevõte toodab 10 ühikut ning tema keskmine muutuvkulu AVC=22, keskmine püsikulu AFC=5 ja piirkulu MC=30, siis
Vali üks:
!!! kogukulu TC=270
keskmine kogukulu ATC=57
kogukulu TC=30
keskmine kogukulu ATC=35
Tagasiside
Keskmine kulu ühiku (ATC) kohta on leitav seosega ATC=AFC+AVC. Kogukulu (TC) leidmiseks tuleb keskmine kulu ühiku kohta korrutada ka ühikute arvuga.
Antud juhul seega TC = 10 * (22 + 5) = 270.
Küsimus 10
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui suured on firma muutuvkulud 5 ühiku tootmisel?
Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)!
Vastus:37
Tagasiside
Kogukulud TC koosnevad püsikuludest (FC) ja muutuvkuludest (VC). TC=FC+VC
Kui tootmismaht on null, siis need kulud, mis selle tootmismahu juures eksisteerivad, on püsikulud (ei sõltu tootmismahust). Seega antud juhul on püsikulud 24 ühikut.
Tootmismahu q=5 juures on kogukulud TC=61, seega muutuvkulud VC=TC-FC=61-24=37.
Küsimus 11
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui suur on keskmine kogukulu 3 ühiku tootmisel?
Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)!
Vastus:16
Tagasiside
Keskmine kogukulu ATC=TC/q=48/3=16.
Küsimus 12
Valmis
Hinne 0,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui suur on keskmine püsikulu 3 ühiku tootmisel?
Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)!
Vastus:8
Tagasiside
Kuna püsikulu ei sõltu tootmismahust, siis see on iga tootmismahu juures 24.
Keskmine püsikulu AFC=FC/q=24/3=8.
Küsimus 13
Valmis
Hinne 0,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui suur on kuuenda ühiku tootmise piirkulu?
Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)!
Vastus:8
Tagasiside
MC= ΔTC/Δq=(69-61)/(6-5)=8.
Küsimus 14
Valmis
Hinne 0,7 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see
Vali üks või enam:
!!! keskmise muutuvkulu (AVC) kõvera allapoole nihkumise
!!! piirkulu (MC) kõvera allapoole nihkumise
!!! keskmise kogukulu (ATC) kõvera allapoole nihkumise
Tagasiside
Kuna muutuvkulud vähenevad, siis väheneb nii keskmine muutuvkulu kui ka keskmine kogukulu, samuti piirkulu.
Küsimus 15
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Firma toodab lühiperioodil 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu on 2 ja keskmine püsikulu 0,50 ühiku kohta. Firma kogukulu on:
Vali üks:
750
!!! 1250
2,50
1100
Tagasiside
TC=q(AVC+AFC)=500*(2+0,5)=1250.