mikro kt1 (0)

Seminaritöö -1 - ajapiirang 90 minutit Katse 1 ülevaade Alustatud pühapäev, 6. november 2011, 15:51 Lõpetatud pühapäev, 6. november 2011, 16:56 Aega kulus 1 tund 5 minutit Punktid 41/60 Hinne 68.3 out of a maximum of 100 (68%) Question1
Punktid: 1 Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis  lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid  nende saavutamiseks. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question2
Punktid: 1 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab  ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question3
Punktid: 1


Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes,  siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question4
Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris  paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine  muutuvkulu. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question5
Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna kõrgemas sektoris. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question6
Punktid: 1 Nõudmise ja pakkumise ebatasakaal tähendab seda, et esimese  tooteühiku tootmine on kallim kui tema müügist saadav tulu ning sel  juhul turutasakaalu ei teki. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question7
Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris  paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu. Vastus:
Õige  Vale 


Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question8
Punktid: 1 Primaarkauba nõudlus on hinna madalamas sektoris väheelastne. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question9
Punktid: 1 Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question10
Punktid: 1 Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab  arvestama, kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question11
Punktid: 1 Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades  sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursid ebaefektiivselt. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question12
Punktid: 1 Eelarvejoon näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud sissetulekute


ja olemasolevate hindade juures tarbida. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question13
Punktid: 1 Hinnaelastsus leitakse seosega: protsentuaalne muutus koguses /  protsentuaalne muutus hinnas. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question14
Punktid: 1 Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver jääb  paigale. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question15
Punktid: 1 Pakkumise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, vähem soovivad  tarbijad seda toodet osta. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question16
Punktid: 1 Mikromajandusteoorias käsitletakse peamise nõudluse mõjutajana  tarbijate soove. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.


Question17
Punktid: 1 Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks, siis kauba  tasakaaluhind tõuseb. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question18
Punktid: 1 Elastse nõudluse puhul toob toote hinna alandamine kaasa tootja tulude  suurenemise. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question19
Punktid: 1 Piirkasulikkuse all mõistetakse muutust kogukasulikkuses, kui tarbija  tarbib täiendava kaubaühiku. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question20
Punktid: 1 Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus  2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question21
Punktid: 1 Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes  pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. Vastus:


Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question22
Punktid: 1 Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab nõudluskõvera tõusu. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question23
Punktid: 1 Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver  nihkub vasakule. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question24
Punktid: 1 Samasuskõver iseloomustab kahe hüvise kombinatsioone, mis annavad  tarbijale võrdse kasulikkuse. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question25
Punktid: 1 Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat ülespoole, siis tarbija  kogukasulikkus suureneb. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question26
Punktid: 1


Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi, mille puhul esinevad  tavamajanduse ja nn Robinson Crusoe majanduse elemendid. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question27
Punktid: 1 Piirtoodang on kogutoodangu suurenemine, mis on tingitud mingi  kindla sisendi suurenemisest ühe ühiku võrra. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question28
Punktid: 1 Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate reaktsiooni  hinna muutustele. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question29
Punktid: 1 Nõudmise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, seda suurem on  tootjate poolt pakutav kogus. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question30
Punktid: 1 Kui tarbijate sissetulek suureneb, nihkub normaalkauba A nõudluskõver  paremale. Vastus:
Õige  Vale  Õige


Selle esituse hinded 1/1. Question31
Punktid: 1 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on  see, et hinna langus nihutab nõudluskõvera vasakule. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question32
Punktid: 1 Nõudluskõver kajastab seost kauba hinna ja tootmiskulude vahel. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question33
Punktid: 1 Kui nõudmine ei muutu mitte hinna, vaid muude nõudmist kujundavate  tegurite mõjul, siis on tegemist nihkega mööda sama nõudluskõverat. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question34
Punktid: 1 Optimaalne tootmismaht on seal, kus piirkulu on väiksem kui keskmine  kulu. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question35
Punktid: 1 Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes  pakkumisega ei mõjuta (pikaajaliselt) tasakaaluhinda. Vastus:


Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question36
Punktid: 1 Mitteelastse nõudluse puhul toob toote hinna alandamine kaasa tootja  tulude vähenemise. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question37
Punktid: 1 Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti alaneb  iga hüvise puhul. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question38
Punktid: 1 Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi, kus lisaks turumajanduse elementidele toimib ka tugev valitsussektor. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question39
Punktid: 1 Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsuse poolne maksutõus  nihutab pakkumiskõverat vasakule. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question40


Punktid: 1 Kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question41
Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna madalamas sektoris. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question42
Punktid: 1 Ressursside piiratuse kontseptsioon tähendab seda, et kõik  majandussubjektid ei saa alati pangast laenu. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question43
Punktid: 1 Kogukasulikkus on maksimaalne, kui kõigi tarbitud kaupade ja teenuste  puhul on piirkasulikkus ühe rahaühiku kohta võrdne. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question44
Punktid: 1 Mikromajandusteoorias käsitletakse peamise nõudluse mõjutajana  hinda. Vastus:
Õige  Vale  Õige


Selle esituse hinded 1/1. Question45
Punktid: 1 Kauba pakutava koguse kasvu põhjustab eelkõige tootmiskulude  vähenemine. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question46
Punktid: 1 Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku  tootmise piirist allpool on efektiivsed. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question47
Punktid: 1 Pakkumise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes  nõudmisega ei mõjuta (pikaajaliselt) tasakaaluhinda. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question48
Punktid: 1 Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab nõudluskõvera nihke  ulatust, kui tarbijate sissetulek suureneb. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question49
Punktid: 1 Tavamajanduse puhul on majanduslik ratsionaalsus allutatud  ühiskondlikele tavadele.


Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question50
Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on väheelastne hinna madalamas sektoris. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question51
Punktid: 1 Optimaalne tootmismaht on seal, kus piirkulu = piirtulu. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question52
Punktid: 1 Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise  kauba hinna langus kaasa uue eelarvejoone lõikumise esialgse  eelarvejoonega. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question53
Punktid: 1 Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question54
Punktid: 1


Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes,  siis on A ja B täiendkaubad. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question55
Punktid: 1 Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud  kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta võrdsed. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question56
Punktid: 1 Kui kauba pakkumine suureneb ja nõudlus väheneb, siis kauba  tasakaaluhind langeb. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question57
Punktid: 1 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on  see, et hinna langus nihutab nõudluskõvera paremale. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question58
Punktid: 1 Tulu kahanedes nihkub nõudmiskõver 0-punktist eemale. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1.


Question59
Punktid: 1 Elastse nõudluse puhul tasub hüvise hinda alandada. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question60
Punktid: 1 Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb  seda rohkem, mida elastsem on pakkumine. Vastus:
Õige  Vale  Väär • Mitteelastse nõudluse puhul toob hinna alandamine kaasa tootja tulude vähenemise. T • Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hina tõus ja teise kauba hinna langus 
kaasa uue eelarvejoone lõikumise esialgse eelarvejoonega. T • Kauba nõudlus väheneb ja pakkumine suureneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb. V • Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A ja B 
asenduskaubab. V • Piirkasulikkuse all mõistetakse muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava 
kaubaühiku. T • Pareto efektiivsed on kõik punktid võimaliku tootmise piirist ülevalpool. V • Tarbijate sissetuleku suurenemine toob kaasa inferioorsekauba nõudluse kasvu. V • Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega võib 
tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. T • Luksuskauba nõudlus on väheelastne hinna madalamas sektoris. V • Optimaalne tootmismaht on seal, kus piirkulu = piirtulu. T • „Nähtamatu käe“ termini võttis esimest korda kasutusele Šoti filosoof ja 
majandusteadlane Adam Smith, kelle olulisimaks teoseks on „Rahvaste rikkus“. T • Üks põhjus miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna 
langus nihutab pakkumiskõvera vasakule. V • Nõudmise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, seda suurem on tootjate poolt 
pakutav kogus. V • Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna 
langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil rohkem osta. V • Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiedava muutuva 


tootmisteguri ühiku lisandumisel. T • Kui nõudmine ei muutu mitte hinna, vaid muude nõudmist kujundavate tegurite mõjul, 
siis on tegemist nõudmise struktuuri muutustega. T • Miiniumhinna kehtestamine põhjustab turu puudujäägi. V • Mikromajandusteoorias käsitletakse peamisenõudluse mõjutajana tarbijate soove. V • Majanduskasv nihutab võimaliku tootmise piiri 0-punktist kaugemale. V • Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda rohkem, mida 
vähemelastsem on kauba nõudlus. V • Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist allpool, kasutab ühiskond oma ressursse 
ebaefektiivselt. V • Nõudluskõver kajastab seost kauba nõutava koguse ja tarbijate sissetulekute vahel. V • Piirkasulikkuse teooria kohaselt on piirkasulikkuse kõver alati kahanev. T • Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda rohkem, mida 
elastsem on nõudlus. V • Kui on teada, et firm püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus), siis suurenevad 
nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkul. T • Kogutulu kasvab, kui hind tõuseb ja nõudlus on mitteelastne. T • Mikromajandusteeorias käsitletakse peamise nõudluse mõjutajana hinda. T • Elastse nõudluse puhul toob toote hinna alandamine kaasa tootja tulude suureneise. T • Ühiskond toodab alati punktis, mis paikneb tema võimaliku tootmise piiril. V • Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda rohkem, mida 
elastsem on pakkumine. T • Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul ülejäägi. T • Pikaajaline hinnatõus toob resursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub vasakule. V • Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või 
teenust ühe ühiku võrra rohkem. V • Punktis, mis asub võimaliku tootmise pirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma resursse 
ebaefektiivselt. T • Keskmine kulu on püsikulu ja muutuvkulu summa. V • Pakkumise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, seda suurem on pakutav kogus. V • Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib samasuunaline sõltuvus hüvise hinna ja 
nõutava koguse vahel. V • Ühikelastse nudluse puhul ei too hüvise hinna muutus kaasa müüja tulude muutust. T • Oligopolset turgu iseloomustab väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, 
kes konkureerivad omavahel. T • Hinnaelastus leitakse seosega: protsentuaalne muutus koguses / protsentuaalne muutus
hinnas. T


• Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. V • Majandusliku ratsionalismi eeldused sõnastas 19. sajandil majandusteadlane ja filosoof • Alfred Marshall. T • Nõudmise seadus väidab,et mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. V • Kui kauba nõudluse hinnaelastuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le 
toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. T • Keskmine kulu on püsikulu ja muutuvkulu summa. V • Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat ülespoole, siis tarbija kogukasulikkus ei 
muutu. V • Mida vähem onkaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. T • Pakkumise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, vähem soovivaid tarbijad seda 
toodet osta. V • Majandusliku ratsionalismi üheks põhieeludseks on täiuslikku konkurentsi puudumine. V • Majanduspoliitika tegeleb majandusseaduste rakendamisega üksikindiviidi huvides. V • Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib samasuunaline sõltuvus hüvise hinna ja 
nõutava koguse vahel. V • Pakkumise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes nõudmisega viib 
tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. V • Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = . T • Turumajanduseks nimetatakse niisugust majandussüsteemi, kus ostja ja müüjad 
vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel ning ressursside paigutajaks turul 
on „nähtamatu käsi“.  T • Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste 
ühikute piirkasulikkused võrdsed. V • Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus tootmismahus muutusega kogukuludes. V • Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver jääb paigale. V • Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver nihkub paremale. T • Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas 
konkurendid reagerivad tema tegevusele. T • Pakkumise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes nõudmisega ei mõjuta 
(pikaajaliselt) tasakaaluhinda. T Seminaritöö-1 - ajapiirang 90 minutit Katse 1 ülevaade


Alustatud pühapäev, 6. november 2011, 15:51 Lõpetatud pühapäev, 6. november 2011, 16:56 Aega kulus 1 tund 5 minutit Punktid 41/60 Hinne 68.3 out of a maximum of 100 (68%) Question1
Punktid: 1 Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis  lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid  nende saavutamiseks. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question2
Punktid: 1 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond  oma ressursse ebaefektiivselt. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1.
Question3
Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes,  siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question4
Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus),  siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu. Vastus:
Õige  Vale 


Väär
Selle esituse hinded 0/1.
Question5
Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna kõrgemas sektoris. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question6
Punktid: 1 Nõudmise ja pakkumise ebatasakaal tähendab seda, et esimese tooteühiku tootmine on kallim kui tema müügist saadav tulu ning sel juhul  turutasakaalu ei teki. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question7
Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus),  siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question8
Punktid: 1 Primaarkauba nõudlus on hinna madalamas sektoris väheelastne. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question9
Punktid: 1 Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit  kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1.
Question10


Punktid: 1 Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab  arvestama, kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question11
Punktid: 1 Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades  sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursid ebaefektiivselt. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1.
Question12
Punktid: 1 Eelarvejoon näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud sissetulekute ja olemasolevate hindade juures tarbida. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question13
Punktid: 1 Hinnaelastsus leitakse seosega: protsentuaalne muutus koguses /  protsentuaalne muutus hinnas. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question14
Punktid: 1 Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver jääb paigale. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question15
Punktid: 1 Pakkumise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, vähem soovivad  tarbijad seda toodet osta.


Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question16
Punktid: 1 Mikromajandusteoorias käsitletakse peamise nõudluse mõjutajana  tarbijate soove. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question17
Punktid: 1 Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks, siis kauba  tasakaaluhind tõuseb. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1.
Question18
Punktid: 1 Elastse nõudluse puhul toob toote hinna alandamine kaasa tootja tulude  suurenemise. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question19
Punktid: 1 Piirkasulikkuse all mõistetakse muutust kogukasulikkuses, kui tarbija  tarbib täiendava kaubaühiku. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question20
Punktid: 1 Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2  kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. Vastus:
Õige  Vale 


Väär
Selle esituse hinded 0/1.
Question21
Punktid: 1 Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes  pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1.
Question22
Punktid: 1 Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab nõudluskõvera tõusu. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question23
Punktid: 1 Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver  nihkub vasakule. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question24
Punktid: 1 Samasuskõver iseloomustab kahe hüvise kombinatsioone, mis annavad  tarbijale võrdse kasulikkuse. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question25
Punktid: 1 Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat ülespoole, siis tarbija  kogukasulikkus suureneb. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question26


Punktid: 1 Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi, mille puhul esinevad  tavamajanduse ja nn Robinson Crusoe majanduse elemendid. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1.
Question27
Punktid: 1 Piirtoodang on kogutoodangu suurenemine, mis on tingitud mingi kindla  sisendi suurenemisest ühe ühiku võrra. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question28
Punktid: 1 Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate reaktsiooni hinna  muutustele. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question29
Punktid: 1 Nõudmise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, seda suurem on tootjate poolt pakutav kogus. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question30
Punktid: 1 Kui tarbijate sissetulek suureneb, nihkub normaalkauba A nõudluskõver  paremale. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question31
Punktid: 1 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on 


see, et hinna langus nihutab nõudluskõvera vasakule. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1.
Question32
Punktid: 1 Nõudluskõver kajastab seost kauba hinna ja tootmiskulude vahel. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question33
Punktid: 1 Kui nõudmine ei muutu mitte hinna, vaid muude nõudmist kujundavate  tegurite mõjul, siis on tegemist nihkega mööda sama nõudluskõverat. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question34
Punktid: 1 Optimaalne tootmismaht on seal, kus piirkulu on väiksem kui keskmine  kulu. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1.
Question35
Punktid: 1 Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes  pakkumisega ei mõjuta (pikaajaliselt) tasakaaluhinda. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1.
Question36
Punktid: 1 Mitteelastse nõudluse puhul toob toote hinna alandamine kaasa tootja  tulude vähenemise. Vastus:
Õige  Vale 


Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question37
Punktid: 1 Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti alaneb  iga hüvise puhul. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question38
Punktid: 1 Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi, kus lisaks turumajanduse  elementidele toimib ka tugev valitsussektor. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question39
Punktid: 1 Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsuse poolne maksutõus nihutab  pakkumiskõverat vasakule. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1.
Question40
Punktid: 1 Kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1.
Question41
Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna madalamas sektoris. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question42
Punktid: 1


Ressursside piiratuse kontseptsioon tähendab seda, et kõik  majandussubjektid ei saa alati pangast laenu. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question43
Punktid: 1 Kogukasulikkus on maksimaalne, kui kõigi tarbitud kaupade ja teenuste  puhul on piirkasulikkus ühe rahaühiku kohta võrdne. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question44
Punktid: 1 Mikromajandusteoorias käsitletakse peamise nõudluse mõjutajana hinda. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question45
Punktid: 1 Kauba pakutava koguse kasvu põhjustab eelkõige tootmiskulude  vähenemine. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question46
Punktid: 1 Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise  piirist allpool on efektiivsed. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question47
Punktid: 1 Pakkumise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes  nõudmisega ei mõjuta (pikaajaliselt) tasakaaluhinda. Vastus:


Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1.
Question48
Punktid: 1 Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab nõudluskõvera nihke  ulatust, kui tarbijate sissetulek suureneb. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question49
Punktid: 1 Tavamajanduse puhul on majanduslik ratsionaalsus allutatud  ühiskondlikele tavadele. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question50
Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on väheelastne hinna madalamas sektoris. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question51
Punktid: 1 Optimaalne tootmismaht on seal, kus piirkulu = piirtulu. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question52
Punktid: 1 Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba hinna langus kaasa uue eelarvejoone lõikumise esialgse eelarvejoonega. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.


Question53
Punktid: 1 Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1.
Question54
Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes,  siis on A ja B täiendkaubad. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question55
Punktid: 1 Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud  kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta võrdsed. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1.
Question56
Punktid: 1 Kui kauba pakkumine suureneb ja nõudlus väheneb, siis kauba  tasakaaluhind langeb. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question57
Punktid: 1 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on  see, et hinna langus nihutab nõudluskõvera paremale. Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1.
Question58
Punktid: 1 Tulu kahanedes nihkub nõudmiskõver 0-punktist eemale.


Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1.
Question59
Punktid: 1 Elastse nõudluse puhul tasub hüvise hinda alandada. Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question60
Punktid: 1 Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda  rohkem, mida elastsem on pakkumine. Vastus:
Õige  Vale  Väär Seminaritöö-1 - ajapiirang 90 minutit Katse 1 ülevaade Alustatud pühapäev, 6. november 2011, 15:51 Lõpetatud pühapäev, 6. november 2011, 16:56 Aega kulus 1 tund 5 minutit Punktid 41/60 Hinne 68.3 out of a maximum of 100 (68%)


Question1
Punktid: 1 Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis  lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid  nende saavutamiseks.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question2
Punktid: 1 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab  ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt.
Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question3
Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes,  siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question4
Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris  paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine  muutuvkulu.
Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question5
Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna kõrgemas sektoris.
Vastus:


Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question6
Punktid: 1 Nõudmise ja pakkumise ebatasakaal tähendab seda, et esimese  tooteühiku tootmine on kallim kui tema müügist saadav tulu ning sel  juhul turutasakaalu ei teki.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question7
Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris  paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question8
Punktid: 1 Primaarkauba nõudlus on hinna madalamas sektoris väheelastne.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question9
Punktid: 1 Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem.
Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question10


Punktid: 1 Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab  arvestama, kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question11
Punktid: 1 Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades  sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursid ebaefektiivselt.
Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question12
Punktid: 1 Eelarvejoon näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud sissetulekute ja olemasolevate hindade juures tarbida.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question13
Punktid: 1 Hinnaelastsus leitakse seosega: protsentuaalne muutus koguses /  protsentuaalne muutus hinnas.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question14
Punktid: 1 Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver jääb  paigale.
Vastus:
Õige  Vale 


Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question15
Punktid: 1 Pakkumise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, vähem soovivad  tarbijad seda toodet osta.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question16
Punktid: 1 Mikromajandusteoorias käsitletakse peamise nõudluse mõjutajana  tarbijate soove.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question17
Punktid: 1 Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks, siis kauba  tasakaaluhind tõuseb.
Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question18
Punktid: 1 Elastse nõudluse puhul toob toote hinna alandamine kaasa tootja tulude  suurenemise.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question19
Punktid: 1 Piirkasulikkuse all mõistetakse muutust kogukasulikkuses, kui tarbija 


tarbib täiendava kaubaühiku.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question20
Punktid: 1 Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus  2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra.
Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question21
Punktid: 1 Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes  pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale.
Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question22
Punktid: 1 Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab nõudluskõvera tõusu.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question23
Punktid: 1 Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver  nihkub vasakule.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1.


Question24
Punktid: 1 Samasuskõver iseloomustab kahe hüvise kombinatsioone, mis annavad  tarbijale võrdse kasulikkuse.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question25
Punktid: 1 Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat ülespoole, siis tarbija  kogukasulikkus suureneb.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question26
Punktid: 1 Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi, mille puhul esinevad  tavamajanduse ja nn Robinson Crusoe majanduse elemendid.
Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question27
Punktid: 1 Piirtoodang on kogutoodangu suurenemine, mis on tingitud mingi  kindla sisendi suurenemisest ühe ühiku võrra.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question28
Punktid: 1 Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate reaktsiooni  hinna muutustele.
Vastus:


Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question29
Punktid: 1 Nõudmise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, seda suurem on  tootjate poolt pakutav kogus.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question30
Punktid: 1 Kui tarbijate sissetulek suureneb, nihkub normaalkauba A nõudluskõver  paremale.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question31
Punktid: 1 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on  see, et hinna langus nihutab nõudluskõvera vasakule.
Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question32
Punktid: 1 Nõudluskõver kajastab seost kauba hinna ja tootmiskulude vahel.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question33
Punktid: 1


Kui nõudmine ei muutu mitte hinna, vaid muude nõudmist kujundavate  tegurite mõjul, siis on tegemist nihkega mööda sama nõudluskõverat.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question34
Punktid: 1 Optimaalne tootmismaht on seal, kus piirkulu on väiksem kui keskmine  kulu.
Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question35
Punktid: 1 Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes  pakkumisega ei mõjuta (pikaajaliselt) tasakaaluhinda.
Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question36
Punktid: 1 Mitteelastse nõudluse puhul toob toote hinna alandamine kaasa tootja  tulude vähenemise.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question37
Punktid: 1 Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti alaneb  iga hüvise puhul.
Vastus:
Õige  Vale  Õige


Selle esituse hinded 1/1. Question38
Punktid: 1 Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi, kus lisaks turumajanduse elementidele toimib ka tugev valitsussektor.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question39
Punktid: 1 Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsuse poolne maksutõus  nihutab pakkumiskõverat vasakule.
Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question40
Punktid: 1 Kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt.
Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question41
Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna madalamas sektoris.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question42
Punktid: 1 Ressursside piiratuse kontseptsioon tähendab seda, et kõik  majandussubjektid ei saa alati pangast laenu.
Vastus:


Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question43
Punktid: 1 Kogukasulikkus on maksimaalne, kui kõigi tarbitud kaupade ja teenuste  puhul on piirkasulikkus ühe rahaühiku kohta võrdne.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question44
Punktid: 1 Mikromajandusteoorias käsitletakse peamise nõudluse mõjutajana  hinda.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question45
Punktid: 1 Kauba pakutava koguse kasvu põhjustab eelkõige tootmiskulude  vähenemine.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question46
Punktid: 1 Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku  tootmise piirist allpool on efektiivsed.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question47


Punktid: 1 Pakkumise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes  nõudmisega ei mõjuta (pikaajaliselt) tasakaaluhinda.
Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question48
Punktid: 1 Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab nõudluskõvera nihke  ulatust, kui tarbijate sissetulek suureneb.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question49
Punktid: 1 Tavamajanduse puhul on majanduslik ratsionaalsus allutatud  ühiskondlikele tavadele.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question50
Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on väheelastne hinna madalamas sektoris.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question51
Punktid: 1 Optimaalne tootmismaht on seal, kus piirkulu = piirtulu.
Vastus:
Õige  Vale  Õige


Selle esituse hinded 1/1. Question52
Punktid: 1 Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise  kauba hinna langus kaasa uue eelarvejoone lõikumise esialgse  eelarvejoonega.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question53
Punktid: 1 Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus.
Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question54
Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes,  siis on A ja B täiendkaubad.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question55
Punktid: 1 Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud  kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta võrdsed.
Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question56
Punktid: 1 Kui kauba pakkumine suureneb ja nõudlus väheneb, siis kauba  tasakaaluhind langeb.


Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question57
Punktid: 1 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on  see, et hinna langus nihutab nõudluskõvera paremale.
Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question58
Punktid: 1 Tulu kahanedes nihkub nõudmiskõver 0-punktist eemale.
Vastus:
Õige  Vale  Väär
Selle esituse hinded 0/1. Question59
Punktid: 1 Elastse nõudluse puhul tasub hüvise hinda alandada.
Vastus:
Õige  Vale  Õige
Selle esituse hinded 1/1. Question60
Punktid: 1 Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb  seda rohkem, mida elastsem on pakkumine.
Vastus:
Õige  Vale  Väär 1. Mitteelastse nõudluse puhul toob hinna alandamine kaasa tootja tulude vähenemise. T 2. Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hina tõus ja teise kauba hinna langus kaasa uue eelarvejoone lõikumise esialgse eelarvejoonega. T


3. Kauba nõudlus väheneb ja pakkumine suureneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb. V 4. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A ja B  asenduskaubab. V 5. Piirkasulikkuse all mõistetakse muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava  kaubaühiku. T 6. Pareto efektiivsed on kõik punktid võimaliku tootmise piirist ülevalpool. V 7. Tarbijate sissetuleku suurenemine toob kaasa inferioorsekauba nõudluse kasvu. V 8. Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega võib  tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. T 9. Luksuskauba nõudlus on väheelastne hinna madalamas sektoris. V 10. Optimaalne tootmismaht on seal, kus piirkulu = piirtulu. T 11. „Nähtamatu käe“ termini võttis esimest korda kasutusele Šoti filosoof ja majandusteadlane  Adam Smith, kelle olulisimaks teoseks on „Rahvaste rikkus“. T 12. Üks põhjus miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus  nihutab pakkumiskõvera vasakule. V 13. Nõudmise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, seda suurem on tootjate poolt pakutav  kogus. V 14. Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus toob  kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil rohkem osta. V 15. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiedava muutuva tootmisteguri  ühiku lisandumisel. T 16. Kui nõudmine ei muutu mitte hinna, vaid muude nõudmist kujundavate tegurite mõjul, siis on  tegemist nõudmise struktuuri muutustega. T 17. Miiniumhinna kehtestamine põhjustab turu puudujäägi. V 18. Mikromajandusteoorias käsitletakse peamisenõudluse mõjutajana tarbijate soove. V 19. Majanduskasv nihutab võimaliku tootmise piiri 0-punktist kaugemale. V 20. Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda rohkem, mida  vähemelastsem on kauba nõudlus. V 21. Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist allpool, kasutab ühiskond oma ressursse  ebaefektiivselt. V 22. Nõudluskõver kajastab seost kauba nõutava koguse ja tarbijate sissetulekute vahel. V 23. Piirkasulikkuse teooria kohaselt on piirkasulikkuse kõver alati kahanev. T 24. Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda rohkem, mida  elastsem on nõudlus. V 25. Kui on teada, et firm püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus), siis suurenevad nii  keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkul. T 26. Kogutulu kasvab, kui hind tõuseb ja nõudlus on mitteelastne. T 27. Mikromajandusteeorias käsitletakse peamise nõudluse mõjutajana hinda. T


28. Elastse nõudluse puhul toob toote hinna alandamine kaasa tootja tulude suureneise. T 29. Ühiskond toodab alati punktis, mis paikneb tema võimaliku tootmise piiril. V 30. Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda rohkem, mida  elastsem on pakkumine. T 31. Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul ülejäägi. T 32. Pikaajaline hinnatõus toob resursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub vasakule. V 33. Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe  ühiku võrra rohkem. V 34. Punktis, mis asub võimaliku tootmise pirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma resursse  ebaefektiivselt. T 35. Keskmine kulu on püsikulu ja muutuvkulu summa. V 36. Pakkumise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, seda suurem on pakutav kogus. V 37. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib samasuunaline sõltuvus hüvise hinna ja nõutava  koguse vahel. V 38. Ühikelastse nudluse puhul ei too hüvise hinna muutus kaasa müüja tulude muutust. T 39. Oligopolset turgu iseloomustab väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes  konkureerivad omavahel. T 40. Hinnaelastus leitakse seosega: protsentuaalne muutus koguses / protsentuaalne muutus hinnas.  T 41. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. V 42. Majandusliku ratsionalismi eeldused sõnastas 19. sajandil majandusteadlane ja filosoof  43. Alfred Marshall. T 44. Nõudmise seadus väidab,et mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. V 45. Kui kauba nõudluse hinnaelastuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob  kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. T 46. Keskmine kulu on püsikulu ja muutuvkulu summa. V 47. Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat ülespoole, siis tarbija kogukasulikkus ei muutu.  V  48. Mida vähem onkaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. T 49. Pakkumise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, vähem soovivaid tarbijad seda toodet osta. V 50. Majandusliku ratsionalismi üheks põhieeludseks on täiuslikku konkurentsi puudumine. V 51. Majanduspoliitika tegeleb majandusseaduste rakendamisega üksikindiviidi huvides. V 52. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib samasuunaline sõltuvus hüvise hinna ja nõutava  koguse vahel. V 53. Pakkumise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes nõudmisega viib tasakaaluhinna  (pikaajaliselt) madalamale. V


54. Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = . T 55. Turumajanduseks nimetatakse niisugust majandussüsteemi, kus ostja ja müüjad vahetavad  kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel ning ressursside paigutajaks turul on „nähtamatu käsi“.
T 56. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute  piirkasulikkused võrdsed. V 57. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus tootmismahus muutusega kogukuludes. V 58. Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver jääb paigale. V 59. Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver nihkub paremale. T 60. Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas konkurendid  reagerivad tema tegevusele. T 61. Pakkumise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes nõudmisega ei mõjuta  (pikaajaliselt) tasakaaluhinda. T Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. laohoone Ответ 1 pangaametnik Ответ 2
karjamaa Ответ 3 nafta leiukoht Ответ 4
printer Ответ 5 autoosad Ответ 6 Отзыв Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste 
valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital.  Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid 
jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada.  Töö hõlmab inimese vaimseid ja kehalisi võimeid, mida kasutatakse 
tootmisprotsessis. Ettevõtlikkus on inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste 
valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi ja kanna riski.  Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (ehitisi, seadmeid, materjale). 
Erinevalt maast, mis on looduse poolt antud, luuakse kapital varasema majandustegevuse 
käigus. o Füüsiline kapital     - tööriistad, seadmed jt tootmisvahendid, mida hüviste valmistamisel  kasutatakse. o Finantskapital     - väärtpaberid, pangadeposiidid jm finantsvahendid.


Вопрос  2 Выполнен
Баллов: 2,0 из 2,0 Отметить вопрос Текст вопроса Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: töö Ответ 1 kapital Ответ 2 maa Ответ 3 ettevõtlikkus Ответ 4 Отзыв Tootlik ressurss
maa
töö
kapital
ettevõtlikkus Omaniku tulu
rent
palk
intress
kasum Вопрос  3 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Mis alljärgnevast on õige? Выберите один ответ: Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide 
tulud ja kulud. Alternatiivkulu on alati objektiivne. Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast 
alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. Отзыв Alternatiivkulu defineeritaksegi kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata 
jäänud võimalusest. Seetõttu nimetatakse alternatiivkulusid vahel ka saamata jäänud tuluks.
Piiratud ressursside tingimstes tähendab ühe hüvise tootmismahu suurendamine loobumist teatud
kogusest teise hüvise tootmisest, see aga ongi esimese hüvise tootmismahu suurendamise 
alternatiivkulu. Вопрос  4 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on Выберите один ответ: kindlaks teha, kas muutuja X on muutuja Y-i põhjus või vastupidi uurida makromajanduslikke muutujaid, pööramata tähelepanu 
mikroökonoomilistele muutujatele uurida mikroökonoomilisi muutujaid, uurimata seejuures makromajanduslikke 


muutujaid uurida muutujate X ja Y vastastikust mõju, arvestamata seejuures muutuja Z 
mõju Отзыв Ceteris paribus - muudel võrdsetel tingimustel; muude tingimuste samaks jäädes.
Majandusprotsesside modelleerimisel kasutatakse tavaliselt ceteris paribus põhimõtet, mille 
kohaselt eeldatakse, et kõik teised muutujad (v.a uuritav muutuja) on konstantsed. Вопрос  5 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Ettevõtlikkuse all mõistetakse Выберите один ответ: äriotsuste vastuvõtmist kõike nimetatut Sobib! riski võtmist majandustegevuses uuenduste tegemist firmas Отзыв Ettevõtlikkus on inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid 
otsuseid, viib läbi uuendusi ja kannab riski. Вопрос  6 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Füüsilise kapitali all mõistetakse majandusteaduses eelkõige Выберите один ответ: kõike nimetatut loodusressursse nagu nafta ja rauamaak raha töö- ja maakulutuste tulemusena loodud tootmisvahendeid Jah, õige! inimeste loomulikke, treenimata võimeid Отзыв Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste 
valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital.  Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid 
jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada.  Töö hõlmab inimese vaimseid ja kehalisi võimeid, mida kasutatakse 


tootmisprotsessis. Ettevõtlikkus on inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste 
valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi ja kanna riski.  Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (ehitisi, seadmeid, materjale). 
Erinevalt maast, mis on looduse poolt antud, luuakse kapital varasema majandustegevuse 
käigus. o Füüsiline kapital     - tööriistad, seadmed jt tootmisvahendid, mida hüviste valmistamisel  kasutatakse. o Finantskapital     - väärtpaberid, pangadeposiidid jm finantsvahendid. Вопрос  7 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Majandusteooria põhiprobleem on see, Выберите один ответ: et ressursid on piiramatud kuidas indiviidid kohandavad oma käitumist, et nappusega toime tulla Jah, nii see on. kuidas rikkus akumuleerub kuidas inimesed kulutavad oma raha Отзыв Majandusteooria üks põhikontseptsioone on seotud ressursside piiratusega ning seepärast on tõsti 
oluline leida võimalusi, kuidas antud olukorras kõige ratsionaalsemalt käituda, kuidas neid niigi piiratud 
ressursse kõige optimaalsemalt kasutada nii, et saavutada maksimaalne kasulikkus, seda nii ühiskonna 
kui indiviidi tasandil. Вопрос  8 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Mikroökonoomika Выберите один ответ: kirjeldab, kuidas rahvamajandus tervikuna funktsioneerib kõik nimetatu ei oma mingit seost makroökonoomikaga uurib eratarbijate ja ettevõtete majanduskäitumist Jah. Отзыв Mikroökonoomika uurib eratarbijate ja ettevõtete majanduskäitumist, makroökonoomika aga 
majandust tervikuna majandusharu tasandil.
Samas on mikro- ja makroökonoomika vahel olemas küllalt tugev seos, sest makoökonoomika 


baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Вопрос  9 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Mis alljärgnevatest on piiratud ressurss? Выберите один ответ: kõik nimetatu Sobib! puhas joogivesi kvalifitseerimata tööjõud aeg Отзыв Kuna majandusteoorias kehtib ressursside piiratuse kontseptsioon, mille kohaselt on kõik ressursid 
piiratud, siis sellest tulenevalt on õigeks valikuks "kõik nimetatud". Вопрос  10 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Nappus Выберите один ответ: on ainult vaeste ühiskondade probleem likvideeritakse, kui õpitakse ressursse õigesti jaotama hävitab varsti kogu tsivilisatsiooni eksisteerib alati ja igas ühiskonnas Jah, nii see paraku on. Отзыв Ressursside piiratus (nappus) on siiski üleüldine ja kõigi ühiskondade probleem - kuitahes rikka 
ühiskonnaga tegemist ei ole, ikkagi peame tõdema, et inimeste soovid on suuremad kui võimalused 
nende soovide täitmiseks. Вопрос  11 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Kui ühiskonna tootmistegevus on maksimaalselt efektiivne, siis kauba A tootmise 
suurendamine toob kaasa kauba B tootmise vähendamise Выберите один ответ: seetõttu, et ressursid on piiratud Jah - kuna võimaliku tootmise piiril paikneva tootmiskombinatsiooni puhul on kõik ressursid hõivatud, 
siis tõepoolest ei õnnestu ühe toote tootmismahtu suurendada enne, kui teise toote tootmisest 
võetakse ressursse vähemaks.


ceteris paribus printsiibi tõttu seetõttu, et ressursse ei saa tootmises ümber paigutada seetõttu, et inimeste vajadused on suured Отзыв Kaasaegse heaolumajanduse teooria üks tähtsamaid postulaate - paretoefektiivsuse kriteerium - 
väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab 
ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise 
arvel. Вопрос  12 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Tööpuudus Выберите один ответ: esineb punktis, mis asub väljaspool tootmisvõimaluste piiri võib eksisteerida võimaliku tootmise piiri igas punktis toob kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumise väljapoole esineb punktis, mis asub seespool võimaliku tootmise piiri Jah, sest sel juhul ei ole ressursid (sh tööjõud) efektiivselt kasutatud. Отзыв Kuivõrd tööpuudus tähendab muuhulgas seda, et kogu tööjõud ei ole efektiivselt kasutatud, siis 
niisugusele olukorrale võimaliku tootmise piiri puhul vastavad punktid, mis asuvad sellest kõverast 
seespool (nullpunktile lähemal) - need punktid on ebaefektiivsed, kuna kõik ressursid ei ole 
maksimaalselt kasutatud. Вопрос  13 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Mis alljärgnevatest on õige? Выберите один ответ: Mida rohkem tarbekaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on 
tulevikus tema majanduskasv. Sellest, kuidas ühiskond jaotab oma ressursse tarbe- ja kapitalikaupade 
tootmiseks, tulevane majanduskasv ei sõltu. Ükski pole õige. Mida rohkem kapitalikaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on 
tulevikus tema majanduskasv. Отзыв Kapitalikaubad (hooned, seadmed, tööriistad jms) on need, mille abil saab toota uusi kaupu, seega 
tõepoolest - mida rohkem toodab ühiskond täna tulevaseks tootmiseks vajaminevaid kaupu, seda 
suurem on ka tema tulevane tootmisvõimsus ning seda suurem ka tulevikus tema majanduskasv.


Вопрос  14 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Ülikoolis õppimise alternatiivkulu mõõdavad/mõõdab kõige paremini Выберите один ответ: sissetulek, millest loobutakse õppimise kasuks, miinus õppemaks ja üürikulud üürikulud sissetulek, millest loobutakse õppimise kasuks, pluss õppemaks Jah. Sissetulek, millest loobutakse, tuleneb otseselt alternatiivkulu mõistest ning lisaks ei tule teha 
kulutusi õppemaksu tasumiseks - ka seda saab siis käsitleda sisuliselt tuluna, millega on võimalik midagi 
muud teha. õppemaks üürikulud pluss õppemaks Отзыв Alternatiivkulu (loobumiskulu) väljendab seda saamatajäänud tulu, mida võinuks saada teise parima 
alternatiivi kasuks otsustamisel. Вопрос  15 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Vajaduste piiramatuse all mõeldakse seda, et Выберите один ответ: majandusressursid on väärtuslikud ainult seetõttu, et neid kasutatakse 
tarbekaupade valmistamiseks vajaduste struktuuri ei saa kunagi prognoosida majandusressursid on piiratud vajadusi ei saa kunagi täielikult rahuldada Jah, sest rahuldatud vajaduse tekitab kohe uue vajaduse. Отзыв Vajaduste piiramatuse all mõistetakse seda, et vajadusi ei saa kunagi täielikult rahuldada - rahuldatud 
vajadused tekitavad kohe uusi vajadusi (mõtle siia juurde näiteid!) Вопрос  16 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Mida alljärgnevatest võimaliku tootmise piir ei kajasta: Выберите один ответ: alternatiivkulu efektiivsust


nappust kahe kauba parimat kombinatsiooni antud majanduses Jah. Отзыв Võimaliku tootmise piir ei kajasta kahe kauba parimat kombinatsiooni antud majanduses - selleks 
peaksime teadma ühiskonna eelistusi. Вопрос  17 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Mis alljärgnevast ei too kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumist väljapoole (nullpunktist kaugemale): Выберите один ответ: inimeste teadmiste ja oskuste kasv töötajate arvu kasv tehnloogia täiustamine eelarve vähenemine Eelarve vähenemine tähendab, et ühiskonnas jääb tootmiseks vajalikke vahendeid vähemaks ning see 
põhjustab tõesti VTP nihke nullpunktile lähemale - enam ei ole nii palju võimalik toota. Отзыв Võimaliku tootmise piir võib nihkuda nullpunktist kaugemale või hoopis nullpunktile lähemale.
Esimesel juhul on tegemist majanduskasvuga - tehnoloogia täiustamine ja ressursside 
kättesaadavuse paranemine võimaldavad suurendada tootmismahtu ning ühiskond on võimeline 
tootma rohkem.
Teisel juhul on tegemist majanduse kahanemisega - kuna vajalikke tootmisressursse jääb 
vähemaks, kahaneb ka tootmisvõimsus, mis toobki kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumise 
nullpunktile lähemale. Вопрос  18 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Mis alljärgnevaist toob kõige tõenäolisemalt kaasa võimaliku tootmise piiri nihke paremale? Выберите один ответ: ressursside ümberpaigutamine ühe kauba tootmiselt teisele Töötajate arvu vähenemine Töötajate haridustaseme tõus See on tõesti loetletutest kõige tõenäolisem tootmisvõimsust kasvatav tegur. Tarbijate vajaduste ootamatu ja oluline tõus Отзыв Võimaliku tootmise piiri nihke paremale toob loetletutest kõige tõenäolisemalt kaasa töötajate 
haridustaseme tõus, sest seeläbi paraneb ilmselt tootmise efektiivsus.


Вопрос  19 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust, pole ta kasulik. Выберите один ответ:
Верно
Неверно Отзыв Jah, mudelid reaalse maailma, sh majandusprotsesside lihtsustatud esitusena aitavad meil paremini 
mõista nende protsesside tegelikku sisu, tähendust ja mõju.
Mudel ongi oma olemuselt reaalse maailma lihtsustus, millega püütakse kirjeldada nähtust või protsessi 
tema kõige üldisemates ja iseloomulikumates omadustes. Вопрос  20 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Mikro- ja makroökonoomika peaeesmärk on aidata firmadel kasumit saada. Выберите один ответ:
Верно
Неверно Отзыв Jah, tõepoolest, mikro- ja makroökonoomika peaeesmärgiks on pigem ikka majandusseaduste uurimine 
ja seletamine.
Majandusteadus jaguneb oma uurimisobjektilt  rahvamajandusõpetuseks (käsitletakse rahvamajandust tervikuna) ja  ettevõttemajandusõpetuseks (käsitletakse ühte konkreetset majandussubjekti). Rahvamajandusõpetuse teoreetilised käsitlused jagatakse omakorda teooria
loomise suuna järgi mikroökonoomikaks (üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks:  Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival
turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte;  Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, 
välissektor) vahelisi seoseid
(üldiselt üksikule). Makroökonoomikat nimetatakse ka õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Kokkuvõttes võiks majandusteaduse (sh mikro- ja makroökonoomika) peaeesmärgiks 
lugeda ikkagi majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduspärastuste 
selgitamist ja tundmaõppimist. Вопрос  21 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Ressursside piiratuse all mõeldakse seda, et nad on mõne inimese või organisatsiooni monopoolses 
omanduses; kui nad oleksid võrdselt jaotatud, poleks nad piiratud. Выберите один ответ:
Верно
Неверно


Отзыв Jah, tõesti - meie soovid on alati suuremad kui meie võimalused neid soove rahuldada. Teisisõnu - raha 
on alati vähe  . Majandusteooria üks tähtsaim lähtealus on ressursside piiratuse kontseptsioon, mis tähendab, et meie 
kasutada olevad ressursid (raha, aeg, tootmisvõimalused jne) on alati piiratud. Vajadused on nende 
rahuldamise allikatest alati suuremad ning rahuldatud vajadus tekitab kohe uue vajaduse. Вопрос  22 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Ühiskond ei saa toota punktis, mis asub väljaspool võimaliku tootmise piiri, kuna inimeste vajadused 
on piiramatud. Выберите один ответ:
Верно
Неверно Отзыв Sobib. Väite esimene pool on küll õige, kuid kuna põhjendus on vale, tuleb väide tervikuna siiski valeks 
lugeda.
Võimaliku tootmise piiridest väljaspool olevas punktis ei ole võimalik toota sellepärast, et 
niisuguse tootmismahu jaoks ei ole ühiskonnal piisavalt ressursse (mitte aga sellepärast, et 
inimeste vajadused on piiramatud). Вопрос  23 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse 
ebaefektiivselt. Выберите один ответ:
Верно
Неверно Отзыв Jah.
Punktid, mis asuvad võimaliku tootmise piirist ülevalpool (joonisel punane punkt), ei ole 
võimalikud, sest niisuguse tootmiskombinatsiooni jaoks ei jätku ressursse.
Ebaefektiivselt kasutab ühiskond ressursse nende tootmiskombinatsioonide puhul, mis jäävad 
võimaliku tootmise piirist allapoole (joonisel roheline punkt). Niisugused 
tootmiskombinatsioonid on võimalikud, kuid on selles mõttes ebaefektiivsed, et osa ressursse 


või tootmisvõimsust jääb kasutamata. Вопрос  24 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Ühiskond toodab alati punktis, mis paikneb tema võimaliku tootmise piiril. Выберите один ответ:
Верно
Неверно Отзыв Jah, sest ühiskond ei pea tootma täisvõimsusel (ehk maksimaalset võimalikkku kogust).
Võimaliku tootmise piir kajastab kahe hüvise maksimaalseid koguseid, mida majanduses 
võiks erinevates kombinatsioonides toota, kui kõiki ressursse kasutataks efektiivselt. Reaalsuses
aga ei pruugi kõik tootmisvõimsused olla rakendatud, seega ühiskond ei pruugi oma 
tootmiskombinatsiooni valikul paikneda alati võimaliku tootmise piiril vaid võib paikneda ka 
sellest allpool (toota vähem, kui oleks võimalik).
Ülevalpool võimaliku tootmise piiri lühiajaliselt ei ole võimalik toota (ressursse ei jätku). 
Samas pikaajaliselt võivad olla saavutatavad ka need punktid, mis paiknevad väljaspool 
võimaliku tootmise piiri (muutes tootmistehnoloogiat efektiivsemaks, hankides ressursse juurde 
vms). Вопрос  25 Выполнен Баллов: 0,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Võimaliku tootmise piir (VTP) näitab kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mida ühiskond saab 
toota. Выберите один ответ:
Верно
Неверно Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Выберите один ответ:
Верно
Неверно Отзыв Jah!


Turu ülejääk tähendab seda, et kaupa on rohkem kui seda ostetakse - pakkumine ületab 
nõudlust. Kuna kogu kaupa ei osteta ära, siis selleks, et pakkujatele kaup kätte ei jääks, lasevad 
nad hinda madalamaks, lootuses, et siis kaup ära ostetakse.
Kui turul valitseb aga puudujääk, tähendab see seda, et osta soovitavad kaubakoguused on 
suuremad kui hetkel tootjad turule pakuvad - tekibki puudujääk. See aga põhjustab hinna tõusu, 
sest kuna kaupa kõigile ei jätku, on tootjatel sama kauba eest võimalus küsida kõrgemat hinda 
ning osta saavad need, kes on valmis seda kõrgemat hinda ka maksma.
Seega kokkuvõttes - ülejääk põhjustab hinna langust (näiteks salatid ja soe toit 
supermarketites päeva lõpus viimasel tunnil-paaril enne sulgemist) ning puudujääk hinna 
tõusu (näiteks kuivad küttepuud külmal talvel). Вопрос  2 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi. Выберите один ответ:
Верно
Неверно Отзыв Jah.
Kui me räägime miinimumhinna kehtestamisest turul, siis miinimumhind tähendab, et hüvist ei tohi pakkuda odavamalt kui etteantud hind. Edasi peaks arutlema, missugusel tasemel on mõtet hinda 
reguleerida miinimumhinna kehtestamise näol - kas see miinimumhind peaks olema kõrgemal tasemel kui on tasakaaluhind või hoopis madalamal tasemel?
Kui võtta korterituru näide, siis seal on sundüürnike osas aastaid kehtinud maksimumhind, mida ruutmeetri eest tohib küsida. Ja see maksimumhind on seatud tasakaaluhinnast madalamale tasemele 
(tasakaaluhinnast kõrgemale pole ju maksimumhinda mõtet seada, sest tasakaal kujuneb niikuinii madalamal tasemel).
Seega miinimumhinna osas on lugu vastupidine - seda oleks justkui mõtet kehtestada tasakaluhinnast kõrgemale tasemele (ehk et ei tohi müüa odavamalt kui ...). Kui miinimumhind oleks seatud 
tasakaaluhinnast allapoole, siis poleks selle seadmisel mõtet, sest tehingud toimuksid niikuinii kõrgemal hinnatasemel.
Mida aga toob siis kaasa miinimumhinna kehtestamine tasakaaluhinnast kõrgemal tasemel (joonisel hind h
tasemel, siis selle kõrgemal tasemel kehtestatud miinimumhinnaga ei ole piisavalt ostuhuvilisi, seega toob niisuguse miinimumhinna kehtestamine kaasa ülejäägi Вопрос  3 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. Выберите один ответ:
Верно
Неверно


Отзыв Jah. Vt põhjalikumat selgitust allpool.
Kui nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad (nii nõudmise kui ka pakkumise kõverad nihkuvad paremale), siis tõepoolest uus tasakaalupunkt nihkub koguse teljelt vaadatuna samuti paremale ehk 
teisisõnu tasakaalukogus suureneb.
Mis juhtub aga tasakaaluhinnaga, see sõltub, kumb - kas nõudlus või pakkumine - suurenes rohkem. Kui nõudlus suurenes rohkem
tasakaaluhind suureneb, kui aga rohkem suurenes pakkumine (parempoolne joonis; pakkumiskõvera nihe oli suurem)
Kuna ülesande tingimustest ei ole meil nõudluse ja pakkumise muutumise kohta rohkem infot teada, siis tõepoolest tasakaaluhinna muutust praegusel juhul prognoosida ei saa.   Вопрос  4 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Vastavalt nõudlusseadusele Выберите один ответ: on kauba hind ja nõutav kogus võrdeliselt seotud on kauba hind seda madalam, mida rohkem on turul ostjaid ostavad tarbijad teatud kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama 
hinna korral on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud Jah! Отзыв Nõudlusseadus ütleb, et mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus (ceteris paribus). Seega 
on tegemist tõepoolest pöördvõrdelise seosega hinna ja koguse vahel. Вопрос  5 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Nõudluskõver kajastab seost/suhet kauba Выберите один ответ: hinna ja nõutava koguse vahel


nõutava koguse ja tarbija eelistuste vahel nõutava koguse ja tarbijate sissetulekute vahel hinna ja tootmiskulude vahel Отзыв Nõudluskõver väljendab seost hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Вопрос  6 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et Выберите один ответ: hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil 
rohkem osta Jah! hinna langus nihutab pakkumiskõvera vasakule hinna langus nihutab nõudluskõvera vasakule hinna langus nihutab nõudluskõvera paremale Отзыв Üheks põhjuseks, miks hinna langemise korral nõutav kogus kasvab, on tarbijate reaalsissetuleku kasv - 
sama raha eest on nüüd võimalik osta suurem kogus. Вопрос  7 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Olgu meil ainult kaks kaupa – õunad ja apelsinid. Mis juhtub, kui mõlema kauba hind kasvab 15% 
võrra? Выберите один ответ: Tarbija asendab õunad apelsinidega


Asendusefekti ei ole, sest mõlema kauba suhteline hind jääb samaks Mõlema kauba nõudlus suureneb Tarbija asendab apelsinid õuntega Отзыв Kuna mõlema toote hind muutus proportsionaalselt sama palju, siis tegelikult asendusefekti ei 
teki, sest mõlema kauba suhteline hind jääb samaks.
Asendusefektiga on tegemist siis, kui hüvis muutub teiste sarnaste hüvistega võrreldes 
suhteliselt odavamaks ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ja teisi hüviseid 
vähem, s.t hüvisega, mis muutus odavamaks, hakatakse asendama teisi, kallimaid hüviseid. Вопрос  8 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Üliõpilane Kalle tangib tavaliselt autole kütust 25 liitrit nädalas. Nüüd sai ta teada, et järgmisel nädalal
tõuseb kütuse hind 10% võrra. Järelikult Kalle nõudlus kütuse järele sel nädalal Выберите один ответ: suureneb, sest hind on järgmisel nädalal madalam suureneb, sest hind on järgmisel nädalal suurem ei muutu, sest hinna tõustes muutub üksnes kütuse nõutav kogus väheneb, sest hind on järgmisel nädalal madalam väheneb, sest hind on järgmisel nädalal kõrgem Отзыв Üheks nõudlust mõjutavaks teguriks on ka tarbija tulevikuootused. Kui tarbijal on alust arvata,
et lähitulevikus talle vajaliku toote hind tõuseb, siis ta teeb oma ostu pigem praegu ära, 
suurendades nii nõudlust selle toote järele.
Ja vastupidi - kui tarbijal on alust arvata, et toote hind lähitulevikus märkimisväärselt langeb, siis
lükkab ta oma ostuotsuse pigem edasi, seega  tema nõudlus antud momendil selle toote järele 
väheneb. Вопрос  9 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Mis alljärgnevast on nõudluse kohta õige? Выберите один ответ: Kui teksaste hind tõuseb, nihkub nende nõudluskõver paremale Kui teksaste hind alaneb, nihkub nende nõudluskõver vasakule Teksaste nõudluskõver ei nihku, kui teksaste hind muutub Õige, nõudluskõvera nihe toimub siis, kui muutub mõni muu tegur peale hinna. Kui suur hulk tudengeid tahab teksaseid, on nende nõudlus suur


Отзыв Вопрос  10 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Raamatute (normaalkaup) hinnatõusu sissetulekuefekt on Выберите один ответ: raamatute nõutava koguse vähenemine Jah! raamatute nõudluse vähenemine (nõudluskõver nihkub vasakule) raamatute nõutava koguse kasv raamatute nõudluse kasv (nõudluskõvera nihe paremale) Отзыв Sissetulekuefekt väljendab asjaolu, et hüvise hinna alanedes tarbija ostujõud suureneb. Nüüd 
suudab ta osta hüvise sama kogust mis ennegi, kusjuures osa raha jääb üle. Mõned tarbijad 
kasutavad ülejäänud raha selleks, et osta rohkem hüvist, mille hind alanes.
Hinna langus nominaalse sissetuleku samaks jäämise korral on sisuiselt sama, mis sissetulekute 
kasv hindade samaksjäämise korral. Sealt ka nimi - sisetulekuefekt.
Antud ülesandes - kuna hind tõuseb, siis  saab sama raha eest vähem osta, mistõttu väheneb 
raamatute nõutav kogus. Вопрос  11 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Mis alljärgnevast ei põhjusta kauba K nõudluse muutust (nõudluskõvera nihet)? Выберите один ответ: Kauba K hinna muutus Sobib! Tarbijate eelistuste muutus Tarbijate sissetuleku suurenemine Asenduskauba J hinna muutus Отзыв Ainus, mis loetletutest ei põhjusta kauba K nõudluskõvera nihet, on sellesama kauba K hinna muutus. 
Kuna muudel juhtudel muutub mitte hind vaid mingi muu tegur, siis need toovad kaasa nõudluskõvera 
nihke. Вопрос  12 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis


Выберите один ответ: kaubad A ja B on inferioorsed kaubad kaubad A ja B on täiendkaubad Jah, nii see on. kaup A on inferioorne kaup ja B normaalkaup kaup A on normaalkaup ja kaup B inferioorne kaup kaubad A ja B on asenduskaubad Отзыв Normaalkaupadeks loetakse niisuguseid kaupu, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb 
(enamus kaubad).
Inferioorseteks ehk väheväärtuslikeks kaupadeks loetakse niisuguseid kaupu, mille nõudlus 
väheneb, kui tarbijate sissetulek suureneb. Inferioorseteks hüvisteks võivad olla näiteks 
odavamad vorsti- ja juustusordid, aga ka näiteks bussisõit - kui sissetulekud on madalamad, on 
nende hüviste nõudlus suurem, samas sissetulekute kasvades eelistatakse kallimaid vorsti- ja 
juustutooteid ning bussisõidule näiteks autotransporti.
Asenduskaubad on hüvised, mis suudavad teineteist asendada (näiteks õunad ja pirnid). 
Niisugusel juhul ühe hüvise hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust.
Täiendkaubad on niisugused hüvised, mida kasutatakse koos (näiteks autod ja bensiin). 
Niisuguste kaupade puhul ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise.
Just viimasele olukorrale vastab ka käesoleva ülesande püstitus. Вопрос  13 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver Выберите один ответ: jääb paigale nihkub vasakule nihkub paremale Sobib! ei kajasta kauba L hinna tõusu Отзыв Asenduskaubad on hüvised, mis suudavad teineteist asendada (näiteks õunad ja 
pirnid). Niisugusel juhul ühe hüvise hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust. Вопрос  14 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Mis alljärgnevast põhjustab kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule?


Выберите один ответ: Tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on inferioorne kaup Sobib! Inferioorsete kaupade puhul tõesti sissetuleku suurenedes nõudlus väheneb (normaalkaupadel 
suureneb). Tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on normaalkaup Rahvastiku kasv, mis suurendab kauba A tarbijate arvu Asenduskauba B hinna tõus Täiendkauba C hinna langus Отзыв Nõudluskõvera nihet vasakule saab põhjustada mõni tegur (v.a hind), mis toob kaasa nõutava 
koguse vähenemise.
Normaalkaupadeks loetakse niisuguseid kaupu, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb 
(enamus kaubad).
Inferioorseteks ehk väheväärtuslikeks kaupadeks loetakse niisuguseid kaupu, mille nõudlus 
väheneb, kui tarbijate sissetulek suureneb. Inferioorseteks hüvisteks võivad olla näiteks 
odavamad vorsti- ja juustusordid, aga ka näiteks bussisõit - kui sissetulekud on madalamad, on 
nende hüviste nõudlus suurem, samas sissetulekute kasvades eelistatakse kallimaid vorsti- ja 
juustutooteid ning bussisõidule näiteks autotransporti.
Siin küsimuses põhjustab kauba A nõudluskõvera nihet vasakule see, et tegemist 
on inferioorse kaubaga. Вопрос  15 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Tarbijate sissetuleku suurenemine toob kaasa Выберите один ответ: inferioorse kauba pakkumise kasvu inferioorse kauba nõudluse kasvu normaalkauba nõudluse vähenemise mitte ühtegi nimetatud muutust Sobib! normaalkauba pakkumise vähenemise Отзыв Tarbijate sissetulekute suurenemine toob kaasa normaalkaupade nõudluse suurenemise ning 
inferioorsete kaupade nõudluse kahanemise.
See, mis toimub pakkumise poole peal, ei sõltu esmajärjekorras tarbijate sissetulekute 
muutusest, samas kui ikka teatud tootegrupi järgi tarbijate huvi suureneb, siis on mõistlik, et ka 
pakkumine järgi tuleb ja ka vastupidi.


Вопрос  16 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Mis alljärgnevast ei pea jääma samaks, kui liikuda piki kauba nõudluskõverat: Выберите один ответ: antud kauba hind asenduskaupade hinnad täiendkaupade hinnad hinnaootused tarbijate sissetulek Отзыв Vastavalt ceteris paribus printsiibile liikudes mööda nõudluskõverat, on ainus suurus, millel me muutuda 
lubame - hind. Вопрос  17 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Vastavalt pakkumisseadusele Выберите один ответ: pakuvad tootjad kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral Sobib! on kauba pakkumiskõver negatiivse tõusuga pakuvad tootjad kaupa madalama hinna korral rohkem kui kõrgema hinna korral ostavad tarbijad kaupa kõrgema hinna korral vähem kui madalama hinna korral Отзыв Pakkumisseadus ütleb, et mida kõrgem on hüvise hind, seda suurem on pakutav kogus (ceteris paribus). Вопрос  18 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Mis alljärgnevast põhjustab nahktagide pakkumise vähenemist: Выберите один ответ: naha hinna tõus Sobib! mootorrataste arvu kasv tarbijate sissetuleku vähenemine nahktagide hinna tõus


tõmblukkude hinna langus Отзыв Eelkõige põhjustab siin pakkumise vähenemist (pakkumiskõvera nihe vasakule) tooraine hinna tõus. Вопрос  19 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Mis alljärgnevast ei pea samaks jääma, kui liikuda piki antud kauba pakkumiskõverat? Выберите один ответ: Hinnaootused Alternatiivkauba hind Kaupa tootvate firmade arv Kauba tootmistehnoloogia Antud kauba hind Отзыв Vastavalt ceteris paribus printsiibile liikudes mööda pakkumiskõverat, on ainus suurus, millel me 
muutuda lubame - hind. Вопрос  20 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Mis alljärgnevast on vale? Выберите один ответ: Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks, siis kauba tasakaaluhind
tõuseb Kui kauba pakkumine suureneb ja nõudlus väheneb, siis kauba tasakaaluhind 
langeb Kui kauba nõudlus väheneb ja pakkumine suureneb, siis kauba tasakaaluhind 
tõuseb Sobib. See väide ei ole korrektne (vt joonis 2), sest niisuguses olukorras tasakaaluhind langeb. Kui kauba nõudlus suureneb ja pakkumine väheneb, siis kauba tasakaaluhind 
tõuseb


Отзыв Вопрос  21 Выполнен
Баллов: 0,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса On antud järgmised andmed kauba A (nisu) kohta. Milline on kauba A tasakaaluhind? Kirjuta vastuseks ainult arv! Ответ: Отзыв Tasakaaluhind on niisugune hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed. Вопрос  22 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса On antud järgmised andmed kauba A (nisu) kohta. Kui turuhind oleks 4, siis... Выберите один ответ: tarbijad tahaksid nisu osta rohkem kui praegu pakutakse


oleks nisu kogus suurem kui pakutav kogus tekib nisu puudujääk pakkujad ei suudaks müüa kogu nisukogust Sobib. Kuna turuhind on kõrgemal tasemel kui tasakaaluhind, tekib turul ülejääk (kogu pakutavat kaubakogust ei ole tarbijad selle hinnataseme juures nõus ostma). Отзыв Kui turuhind on kõrgem tasakaaluhinnast, tekib surve hinna langetamiseks, sest muidu ei õnnestu pakkujatel kogu kaupa ära müüa. Вопрос  23 Выполнен
Баллов: 1,0 из 3,0 Отметить вопрос Текст вопроса Vt juuresolevat joonist ja tee õiged valikud! Ülejä
äk 
160 
ühikut
tekib 
siis, 
kui 
hind 
on Ответ 1 Puudu
jääk 
160 
ühikut
tekib 
siis, 
kui 
hind 
on Ответ 2 Tasak
aaluhi
nd ja 
-kogu
s on 
vastav
alt Ответ 3


Отзыв Turutasakaal on hinna 1,00 ja koguse 200 juures.
Ülejääk 160 ühikut on hinna 1,60 juures.
Puudujääk 160 ühikut on hinna 0,50 juures. Вопрос  1 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Выберите один ответ:
Верно
Неверно Отзыв Hinnaelastsus väljendab nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele.
Üheks nõudluse elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade hulk. Mida rohkem ja mida 
lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse hinnaelastsuse 
koefitsient. Teisisõnu - mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnantundlikum on tarbija, sest 
tal ei ole võimalik lülituda ümber asenduskaupade tarbimisele (kuna neid asenduskaupu ei ole). Вопрос  2 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne. Выберите один ответ:
Верно
Неверно Отзыв Võrdeline seos tähendab, et mõlemad tunnused muutuvad samasuunaliselt - kui ühe väärtus 
suureneb, siis ka teise väärtus suureneb ning vastupidi. Meie küsimuse kontekstis tähendaks see, 
et hinna tõustes peaks suurenema ka tootja kogutulu.
Niisugune seeos saab kehtida, kui koguse suhteline muutus (%) on väiksem kui hinna suhteline 
muutus (%). Seega on nende jagatise (ehk elastsuskoefitsiendi) absoluutväärtus väiksem ühest, 
mis vastab mitteelastsele nõudlusele (tarbija ei ole selle toote suhtes eriti hinnatundlik). 
Niisuguses olukorras tõepoolest hinna tõstmine suurendab ka tootja kogutulu, sest kuigi 
tarbimismaht ilmselt veidi väheneb, ei ole tarbimismahu suhteline vähenemine siiski nii suur, kui
oli hinna suhteline tõus. Вопрос  3 Выполнен Баллов: 2,0 из 2,0
Отметить вопрос Текст вопроса Tabelis on toodud kauba A nõutav kogus kuus, kauba hind ning pakutav kogus.


  (Vihje lahendamiseks: arvuta elastsuskoefitsiendi väärtus E ning langeta otsus allolevate väidete osas) Hinna
vahem
ikus 8-
7 
eurot 
on 
kauba 
nõudlu
s 
elastne Ответ 1 Hinna
vahem
ikus 6-
5 
eurot 
on 
kauba 
pakku
mine 
mitteel
astne Ответ 2 Отзыв Nõudluse hinnaelastsus hinnavahemikus 8-7 €:   Pakkumise hinnaelastsus hinnavahemikus 6-5 €: Mõlemal juhul on elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus ühest suurem, seega on mõlemal juhul tegemist vastavalt elastse nõudlusega ning elastse pakkumisega. Вопрос  4 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Nõudluse struktuuri muutus tähendab seda, et Выберите один или несколько ответов: on toimunud liikumine piki nõudluskõverat


nõudluskõver on nihkunud nõudluse elastsus on muutunud nõutav kogus muutub, kui hind muutub Отзыв Nõudluse struktuuri muutusena käsitletakse nõudluskõvera nihet, mis toob kaasa nõutava koguse 
muutumise seoses muutusega mõnes muus teguris peale hinna (näiteks tootmise kallinemine tooraine 
hinnatõusu, tööjõu kallinemise, mõne uue maksu kehtestamise vms tõttu). Вопрос  5 Выполнен
Баллов: 0,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2.5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa Выберите один или несколько ответов: nõutava koguse kasvu 25% võrra nõutava koguse kasvu 250% võrra nõutava koguse vähenemise 2,5% võrra nõutava koguse kasvu 2,5% võrra Отзыв Kui elastsuskoefitsient leiti koguse suhtelise muudu ning hinna suhtelise muudu jagatisena   siis sellest tulenevalt ning Kuna E>1, siis hinna langus toob kaasa nõutava koguse suhteliselt suurema kasvu, antud juhul siis hinna langus 10% toob kaasa nõutava koguse suurenemise 25%. Вопрос  6 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab Выберите один или несколько ответов: nõudluskõvera tõusu nõudluskõvera nihke ulatust, kui tarbijate sissetulek suureneb tarbijate reaktsiooni hinna muutustele


kõike nimetatut Отзыв Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate hinnatundlikkust ehk nende reaktsiooni hinna 
muutusele. Вопрос  7 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Kui kauba X hind alaneb 100 kroonilt 90-le ja selle tulemusena nõutav kogus kasvab 50-lt ühikult 60-le, on nõudlus järelikult Выберите один или несколько ответов: ühikelastne elastne mitteelastne vähenenud Отзыв Kuna elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus on suurem kui üks, siis järelikult on tegemist elastse nõudlusega (tarbija on hinnatundlik): Вопрос  8 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Oletame, et kaupade W, X, Y ja Z nõudluse hinnaelastsuse koefitsiendid on vastavaļt 1,43; 0,67; 1,11 ja
0,29. Kui nende kaupade hind alaneb 1% võrra, siis suureneb järgmiste kaupade tootjate kogutulu: Выберите один или несколько ответов: W ja Y Z ja W Y ja Z X ja Z Отзыв Tootja kogutulu võrdub hinna ja koguse korrutisega (R=pq). Kui hind langeb 1%, siis kogutulu 
saab suureneda juhul, kui hinna languse tulemusena kogus suureneb rohkem kui 1% - see aga 
viitab, et tegemist peab olema elastse nõudlusega.
Antud andmetest nähtub, et nõudlus on elastne kaupade W ja Y puhul (elastsuskoefitsiendid üle 
ühe). Вопрос  9 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Mis alljärgnevast ei ole õige, kui nõudlus on elastne:


Выберите один или несколько ответов: kogutulu väheneb, kui kauba hind tõuseb nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on väiksem kui 1 nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus tarbijad on hinna muutuste suhtes tundlikud Отзыв Ainsana ei kehti elastse nõudluse kohta väide, et elastsuskoefitsient on väiksem kui 1. Вопрос  10 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Kui firma müüb 4000 kaubaühikut hinnaga 10 €/tk ja 5000 ühikut hinnaga 8 €/tk, siis Выберите один или несколько ответов: nimetatud hinna langus toob kaasa firma kogutulu vähenemise on tegemist inferioorse kaubaga on tegemist täiendkaubaga nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0,8 nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on absoluutväärtusega 1,25 Sobib! Отзыв Вопрос  11 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda rohkem, mida Выберите один или несколько ответов: elastsem on pakkumine elastsem on nõudlus vähemelastsem on kauba nõudlus suurem on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient Отзыв Kui pakkumiskõver nihkub vasakule, siis nõudluse mittemuutumisel toob see endaga kaasa tasakaaluhinna suurenemise (vt joonist).
Kui nüüd tasakaaluhind suureneb, toob see sõltuvalt nõudluse elastsusest (ehk tulenevalt tarbijate hinnatundlikkusest) kaasa ka tarbitava koguse vähenemise. Kuna tarbimismahu muutumise põhjuseks ei 
olnud ainult hinna muutus vaid pigem pakkumise struktuuri muutus, toob see omakorda kaasa nõudluskõvera nihke vasakule, seejuures mida suurem on tarbijate hinnatundlikkus, seda suurem saab olema ka
nõudluskõvera nihe vasakule ehk siis seda madalamaks osutub uus tasakaaluhind.


Ja siis ka vastupidi - mida väiksem on tarbijate hinnatundlikkus (ehk mida vähemelastne on nõudlus), seda väiksem on nõudluskõvera nihe vasakule ning seda kõrgemal tasemel kujuneb uus   Вопрос  12 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Raudtee juhtkond leidis, et piletihindu tuleks 20% võrra tõsta, kuna raudtee tulud on vähenenud. 
Oponendid aga väitsid, et raudtee tulud vähenevad, kui piletihindu tõstetakse. Järelikult Выберите один или несколько ответов: raudtee juhtkond pidas nõudlust elastseks, oponendid aga mitteelastseks mõlemad pooled pidasid nõudlust mitteelastseks, kuigi erinevatel põhjustel raudtee juhtkond pidas nõudlust mitteelastseks, oponendid aga elastseks mõlemad pooled pidasid nõudlust elastseks, kuigi erinevatel põhjustel Отзыв Kuna raudte juhtkond leidis, et piletihinna kergitamine 20% võrra suurendab summaarseid 
tulusid, eeldasid nad, et piletimüügi langus hinnatõusu tõttu on väiksem kui 20%, seega 
elastsuskoefitsiendi väärtus (koguse muut % jagatud hinna muuduga %) oleks väiksem kui üks, 
mis vastab mitteelastsele nõudlusele.
Oponendid eeldasid, et pileti hinna tõstmisega  piletimüügi kogutulu väheneb, seega nemad 
tuginesid eeldusele, et piletihinna 20%-line tõus toob kaasa veel suurema languse 
tarbimismahus, seega vastav suhtarv oleks väärtusega üle ühe, mis vastab elastsele nõudlusele. Вопрос  13 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Kui firma leiab, et ta võib müüa 13 000 krooni väärtuses kaupa, kui selle ühikuhind on 5 krooni, ja 11 
000 krooni väärtuses, kui kauba hind on 6 krooni, siis Выберите один или несколько ответов:


on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient 0,77 on kauba nõudlus hinnavahemikus 6-5 krooni mitteelastne on kauba nõudlus hinnavahemikus 6-5 krooni elastne Jah, elastsuskoefitsiendi väärtus on -1,47. peab kauba nõudlus olema kasvanud Отзыв E=-1,47, seega nõudlus on elastne. Вопрос  14 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Kogutulu kasvab, kui Выберите один или несколько ответов: hind tõuseb ja nõudlus on mitteelastne hind langeb ja nõudlus on mitteelastne hind langeb ja pakkumine on elastne hind tõuseb ja nõudlus on elastne Отзыв Kogutulu (hind x kogus, R=pq) suureneb hinna suurendamisel juhul, kui tarbija ei ole hinnatundlik, ehk 
kui hinna suhtelisele kasvule (näiteks 10%)järgneb tarbimismahu suhteliselt väiksem (näiteks 5%) 
kahanemine - seega niisuguses olukorras oli mõtet hinda tõsta - kogutulu suurenes. Вопрос  15 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Hinna languse korral p1-lt p2-le (vt joonis) Выберите один или несколько ответов: nõudlus on mitteelastne nõudlus on elastne ei ole tarbijate reaktsioon eriti tugev nõudluse elastsus ei muutu Отзыв Hinna suhteliselt väikesele langussele järgneb joonise andmetel pea kahekordne tarbimismahu kasv, seega oli nõudlus


Вопрос  16 Выполнен
Баллов: 0,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Oletame, et bensiini nõudluse hinnaelastsuskoefitsient on 0,5. Mitu protsenti peaks bensiini hinda 
tõstma, et tarbija vähendaks bensiini tarbimist 1% võrra? Kirjuta vastuseks ainult arv! Ответ: Отзыв Kasutage vastuse leidmiseks elastsuskoefitsiendi põhivalemit! Вопрос  17 Выполнен Баллов: 2,0 из 2,0
Отметить вопрос Текст вопроса 1990. aasta augustis korraldasid Ida-Saksamaa taksojuhid streigi ja nõudsid kilomeetri hinna 
alandamist.
Missuguseks hindasid taksojuhid taksosõitude nõudluse hinnaelastsust? Ответ 1 Missugune võiks olla tänases Eestis taksosõidu nõudluse hinnaelastsus 
suuremates linnades? Ответ 2 Отзыв Mõelge läbi, mida hinna alandamine kaasa tooks ning siis jõuate ka vastuseni. Вопрос  18 Выполнен Баллов: 2,0 из 2,0
Отметить вопрос Текст вопроса Viimaste uurimuste kohaselt võib öelda, et sigarettide hinna 10%-line tõus toob endaga kaasa 
suitsetamise vähenemise teismeliste hulgas 14% ulatuses.
Missugune on sigarettide nõudluse hinnaelastsus teismeliste hulgas? Ответ 1 Missugune võiks olla staažikate suitsetajate sigarettide nõudluse 
hinnaelastsus? Ответ 2 Отзыв Vastuseni jõuudmiseks tuleb analüüsida hinna muutuse mõju tarbimise muutumisele ning seostada see 
nõudluse hinnaelastsuse mõistega. Вопрос  1 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Выберите один ответ:
Верно
Неверно Отзыв Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse
seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga.
Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid
kustutav klaas vett annab kindlasti suurema lisakasulikkuse, kui näiteks seitsmes klaas vett järjest. Igast täiendavast ühikust saadav kasulikkus (ehk siis seesama piirkasulikkus) on kahanev ja pärast 


küllastuspunkti muutub negatiivseks, nagu kujutatud ka alloleval joonisel. Joonisel kujutatud kõver väljendab kogukasulikkust ning roosad ristkülikud väljendavad täiendava ühiku tarbimisest saadud täiendavat kasulikkust (teisisõnu - piirkasulikkust), mis aga tarbimismahu 
suurenedes järjest kahaneb. Kui küllstuspunkt on ületatud, siis järggmiste ühikute piirkasulikkus muutub juba negatiivseks (tarbimine ei anna enam täiendavat kasulikkust) ning sel juhul hakkab ka 
kogukasulikkus kahanema - aga seda siis pärast küllastupunktini jõudmist.
Seega iga täiendava ühiku tarbimisel saadav täiendav kasulikkus (piirkasulikkus) kahaneb, kuid kogukasulikus (kuni küllastuspunktini) siiski kasvab. Вопрос  2 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema. Выберите один ответ:
Верно
Неверно Отзыв Kuna kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga järgmine täiendav tarbitud ühik toob 
endaga kaasa vähem kasulikkust, siis esitatud väite tõesuse korral ei saakski ratsionaalselt käituv
tarbija kunagi osta kahte ühikut korraga, sest teise ühiku puhul oleks lisanduv kasulikkus juba 
väiksem. Ratsionaalne on tarbida hüviseid kuni selle punktini, kus viimasest tarbitud hüvisest saadud 
kasulikkus võrdub selle hüvise hinnaga. Вопрос  3 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute 
piirkasulikkused võrdsed. Выберите один ответ:
Верно
Неверно Отзыв Tarbija saadud kogukasulikkus on suurim juhul, kui olemasolevate hindade juures tehakse selline 
kaubavalik, kus tarbija saadud piirkasulikkuse ja hinna suhe (ehk piirkasulikkus rahaühiku kohta) on iga 
hüvise puhul sama. Вопрос  4 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос


Текст вопроса Kogukasulikkuse all mõistetakse Выберите один или несколько ответов: viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuste summat esimese tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist Отзыв Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Вопрос  5 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Piirkasulikkuse all mõistetakse Выберите один или несколько ответов: muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutusega, kui tarbija 
tarbib täiendava kaubaühiku tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist Отзыв Piirkasulikkus on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus. Вопрос  6 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna Выберите один или несколько ответов: piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab Jah! tarbitud ühikute arvu kasvades muutub kogukasulikkus väiksemaks kui 
piirkasulikkus kauba hind tõuseb, kui tarbitud ühikute arv kasvab kõik variandid on õiged Отзыв Põhjus on kahaneva piirkasulikkuse seaduses. Вопрос  7 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос


Текст вопроса Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt Выберите один или несколько ответов: on tootmismahu suurendamiseks vaja üha suuremaid ressursikoguseid tarbija täiendav rahulolu igast järgmisest tarbitud ühikust väiksem Jah. tuleb selleks, et tootjad kaupa rohkem pakuksid, kauba hinda alandada on kogukasulikkus maksimaalne, kui tarbija rahulolu iga tarbitud ühiku puhul on 
ühesugune Отзыв Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt toob iga täiendav tarbitud ühik vähem kasulikkust. Вопрос  8 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellises koguses, et nende kaupade viimase ühiku piirkasulikkus on 
vastavalt 60 ja 30 kasulikkuse ühikut. Ühiku hinnad on vastavalt 0,60 kr ja 0,40 kr. Järelikult Выберите один или несколько ответов: peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses kaubad A ja B on asenduskaubad Отзыв Tarbija peaks kulutama rohkem raha kaubale A, sest piirkasulikkus krooni kohta on selle kauba puhul 
suurem (vastavalt A: 60/0,6=100 ning B: 30/0,4=75). Ühe rahaühiku kohta saab ta rohkem kasulikkust 
kauba A puhul. Вопрос  9 Выполнен
Баллов: 0,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Tarbija, kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui Выберите один или несколько ответов: iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu mõlema toote hinnad on võrdsed ühe kauba piirkasulikkus jagatud tema hinnaga on võrdne teise kauba 
piirkasulikkuse ja hinna suhtega mõlema toote piirkasulikkused on võrdsed Отзыв Tarbija saadud kogukasulikkus on suurim juhul, kui olemasolevate hindade juures tehakse selline 
kaubavalik, kus tarbija saadud piirkasulikkuse ja hinna suhe on iga hüvise puhul sama.


Вопрос  10 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Kauba A hinna tõus Выберите один или несколько ответов: paneb kogukasulikkust maksimeeriva tarbija ostma kaupa A rohkem suurendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust ei mõjuta kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust Отзыв Hinna tõsutes muutub piirkasulikkuse ja hinna suhtarv (ehk piirkasulikkus krooni kohta) väiksemaks. Вопрос  11 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida Выберите один или несколько ответов: piirkasulikkust kogukasulikkust kõike nimetatut erinevust kogu- ja piirkasulikkuse vahel Отзыв ... kogukasulikkust. Вопрос  12 Выполнен
Баллов: 0,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса On teada kaupade A, B ja C erinevatee koguste piirkasulikkused. Kaupade A, B ja C ühiku hinnad on vastavalt 2 kr, 3 kr ja 1 kr. Tarbijal on 26 krooni. Kogukasulikkuse maksimeerimiseks 
ostab ta Выберите один или несколько ответов: 2 ühikut kaupa A, 6 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C


kõiki kaupu 3 ühikut 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C Отзыв Vihje: leidke iga toote korral piirkasulikkused krooni kohta, kogukasulikkust maksimeeriva tarbimiskomplekti puhul on iga hüvise puhul piirkasulikkused krooni kohta võrdsed. Вопрос  13 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba hinna langus kaasa uue eelarvejoone lõikumise esialgse eelarvejoonega. Выберите один ответ:
Верно
Неверно Отзыв Väide on õige, sarnast olukorda kirjeldab allolev joonis. Kui näiteks kauba N hind suureneb, siis saab tarbija osta seda nüüd sama rahasumma eest väiksemas koguses (eelarve joon nihkub vastava
skaalal punktist d punkti b).  Вопрос  14 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist samaväärsuskõver asub, seda suuremat tarbija 
kogurahulolu see väljendab. Выберите один ответ:
Верно
Неверно Отзыв Mida kaugemal nullpunktist samasuskõver asub, seda suuremat kasulikkust see kõver väljendab. Вопрос  15 Выполнен
Баллов: 0,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat allapoole, siis tarbija kogukasulikkus väheneb. Выберите один ответ:
Верно
Неверно Отзыв Samasuskõver (või samakasulikkuse kõver) väljendab samasugust kasulikkust andvaid 
tarbimiskombinatsioone, seega liikudes mööda samasuskõverat saadav kasulikkus ei muutu. Вопрос  16 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0


Отметить вопрос Текст вопроса Mida madalam on tarbija sissetulek, seda kaugemal asub tema eelarvejoon koordinaatide 
alguspunktist. Выберите один ответ:
Верно
Неверно Отзыв Mida madalam on tarbija sissetulek, seda lähemal asub tema eelarvejoon koordinaatide alguspunktile. Вопрос  17 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Kui tarbija sissetulek on 20 kr ning tarbimist kirjeldab juurersolev eelarvejoon, siis Выберите один или несколько ответов: tarbija saab mõlemat kaupa tarbida 5 ühikut kauba A hind on 2 kr ja B hind 4 kr kauba A hind on 4 kr ja B hind 2 kr pole kaupade A ja B hindu võimalik kindlaks teha Отзыв Kui tarbija ostaks ainult hüvist A, siis ta saaks oma 20 kr eest seda 10 tk, seega hüvise A hind on 20/10=2 kr ning vastavalt kui tarbija ostaks ainult hüvist B, saaks ta seda 5 ühikut, seega hüvise B hind on 20/5= Вопрос  18 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Kui sissetulek jääb samaks, siis kaupade A ja B hinna langus (vt joonis) Выберите один или несколько ответов: nihutab eelarvejoont sissepoole, kuid tema lõikepunkt vertikaalteljega jääb 
samaks nihutab eelarvejoont vasakule


nihutab eelarvejoont paremale ei mõjuta eelarvejoone paiknemist Отзыв Kui mõlema toote hinnad langevad, saab sama rahasumma eest osta mõlemat toodet suuremas koguses, seega reaalpalk kasvab ning eelarvejoon nihkub paremale. Вопрос  19 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Eelarvejoone nihkumise asendist cd asendisse ab toob kaasa Выберите один или несколько ответов: kaupade M ja N hinna langus kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus rahalise sissetuleku suurenemine rahalise sissetuleku vähenemine Отзыв Eelarvejoone nihet vasakule põhjustab reaalpalga vähenemine kas siis seoses sissetuleku langemise või hindade kallinemisega. Вопрос  20 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Eelarvejoone nihkumise asendist ab asendisse cd toob kaasa Выберите один или несколько ответов: kaupade M ja N hinna langus rahalise sissetuleku suurenemine kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus rahalise sissetuleku vähenemine


Отзыв Kirjeldatud nihke toob kaasa kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus. Вопрос  21 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Kui eelarvejoon nihkub asendist ab asendisse ac, siis Выберите один или несколько ответов: tarbija ostab mõlemat kaupa vähem tarbija kogukasulikkus kasvab tarbija ostab rohkem kaupa J ja vähem kaupa K tarbija ostab mõlemat kaupa rohkem Отзыв Kirjeldatud tingimustel on tarbijal kasulikum osta rohkem kaupa J ja vähem kaupa K. Вопрос  1 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, kui tootmistegureid 
poleks kasutatud kauba X valmistamiseks. Выберите один ответ:
Верно
Неверно Отзыв Kuna alternatiivkuluna käsitletakse parima alternatiivi kasutamata jätmise tõttu saamatajäänud tulu, 
tuleb antud väide lugda õigeks. Вопрос  2 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Kui piirprodukt (=piirtootlikkus) on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt. Выберите один ответ:
Верно
Неверно


Отзыв Piirprodukt (piirtootlikkus) väljendab toodangumahu muutust, kui tootmissisend (näiteks töö) 
muutub ühe ühiku võrra.
Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava sisendi lisamine vähendaks kogutoodangut. Kuigi 
piirprodukt võib olla negatiivne, ei pea seda kohe olema koguprodukt. Вопрос  3 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga. Выберите один ответ:
Верно
Неверно Отзыв Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava tootmissisendi lisandumisel kogutoodang väheneb, seega
kogutoodangu kõver langeb. Viimast väljendab ka vastava kõvera negatiivne tõus antud punktis. Вопрос  4 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. Выберите один ответ:
Верно
Неверно Отзыв Kui tootmismaht on null, siis tõepoolest on ka muutuvkulu null. Вопрос  5 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Mis alljärgnevast on püsikulud: Выберите один или несколько ответов: kulutused toormaterjali ostmiseks maamaks tootmistööliste palk kommunaalkulud tootmisseadmete rent Отзыв Püsikuludeks loetakse kulud, mis ei sõltu otseselt toodangu mahust (hoonete ja seadmete rent, 
bürootöötajate palgad jms). Вопрос  6 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Mis alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi?


Выберите один ответ: sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud töötajate arvu Отзыв Lühiperioodiga ei ole tavaliselt võimalik teha suurt töömahtu ja kapitaalmahutusi nõudvaid tegevusi, 
näiteks ehitada juurde uut tootmishoonet. Вопрос  7 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Mis alljärgnevast leiab aset lühiperioodil? Выберите один ответ: kommivabrik "Kalev" ehitab Pärnusse uue tsehhi talude arv Eestis kasvab kolme protsendi võrra kohalik kohvik palkab kaks uut kondiitrit harusse tuleb juurde kuus uut firmat Отзыв Toodud loetelust on kõige tõenäolisemalt võimalik lühiperioodil palgata juurde uusi töötajaid, muud 
sündmused nõuavad pikemaajalist tegevust. Вопрос  8 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 euro võrra (ceteris paribus), siis Выберите один или несколько ответов: suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu Отзыв Kui püsikulud suurenevad, siis kasvab ka keskmine püsikulu, samuti keskmine kogukulu.
Keskmine muutuvkulu jääb samaks, suureneb ju püsikulu.
Piirkulu suureneb, sest sisaldab endas nii püsi- kui muutuvkulu komponenti. Вопрос  9 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос


Текст вопроса Kui ettevõte toodab 10 ühikut ning tema keskmine muutuvkulu AVC=22, keskmine püsikulu AFC=5 ja 
piirkulu MC=30, siis Выберите один ответ: kogukulu TC=30 kogukulu TC=270 keskmine kogukulu ATC=35 keskmine kogukulu ATC=57 Отзыв Keskmine kulu ühiku (ATC) kohta on leitav seosega ATC=AFC+AVC. Kogukulu (TC) 
leidmiseks tuleb keskmine kulu ühiku kohta korrutada ka ühikute arvuga.
Antud juhul seega TC = 10 * (22 + 5) = 270. Вопрос  10 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Kui suured on firma muutuvkulud 5 ühiku tootmisel? Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)! Ответ: Отзыв Kogukulud TC koosnevad püsikuludest (FC) ja muutuvkuludest (VC). TC=FC+VC
Kui tootmismaht on null, siis need kulud, mis selle tootmismahu juures eksisteerivad, on püsikulud (ei sõltu tootmismahust). Seega antud juhul on püsikulud 24 ühikut.
Tootmismahu q=5 juures on kogukulud TC=61, seega muutuvkulud VC=TC-FC=61-24=37. Вопрос  11 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Kui suur on keskmine kogukulu 3 ühiku tootmisel? Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)! Ответ: Отзыв Keskmine kogukulu ATC=TC/q=48/3=16. Вопрос  12 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Kui suur on keskmine püsikulu 3 ühiku tootmisel?


Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)! Ответ: Отзыв Kuna püsikulu ei sõltu tootmismahust, siis see on iga tootmismahu juures 24.
Keskmine püsikulu AFC=FC/q=24/3=8. Вопрос  13 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Kui suur on kuuenda ühiku tootmise piirkulu? Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)! Ответ: Отзыв MC= ΔTC/Δq=(69-61)/(6-5)=8. Вопрос  14 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike muutuvressursside 
hulka, siis põhjustab see Выберите один или несколько ответов: piirkulu (MC) kõvera allapoole nihkumise keskmise kogukulu (ATC) kõvera allapoole nihkumise keskmise muutuvkulu (AVC) kõvera allapoole nihkumise Отзыв Kuna muutuvkulud vähenevad, siis väheneb nii keskmine muutuvkulu kui ka keskmine kogukulu, samuti 
piirkulu. Вопрос  15 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Firma toodab lühiperioodil 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu on 2 ja keskmine püsikulu 0,50 
ühiku kohta. Firma kogukulu on: Выберите один ответ: 1100 750 1250


2,50 Отзыв TC=q(AVC+AFC)=500*(2+0,5)=1250. Вопрос  1 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Täieliku konkurentsiga turul tegutseva ettevõtte kohta on teada, et tema toodangu maht on 5000 ühikut, tooteühiku hind on 1 €, firma püsikulud on 2000 €, muutuvkulud 2500 € ning piirkulu 1,25 €. Mida nende 
andmete alusel saate ettevõttele soovitada: Выберите один ответ: suurendada tootmist jätkata sama tootmismahuga vähendada tootmist Jah, sest MC>p. Отзыв Kui täiendava ühiku tootmisel kaasnevad kulud on suuremad kui toote müügihind, siis ei ole niisugune tootmine jätkusuutlik. Вопрос  2 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Kui täielikult konkureeriva tootmisharu firmad saavad märkimisväärset kahju, siis haru toodang 
tõenäoliselt Выберите один ответ: väheneb, hind tõuseb ja kahjum kaob väheneb, hind langeb ja kahjum suureneb suureneb, hind langeb ja kahjum kaob suureneb, hind tõuseb ja kahjum kaob Отзыв Osad ettevõtted ei suuda seda kahjumit kanda ning lahkuvad harust, mistõttu haru toodangumaht tõesti 
väheneb, järgneb juba nõudmise-pakkumise koosmõju ja sellest tulenev. Вопрос  3 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Missugune tingimus ei pea olema täidetud, et firma saaks kasutada hinnadiskrimineerimist: Выберите один или несколько ответов: müüjal peab olema teatavmonopolivõim ostjal ei tohi olla võimalust kaupa edasi müüa


müüja peab suutma turgu segmenteerida tegu peab olema teenusega Jah, see nõue ei pea olema täidetud! Вопрос  4 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Hinnadiskrimineerimise all mõistetakse seda, et Выберите один или несколько ответов: antud kaupa müüakse erineva hinnaga erinevates kohtades kauba hind peab olema kõrgem kui keskmine kulu tooteühiku kohta antud kaupa müüakse erineva hinnaga, kusjuures erinevus ei tulene erinevatest 
tootmiskuludest selleks on vahe, mille võrra monopoli toodangu hind on kõrgem sama kauba 
hinnast, kui seda toodetaks täieliku konkurentsi tingimustes Отзыв Hinnadiskrimineerimisega on tegu, kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat 
hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües 
erinevat ühiku hinda. Võimalus hinda diskrimineerida sõltub kahest tingimusest:   Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis, kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi 
müüa.   Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega 
tarbijate gruppide vahel. Вопрос  5 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Täieliku hinnadiskrimineerimise korral nõuab monopol igalt ostjalt Выберите один или несколько ответов: erinevat hinda selleks, et kompenseerida erinevusi kauba omadustes seda hinda, mis võrdub piirkuluga üht ja sama hinda, kui ühiku tootmiskulud on konstantsed seda maksimaalset hinda, mida iga ostja on valmis maksma


Отзыв Täieliku hinnadiskrimineerimise korral püüab monopol oma kasumit maksimeerida iga ostja arvel, 
müües kaupa näiteks oksjoni korras. Вопрос  6 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Monopolistlik konkurents tähendab Выберите один или несколько ответов: väikest arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut suurt arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangut väikest arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangut suurt arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut Отзыв Monopolistliku konkurentsi üheks tunnuseks on toote järgi eristumine, kusjuures pakkumisepoolseid 
turuosalisi on palju. Вопрос  7 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Monopolistlikule konkurentsile ei ole iseloomulik Выберите один или несколько ответов: tootmine minimaalse keskmise kogukuluga pikal perioodil suhteliselt suur arv firmasid diferentseeritud toodang hinnaväline konkurents
Вопрос  8 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Teatavasti sisaldab monopolistlik konkurents nii täieliku konkurentsi kui monopoli tunnusjooni. Mis 
alljärgnevast on õige? Выберите один или несколько ответов: täieliku konkurentsi elemendid tulenevad suhteliselt suurest ettevõtete arvust 
turul ja monopoli elemendid tulenevad sellest, et firmad on hinnakujundajad täieliku konkurentsi elemendid tulenevad täiesti mitteelastsest nõudlusest ja 
monopoli elemendid toodangu reklaamimisest täieliku konkurentsi elemendid tulenevad toodangu diferentseeritusest ja 
monopoli elemendid kõrgetest sisenemisbarjääridest täieliku konkurentsi elemendid tulenevad täiesti elastsest nõudlusest ja 


monopoli elemendid tulenevad madalatest sisenemisbarjääridest
Вопрос  9 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Oligopoolset haru iseloomustab Выберите один или несколько ответов: väike arv domineerivaid firmasid ja märkimisväärsed sisenemisbarjäärid suur arv firmasid ja nõrgad sisenemisbarjäärid ükski pole õige väike arv domineerivaid firmasid ja sisenemisbarjääride puudumine
Вопрос  10 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Firmade vastastikuse sõltuvuse all mõeldakse seda, et Выберите один или несколько ответов: iga oligopol peab arvestama oma konkurentide reaktsiooni oma hinnapoliitikale iga oligopol toodab oma konkurentidega identset kaupa oligopoli toodangu nõudlus on täiesti elastne iga oligopol toodab oma konkurentide toodangule sarnast, aga mitte identset 
toodangut
Вопрос  11 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Sisenemisbarjäärideks oligopoolsesse harru on Выберите один или несколько ответов: mastaabisääst patendid oluliste ressursside ainuomandus litsentsid
Вопрос  12 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Kui harus on saavutatud märkimisväärset mastaabisäästu, siis Выберите один или несколько ответов: mastaabisääst võib olla sisenemisbarjääriks


firma, mis on küllalt suur, võib oma toodangule kehtestada madalama hinna kui 
väike firma firma, mis on küllalt suur, võib toota madalama ühikukuluga kui väike firma
Вопрос  13 Выполнен
Баллов: 1,0 из 1,0 Отметить вопрос Текст вопроса Oletame, et harus eksisteerib ainult kolm ettevõtet, mis sõlmivad kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt 
igaüks kohustub oma toodangule kehtestama ühesuguse hinna ja turustama oma toodangut ainult 
lepinguga määratud piirkonnas. Seda võib nimetada Выберите один или несколько ответов: kartelliks juhtpositsiooniks hinnamuutustes kulupõhiseks hinnakalkulatsiooniks hinnavõtjaks
Вопрос  14 Выполнен Баллов: 1,0 из 1,0
Отметить вопрос Текст вопроса Oletame, et kolm autotootjat saadavad igal sügisel turule uued mudelid. Kui üks neist kehtestab hinna
igale oma mudelile, mis on aluseks teiste tootjate uute mudelite hinna kujundamisel, siis on selle 
esimese tootja näol tegemist Выберите один или несколько ответов: hinnaliidriga kulupõhise hinnakalkulatsiooniga kartelliga kaudse hinnakujundusega 1. Kaudsed maksud om oma olemuselt regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed  maksavad oma sissetukekust suhteliselt suurema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema 
sissetulekuga inimestega. T 2. Kaudsed maksud on oma olemuselt regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed  maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema 
sissetulekuga inimestega. V 3. Pakkumise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, seda suurem on pakutav kogus. T
4. Piirmaksumäära tõstmine Laffer’i kõvera langevas osas suurendab valitsuse maksutulusid. V
5. Regressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga inimesed maksudeks  suhteliselt surema osa oma sissetulekutest võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. T


6. Valitsussektori peamiseks tuluallikaks on riigivara müük. V
7. Mida suurem on konkurents, seda efektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. T
8. Lõbustusmaks ja hasartmängumaks on riiklikud maksud. V
9. Piirmaksumääära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer’i kõver. T
10. Kõik riiklikud ja kohalikud maksud kehtestatakse Eestis vabariigi Valitsuse otsuse alusel. V
11. Ratsionaalne on olla ignorantne, kui informatsioon maksab rohkem kui ta väärt on. T
12. Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: sotsiaalmaks, käibemaks,  aktsiisid. V 13. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate reaktsiooni hinna muutustele. T
14. Avalikul sektoril on neli põhilist rolli: tagada sissetulekute õiglane jaotus, pakkuda avalikke ja  välismõjudega kaupu, tagada majanduslik stabiilsus ning pakkuda mitmesuguseid 
kindustustooteid. T 15. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute  piirkasulikkused võrdsed. T 16. Valitsusektor koosneb keskvalitsusest ja kohalikest omavalitsustest. T
17. Ceteris paribus tähendab – muude tingimuste samaks jäädes. T
18. Erasektor toodab ühishüviseid piisavalt, sest nende tootmine on kasulik. V
19. Pakkumise üldise seaduse kohasel eksisteerib vastassuunaline sõltuvus hüvise hinna ja nõutava  koguse vahel. V 20. Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi, kus lisaks turumajanduse elementidele toimub ka tugev valitsussektor. T 21. Eesti 2013. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 7,7 miljardit eurot. T
22. Hinnaelastsus leitakse seosega: koguse suhteline muutus / hinna suhteline muutus. T
23. A. Lafferi arvates ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär samaaegselt  optimaalseks maksumääraks. T 24. Ühishüvised on alati toodetud avaliku sektori poolt. V
25. Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli tõusufaasis ning ülejäägiga majanduse  languse faasis. V 26. Pareto-efektiivsed on kõik punktid võimaliku tootmise piirist ülevalpool. V
27. Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli langusfasis ning ülejäägiga majanduse  tõusufaasis. T 28. Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsüklist lahtisaamine. V
29. Erahüvisteks loetakse kaupu ja teenuseid, mida jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta ning  mida tarbitakse kollektiivselt. V 30. Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: tulumaks, maamaks,  raskeveokimaks. V 31. Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. V 32. Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsent on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob  kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. 33. Primaarkauba nõudlusin hinna madalamas sektoris ülielastne. V
34. Ressursside piiratuse kontseptsioon tähendab seda, et kõik majandussubjektid ei saa alati  pangast laenu. T 35. Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. V 36. Ühiskonna poolt saadud kogukasulikkus võrdub ühiskondliku kasulikkuse ja erakasulikkuste  summaga. T 37. Pareto-efektiivsed on kõik punktid võimaliku tootmise piiri peal. T
38. Mitmete ühishüviste puhul (sisejulgeolek, riigikaitse jms) puudub traditsiooniline turg, seepärast  ei saa hinda määrata. T


39. Ühiskondliku kogukasulikkuse saame, kui lahutame ühiskondlikust kasulikkusest maha  erakasulikkuse. V 40. Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus  nihutab pakkumiskõvera vasakule. T 41. Kaudsed maksud on oma olemuselt progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga, inimesed  maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema 
sissetulekug inimestega. V 42. Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid täishõives. T
43. Kaudsete maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. T
44. Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seost väljendab Kuznetsi hüpotees. V
45. Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja maksud omandilt,  kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse sissetulekule, otsesed aga käibele või hindadele. V 46. Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid täishõives. T
47. Kuznets’i hüpoteesi kohaselt tähendab turumajandus automaatselt ebavõrdsuse jätkuvat kasvu.  T 48. Punktides, mis on võimaliku tootmise piirist allpool, on tootlikud ressursid hõivatud 100%. V
49. Kohaliku maksu kehtestab seaduse alusel valla- või linnavalitsuse oma halsudterritooriumil  vastava määrusega. T 50. Otseste maksudega maksustatakse eelkõige tulu teenimist. T
51. Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sisetulekuga isikud  proportsionaalselt vähem kui suure sissetulekuga isikud, progressiivse maksusüsteemi puhul on 
vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär kõigile ühesugune. V 52. Avalikul sektori põhilised rollid on: kootada riigieelarvet, ehitada teid, maksta sotsiaaltoetusi  ning taastada kinnisvaraarendus. V 53. Valitsussektor koosneb Riigikogust ja Vabariigi Valitsusest. V
54. Kui kauba nõudlus väheneb ja pakkumine suureneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb. V
55. Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna kõrgemas sektoris. T
56. Ühishüvis on oma olemuselt konkureeriv, see tähendab ei kui see kaup on turule pakutud, siis iga edasise tarbija lisandumine suurendab kulutusi ressurssidele. T 57. Kogutulu kasvab, kui hind langeb ja nõudlus on mitteelastne. V
58. Hasartmängumaks ja lõbustusmaks on kohalikud maksud. V
59. Ostuvõime pariteet tähendab, et erinevatel turgudel on samadel kaupadel sama hind  (väljendatuna erinevatest valuutades). T 60. Potentsiaalses tootmismahus on tootlikus ressursid hõivatud vähem kui 100%. V
61. Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse  ebaefektiivselt. V 62. Regressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga inimesed maksudeks  suhteliselt väiksema osa oma sissetulekutest võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. V

Document Outline

• Seminaritöö-1 - ajapiirang 90 minutit
• Katse 1 ülevaade
  • Отзыв
  • Вопрос 2
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 3
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 4
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 5
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 6
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 7
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 8
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 9
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 10
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 11
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 12
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 13
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 14
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 15
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 16
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 17
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 18
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 19
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 20
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 21
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 22
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 23
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 24
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 25
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 2
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 3
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 4
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 5
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 6
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 7
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 8
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 9
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 10
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 11
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 12
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 13
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 14
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 15
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 16
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 17
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 18
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 19
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 20
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 21
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 22
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 23
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 1
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 2
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 3
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 4
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 5
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 6
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 7
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 8
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 9
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 10
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 11
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 12
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 13
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 14
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 15
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 16
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 17
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 18
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 1
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 2
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 3
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 4
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 5
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 6
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 7
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 8
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 9
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 10
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 11
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 12
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 13
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 14
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 15
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 16
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 17
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 18
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 19
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 20
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 21
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 1
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 2
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 3
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 4
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 5
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 6
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 7
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 8
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 9
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 10
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 11
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 12
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 13
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 14
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 15
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 1
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 2
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 3
    • Текст вопроса
  • Вопрос 4
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 5
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 6
    • Текст вопроса
    • Отзыв
  • Вопрос 7
    • Текст вопроса
  • Вопрос 8
    • Текст вопроса
  • Вопрос 9
    • Текст вопроса
  • Вопрос 10
    • Текст вопроса
  • Вопрос 11
    • Текст вопроса
  • Вопрос 12
    • Текст вопроса
  • Вопрос 13
    • Текст вопроса
  • Вопрос 14
    • Текст вопроса