Test 02 - Nõudmine ja pakkumine (1)

BCU3610 Mikroökonoomika
( kaugõpe )
Alustatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 20:50
Olek Valmis
Lõpetatud  esmaspäev, 12. oktoober 2015, 22:03
Aega kulus 1 tund 12 minutit
Punktid 24,0/25,0
Hinne 9,6, maksimaalne: 10,0 (96%)
Küsimus 1
Turu  ülejääk  „ surub “ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla.
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Tõene
Väär
Jah!
Turu ülejääk tähendab seda, et kaupa on rohkem kui seda ostetakse ­ pakkumine
ületab nõudlust. Kuna kogu kaupa ei osteta ära, siis selleks, et pakkujatele kaup kätte
ei  jääks , lasevad nad hinda madalamaks, lootuses, et siis kaup ära ostetakse.
Kui turul valitseb aga puudujääk, tähendab see seda, et osta soovitavad
kaubakoguused on suuremad kui hetkel tootjad turule pakuvad ­ tekibki puudujääk.
See aga põhjustab hinna tõusu, sest kuna kaupa kõigile ei jätku, on tootjatel sama
kauba eest võimalus küsida kõrgemat hinda ning osta saavad need, kes on valmis seda
kõrgemat hinda ka maksma.
Seega kokkuvõttes ­ ülejääk põhjustab hinna langust (näiteks salatid ja soe toit
supermarketites päeva lõpus viimasel tunnil­paaril enne sulgemist) ning puudujääk
hinna tõusu (näiteks kuivad küttepuud külmal talvel).
Küsimus 2
Miinimumhinna  kehtestamine põhjustab turul puudujäägi.
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Tõene
Väär
Jah.
Kui me räägime miinimumhinna kehtestamisest turul, siis  miinimumhind  tähendab, et
hüvist ei tohi pakkuda odavamalt kui etteantud hind. Edasi peaks arutlema, missugusel
tasemel on mõtet hinda reguleerida miinimumhinna kehtestamise näol ­ kas see
miinimumhind peaks olema kõrgemal tasemel kui on  tasakaaluhind  või hoopis
madalamal tasemel?
Kui võtta korterituru näide, siis seal on sundüürnike osas aastaid kehtinud
maksimumhind , mida ruutmeetri eest tohib küsida. Ja see maksimumhind on seatud
tasakaaluhinnast madalamale  tasemele  (tasakaaluhinnast kõrgemale pole ju
maksimumhinda mõtet seada, sest tasakaal kujuneb niikuinii madalamal tasemel).
Seega miinimumhinna osas on lugu vastupidine ­ seda oleks justkui mõtet kehtestada
tasakaluhinnast kõrgemale tasemele (ehk et ei tohi müüa odavamalt kui ...). Kui
miinimumhind oleks seatud tasakaaluhinnast allapoole, siis poleks selle seadmisel
mõtet, sest tehingud toimuksid niikuinii kõrgemal hinnatasemel.
Mida aga toob siis kaasa miinimumhinna kehtestamine tasakaaluhinnast kõrgemal
tasemel (joonisel hind h )? Toodet ei tohi nüüd müüa odavamalt kui seatud hinnatase.
1
Kuna tasakaauhind on madalamal tasemel, siis selle kõrgemal tasemel kehtestatud
miinimumhinnaga ei ole piisavalt ostuhuvilisi, seega toob niisuguse
miinimumhinna kehtestamine kaasa ülejäägi.
Küsimus 3
Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba
Valmis
tasakaalukogus  suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida.
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Tõene
Väär
Jah. Vt põhjalikumat selgitust allpool.
Kui nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad (nii nõudmise kui ka pakkumise
kõverad nihkuvad paremale), siis tõepoolest uus tasakaalupunkt nihkub koguse teljelt
vaadatuna samuti paremale ehk  teisisõnu  tasakaalukogus suureneb.
Mis juhtub aga tasakaaluhinnaga, see sõltub,  kumb  ­ kas nõudlus või pakkumine ­
suurenes rohkem. Kui nõudlus suurenes rohkem (vasakpoolne joonis;
nõudluskõvera  nihe  oli suurem), siis tasakaaluhind suureneb, kui aga rohkem
suurenes pakkumine (parempoolne joonis; pakkumiskõvera nihe oli suurem), siis
tasakaaluhind hoopis langeb.
Kuna ülesande tingimustest ei ole meil nõudluse ja pakkumise muutumise kohta
rohkem infot teada, siis tõepoolest tasakaaluhinna muutust praegusel juhul
prognoosida ei saa.
 
Küsimus 4
Vastavalt nõudlusseadusele
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
on kauba hind seda madalam, mida rohkem on turul ostjaid
ostavad tarbijad teatud kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui
madalama hinna korral
on kauba hind ja nõutav kogus võrdeliselt seotud
on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud
Jah!
Nõudlusseadus  ütleb, et mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus
( ceteris  paribus). Seega on tegemist tõepoolest pöördvõrdelise seosega hinna ja
koguse vahel.
Küsimus 5
Nõudluskõver  kajastab seost/suhet kauba
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
nõutava koguse ja tarbijate sissetulekute vahel
nõutava koguse ja tarbija eelistuste vahel
hinna ja nõutava koguse vahel
hinna ja tootmiskulude vahel
Nõudluskõver väljendab seost hüvise hinna ja nõutava koguse vahel.
Küsimus 6
Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see,
Valmis
et
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
hinna langus nihutab pakkumiskõvera vasakule
hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis
võimaldab neil rohkem osta
Jah!
hinna langus nihutab nõudluskõvera paremale
hinna langus nihutab nõudluskõvera vasakule
Üheks põhjuseks, miks hinna langemise korral nõutav kogus kasvab, on tarbijate
reaalsissetuleku kasv ­ sama raha eest on nüüd võimalik osta suurem kogus.
Küsimus 7
Olgu meil ainult kaks kaupa –  õunad  ja apelsinid. Mis juhtub, kui mõlema
Valmis
kauba hind kasvab 15% võrra?
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Tarbija asendab õunad apelsinidega
Asendusefekti ei ole, sest mõlema kauba suhteline hind jääb samaks
Mõlema kauba nõudlus suureneb
Tarbija asendab apelsinid õuntega
Kuna mõlema toote hind muutus  proportsionaalselt  sama palju, siis tegelikult
asendusefekti ei teki, sest mõlema kauba suhteline hind jääb samaks.
Asendusefektiga on tegemist siis, kui hüvis muutub teiste sarnaste hüvistega
võrreldes suhteliselt odavamaks ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem
ja teisi hüviseid vähem, s.t hüvisega, mis muutus odavamaks, hakatakse asendama
teisi, kallimaid hüviseid.
Küsimus 8
Üliõpilane Kalle tangib tavaliselt autole kütust 25 liitrit nädalas. Nüüd sai ta
Valmis
teada, et järgmisel nädalal tõuseb kütuse hind 10% võrra. Järelikult Kalle
nõudlus kütuse järele sel nädalal
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
väheneb, sest hind on järgmisel nädalal kõrgem
ei muutu, sest hinna tõustes muutub üksnes kütuse nõutav kogus
suureneb, sest hind on järgmisel nädalal madalam
suureneb, sest hind on järgmisel nädalal suurem
väheneb, sest hind on järgmisel nädalal madalam
Üheks nõudlust mõjutavaks  teguriks  on ka tarbija tulevikuootused. Kui tarbijal on
alust arvata, et lähitulevikus talle vajaliku toote hind tõuseb, siis ta teeb oma ostu
pigem praegu ära, suurendades nii nõudlust selle toote järele.
Ja vastupidi ­ kui tarbijal on alust arvata, et toote hind lähitulevikus märkimisväärselt
langeb, siis lükkab ta oma ostuotsuse pigem edasi, seega  tema nõudlus antud
momendil  selle toote järele väheneb.
Küsimus 9
Mis alljärgnevast on nõudluse kohta õige?
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Teksaste nõudluskõver ei nihku, kui teksaste hind muutub
Õige, nõudluskõvera nihe toimub siis, kui muutub mõni muu tegur peale hinna.
Kui teksaste hind tõuseb, nihkub nende nõudluskõver paremale
Kui suur hulk tudengeid tahab teksaseid, on nende nõudlus suur
Kui teksaste hind alaneb, nihkub nende nõudluskõver vasakule
Küsimus 10
Raamatute (normaalkaup) hinnatõusu sissetulekuefekt on
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
raamatute nõudluse vähenemine (nõudluskõver nihkub vasakule)
raamatute nõudluse kasv (nõudluskõvera nihe paremale)
raamatute nõutava koguse kasv
raamatute nõutava koguse vähenemine
Jah!
Sissetulekuefekt väljendab asjaolu, et hüvise hinna alanedes tarbija ostujõud
suureneb. Nüüd suudab ta osta hüvise sama kogust mis ennegi,  kusjuures  osa raha
jääb üle. Mõned tarbijad kasutavad ülejäänud raha selleks, et osta rohkem hüvist, mille
hind alanes.
Hinna langus nominaalse sissetuleku samaks jäämise korral on sisuiselt sama, mis
sissetulekute kasv hindade samaksjäämise korral. Sealt ka nimi ­ sisetulekuefekt.
Antud ülesandes ­ kuna hind tõuseb, siis  saab sama raha eest vähem osta,
mistõttu väheneb raamatute nõutav kogus.
Küsimus 11
Mis alljärgnevast ei põhjusta kauba K nõudluse muutust (nõudluskõvera
Valmis
nihet)?
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Tarbijate eelistuste muutus
Tarbijate sissetuleku suurenemine
Kauba K hinna muutus
Sobib!
Asenduskauba  J hinna muutus
Ainus, mis loetletutest ei põhjusta kauba K nõudluskõvera nihet, on sellesama kauba
K hinna muutus. Kuna muudel juhtudel muutub mitte hind vaid mingi muu tegur,
siis need toovad kaasa nõudluskõvera nihke.
Küsimus 12
Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
kaup A on normaalkaup ja kaup B inferioorne kaup
kaubad A ja B on täiendkaubad
Jah, nii see on.
kaup A on inferioorne kaup ja B normaalkaup
kaubad A ja B on asenduskaubad
kaubad A ja B on inferioorsed kaubad
Normaalkaupadeks loetakse niisuguseid kaupu, mille nõudlus sissetuleku kasvades
suureneb (enamus kaubad).
Inferioorseteks ehk väheväärtuslikeks kaupadeks loetakse niisuguseid kaupu, mille
nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulek suureneb. Inferioorseteks hüvisteks võivad
olla näiteks odavamad vorsti­ ja juustusordid, aga ka näiteks bussisõit ­ kui
sissetulekud on madalamad, on nende hüviste nõudlus suurem, samas sissetulekute
kasvades eelistatakse kallimaid vorsti­ ja juustutooteid ning bussisõidule näiteks
autotransporti.
Asenduskaubad on hüvised, mis suudavad teineteist  asendada  (näiteks õunad ja
pirnid ). Niisugusel juhul ühe hüvise hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust.
Täiendkaubad on niisugused hüvised, mida kasutatakse koos (näiteks autod ja
bensiin ). Niisuguste kaupade puhul ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise
nõudluse vähenemise.
Just viimasele olukorrale vastab ka käesoleva ülesande püstitus.
Küsimus 13
Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
jääb paigale
ei kajasta kauba L hinna tõusu
nihkub vasakule
nihkub paremale
Sobib!
Asenduskaubad on hüvised, mis suudavad teineteist asendada (näiteks õunad ja
pirnid). Niisugusel juhul ühe hüvise hinna tõus suurendab teise hüvise
nõudlust.
Küsimus 14
Mis alljärgnevast põhjustab kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule?
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Täiendkauba C hinna langus
Rahvastiku kasv, mis suurendab kauba A tarbijate arvu
Asenduskauba B hinna tõus
Tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on inferioorne kaup
Sobib! Inferioorsete kaupade puhul tõesti sissetuleku suurenedes nõudlus väheneb
(normaalkaupadel suureneb).
Tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on normaalkaup
Nõudluskõvera nihet vasakule saab põhjustada mõni tegur (v.a hind), mis toob
kaasa nõutava koguse vähenemise.
Normaalkaupadeks loetakse niisuguseid kaupu, mille nõudlus sissetuleku kasvades
suureneb (enamus kaubad).
Inferioorseteks ehk väheväärtuslikeks kaupadeks loetakse niisuguseid kaupu, mille
nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulek suureneb. Inferioorseteks hüvisteks võivad
olla näiteks odavamad vorsti­ ja juustusordid, aga ka näiteks bussisõit ­ kui
sissetulekud on madalamad, on nende hüviste nõudlus suurem, samas sissetulekute
kasvades eelistatakse kallimaid vorsti­ ja juustutooteid ning bussisõidule näiteks
autotransporti.
Siin küsimuses põhjustab kauba A nõudluskõvera nihet vasakule see, et tegemist on
inferioorse kaubaga.
Küsimus 15
Tarbijate sissetuleku suurenemine toob kaasa
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
inferioorse kauba nõudluse kasvu
mitte ühtegi nimetatud muutust
Sobib!
normaalkauba pakkumise vähenemise
normaalkauba nõudluse vähenemise
inferioorse kauba pakkumise kasvu
Tarbijate sissetulekute suurenemine toob kaasa normaalkaupade nõudluse
suurenemise ning inferioorsete kaupade nõudluse kahanemise.
See, mis toimub pakkumise poole peal, ei sõltu esmajärjekorras tarbijate sissetulekute
muutusest, samas kui ikka teatud tootegrupi järgi tarbijate huvi suureneb, siis on
mõistlik, et ka pakkumine järgi tuleb ja ka vastupidi.
Küsimus 16
Mis alljärgnevast ei pea jääma samaks, kui  liikuda  piki kauba
Valmis
nõudluskõverat:
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
asenduskaupade hinnad
hinnaootused
täiendkaupade hinnad
tarbijate sissetulek
antud kauba hind
Vastavalt ceteris paribus printsiibile liikudes mööda nõudluskõverat, on ainus suurus,
millel me muutuda lubame ­ hind.
Küsimus 17
Vastavalt pakkumisseadusele
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
pakuvad tootjad kaupa madalama hinna korral rohkem kui kõrgema
hinna korral
ostavad tarbijad kaupa kõrgema hinna korral vähem kui madalama
hinna korral
pakuvad tootjad kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama
hinna korral
Sobib!
on kauba pakkumiskõver negatiivse tõusuga
Pakkumisseadus  ütleb, et mida kõrgem on hüvise hind, seda suurem on pakutav
kogus (ceteris paribus).
Küsimus 18
Mis alljärgnevast põhjustab nahktagide pakkumise vähenemist:
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
tõmblukkude hinna langus
mootorrataste arvu kasv
nahktagide hinna tõus
tarbijate sissetuleku vähenemine
naha hinna tõus
Sobib!
Eelkõige põhjustab siin pakkumise vähenemist (pakkumiskõvera nihe vasakule)
tooraine hinna tõus.
Küsimus 19
Mis alljärgnevast ei pea samaks jääma, kui liikuda piki antud kauba
Valmis
pakkumiskõverat?
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Kaupa tootvate firmade arv
Hinnaootused
Antud kauba hind
Kauba tootmistehnoloogia
Alternatiivkauba hind
Vastavalt ceteris paribus printsiibile liikudes mööda pakkumiskõverat, on ainus suurus,
millel me muutuda lubame ­ hind.
Küsimus 20
Mis alljärgnevast on vale?
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks, siis kauba
tasakaaluhind tõuseb
Kui kauba pakkumine suureneb ja nõudlus väheneb, siis kauba
tasakaaluhind langeb
Kui kauba nõudlus suureneb ja pakkumine väheneb, siis kauba
tasakaaluhind tõuseb
Kui kauba nõudlus väheneb ja pakkumine suureneb, siis kauba
tasakaaluhind tõuseb
Sobib. See väide ei ole korrektne (vt joonis 2), sest niisuguses olukorras
tasakaaluhind langeb.
Küsimus 21
On antud järgmised andmed kauba A (nisu) kohta. Milline on kauba A
Valmis
tasakaaluhind?
Kirjuta vastuseks ainult arv!
Hinne 0,0 / 1,0

Vastus: 3
Tasakaaluhind on niisugune hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on
võrdsed.
Küsimus 22
On antud järgmised andmed kauba A (nisu) kohta. Kui turuhind oleks 4,
Valmis
siis...
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
tekib nisu puudujääk
pakkujad ei suudaks müüa kogu nisukogust
Sobib. Kuna turuhind on kõrgemal tasemel kui tasakaaluhind, tekib turul ülejääk
(kogu pakutavat kaubakogust ei ole tarbijad selle hinnataseme juures nõus
ostma).
oleks nisu kogus suurem kui pakutav kogus
tarbijad tahaksid nisu osta rohkem kui praegu pakutakse
Kui turuhind on kõrgem tasakaaluhinnast, tekib surve hinna langetamiseks, sest
muidu ei õnnestu pakkujatel kogu kaupa ära müüa.
Küsimus 23
Vt juuresolevat joonist ja tee õiged valikud!
Valmis
Hinne 3,0 / 3,0
Ülejääk 160 ühikut tekib siis, kui hind on
1,60
Tasakaaluhind ja ­kogus on vastavalt
1 ja 200
Puudujääk 160 ühikut tekib siis, kui hind on 0,50
Turutasakaal  on hinna 1,00 ja koguse 200 juures.
Ülejääk 160 ühikut on hinna 1,60 juures.
Puudujääk 160 ühikut on hinna 0,50 juures.