50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
63 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristi048
Õppematerjali autor
Väikestele lastele ei saa rääkida asjadest, mida nad oma meeltega ei taju st. matemaatika õpetamine ja õppimine tuleb siduda last ümbritsevate esemetega (kasutada neid). Mitmete teadlaste järgi (Piaget, Bruner) saab lapse taju alguse käelistest tegevustest. et matemaatika õppimise aluseks olevad tegevused on muuhulgas käelised tegevused. Matemaatikamõistete (hulk, seos, arv, suurus, ruum) kujunemise aluseks on 8 mõtlemisoperatsiooni: 1. Järjestamine 2. Rühmitamine 3. Samaväärse hulga moodustamine 4. Hulga säilitamine 5. Terviku ja selle osa võrdlemine 6. Loendamine 7. Mõõtmine 8. Modelleerimine Matemaatika tegevused: - Vaatlemine on nähtuste või esemete tunnuste ning detailide märkamine. Matemaatika tegevuste aluseks. - Rühmitamine paljudest esemetest ühesuguste tunnustega esemete eraldamine. Tegevus, millega esemeid või nähtusi nende ühiste tunnuste alusel klassifitseeritakse so. jaotatakse rühmadesse, gruppidesse, klassidesse, hulkadesse jms.
............................................................................. 15 Laiem, kitsam ...................................................................................... 15 Paksem, õhem ..................................................................................... 16 Ülal, all. Ees ja taga. Vasakul, paremal ............................................ 16 HULGAD ............................................................................................. 17 Hulkade võrdlemine .......................................................................... 18 Kordamine ........................................................................................... 20 ARVUD 1–10 ....................................................................................... 21 Arv ja number 1 .................................................................................. 21 Arv ja number 2 .................................................................................. 22
- Taju passiivsuse tõttu ei tunne lapsed ära tuttavaid geomeetrilist kujundeid, kui need ei ole harjumuspärases asendis; ei tunne ära arve kui need ei ole kirjutatud numbri, vaid arvsõnana; ei leia üles tekstülesande küsimust, kui see ei ole ülesande lõpus, vaid alguses. - Nägemistaju ja peenmotoorika arenematus põhjustavad raskusi kirjutama õpetamisel (numbrite kirjutamine, vihiku joonte nägemine. Järkarvude kirjutamine üksteise alla kirjaliku arvutamise puhul, ebatäpne loendamine sõrmede kohmakuse tõttu jne.). - Abikooliõpilastele valmistab raskusi suurustevaheliste seoste omandamine, ning kui seosed ka tekivad, on need ebakindlad ega ole piisavalt diferentseeritud, unustatakse kiiresti olulised tunnused ja moodustatakse seosed ebaoluliste tunnuste põhjal. Kõige selle tõttu segistatakse erinevaid kujundeid, mõõtühikute süsteeme jne. - Teadmiste omandamisel põhjustab paljusid vigu ja raskusi mõtlemise inertsus. Õpilased nagu
omandatud toimingu. Kuid mitmeosalised korraldused osutuvad raskeks isegi tuttavate ülesannete täitmisel. Pikemate verbaalsete instruktsioonide asemel on seetõttu otstarbekas kasutada sümbolitest koostatud juhendeid, tabeleid, skeeme jne. Täisväärtusliku toimingu tunnuseks on samuti enesekontroll. Sõltuvalt kontrolli võtte ajalisest suhtest toimingu sooritamisega eristatakse järgmisi enesekontrolli liike: resultaadikontroll (ülesande korduv sooritamine, tulemuse võrdlemine etaloniga, spetsiaalsed kontrolli võtted), operatsionaalne ehk kaasnev kontroll (kontrollitakse iga osatoimingu õigeaegset sooritamist ja selle resultaati), ennetav kontroll (kontroll põimub planeerimisega ning toimub enne tulemuse fikseerimist). Abiõppelaps enamasti ei püüa oma tööd kontrollida. Põhjuseks kas väike huvi tulemuste vastu (toiming omandatakse formaalselt, laps sooritab ainult väliselt tajutavaid osatoiminguid "õpetaja rõõmuks" või teda
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
· Silita lapse kätt erinevate kangastega. Alustuseks sobivad siid, villane ja frotee. · Võimalda lapsel haista erinevaid lõhnu. Õues nuusutage lilli, toas katsetage näiteks värskelt kooritud apelsiniga. Tähelepanu: Ära väsita last liialt. Jälgi märke tema võimalikust väsimusest. UURINGUTE ANDMETEL tekitab ajus seoseid see, mida imikud näevad ja haistavad, eriti kui kogemused omandatakse turvalisel, tuttavlikul ja etteaimataval moel . Erinevate aistingute tutvustamine suurendab imiku teadlikkust endast ja maailmast. 12 KUTS LÄKS KARJA · Aseta laps selili ja võta mõlema käega ta pahkluudest kinni. · Kui jalad on sirged, patsuta kergelt jalataldadele. · Laps sirutab varbad allapoole ja kõverdab põlved. · Jalgu vaheldumisi kõverdades justkui imiteerides kõndimist laula talle: "Kuts läks karja linta-lonta, linta-lonta, Karjast koju
Suur maht Subjektiivne Mäluprotsessid on meeldejätmine, säilitamine ja meenutamine. Mõtlemine: ... on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine. Mõtlemine seisneb teadmiste- representatsioonide ek mõtlemise ühikute- eristamises ja seostamises teiste teadmistega. Elemendid: kujundid (nägemis-, kuulmis-, ja kompimiskogemuse vaimne koopia). mõisted- mingi ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus ehk represatsioon. Mõiste sisaldab seda, mmida obbjektidest teatakse. Tähistab sõna või teine sümbol. KUIDAS LASTE TUNNETUSPROTSESSE ARENDADA Kognitiivne protsess Arengu toetamine Taju Tunnuste ja osade järjestamine (ajaline) Erinevuste ja sarnasuste leidmine Koordinatsiooniharjutused
................................................................. 96 ennustama maailma .................................. 26 e ..................................................................102 kas matemaatika on raske? .............. 30 Ilusaim valem matemaatikas .......................108 Pähe õppida ei õnnestu .................................30 arvu aste ............................................ 110 Matemaatikal on oma keel ............................31 Juurimine kui astendamise vastandtehe ...... 111 Matemaatikat on keeruline õpetada ..............32 Ratsionaalarvuline astendaja ....................... 113 Matemaatika vajab aega ...............................32 Negatiivne astendaja ................................... 114 innustuseks . ...........................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid