Hulga samaväärsus, mõõtmistegevused, suuruste võrdlemine, arvu tutvustamine, hulgad ja loendamine (1)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Alternatiivpedagoogika TESTI KÜSIMUSED

Väikestele lastele ei saa rääkida asjadest, mida nad oma meeltega ei taju st. matemaatika õpetamine ja õppimine tuleb siduda last ümbritsevate esemetega (kasutada neid). Mitmete teadlaste järgi (Piaget, Bruner) saab lapse taju alguse käelistest tegevustest. et matemaatika õppimise aluseks olevad tegevused on muuhulgas käelised tegevused. Matemaatikamõistete (hulk, seos, arv, suurus, ruum) kujunemise aluseks on 8 mõtlemisoperatsiooni: 1. Järjestamine 2. Rühmitamine 3. Samaväärse hulga moodustamine 4. Hulga säilitamine 5. Terviku ja selle osa võrdlemine 6. Loendamine 7. Mõõtmine 8. Modelleerimine Matemaatika tegevused: - Vaatlemine on nähtuste või esemete tunnuste ning detailide märkamine. Matemaatika tegevuste aluseks. - Rühmitamine ­ paljudest esemetest ühesuguste tunnustega esemete eraldamine. Tegevus, millega esemeid või nähtusi nende ühiste tunnuste alusel klassifitseeritakse so. jaotatakse rühmadesse, gruppidesse, klassidesse, hulkadesse jms.

Alternatiivpedagoogika

80

pdf

Matemaatika õpetajaraamat 1. klassile I osa

............................................................................. 15 Laiem, kitsam ...................................................................................... 15 Paksem, õhem ..................................................................................... 16 Ülal, all. Ees ja taga. Vasakul, paremal ............................................ 16 HULGAD ............................................................................................. 17 Hulkade võrdlemine .......................................................................... 18 Kordamine ........................................................................................... 20 ARVUD 1–10 ....................................................................................... 21 Arv ja number 1 .................................................................................. 21 Arv ja number 2 .................................................................................. 22

Matemaatika

69

doc

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

- Taju passiivsuse tõttu ei tunne lapsed ära tuttavaid geomeetrilist kujundeid, kui need ei ole harjumuspärases asendis; ei tunne ära arve kui need ei ole kirjutatud numbri, vaid arvsõnana; ei leia üles tekstülesande küsimust, kui see ei ole ülesande lõpus, vaid alguses. - Nägemistaju ja peenmotoorika arenematus põhjustavad raskusi kirjutama õpetamisel (numbrite kirjutamine, vihiku joonte nägemine. Järkarvude kirjutamine üksteise alla kirjaliku arvutamise puhul, ebatäpne loendamine sõrmede kohmakuse tõttu jne.). - Abikooliõpilastele valmistab raskusi suurustevaheliste seoste omandamine, ning kui seosed ka tekivad, on need ebakindlad ega ole piisavalt diferentseeritud, unustatakse kiiresti olulised tunnused ja moodustatakse seosed ebaoluliste tunnuste põhjal. Kõige selle tõttu segistatakse erinevaid kujundeid, mõõtühikute süsteeme jne. - Teadmiste omandamisel põhjustab paljusid vigu ja raskusi mõtlemise inertsus. Õpilased nagu

Eripedagoogika

3

docx

Matemaatika koolieelikutele

tähenduses. · Matemaatika didaktika olemusest lähtuvalt ei ole otstarbekas esitada õpetamise tehnoloogiat liiga detaalselt. Mida ja milleks õpetada? Matemaatika õpetamise eesmärkide põhjalik analüüs ja sõnastamine avab nii õppesisu kui ka õpetamise põhisuunad võrdlemisi suure täpsusega. Protsessid: 1. Järjestamune 2. Rühmatamine ja klassifitseerimine 3. Samaväärse hulga moodustamine 4. Hulga samaväärsuse säilitamine 5. Osa võrdlemine tervikuga 6. Loendamine 7. Mõõtmine 8. Modelleerimine Matemaatika ehituses kasutatakse palju mõiste nagu: hulga mõiste, seose mõiste, arvu mõiste, suuruse mõiste ja kujundi mõiste. Kuidas õpetada? Et matemaatikat õpetada me peame teadma järgmisest: · Õppimeetodtest Õppemeetodeid liigitatakse kahel erineval alusel: - Lähtudes õpetaja ja laste koostegevuse vormist, eristatakse selgitust, vestlust ja iseseisvat tööd.

Matemaatika didaktika

6

doc

Matemaatika didaktika kordamisküsimused

Kontrolltöö I kooliastme matemaatika õpetamise metoodika I Teooria 1. Lasteaiamatemaatika kordamine ja süvendamine. 1) Mis on esemete loendamine ja millised on loendamise nõuded ? Loendamine on käeline ja sõnaline tegevus, mis seab loendatavad esemed ja järjestikused arvsõnad üksühesesse vastavusse. Samaaegselt esemetele osutamisega öeldakse arvsõnu alates ühest, viimasena öeldud arvsõna tähistab loendatavate esemete arvu (Mitu on?). Loendamine on ainus vahend, mille abil saab kindlaks teha esemete arvu. Loendamistegevus peab vastama järgmistele nõuetele:  Loendada saab ainult konkreetseid esemeid ja nähtusi, mis asuvad lapse käe-, kuulde- või pilguulatuses.  Loendamiseks peab laps teadma arvude järjestikusi nimetusi.  Loendamise ajal käivitub nn loendamise füsioloogiline mehhanism – käsi, pea või keha hakkab arvude järjestikuste nimetuste ütlemise rütmis liikuma mööda loendatavaid

Matemaatikadidaktika

2

docx

Matemaatika didaktika alushariduses

Definitsioon? Lause, millega määratakse uue mõiste sisu ja võetakse kasutusele Operatsioonide-eelsel perioodil areneb lapsel kiiresti: erinimetus selle märkimiseks  kujutlusvõime põhi- ehk algmõisted? Defineerimata mõisteid nimetatakse  objektide taju Mis on järjestamine? Objektide (esemete, nähtuste) võrdlemine neid eristava  objekte tähistavate sõnade omandamise võime Piaget' näitas, et mõtlemisoperatsioonide kujunemine algab lapse: tunnuse alusel.  2.-3. eluaastal Mis on rühmitamine? Käelis-sõnaline tegevus, kus objektidele osutades öeldakse

Pedagoogika

Kommentaarid (1)