Toimetaja ja tõlkija ülesanded ning oskused Tõlkija ülesanne on tekst võimalikult originaalilähedaselt teise keelde ümber kirjutada. Võib tunduda, et see töö jätab tõlkijale loometööks piisavalt võimalusi ümbersõnastamine ühest keelest teise justkui lubab mängida sõnade ning väljenditega ning neid oma äranägemise järgi sätestada. Siiski ei tohi ta enda stiili originaaltekstile peale suruda. (Tamm 2013: 5) Keeletoimetaja töö on tõlgitud pajatused skeptiliselt üle vaadata, kõik olemasolevad ja olematud vead üles leida ning siis nendest tõlkijale põhjaliku ülevaate teha. Põhimõtteliselt peab toimetaja oma kullipilguga kõike nägema, kõike tähele panema, kõike teadma ning kõike oskama. Toimetajat võib pidada üliinimeseks, kuna tema teadmisi on väga raske piiritleda vaid korrektse õigekeelsusoskuse valdamisest ei piisa. Toimetaja on kohustatud suutma panna õigesse
Ajakiri "Stiina" Eliise Jaansoo 10.A Ajalugu 1998 2008 Dets. Ilmus iga kuu. Hind : 2006a. 22.90 -. 2007a. 24.90 2008a. Jaan. 26.90 2008a. Dets. 29.90 Meeskond Peatoimetaja Vesta Reest Toimetajad Triin Tähnas Kaia Prillop Britt Samoson Välistoimetaja Aive Lauriste Fotograaf Kristjan Lepp Keeletoimetaja Eva Tammsaare Kujundus Meelis Piller Püsirubriigid Horoskoop Retseptid / toit Suhe Mood Omalooming Hobi Musa Film Lugejad Rohkem oli suunatud tüdrukutele vanuses 12-18 . Minu Arvamus Mulle meeldis see ajakiri kuid kahju, et ajakiri lõpetas ilmumise.
· Suri 21.aprillil 1850 Tartus Looming · "Suur on, Jumal, su ramm" · "Piibu jutt" · "Kalevipoja sündmustik" Friedrich Reinhold Kreutzwald · Sündis 26.detsembril 1803 Virumaal · Folklorist ja etnoloog · Lauluisa · Vana targa mehe võrdkuju · Suri 25.augustil 1882 Tartus Looming · "Kalevipoeg" · "Kilplased · "Reinowadder Rebbane" · "Mihkel Põllupapp" Johannes Voldemar Veski · Sündis 27.juunil 1873 Vaidaveres · Oli keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja terminoloog. · 1920-1940 ilmus Veski osalusel 36 oskussõnastikku. · 1918 avaldati esimene ÕS (170 lk, 20 000 sõna). Ferdinand Johann Wiedemann · Sündis 18.märtsil 1805 · Wiedemann suhtles eesti rahvusliku liikumise tegelastega, toetas "Kalevipoja" avaldamist ja levitamist, propageeris ühtset kirjaviisi ja redigeeris Piibli keelt. · Peale eesti keele uurimise jätkas Wiedemann ka akadeemikuna teiste soome-ugri keelte uurimist,
teadmisi grammatikast nagu eespool mainisin, kuid seda teha ei taheta. Õigekirjaoskust ei maksa muidugi üle tähtsustada, kuid keelereeglid on sõnastatud grammatikaterminites ning põhimõisteid tundmata ei saa kirjakeelt üldse õppida ega õpetada. Pole ju normikeelgi mingi asi iseeneses, vaid kutsutud ja hoitud ikka selleks, et me üksteisest hõlpsalt ning täpselt aru saaksime. Autor kirjutab, et tema oma kauaaegse toimetaja ja keeletoimetaja kogemusega on kokku puutunud ka emakeeleõpetajatega, kelle suhted kirjaliku eneseväljenduse ja isegi õigekeelsusega on piinlikult nigelad. Ja need juhused pole olnud erandlikult harvad, vaid piisavalt sagedased, et kahelda keeloskustehuvides või kaitseb mõni pigem alateadlikult üldist keeleoskamatust. Üksnes tekstianalüüsi ja lühikirjandeid nõudev eksamivorm tõrjub tülikat vajadust õppida ja tunda pisut ka õigekeelsusreegleid. Samas üritab uus keeleseadus kehtestada
3 Tiina Kala, Linda Kaljundi, Juhan Kreem, Ivar Leimus, Kersti Markus, Anu Mänd, Inna Põltsam-Jürjo, Erki Russow, Anti Selart, Marek Tamm, Heiki Valk Eesti ajalugu II Eesti keskaeg Koostanud ja toimetanud Anti Selart 4 SISSEJUHATUS Projektijuht Aivar Kriiska Retsensent Jüri Kivimäe Keeletoimetaja Siiri Rebane Kujundaja ja küljendaja Kristel Külljastinen Raamatu valmimist on toetanud Eesti Vabariigi Teadus- ja Haridusministeerium ning teadus- programmid SF0130019s08, SF0130038s09, ETF 7129, ETF 7744, ETF JD 134 ja Euroopa Teadusfondi EuroCORECODE programmi grant „Cuius Regio“. Autoriõigus: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ja autorid Autoriõigus (sarja üldkujundus): kirjastus Ilmamaa Autoriõigus (illustratsioonid): autorid ja valdajad
kõrgetasemelist algupärast luulet, proosat ja kirjanduskriitikat. Värske Rõhk on foorum neile, kes alustavad kirjutamist, kelle hääl on alles kujunemas, aga ka veidi küpsematele autoritele, kes endale kirjanduses teed rajavad. Aga väga oluliseks pean seda, et ajakiri ei ole mingi kitsa ringi asi ja see asjaolu ongi Rõhu hoidnud elujõulise ja pidevalt uuenevana.'' (Pihelgas. 2013.27.11) Triin Ploom, luule-ja keeletoimetaja: ''Luulerubriigis valitseb regulaarne kaastöödeküllus, ent tõenäoliselt kehtib sellesarnane tendents ka teiste kirjandusajakirjade puhul, et luuleossa laekub enamasti kõige rohkem materjali. Seega jääb suurem osa avaldamata, ühte numbrisse mahub neli- viis, maksimaalselt kuus luuleautorit ja nii neli korda aastas, enamikele tuleb ära öelda. Loomulikult püüan noorautoritele individuaalselt läheneda, selgitamaks sisulisemate
Estraveli reisibüroos on turunduse roll suur ja ettevõtte tegeleb igapäevaselt turundustegevustega. Selleks on ettevõttes eraldi loodud turundusosakond, mis koosneb seitsmest meeskonnaliikmest. Turundustiimis on peale turundus-ja kommunikatsioonijuhi veel turundusspetsialist, kelle ülesandeks on peamiselt kampaaniad läbi viia ja assisteerida nende ettevalmistamist, lojaalsusprogrammide juht, kes tegeleb püsiklientuuriga ning veebilehe sisu- ja keeletoimetaja, kes koostab e-kirju, monitoorib ja haldab veebi sisu. Meediaagentuuridest teeb Estravel koostööd MediaComiga, internetiturunduse osas aitab OKIA, reklaamiagentuuridest teeb suuremaid asju Tank ja väiksemaid Pult. Suhtekorraldusbürooks on Estravelil Hamburg ja Partnerid. Kuna reisibüroos on mitmeid erinevaid osakondi, sh sissetuleva-, väljamineva-ja siseturismi osakond, lisaks venekeelne-, era-ja ärikliendi teenindus, on turundusosakond viimastega tihedalt seotud
uuendused ei tohiks liiga palju erineda tegelikust keelekasutusest, peaksid sobima olemasolevasse keelesüsteemi, pooldasid keele loomulikku arengut. Aaviku uuenduslikku keelekasutust viljelesid nooremad haritlased: Villem Grünthal-Ridala, rühmitus Tarapita. JOHANNES Voldemar Veski keelekorraldajana Erialalt loodusteadlane, keeleteaduses iseõppija, hiljem pedagoog, keeletoimetaja, terminoloog, keelekorraldaja, Tartu Ülikooli eesti keele lektor, hiljem professor ning ETA akadeemik • „Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest“ – artikkel 1913 – milles: keel kui elusorganism, mis areneb ise ja Veski • selle radikaalne ja järsk muutmine pole õige • hindas kirjakeele selgust ja reeglipärasust • oluliseks pidas tarbe- ja teaduskeelt
Lühemad kiilud pannakse komade vahele, nt See poiss, räägitakse, on väga andekas. Kiilud on ka üte ja hüüund: Sul, Jüri, tuleb tööle hakata. Appi, puder kõrbeb! Esile tõstmata sõnakiilud, millele ei lange tunderõhk - nende hulgas ka palun - jäävad komadeta: Tule palun kohe siia! Palun kutsuge arst. Rein, kannata palun pisut. Kuidas palun? Johannes Voldemar Veski (27. juuni 1873 Vaidavere 28. märts 1968 Tartu) oli keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja terminoloog.Ta töötas Tartu Ülikooli eesti keele lektorina aastail 1920-1938, eesti keele professorina aastail 1944-1955, ENSV TA akadeemik aastast 1946, 1914. aastast alates oli ta Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretär. Koostas õigekeelsussõnaraamatu Johannes Aavik (8. detsember (vana kalendri järgi 26. november) 1880 Saaremaa 18. märts 1973 Stockholm) oli eesti keeleteadlane
Antakse ülevaade kütte- ja õhuvahetusseadmetest, soojussõlmede ehitusest ning nende automatiseerimisest. Selgitatakse soojusprotsesside automaatjuhtimise üldküsimusi. Käsitletakse elekterkütte ning soojavee varustuse võimalusi ja seadmeid. ISBN 9985-816-23-4 © Eesti Põllumajandusülikooli põllumajandusenergeetika instituut Kreutzwaldi 56 51014 Tartu Tel. 7313 321, faks 7313 334, [email protected] Eesti Põllumajandusülikooli kirjastus Keeletoimetaja: S. Seesmaa Trükk: Trükipunkt 6 1. SISEKLIIMA 1.1. Üldmõisted Ruumis valitsev ja meid ümbritsev keskkond mõjutab inimese ning teiste elusorganismide elutegevust. See keskkond on sõltuv paljudest teguritest ja moodustab sisekliima (indoor climate) [1, 2]. Samas mõistes kasutatakse veel termineid ruumikliima [3] või mikrokliima [4]. Mikrokliima on üldisem mõiste,
Eesti Põllumajandusülikool Maaehituse instituut INSENERIGRAAFIKA Ainekursus MIT-7.307 Kujutava geomeetria põhivara Koostanud Harri Lille Keeletoimetaja Karin Rummo Tartu 2003 Sissejuhatus Kujutav geomeetria on see geomeetria eriharu, milles pitakse tasandil (joonisel) ruumiliste ülesannete lahendamise meetodeid ning positsiooni-, mte- ja konstruktiivsete ülesannete lahendamise vtteid. Positsiooniülesanneteks nimetatakse geomeetriliste kujundite vastastikuse kuuluvuse ja likumise määramist. Mteülesanded on geomeetriliste kujundite kauguste ja nende telise suuruse leidmine.
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Kädi Lepp Haapsalu 2010 KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Autor: Kädi Lepp Keeletoimetaja: Victoria Parmas Autoriõigus: Kädi Lepp, 2010 Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, 2010 ISBN ISBN 978-9949-463-02-2 Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Lihula mnt 12 90507 Haapsalu www.hk.tlu.ee 2 Sissejuhatus Laste ja noorte tervisele ja heaolule avaldab mõju bioloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnategurite keeruline kombinatsioon. Mitmel põhjusel on sagenenud laste kroonilised haigused, kasvanud on vaimse tervise häired, probleeme tekitavad tervisekäitumise negatiivsed suunad. Keskkond, mis soodustab ebatervislikku eluviisi, ei o...
Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Kaja Belials Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Retsenseerinud Kalju Kaasik Toimetanud Esta Erit Keeletoimetaja Kaire Luide Kujundanud Anne Linnamägi ISBN 9985-2-0849-8 © AS BIT, 2003 Müügiesindused: TALLINN 10133, Pikk 68 tel 6 275 401, faks 6 411 340 TARTU 51003, Tiigi 6 tel/faks (07) 420 637, tel (07) 427 156 PÄRNU 80011, Kuninga 18 tel/faks (044) 42 278 JÕHVI 41532, Rakvere 30 tel/faks (033) 70 108 www.avita.ee [email protected] Lugupeetud õpetajad
· normingulist keelt esitavad keeleõpikud ja keelereeglite drill · Elmar Muuk Lühike eesti keeleõpetus I (1927), 1940. aastani 9 trükki. · olulisim KK muutuvate sõnade tüüpkondadesse jagamise süsteem Mida enne ei olnud: · KK viimine ilukirjandus- ja ajakirjanduskeelde tulevad keeletoimetajad · 1920. aastate lõpus ilukirjandus- ja ajakirjanduskeele vastavusse viimine KK normingutega. · 1929 sünnib uus amet: keeletoimetaja. Keskne morfoloogia korrigeerimine · ilukirjandus pole enam murdetekste (üksikud ja dialoogid) EKSAM: Aaviku ja Veski võrdlus? Teada ajalugu üldjoontes (vt slaidikava)! 6.1. Eesti netikeel Näited erijoonte kohta ja üldistused! Ortograafia erijooni: · suurtähtede ja kirjavahemärkide ärajätt (küsimärk enim tarvitusel) · Numbrid, täppideta tähed või märgid täpitähtede asemel. Alguses tehnilistel põhjustel.
Keeleteadlane. Aavik tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu (eeskätt soome keelest), murdesõnu ja uudistuletisi, tema kunstlikult loodud uutest tüvisõnadest on umbes 30 läinud eesti keele põhisõnavara hulka. Ta toimetas ajakirju "Keeleline Kuukiri" ja "Keeleuuendus", avaldas "Uute sõnade sõnastiku", "Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastiku", "Keeleuuenduse äärmised võimalused", "Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika". ·Johannes Voldemar Veski- 1873-1968. Oli keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja terminoloog. Koostas õigekeelsussõnaraamatu. ·Jaan Tõnisson- 1868-1941. Oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Postimehe peatoimetaja. Jaan Tõnissonist kujuneski üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võideldes venestamise ja saksastamise vastu
Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE Õpetajaraamat Tallinn 2012 Õppematerjal on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere ho...
Kalev Kesküla uus veinijuht Kalev Kesküla uus veinijuht Eesti Ekspressi Kirjastus 2008 SISUKORD Kümme küsimust veinist 14 Veiniaedniku aasta 26 Viinamarjade sordid 28 Veini valmistamine 34 Veinisõnad 44 Prantsusmaa 46 Itaalia 118 ...
Ja mina pidasin teid eetiliseks inimeseks!" 34 Vasta samaga · Vasta 10 korda ägedama reaktsiooniga · Ahvatle teine enne koosoleku algust endale liitlaseks 35 VIII PEATÜKK. LÄBIRÄÄKIMISTE OLEMUS JA LÕKSUD. 8.1. Läbirääkimiste 13 lõksu 1. Jäik hoiak Nt keeletoimetaja esitab oma jäigalt puristlikud nõuded 2. Arusaam, et pirukat ei või jaotada (kõik-või-mitte midagi) 3. "Ankrusse heitmine" Nt avapakkumisest ei soovita taganeda 4. Ilmajäämise irratsionaalne hirm (kahandab riskivalmidust) 5. Puudulik v väär informeeritus 6. Kahtlaselt kerge võit Nt kiire hinnas järeleandmine paneb kahtlema toote väärtuses Nt tudengite ülehindamine NB
Rahvusarhiivi juhised DOKUMENDI- JA ARHIIVIHALDUS Autorid: Pille Noodapera, Tuuli Tarandi, Hanno Vares Keeletoimetaja: Reeli Ziius Kujundaja: Kristel Kaerma Kaane kujundaja: Imre Heero Trükkija: Ecoprint AS Väljaanne on trükitud EVS-EN ISO 9706 standardis toodud nõuetele vastavale ISO 9706 arhiivipüsivale paberile. Autoriõigus: Rahvusarhiiv 2009 J. Liivi 4, 50409 Tartu, www.ra.ee, [email protected] ISBN 978-9985-858-65-3 Sisukord Sissejuhatus 5 1 Käsitlusala 6 1.1 Eesmärk ja sihtrühm 6 1.2 Ülesehitus 6 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid 7 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised 7 2 Juhise normatiivne keskkond 8 3 Terminid ja määratlused ...
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuurit...
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila D...
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäär...
Tõlkijal ja kontrollijal on loomulikult erinevad idiolektid ja keelealased maitsed, aga erineda võivad ka nende Toimetamise liigid 195 pooldatavad tõlkimise definitsioonid, suhtumised normatiivsetesse keeleinfo allikatesse, arvamused kõnealuse kirjatüki eesmärgi kohta, arusaamad tõlkeülesandest jpm. Loodame siinses peatükis näidata, kuidas neid pingeid minimeerida. 24.2 Toimetatav valdkond Tuntud toimetajaliigid on eriala- ja keeletoimetaja, kes tegelevad vastavalt sihtteksti sisu ja vormiga. Üht teksti kaks korda toimetada lasta on eriti langevate tõlkehindade taustal üsna suur luksus, mistõttu enamasti on need kaks funktsiooni ühendatud samas inimeses, kes sarnaselt ideaalsele tõlkijale on kuidagimoodi hankinud mõlema valdkonna teadmised ja kogemuse. Veel suurem luksus on lisada kolmas, õigustoimetaja. Seda on pidevalt tehtud vist küll ainult omaaegses õigustõlkekeskuses, kus oli
„Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor: Ain Tulvi Retsensendid: Villo Vuks ja Aili Kendaru Keeletoimetaja: Viime Laanpere Kujundaja ja küljendaja: Piibe Piirma Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVE´le aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
