Matemaatika õpetajaraamat 1. klassile I osa (0)

Matemaatika 1. klassile
ÕPETAJARAAMAT
I osa
Kaja Belials
Matemaatika 1. klassile
ÕPETAJARAAMAT
I osa
Retsenseerinud Kalju Kaasik
Toimetanud Esta Erit
Keeletoimetaja Kaire Luide
Kujundanud Anne Linnamägi
ISBN 9985-2-0849-8
© AS BIT, 2003
Müügiesindused:
TALLINN 10133, Pikk 68
tel 6 275 401, faks 6 411 340
TARTU 51003, Tiigi 6
tel/faks (07) 420 637, tel (07) 427 156
PÄRNU 80011, Kuninga 18
tel/faks (044) 42 278
JÕHVI 41532, Rakvere 30
tel/faks (033) 70 108
www. avita .ee
[email protected]
Lugupeetud õpetajad
Käesolev õpetajaraamat püüab teile abiks olla ja nõu anda, kui ka-
sutate Kaja Belialsi koostatud tööraamatut I klassile ning ülesanne-
te kogumikke „Arvuta” ja „Iseseisvad tööd”.
Tundide näitlikustamiseks saab kasutada õpetajaraamatu juurde
kuuluvat pildikomplekti.
Raamatu lk 38–40 võib paljundada.
Õpetajaraamatu koostamisel kasutatud kirjandus
Kolde, R., Lauks, R., 1995. Ruumiaabits. Tallinn: Koolibri.
Lints, A., 1974. Matemaatika õpetamisest I klassis: Metoodilisi nõu-
andeid õpetajale. Tallinn: Valgus.
Sikka, H., 1994. Abimaterjale matemaatikatunni mitmekesistami-
seks. Tallinn: TPÜ.
Sisukord
Sissejuhatav tund ................................................................................   5
GEOMEETRIA  ....................................................................................   6
Kuup ja ruut ........................................................................................   6
Kera ja ring ..........................................................................................   8
Risttahukas ja ristkülik ......................................................................   9
Püramiid ja kolmnurk  ........................................................................ 10
Silinder  ................................................................................................. 11
Kõverjoon, sirgjoon , punkt ja sirglõik  ............................................. 12
Hulknurgad  ......................................................................................... 13
ESEMETE TUNNUSED ..................................................................... 14
Suurem, väiksem ................................................................................ 14
Pikem, lühem ...................................................................................... 14
Kõrgem, madalam .............................................................................. 15
Laiem, kitsam ...................................................................................... 15
Paksem , õhem  ..................................................................................... 16
Ülal, all. Ees ja taga. Vasakul, paremal ............................................ 16
HULGAD ............................................................................................. 17
Hulkade võrdlemine .......................................................................... 18
Kordamine ........................................................................................... 20
ARVUD 1–10 ....................................................................................... 21
Arv ja number 1 .................................................................................. 21
Arv ja number 2 .................................................................................. 22
Arv ja number 3 .................................................................................. 23
Arvude võrdlemine ............................................................................ 24
Arv ja number 4 .................................................................................. 25
Võrdus .................................................................................................. 27
Arv ja number 5 .................................................................................. 28
Järgarvud ............................................................................................. 29
Liitmine  ................................................................................................ 30
Lahutamine .......................................................................................... 32
Liitmise ja lahutamise  seos ............................................................... 33
Liitmine ja lahutamine 10 piires ....................................................... 35
Tutvumine arvuga 0 ........................................................................... 35
Liitmise kommutatiivsuse seadus.................................................... 36
Kordamine ........................................................................................... 37
Arvutuskett ......................................................................................... 37
4
Sissejuhatav tund
Tööraamat lk 3
Õppetunni alguses võib mängida nimemängu. See mäng aitab õpe-
tajal lastega tuttavaks saada ja ka õpilased saavad mängu käigus
üksteise nimed paremini selgeks.
Nimemäng
Mängu selgitamiseks olgu klassi kahes esimese pingis istuvate õpi-
laste nimed Sass , Mikk , Triin ja Ann.
Esimese rea esimeses pingis istuv õpilane tutvustab ennast, öeldes
oma nime: „Minu nimi on Sass.”
Tema pinginaaber ütleb: „Minu nimi on Mikk ja mul on üks uus
sõber, kelle nimi on Sass.”
Kolmas õpilane peab nüüd meeles pidama juba kahe eespool istuva
õpilase nimed. Ta jätkab mängu järgmiselt: „Minu nimi on Triin ja
mul on kaks uut sõpra. Nende nimed on Sass ja Mikk.”
Neljandana istuv õpilane peab ennast tutvustama ning meeles pi-
dama ja kordama juba kolme eespoolistuva klassikaaslase nimed:
„Minu nimi on Ann ja mul on kolm uut sõpra. Nende nimed on
Sass, Mikk ja Triin.”
Viies õpilane lõpetab esimese ringi, tutvustades esmalt ennast ja
seejärel korrates nelja uue sõbra nime.
Kuna üle nelja nime on korraga raske meeles pidada, siis ütleb
kuues laps jälle ainult enda nime. Temast järgmine õpilane tutvus-
tab ennast ja kordab ühte nime.
Sel moel mängitakse mäng klassis lõpuni, korraga kuni nelja nime
korrates.
Mängu käigus peavad õpilased olema tähelepanelikud ja suutma
meeles pidada päris palju nimesid.
Selles tunnis tehakse tutvust ka oma uue tööraamatuga. Esimeses
tunnis aitab õpetajal laste teadmistega tutvuda õpiku avapilt.
Õpilased loendavad pildil olevaid loomi/esemeid. Võrdlevad ese-
meid suuruse põhjal. Kirjeldavad loomade ja esemete asukohta .
Õpetaja võib siin anda ka järgmisi ülesandeid: „Pane lauale niisama
palju pliiatseid, kui õpiku pildil on ... .”
5
GEOMEETRIA
Kuup ja ruut
Tööraamat lk 4 ja 5
Kuubi pinnalaotuse näitvahendi valmistamiseks leiab õpetaja raa-
matu lisast.
I klassi alguses tutvutakse mitmesuguste geomeetriliste kujundite -
ga. Laps puutub erinevate ruumikujunditega kokku kõikjal. Nii on
siin lihtne järgida printsiipi tuntult tundmatule.
Kõigepealt vaadeldakse kuupi ja ruutu .
Sellesse tundi palub õpetaja lastel kaasa võtta mänguklotse. On
needki ju kuubikujulised.
Kuubi ja ruudu suured pildid leiab õpetaja tabelite kogumikust
„Tähtsad tehted”.
1. Tutvutakse kuubiga.
Vaadeldakse kuubi tahke. Kuupi lauale asetades tõdetakse, et
kuupi on hea lauale panna, kuna kuubi tahud on tasased ja
siledad.
Seejärel loendatakse kuubi tahke. Kuubil on kuus tahku .
Õpetaja laseb õpilastel leida ja nimetada erinevaid kuubikujulisi
esemeid.
Nüüd vaadeldakse ja loendatakse kuubi  servi  ja tippe.
Väikestest kuupidest ehitatakse suuri kuupe ja loendatakse, mit-
mest väiksemast kuubist on need ehitatud.
2. Tutvutakse  ruuduga . Kõik kuubi tahud on ruudud . Loendatakse,
mitu  külge  on ruudul . Nüüd tehakse loendamise teel kindlaks
ruudu nurkade arv.
Ruudul on 4 nurka. Ruut on nelinurk.
6
„Geomeetriliste kujundite” komplektist (siin ja edaspidi on mõel-
dud Kalju Kaasiku koostatud komplekti) lõigatakse välja ruute ja
laotakse väikestest ruutudest lauale suuri ruute. Loendatakse, mit-
mest väiksest ruudust need suured ruudud koosnevad.
Seejärel järgneb töö tööraamatuga.
Ülesande 5 lahendamiseks loeb õpetaja ette järgneva jutukese. Lap-
sed joonestavad pliiatsiga ruudustikul sirglõike vastavalt jutu sisule .
Jutuke ülesande 5 juurde
Kätte oli jõudnud kauaoodatud esimene koolipäev . Karupoeg pani
koolimütsi pähe, vinnas selga uhiuue koolikoti ja asus teele. Kuna
koos on kõike julgem teha, seadis ta kõigepealt sammud suure kivi
juurde. Seal kohtus ta jänkupoisiga, nagu varem oli kokku lepitud.
Edasi seati sammud vana tamme juurde, et sealt õpetajale lilli nop-
pida.
Kenad lillekimbud käes, jätkati teekonda. Nüüd viis tee otse kooli-
majja. Esimene koolipäev oli tore ja huvitav. Kui tunnid lõppesid,
kiirustas Karupoeg koju, et perele oma juhtumistest pajatada.
Joonestanud jutukese käigus sirglõigud õiges järjekorras, tekib
ruut.
7
Kera ja ring
Tööraamat lk 6 ja 7
Selleks õppetunniks võtavad õpilased kaasa pallid .
Palli võrreldakse kuubiga. Kui kuup lauale asetada, siis püsib ta
seal hästi, kuna ta tahud on tasased. Kera aga ei püsi hästi paigal,
vaid kipub veerema. Kera on ümarkeha.
Lisaks pallile võib veeretada ka kanamuna . Võrreldakse ja leitakse,
et pall veereb paremini, sest ta on ümaram. Kera on kõige ümaram
keha.
Selleks õppetunniks võiks õpetaja valmistada järgmise õppevahendi.
1. Võtke lauatennise pall ja lõigake see täpselt pooleks.
2. Saadud pooled täitke plastiliiniga. Kui need poolkerad ühenda-
da, saab kera. Saadud poolkerade põhjaks on ring.
3. Asetades poolkera põhja paberile, saab tõmmata ringjoone. Kui
saadud kujund välja lõigata, on tulemuseks ring.
Geomeetriliste kujundite komplektist lõigatakse välja ringid .
Ringidest ja ruutudest laotakse mustreid ja loendatakse, mitmest
kujundist saadud mustrid koosnevad.
Ratas
Selles tunnis võib rääkida ratta leiutamisest .
Ka rattad on ringikujulised. Ratas on üks inimkonna tähtsamaid
leiutisi. Kui töömasinatele lisati rattad, muutus töötegemine palju
kergemaks. Vanimad teadaolevad ratastega sõidukid pärinevad
Sumerist 4000 aastat eKr (vt ENE 6).
8
Risttahukas ja ristkülik
Tööraamat lk 8 ja 9
Risttahuka pinnalaotuse näitvahendi valmistamiseks leiab õpetaja
raamatu lisast.
Sellesse tundi võetakse kaasa mitmesuguseid risttahukakujulisi
esemeid (nt karpe).
Arutletakse, milliseid risttahukakujulisi esemeid võib leida klassi-
ruumist ja kodust.
Risttahukat võrreldakse keraga ja seejärel kuubiga. Leitakse, milli -
sed on risttahuka ja kuubi sarnasused ja erinevused.
Risttahukas on tahukas, mille kõik tahud on ristkülikud.
Ristküliku vastasküljed on ühepikkused.
Geomeetriliste kujundite komplektist lõigatakse välja ristkülikud.
Ruutu ja ristkülikut võrreldakse omavahel. Leitakse ruudu ja rist -
küliku ühiseid ja erinevaid tunnuseid.
Nüüd asetatakse kõrvuti kaks kuupi ja õpilased näevad, et on tekki-
nud risttahukas, mille kaks tahku on ruudud, ülejäänud tahud aga
risttahukad.
Samuti laotakse väiksematest ruutudest suuremaid ruute ja väikse-
matest kuupidest suuremaid kuupe.
Järgneb töö tööraamatuga.
Ülesande 5 lahendamiseks loeb õpetaja ette järgneva jutukese. Lap-
sed joonestavad pliiatsiga ruudustikul sirglõike vastavalt jutu sisule.
Jutuke ülesande 5 juurde
Kilpkonn liigub kivi juurest teokarbi juurde, teokarbi juurest lehe
juurde, lehe juurest kastanimuna juurde ja kastanimuna juurest
kivi juurde tagasi.
Joonestanud jutukese käigus sirglõigud õiges järjekorras, tekib rist -
külik.
9
Ülesandes 6 laotakse õpiku pildi järgi erinevaid kujundipilte geo-
meetrilistest kujunditest.
Mõistatamismäng
Selles tunnis võib mängida mõistatamismängu.
Õpetaja kirjeldab ühte kujundit ja laste ülesanne on ära arvata, mil-
lisest kujundist on jutt.
Näited.
1. Minu mõeldud kujund on  kõige ümaram kujund. Tal ei ole ühtegi serva
ega tahku.
2. Ma mõtlen ühele kujundile. Sellel kujundil on neli nurka ja neli külge.
Kõik küljed on ühepikkused.
Püramiid ja kolmnurk
Tööraamat lk 10 ja 11
Püramiidi pinnalaotuse näitvahendi valmistamiseks leiab õpetaja
raamatu lisast.
Et ei jääks muljet, et kõik püramiidid on nelinurksed, võiks lastele
näidata erinevaid püramiide (nelinurkseid, kuusnurkseid jne).
Järgnev arutelu toimub aga näitvahendi ja tööraamatus oleva pildi
põhjal.
Püramiidi vaatlemisel leitakse vastused järgmistele küsimustele.
Mitu tippu on sellel püramiidil ?
Mitu serva on sellel püramiidil?
Mitu tahku on sellel püramiidil?
Millise kujuga on selle püramiidi põhi?
Mitu nurka ja külge on püramiidi teistel tahkudel?  Kolmnurgal  on
kolm külge ja kolm nurka.
Mitu kolmnurkset tahku on püramiidil? Kolmnurkseid tahke nime-
tatakse püramiidi külgtahkudeks.
Geomeetriliste kujundite komplektist lõigatakse välja kolmnurgad,
mida kasutatakse ülesande 3 lahendamisel.
10
Egiptuse püramiidid
Maailma kõige kuulsam püramiid asub Aafrikas Egiptuses. See on
Cheopsi püramiid, mis on ehitatud umbes 2650 eKr. See ehitis on
137 meetrit kõrge.
Silinder
Tööraamat lk 12 ja 13
Silindri pinnalaotuse näitvahendi valmistamiseks leiab õpetaja raa-
matu lisast.
Silindriks nimetatakse pöördkeha , mille moodustab ümber oma
ühe külje pöörlev ristkülik. Silindri põhjad on ringid.
Silindrit õpitakse tundma sarnaselt eelnevalt õpitud kujunditega
vaatluse ja võrdlemise teel.
Selles tunnis lahendatakse 1. töö I klassile mõeldud kogumikust
„Iseseisvad tööd”.
1. töö selles kogumikus annab võimaluse kontrollida laste teadmisi
geomeetriliste kujundite tundmises.
11
Kõverjoon, sirgjoon, punkt ja sirglõik
Tööraamat lk 14 ja 15
Selles tunnis tutvuvad lapsed mõistetega kõver ja sirge,  punkt ja
sirglõik.
Esmalt vaadeldakse ja võrreldakse mitmesuguseid esemeid ümb-
ruses ja tööraamatu piltidel.
Siin sobib näitlikustamiseks jupp nööri. Kui nöör pingule tõmmata,
saab kujutada sirget joont; kui nöör lõdvaks lasta, saab kujutada
kõverat joont.
Õpetaja joonestab tahvlile sirgeid ja kõveraid jooni. Õpilased näita-
vad, missugused jooned on sirged ja missugused kõverad.
Õpilased joonestavad paberile kõveraid jooni. Seejärel laseb õpetaja
joonestada ka sirgeid jooni. Õpilased märkavad, et need jooned ei
ole päris sirged. Sirget joont ei ole lihtne joonistada. Sirgete joonte
joonestamiseks kasutatakse joonlauda.
Õpetaja näitab tahvlil, kuidas sirgeid jooni joonestada. Nüüd proo-
vivad õpilased joonestada sirgeid jooni ka paberile.
Nüüd tutvutakse mõistetega punkt ja sirglõik.
Puudutades tahvlit kriidiga, tekib tahvlile punkt. Punkt tekib ka
siis, kui puudutada paberit pliiatsiotsaga või torgata nõelaga pabe-
rilehte auk.
Punkte märgitakse väikese täpi, risti või pisikese ringina: •     °
Punkte tähistatakse suurtähtedega : • A;    B;  ° K
Neid punkte loetakse järgmiselt: punkt A, punkt B ja punkt K.
Nüüd joonestatakse lõike, ühendades kaks punkti sirge joonega .
12
Hulknurgad
Tööraamat lk 16 ja 17
Laste tähelepanu juhitakse sellele, et kolmnurkade küljed on samu-
ti sirglõigud. Kolmnurgal on kolm külge.
Näidatakse ja loendatakse hulknurkade nurki. Öeldakse hulknur -
kade nimetusi. Öeldes hulknurga nimetuse, peab õpilane ka põh -
jendama, miks ta nii arvab .
Selles tunnis lahendatakse 1. töö kogumikust „Arvuta” ja 2. töö ko-
gumikust „Iseseisvad tööd”.
13
ESEMETE TUNNUSED
Suurem, väiksem
Tööraamat lk 18 ja 19
Sellesse tundi võetakse kaasa palle ja mänguklotse, et nende suu-
rust võrrelda ja neid suuruse järgi järjestada.
Vaadeldakse ja võrreldakse esemeid suuruse järgi.
Õpetaja näitab kahte eri suurusega raamatut, pliiatsit jne. Õpilased
võrdlevad esemeid suuruse järgi, kasutades mõisteid on suurem
kui, on väiksem kui, sama suured.
Kui esmalt võrreldi kaht eset suuruse järgi, siis nüüd käsitletakse
mitme eseme järjestamist.
Õpetaja asetab (joonistab) tahvlile 4 erineva suurusega ruutu ja pa-
lub need järjestada suuruse järgi, alustades kõigepealt suuremast
kujundist ja seejärel väiksemast kujundist.
Pikem, lühem
Tööraamat lk 20 ja 21
Esmalt võrreldakse laste pikkust, pliiatsite pikkust, paelte pikkust,
paberiribade pikkust jne.
Pikkuse võrdlemisel kasutatakse mõisteid pikem, lühem, ühepik-
kused, sama pikad.
Et esemete pikkust oleks kergem võrrelda, tuleb asetada need ese-
med (paberiribad, pliiatsid jms) kõrvuti.
Esemete võrdlemiselt minnakse üle sirglõikude võrdlemisele.
Kui sirglõigud on hästi paigutatud ja nende pikkuse erinevus kül -
lalt suur, on neid kerge võrrelda. Kui aga pikkuse erinevus on väike
ja sirglõigud asetsevad teineteisest eraldi, on pikkuse võrdlemine
keerulisem.
14
Sellisel juhul kasutame pabeririba. Asetame pabeririba nii, et selle
üks tipp langeb kokku võrreldava lõigu ühe otspunktiga ning tõm -
bame paberiribale lõigu teise otspunkti kohale kriipsu. Seega oleme
märkinud ühe sirglõigu pikkuse. Kui me selle pabeririba nüüd tei-
sele sirglõigule tõstame, saame võrrelda, kumb sirglõikudest on pi-
kem, kumb lühem.
Enne 6. ülesande lahendamist selgitab õpetaja, kuidas kaardil teid
kujutatakse. Koos loetakse kaardilt linnade nimesid.
Kõrgem, madalam
Tööraamat lk 22 ja 23
Selleks tunniks palub õpetaja kaasa võtta mänguklotse. Tunni algu-
ses laotakse erineva kõrgusega torne ja võrreldakse neid, kasutades
mõisteid on kõrgem kui, on madalam kui, sama kõrge.
Vaadeldakse erinevaid klassiruumis olevaid mööbliesemeid ja võr-
reldakse nende kõrgusi.
Laiem, kitsam
Tööraamat lk 24 ja 25
Esmalt võrreldakse erinevaid esemeid, kasutades mõisteid laiem,
kitsam.
Järgnevalt võrreldakse esemete paare , seejärel järjestatakse 3 või 4
eset vastava tunnuse alusel. Leitakse ka võrdse laiusega esemeid.
15
Paksem, õhem
Tööraamat lk 26 ja 27
Ka nende mõistete õppimist alustatakse sellest, et võrreldakse ese-
meid klassiruumis. Näiteks sobivad siin hästi erineva paksusega
raamatud. Nende võrdlemisel kasutatakse mõisteid paksem,
õhem.
Seejärel tuuakse veel näiteid nende mõistete kasutamisest.
Esmalt võrreldakse esemete paare, seejärel järjestatakse 3 või 4 eset
vastava tunnuse alusel.
Ülal, all. Ees ja taga. Vasakul, paremal
Tööraamat lk 28–33
Nende teemade käsitlemisel kirjeldatakse vastavaid mõisteid, ka-
sutades esemete ja iseenda ning kaasõpilaste asukohta nii klassi-
ruumis kui ka mujal.
Siin sobib joonistada ka niinimetatud õigeid pilte. Seda tehakse
järgmiselt.
Õpilastel on ees paberilehed, millele kirjutatakse vasakusse ülemis-
se nurka V (vasak) ja paremasse nurka P (parem). Nüüd joonistavad
õpilased pilte õpetaja etteütlemise järgi.
Näiteks. Joonista lehe keskele maja, mis on sama kõrge kui sinu väike näpp .
Majal on kaks akent , aknad on ruudukujulised. Akende vahel on uks. Ma-
jast paremal kasvab õunapuu , mis on majast madalam. Õunapuu all kas-
vab kolm lille . Maja ees istub kass , temast vasakul on piimakauss. Ülal
taevas paistab päike. Maja tagant paistab kuusepuu , mis on majast kõr-
gem.
Kui pildid on valmis joonistanud, värvitakse need ära ja seejärel
antakse õpilastele võimalus üksteise töid vaadata ja võrrelda.
Nendes tundides lahendatakse 2. 3. ja 4. töö kogumikust „Arvuta”.
16
HULGAD
Tööraamat lk 34–36
Hulga mõiste on algmõiste ja seda ei defineerita teiste mõistete abil.
Hulgast saadakse ettekujutus vastavate näidete varal . Me võime
kõnelda meie klassi laste hulgast, toolide hulgast klassiruumis,
pliiatsite hulgast pinalis jne. Seega on hulk mingite objektide või
indiviidide kogum, mida vaadeldakse tervikuna .
Selle tunni alguses leitakse erinevaid hulki klassiruumist ja nimeta-
takse erinevaid hulki ka mujalt (tänav, kodu, aed, mets jne).
Õpetaja moodustab erinevaid hulki (näiteks aplikatsioonide abil) ja
õpilased annavad hulkadele nimetuse.
Tööraamatus lk 34 1. ülesandes on pilt, kus õpilased peavad leid-
ma, millise tunnuse järgi on müüja esemed riiulitele paigutanud.
Ülesandes 2 aga antakse igale hulgale nimetus.
Hulka kuuluvad mitmesugused esemed. Et oleks arusaadav, missu-
gused esemed hulka kuuluvad, ümbritsetakse hulk joonega. Joo-
nest seespool olevad esemed kuuluvad sellesse hulka. Joonest väl-
jaspool olevad esemed ei kuulu hulka.
Ülesandes 5 arutletakse, missugused hulgad on piltidel, ja piiratak-
se need hulgad joonega. Seejärel värvitakse diagrammis vastav arv
ruute.
Õpetaja võib lasta lastel ka ise hulki moodustada. Selleks tööks so-
bivad hästi „Geomeetriliste kujundite” komplektis olevad kujun-
did. Hulki moodustatakse kahe ja kolme ühise tunnuse alusel. Näi-
teks: ,,Moodusta hulk väikestest punastest ruutudest.”
Õpilased kirjeldavad saadud hulki. Näiteks: „Minu hulgas on suu-
red sinised ruudud.”
Rühmitamisoskuse kujundamiseks sobib hästi järgmine ülesanne:
,, Jaota kujundid rühmadesse nii, et igas rühmas olevatel kujunditel
oleks sama värv, suurus ja kuju.”
Hulki võib ka vihikusse joonistada. Esmalt joonistatakse hulka kuu-
luvad esemed, siis piiratakse hulk joonega.
17
Tööraamat lk 37
Eelmises tunnis vaadeldi selliseid hulki, mille elemendid olid ühe-
suguste omadustega. Selles tunnis moodustatakse hulki ka erineva-
test elementidest ja antakse neile hulkadele nimetus. Näiteks: ring,
ruut ja kolmnurk moodustavad kujundite hulga; õpik, joonlaud ,
päevik ja pliiats moodustavad õppevahendite hulga jne.
Siin võib õpetaja moodustada mitmesuguseid hulki erinevatest ese-
metest ja õpilaste ülesanne on hulgale nimetus anda. Näiteks: õun,
ploom , pirn . Samuti võib õpetaja öelda hulga nime ja lapsed leia-
vad, kes või mis võiksid sellesse hulka kuuluda . Näiteks: „Kes võik-
sid kuuluda loomade hulka?”
Hulkade võrdlemine
Tööraamat lk 38–43
Tutvunud esemete rühmitamisega ja hulkade moodustamisega,
minnakse edasi hulkade võrdlemise juurde.
Hulkade võrdlemisel ei kasutata esialgu arve. Võrdlemisel seatakse
ühe hulga iga element vastavusse teise hulga elemendiga.
Alustatakse lihtsatest näidetest. Näiteks vajab iga laps kirjutami-
seks pliiatsit, õpetaja paneb lauale mõned pliiatsid ja kutsub klassi
ette mõne õpilase, igaüks peab võtma pliiatsi . Pliiatseid on sama
palju kui lapsi.
Tahvlile laotakse hulk, milles on 3 punast ruutu. Selle alla laotakse
hulk, milles on 3 sinist ruutu. Siniseid ja punaseid ruute on ühe-
palju.
Mõisteid  rohkem  ja vähem vaadeldakse algusest peale koos. Nii
mõistavad lapsed, et kui ühes hulgas on esemeid rohkem, siis järeli-
kult on neid teises hulgas vähem.
18
Hulkade võrdlemisel viiakse hulkade elemendid omavahel vasta-
vusse.
Õpetajal on ühes käes pliiatsid ja teises paberilehed. Selleks, et tea-
da, mida on rohkem, kas pabereid või pliiatseid, jagab õpetaja pabe-
rilehed ja pliiatsid lastele. Nüüd palub õpetaja tulla klassi ette kõigil
õpilastel, kes said paberilehe. Seejärel tulevad klassi ette kõik õpila-
sed, kes said pliiatsi. Õpilased moodustavad omavahel paarid nii,
et pliiatsiga õpilane leiab paariliseks paberilehega õpilase. Selgub ,
et üks pliiatsiomanik ei leidnud paarilist. Järelikult on pliiatseid
rohkem kui pabereid ja pabereid vähem kui pliiatseid.
Samalaadseid harjutusi tehakse ka aplikatsioonidega. Aplikatsioo-
nid paigutatakse kahte ritta , paaride moodustamist näidatakse
joonte abil.
Hulgas, kus elemente on rohkem, jäävad mõned elemendid paarili-
seta .
ROHKEM
VÄHEM
Tööraamatus lk 38–40 on samuti ülesandeid hulkade võrdlemise ja
täiendamise kohta.
Sobivad ka järgmised harjutused.
1. Õpetaja laob tahvlile aplikatsioonidest ühe hulga ja palub lastel
laduda lauale hulk, milles on sama palju elemente kui tahvlil ole-
vas hulgas.
2. Õpetaja laob tahvlile aplikatsioonidest ühe hulga ja palub lastel
laduda lauale hulk, milles on üks element rohkem või vähem kui
tahvlil olevas hulgas.
3. Õpilased moodustavad hulki iseseisvalt. Üks õpilastest laob
lauale hulga ja annab paarilisele ülesande. Näiteks: „Lao hulk,
milles on sama palju (rohkem, vähem) ringe kui minu laotud hul-
gas.”
Nendes tundides lahendatakse 5. töö kogumikust „Arvuta” ning 3.
ja 4. töö kogumikust „Iseseisvad tööd”.
19
Kordamine
Tööraamatu 43. leheküljel on pilt, mis kujutab elumaja läbilõiget.
Selle pildi põhjal võib moodustada hulki, võrrelda esemeid suuruse
järgi, kirjeldada esemete asukohta ruumis juba tuttavaid mõisteid
kasutades.
See kordamistund sobiks 1. veerandi lõpetuseks.
20
ARVUD 1–10
Arv ja number 1
Tööraamat lk 44 ja 45
Numbreid  on kümme (0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9) ning nende abil
saame kirjutada mis tahes arve.
Sissejuhatavas vestluses võrdleme ja vaatleme hulki, milles on üks
element. Leiame selliseid hulki ümbruskonnast ja õpiku piltidelt
ülesandes 1.
Ülesande 1 juurde esitab õpetaja küsimusi mõistete „paremal”, „va-
sakul”, „ülal”, „all” kinnistamiseks.
• Mis on kujutatud ülemise rea kõige vasakpoolsemal pildil?
• Mis on kujutatud keskmise tulba kõige alumisel pildil?
• Mis on kujutatud alumise rea kõige parempoolsemal pildil?
• Mitu looma on parempoolse tulba ülemisel pildil?
Vaadeldakse kella ja ühekroonist münti . Kella ja raha vaadeldakse
iga uue numbri õppimisel .
Numbri kirjutamine
• Esmalt kirjutab õpetaja selle numbri tahvlile.
• Seejärel laseb õpetaja lastel teha õhus liigutuse , mis jäljendab sel-
le numbri kirjutamist.
• Õpetaja laseb lastel kirjutada näpuotsaga lauale.
• Nüüd kirjutavad õpilased numbri tahvlile.
Järgnevalt kirjutatakse numbrid tööraamatusse (ülesanne 2). Töö
toimub järgmiselt.
• Kirjutame hariliku pliiatsiga üle rea esimesed numbrid.
• Kirjutame üle punktiiriga kirjutatud numbrid.
• Kirjutame numbreid tühjadesse ruutudesse ja ruudulisse vihi -
kusse.
Märkus .
Tööraamatus on kõik numbrid kirjutatud kaldkirjas, aga kuna lap-
sed kirjutavad erinevalt, võib lubada ka püstkirja.
21
Arv ja number 2
Tööraamat lk 46 ja 47
Õpetaja asetab tahvlile ühe punase ruudu ja kirjutab sinna juurde
arvu 1. Õpilased asetavad ka oma lauale ühe ruudu.
1
Punase ruudu alla asetab õpetaja ühe sinise ruudu ja kirjutab ka
selle kõrvale arvu 1. Ka õpilased asetavad oma lauale teise ruudu.
1
1
Punaseid ja siniseid ruute on sama palju. Nüüd pannakse sinise ruu-
du kõrvale veel teine sinine ruut. Õpetaja kirjutab tahvlile arvu 2.
1
2
Nüüd on siniseid ruute ühe võrra rohkem kui punaseid. Siniseid
ruute on kaks. Moodustatakse veel hulki, milles on 2 elementi.
Leitakse kahest esemest koosnevaid hulki õpiku pildilt ja ümbrus-
konnast .
Meisterdatakse kahest kirjaklambrist kett.
Kirjaklambrikettide meisterdamine võiks olla väikseks käeliseks
harjutuseks enne kirjutamise juurde asumist. Kui õpitakse juurde
uus arv, võib ketti ühe lüli juurde lisada.
Edasi järgneb töö tööraamatuga.
Tööraamatu pildil oleva sussipaari kirjeldamisel kasutatakse ka
mõistet paar.
Õpitakse kirjutama number 2.
Mõistatusi
Kaks venda vahivad vette, aga ei saa iial kokku? (Jõekaldad)
22
Kaks paati merel, üks tõuseb, teine vajub? (Kuu ja päike)
Kaks venda ees, kaks taga, tõttavad kõik, aga ükski ei pääse teisest
ette, ükski ei saa teist kätte? (Autorattad, vankrirattad)
Arv ja number 3
Tööraamat lk 48 ja 49
Arvu 3 ja igat järgnevat naturaalarvu õpitakse tundma samuti nagu
arvu 2.
Lähtutakse viimati vaadeldud hulgast. Arvu 3 õppimisel lähtutakse
2-elemendilisest hulgast, arvu 4 õppimisel 3-elemendilisest hulgast
jne.
Õpetaja  asetab tahvlile hulga, milles on 2 elementi, õpilased laovad
kaheelemendilisi hulki oma lauale. Õpetaja kirjutab hulga kõrvale
arvu 2. Viimati moodustatud hulgale lisatakse veel üks element.
Saadakse uus hulk, mida võrreldakse eelmise hulgaga . Selgub, et
selles hulgas on elemente ühe võrra rohkem.
Näide.
Õpetaja asetab tahvlile punastest ruutudest moodustatud hulga,
milles on 2 elementi. Seejärel kirjutab õpetaja hulga kõrvale arvu 2.
2
Punaste ruutude alla asetab õpetaja sinised ruudud ja kirjutab ka
selle arvu.
2
2
Punaseid ruute on niisama palju kui siniseid ruute. Nüüd lisatakse
sinise ruudu kõrvale veel üks sinine ruut.
2
3
23
Laotakse veel hulki, milles on 3 elementi. Leitakse ka ümbruskon-
nast hulki, milles on 3 elementi.
Meisterdatakse kirjaklambritest kett.
Harjutatakse õpitava numbri kirjutamist.
Arvude võrdlemine
Tööraamat lk 50 ja 51
Selles tunnis õpitakse võrdlema arve ning tundma märke > ja  2 ja 2 Saadakse teada, et märk > tähendab on suurem kui, märk 2
2 Pannakse tähele, et hulkade võrdlemisel kasutatakse mõisteid roh-
kem, vähem, arvude võrdlemisel on suurem kui, on väiksem kui.
Järgneb töö tööraamatuga.
Arv ja number 4
Tööraamat lk 52 ja 53
Samuti nagu õpetati arvu ja numbrit 3, tehakse seda ka iga järgneva
naturaalarvu juures.
Näide.
Õpetaja asetab tahvlile punastest ruutudest moodustatud hulga.
3
Punaste ruutude alla asetab õpetaja sinised ruudud ja kirjutab ka
selle kõrvale numbri.
3
3
Punaseid ruute on niisama palju kui siniseid ruute. Nüüd lisatakse
sinise ruudu kõrvale veel üks sinine ruut.
3
4
Laotakse veel hulki, milles on 4 elementi. Leitakse vastava elemen-
tide arvuga hulki ümbruskonnast.
25
Meisterdatakse kirjaklambritest kett.
Harjutatakse õpitava numbri kirjutamist.
Mõistatusi
Neli venda elavad ühe katuse all? (Lauajalad)
Neli tuba, kümme meest? (Labakindad ja kümme sõrme)
Tööraamatu ülesanne 6 on orienteerumisülesanne. Enne selle üles-
ande lahendamist teeb õpetaja ruudulisele tahvlile joonise ja kirjel-
dab oma tegevust.
Näiteks: „Ma liigun ruudustikul 4 sammu üles, 3 sammu paremale,
4 sammu alla ja 2 sammu paremale.”
Õpetaja laseb ka õpilastel kirjeldada, kuidas saadud joonis tekkis.
Taolisi orienteerumisülesandeid võib õpetaja ütlemise järgi teha ka
ruudulisse vihikusse. Mõned näited.
26
Võrdus
Tööraamat lk 54 ja 55
Selles tunnis õpitakse tundma ja kasutama võrdusmärki =, koosta -
ma võrdusi.
Õpetaja asetab tahvlile 2 hulka, mis on omavahel võrdsed.
Näiteks:
Mitu kilpkonna on vasak-
Mitu jänest on vasakpoolses ja
poolses ja mitu parempoolses
mitu parempoolses hulgas?
hulgas?
Selgub, et vasakpoolses ja parempoolses hulgas on kilpkonni (jä-
neseid) ühepalju. Nüüd kirjutab õpetaja tahvlil olevate hulkade
alla
3 = 3
2 = 2
Õpetaja seletab, et neid ridu loetakse: kolm on võrdne kolmega,
kaks on võrdne kahega. Märk = tähendab on võrdne. Seejärel moo-
dustavad õpilased ise võrdseid hulki ning kirjutavad välja võrdusi.
Järgneb töö tööraamatuga.
27
Arv ja number 5
Tööraamat lk 56 ja 57
Arvu ja numbrit 5 õpitakse tundma samuti nagu eelmisi arve.
Selles tunnis harjutatakse ka arvude ja hulkade võrdlemist.
Hulkade võrdlemisel kasutatakse mõisteid rohkem,  vähem,   võrd -
selt.
Arvude võrdlemisel kasutatakse mõisteid on suurem, on väiksem,
on võrdne.
Mänge harjutamiseks
1. Tahvlil on pildid hulkadega. Klassi ette kutsutakse üks õpilane,
kes näitab teistele arvukaarti, millel on ühe tahvlil kujutatud hul-
ga elementide arv. Klass peab ära arvama, millise hulga elementi-
de arvu klassi ees olev õpilane näitab.
2. Õpilased näitavad arvukaartidega arvu, mida õpetaja kirjeldab.
Näiteks: „Ma mõtlesin ühe arvu, see arv on väiksem kui 5 ja suu-
rem kui 3.”
3. Õpetaja näitab lastele pilti, millel on kujutatud hulk. Õpilased
näitavad numbrikaartidega selle hulga elementide arvu.
Mõistatusi
Üks puu, viis haru? (Käsi)
Selles tunnis lahendatakse   6. töö kogumikust „Arvuta” ning 5. ja 6.
töö kogumikust „Iseseisvad tööd”.
28
Järgarvud
Tööraamat lk 58 ja 59
Tunnis õpitakse tundma järgarvsõnu ja kirjutama järgarve.
Esmalt vaadeldakse hulka, milles on kujundid järjestamata. Järjes-
tamata hulgas ei ole võimalik öelda, milline kujund on esimene, tei-
ne jne.
Seega tuleb kujundid esmalt järjestada. Need paigutatakse üksteise
kõrvale ning seejärel on võimalik öelda, missugune kujund on esi-
mene , teine jne.
Seejärel tehakse järgmisi harjutusi.
1. Õpetaja joonistab tahvlile 5 ruutu. Kõik ruudud on eri värvi. Õpi-
lased nimetavad, mis värvi on esimene, teine jne ruut. Seejärel
ütlevad õpilased, mitmes ruut on kollane, punane jne.
2. Õpilased laovad laudadele erinevaid kujundeid, öeldes, mitmes
kujund on ruut, ristkülik, ring jne.
3. Lauale laotakse 5 ringist koosnev hulk. Õpetaja annab töökorral-
duse „Asenda neljas kujund ruuduga”.
4. Leitakse, kes istuvad klassiruumi esimestes, teistes jne pinkides.
Lepitakse kokku, et hulga kõrvuti asetatud elemente loendatakse
alati vasakult paremale. Kui aga nõutakse elementide loendamist
paremalt vasakule, peab seda eraldi ütlema.
Tehakse ka kindlaks, kuidas on kujundid hulgas järjestatud. Õpeta-
ja moodustab tahvlile hulki, kirjutades elementide juurde järgarv-
sõnu.
Leitakse, kuidas need hulgad on järjestatud.
1.
4.
3.
2.
2.
3.
1.
Seejärel õpitakse järgarve vihikusse kirjutama ja lahendatakse üles-
andeid tööraamatust.
29
Liitmine
Tööraamat lk 60 ja 61
Liitmise õpetamist alustatakse hulkade ühendamisega. Hulkade
ühendamisel kasutatakse mõisteid lisame,   paneme juurde,  ühen-
dame.
Õpitakse tundma sõna pluss ja märki +.
Õpitakse kirjutama a + b = c kujulisi võrdusi ja neid lugema.
Kõigepealt laovad õpilased õpetaja juhendamisel oma laudadele
hulki.
Näiteks: „Asetage lauale 3 kollast kolmnurka. Lisage 2 sinist kolm-
nurka. Mitu kolmnurka on kokku?”
Seejärel asetab õpetaja tahvlile 2 hulka.
Mitu kassi on esimeses hulgas? Mitu kassi on teises hulgas? Mitu
kassi on kahes hulgas kokku?
Tahvlile kirjutatakse 2 + 3 = 5
Loeme: „Kaks pluss kolm on võrdne viiega.”
Seejärel moodustatakse hulkade ühendamise teel veel mitmesugu-
seid liitmistehteid ja kirjutatakse need tahvlile.
Õpilased laovad liitmistehteid arvukaartide abil ka oma laudadele.
2
+
1
=
3
30
Võib meisterdada kirjaklambrikette. Näiteks: „Meisterdage kol-
mest punasest kirjaklambrist kett. Nüüd meisterdage teine väike
kett, milles on kaks rohelist kirjaklambrit. Ühendage need ketid
omavahel. Mitu klambrit on selles ketis ?”
Nüüd koostatakse liitmisülesandeid tööraamatu piltide põhjal ja la-
hendatakse neid.
Õpitakse tundma märgi + tähendust ja seda märki kirjutama.
Tööraamat lk 62 ja 63
Selles tunnis kinnistatakse ja arendatakse liitmisoskusi.
Kõigepealt korratakse eelmises tunnis õpitut. Selleks sobib hästi töö
arvukaartidega.
Edasi jaotame hulki osahulkadeks.
Õpetaja asetab tahvlile hulga, milles on 2 kollast ja 3 rohelist ringi.
2 + 3 = 5
Õpetaja eraldab kollaste ja roheliste ringide hulgad.
Millisest kahest hulgast koosnes see hulk?
5 = 2 + 3
Seejärel laseb õpetaja lauale laduda punastest ja kollastest ruutu-
dest ruutude hulga, milles on 5 ruutu. Arutletakse, mitu punast ja
mitu kollast ruutu sellises hulgas võib olla. Sama tehakse veel 4
kolmnurgaga. Järgneb töö tööraamatuga.
Mänge harjutamiseks
5
Liftimäng
Õpetaja joonistab tahvlile liftinupud 1–5. Seejärel esitab õpetaja las-
4
tele küsimusi. Näiteks:
3
1. Siim on 2. korrusel. Ta sõidab kaks korrust ülespoole. Mitmenda-
le korrusele Siim sõidab?
2
2. Ats on 3. korrusel. Ta tahab sõita 5. korrusele. Mitu korrust peab
Ats ülespoole sõitma?
1
Korda õiget vastust
Õpetaja kutsub klassi ette õpilase, kes arvutab ja ütleb vastuse õpe-
taja esitatud liitmisülesandele. Kui vastus on õige, kordab klass
õiget vastust kajana järgi. Kui öeldi vale vastus, on klass vait.
31
Lahutamine
Tööraamat lk 64 ja 65
Lahutamise õpetamist alustatakse hulgast osahulga eraldamisega.
Õpitakse tundma sõna  miinus  ja märki –.
Õpitakse kirjutama a – b = c kujulisi võrdusi ja neid lugema.
Õpilased panevad lauale ja õpetaja tahvlile 5 kolmnurka. Üks kolm-
nurk võetakse ära. Mitu kolmnurka jääb nüüd alles? Õpetaja sele-
tab, et seda, mida tehti hulkadega, on võimalik kirja panna võrduse
abil. Selleks vajatakse ühte uut märki, mida loetakse miinus ja kir-
jutatakse –.
Tahvlile kirjutatakse 5 – 1 = 4.
Loeme: „Viis miinus üks on võrdne neljaga.”
Samalaadseid ülesandeid lahendatakse veel, jäädes ikka sama järje-
korra juurde.
1. Vaadeldakse hulki.
2. Sõnastatakse võrdus.
3. Kirjutatakse võrdus.
Tööraamat lk 66–68
Selles tunnis korratakse ja kinnistatakse liitmis - ja lahutamisoskusi.
Mänge harjutamiseks
Ka lahutamise õppimiseks sobivad mängud „Liftimäng” ja „Korda
õiget vastust” (vt lk 30).
Selles tunnis lahendatakse  7. töö kogumikust „Arvuta” ning 7. töö
kogumikust „Iseseisvad tööd”.
Töö arvukaartidega
Mõned näited.
1. Õpetaja ütleb tehte ja õpilased näitavad vastust.
32
„Liida arvule 8 arv 1.”
„ Lahuta arvust 7 arv 5.”
„Näita vastust 2 + 4; 7 – 4 jne.”
2. Õpetaja ütleb: „Ma mõtlesin ühe arvu. Kui ma sellest arvust lahu-
tan 3, saan vastuseks 2. Mis arvu ma mõtlesin?”
Sellelaadsetes ülesannetes peavad õpilased leidma puuduva vä-
hendatava, vähendaja või liidetava.
3. Õpetaja näitab arvukaarte ja õpilased näitavad kahte liidetavat,
mille liitmisel on tulemuseks õpetaja näidatud arv.
Liitmise ja lahutamise seos
Tööraamat lk 69–71.
Ka liitmise ja lahutamise seost on võimalik selgitada näidetega hul-
kade abil.
Õpetaja asetab tahvlile ja õpilased oma laudadele 5 ringi. Seejärel
võetakse 2 ringi ära ja leitakse, et järele jäi nüüd 3 ringi. Pannud
eemaldatud ringid tagasi, saame jälle esialgse ringide arvu.
Oli 5 ringi. 2 ringi võetakse ära.
Järele jäi 3 ringi.
Oli 3 ringi. Juurde lisati 2 ringi.
Nüüd on jälle 5 ringi.
5 – 2 = 3
3 + 2 = 5
Liitmis- ja lahutamistehete seost kasutatakse lahutamistehete kont -
rollimiseks.
33
Nelja võrduse koostamine
1. Kahe hulga liitmise põhjal koostatakse 2 liitmistehet.
1 + 2 = 3
2 + 1 = 3
2. Kui kahe liitmisülesande koostamine on selge, vaadeldakse kahe
lahutamisülesande koostamist.
3 – 1 = 2
3 – 2 = 1
3. Järgnevalt lahendatakse joonise järgi 4 võrdust.
2   +   3   =   5
5   −   3   =   2
3   +   2   =   5
5   −   2   =   3
Arutleda tuleks võrdusi paariti .
1. Kahele liitsime kolm ja saime 5. Kui nüüd viiest 3 ära lahutada,
jääb taas 2 järele.
2. Kolmele liitsime 2 ja saime 5. Kui nüüd viiest 2 ära lahutada, jääb
järele 3.
Kuna lapse mõtlemine selles vanuses on konkreetsete operatsiooni-
de staadiumis , tuleks näide ka praktiliselt läbi teha. Näiteks kutsu-
takse klassi ette 3 last, ja kui 2 last tuleb juurde, siis on klassi ees 5
last. Tahvlile tekib järk-järgult võrdus 3 + 2 = 5 . Kui 5 lapsest saade-
takse juurde tulnud 2 last kohale tagasi, jääb neid jälle 3. Eelmise
võrduse alla tekib järk-järgult uus võrdus 5 – 2 = 3. Samuti tuleks
samade lastega läbi teha ülejäänud 2 võrdust.
34
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Tööraamat lk 72–94
Nende tundide eesmärk on arvude 6–10 õppimine ning liitmise ja
lahutamise põhiülesannete kindel omandamine 10 piires.
Naturaalarvude liitmisel ja lahutamisel lähtutakse ka siin hulkade
ühendamisest ja jaotamisest.
Tekstüleanded
Õpitakse koostama ja lahendama ühetehtelisi  tekstülesandeid .
Tekstülesannete koostamisel peab õpilane koostama pildi põhjal
teksti, mis lõpeb küsimusega. Tekstülesannete lahendamise puhul
on olulised tehtevalik, arvutuse õigsus ja vastuse õige sõnastus.
Tekstülesannete lahendamisel tuleks lähtuda järgnevast küsimuste
asetuse järjekorrast:
1. Mida on küsitud?
2. Mis on teada?
3. Millise tehte abil leiame vastuse?
4. Ütleme või kirjutame võrduse.
5. Ütleme või kirjutame vastuse.
Pärast arvu 10 õppimist lahendatakse 8. töö kogumikust „Arvuta”
ning 8. ja 9. töö kogumikust „Iseseisvad tööd”.
Tutvumine arvuga 0
Tööraamat lk 89–91
Kujutluse arvust 0 annab tühi hulk.
Kuigi naturaalarvudeks loetakse arve, mis on saadud loendamise
tulemusena, loetakse koolimatemaatikas arvu 0 naturaalarvude
hulka.
Arvu 0 õpitakse tundma seoses lahutamise käsitlemisega ja seda
vaadeldakse kui võrdsete arvude vahet.
Seda võiks teha järgmiselt.
35
Õpetaja asetab tahvlile ja õpilased laudadele 3 ruutu. Võetakse ära 1
ruut. Mitu ruutu jääb järele? 2 ruutu. Võetakse ära veel 1 ruut. Mitu
ruutu jääb nüüd järele? 1 ruut. Seejärel võetakse ära ka viimane
ruut. Järele ei jää mitte ühtegi ruutu. Selle väljendamiseks , et enam
mitte ühtegi ruutu järel pole, kasutatakse sõna null ja arvu 0.
3 – 1 = 2
3 – 2 = 1
3 – 3 = 0
Arvude võrdlemise teel tehakse kindlaks, et 0 on kõige väiksem
naturaalarv ja asub arvu 1 ees.
Liitmise kommutatiivsuse seadus
Tööraamat lk 95–97
Kommutatiivsuse seadusega on õpilased kokku puutunud nelja
võrduse koostamisel antud joonise järgi ja näidete varal. Nüüd vaa-
deldakse seda veel kord näidisvahendite abil.
Näiteks näitab õpetaja lastele järgmist pilti.
Selle pildi põhjal koostavad õpilased võrduse 4 + 2 = 6.
Nüüd pöörab õpetaja pildi ümber.
Joonise põhjal koostatakse võrdus 2 + 4 = 6.
Neid kahte ülesannet vaadeldes selgub, et erinevus on ainult liide -
tavate järjekorras. Vastus on mõlemal juhul sama. Sellest lähtuvalt
sõnastatakse ka reegel: Summa ei muutu, kui muudame liidetava-
te järjekorda .
36
Kordamine
Tööraamat lk 98–106
Veerandi viimastes tundides korratakse ja kinnistatakse õpitut.
Kuna tulemas on jõulud , on ka tööraamatus mitmesuguseid jõulu-
teemalisi ülesandeid.
Arvutuskett
Tööraamat lk 111
Tööraamatu lõpus on arvutuskett. Selle mängu sedelid lõigatakse
välja. Mängusedelid pannakse ümbrikusse ja neid saab korduvalt
kasutada.
Mängijad asetavad kordamööda lauale sedeleid nii, et eelmise üles-
ande vastus oleks järgmise sedeli alguses. Kui sobivat sedelit ei ole,
jätab mängija korra vahele.
Mängu võib mängida ka üksinda. Sel juhul peab ise moodustama
arvutusketi, kus eelmise ülesande vastus on järgmise sedeli tehe.
Sel moel saavad õpilased iseseisvalt 10 piires arvutamist korrata .
6
 
 
7 + 3
10
5 + 4
Järgnevad leheküljed on mõeldud paljundamiseks.
5
Kirjutades tabelisse erinevaid arve, saab neid kasu-
tada liitmis- ja lahutamisoskuse kinnistamiseks.
3    2
Näiteks: „Millise kahe arvu summa on 5?”
37