Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 53 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
1970-01-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Bliiatz
Õppematerjali autor
Mängu kirjeldus: Õpilased on jagatud kahte võistkonda. Kumbki võistkond võistleb palli eest, et saada see söötudega oma poolele („koju“) maha. Samal ajal üritab vastasvõistkond palli kätte saada. Punkti saab meeskond, mille mängija asetab palli otsajoone taha (või märgitud kohta) kahe käega maha, seistes ise väljakul, mitte väljakult väljas. Mängu võitja on võistkond, kes kogub rohkem punkte. Mäng kestab 4 minutit või kuni kumbki võistkond saab täis 10 punkti. Mängu reeglid: 1. Väljaku piirideks on korvpalli jooned. 2. Palliga joosta ei tohi. Pall liigub edasi ainult söötes. 3. Kui palliga mängija astub piiridest välja, saab palli vastas võistkond. 4. Punkti saamiseks peab mängija asetama palli maha kahe käega. Ketikull Mängijad seisavad keset mänguväljakut. Valitakse püüdja. Kulliks löödu võtab eelmisel kullil käest kinni ja asuvad kahekesi püüdma. Iga puudutatud laps ühineb kullide ketiga.
märgitakse üles + märgiga. Tehe 7+8 on raskem kui 8+7, sest kergem on liita väiksemat arvu suuremale. Tunnil on üks õpetuslik eesmärk. Ala eesmärgid on pea eesmärgi teenistuses ja neid me tunni eesmärki välja ei kirjuta. Need ala eesmärgid kirjutame vastava tunni etapi juurde. Tunni teema ja eesmärgi juurde kirjutame vajalikud vahendid, mida me kasutame ja ka tundmatud mõisted. Tunni konspekti võib vormistada väga erinevalt. Praktikale minnes tehakse täis konspekt. Seal on kirjas kõik see, mida tunnis tehakse ja öeldakse. Vorm on sama, nagu eesti keeles tegime. Konspekti tuleb üles märkida kõik tunni etapid. Sellest kujuneb tunni struktuur. On olemas uue osa tund, harjutav tund ja kinnistav tund. Iga etapi juurde tuleb anda selle etapi sisu täpses sõnastuses. Tuleb panna kirja ka etapi eesmärk. Ka kellaaeg, mida ma planeerin selle konkreetse tegevuse jaoks. Parem oleks
Kirjutamine - veel ideid Sisukord: lk.2 Kirjutamistegevused/õpetajale lk.3 Uurimistegevused/õpetajale lk.4 Kunstitegevused/õpetajale lk.5 Vilumusi arendav tegevus/õpetajale lk.6 Ülesanded 1-3/õpetajale lk.7 Ülesanded 4-5/õpetajale lk.8 Ülesanded 6-7/õpetajale lk.9 101 kasutust lk.10 Kuidas on need sarnased?/õpetajale lk.11 Seosed lk.12 Võrdlused lk.13 Järjejutud lk.14 Legendid lk.15 Tegevused lk.16-18 Muistendi kirjutamise kavandamine lk.19-20 Kirjand lk.21 Kuidas hinnata isetehtud raamatut? lk.22 Raamatu hindamisleht lk.23-24 Uudise ülesehitus lk.25 Jutu ülesehitus lk.26-30 Näpunäiteid õpetajale Kirjutamistegevused Teatud väliskujuga raamatu valmistamine. Pisimõõtmelise raamatu valmistamine. Hiiglasuure raamatu valmistamine. Jutu koostamine piltmõistatuste kujul. Telegrammi kirjutamine. Kirja kirjutamine ühele kirjandusteose tegelasele. Mõistatuste kirjutamine. Elul
dud Kalju Kaasiku koostatud komplekti) lõigatakse välja ruute ja laotakse väikestest ruutudest lauale suuri ruute. Loendatakse, mit- mest väiksest ruudust need suured ruudud koosnevad. Seejärel järgneb töö tööraamatuga. Ülesande 5 lahendamiseks loeb õpetaja ette järgneva jutukese. Lap- sed joonestavad pliiatsiga ruudustikul sirglõike vastavalt jutu sisule. Jutuke ülesande 5 juurde Kätte oli jõudnud kauaoodatud esimene koolipäev. Karupoeg pani koolimütsi pähe, vinnas selga uhiuue koolikoti ja asus teele. Kuna koos on kõike julgem teha, seadis ta kõigepealt sammud suure kivi juurde. Seal kohtus ta jänkupoisiga, nagu varem oli kokku lepitud. Edasi seati sammud vana tamme juurde, et sealt õpetajale lilli nop- pida. Kenad lillekimbud käes, jätkati teekonda. Nüüd viis tee otse kooli- majja. Esimene koolipäev oli tore ja huvitav. Kui tunnid lõppesid, kiirustas Karupoeg koju, et perele oma juhtumistest pajatada.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Seejärel võtab ükshaaval väikeseid detaile, nimetab need (nt käterätik, prügikast jne), leiab suurelt pildilt sama detaili ning asetab väikese detaili selle peale. Ütleb, kas see on sur või väike (võib võrrelda nööbiga). KAALUME RIISI Eesmärgid: laps õpib mõistma mahtu, kaalu, arve Vanus: 3+ Vahendid: vähemalt kahte sorti riisi, kaal, mõõdutassid, kannud, kruusid, kausid Mängu käik: Võib kaaluda, kui palju kaalub ääreni täis tass riisi. Kas kaks erinevat riisi samas koguses kaaluvad sama palju? Mitu tassitäis vett mahub kaussi? Mitu lusikatäis riisi mahub pisikesse kruusi? Jne. 3-aastane laps ei oska küll veel arvutada, kuid tegevus tekitab temas huvi ja pakub talle kindlasti rõõmu. LIIKUMISMÄNGUD, KEHATUNNETUSMÄNGUD RÖÖVLIMÄNG Eesmärgid: arendada kõnet, tunda värvusi ning igapäevaesemete otstarvet. Vanus: 3-7 a Osavõtjad: 3-10 mängijat
olemasolu, mis eristab antud professiooni teistest · kutseala poolt kontrollitav tööjaotus · kutseala poolt kontrollitav tööturg, mis nõuab sisenejalt kutsekõlblikkust · vajalik koolitus (kolmanda taseme koolitus) · eetika ja ideoloogia, mis teenib kõrgemaid väärtusi (hea töö on tähtsam kui tasu) Üliõpilase arenguetapid · Varajane idealism- võib kesta 10min v terve koolipäev. Tingitud on nt positiivsest eeskujust või sellest, et on varem kujunenud idee milline peaks minu meelest õpetaja olema. · Ellujäämine- 1.võimalus: üliõpilane tunneb et õpetamine on kohutavalt lihtne. 2.võimalus: konfliktide keskel ei saa tundi läbi viia, õpilased ei kuula vms. Üliõpilane tunneb pettumust õpilastes. · Raskuste tunnistamine- 2-3 nädal. Üliõpilane saab aru, millega ta hakkama saab ja millega ei saa.
Laulu sõnad ja noot on lisades (vt lisa) Mäng 1 Kuna päevateemaks on tervislik toitumine ning tervislike toitude hulka kuuluvad puu- ja juurviljad, siis on õpimapis valmistatud vastav mäng ,,Mõista - mõista, kus ma kasvan, kas puu otsas, maa peal või maa all?'', mis vajab ka eelnevat sissejuhatust. Eelnevalt tuleks arutleda lastega, milliseid puuvilju on olemas ja kus nad kasvavad ning lisada, et need on tervislikud. Mängujuhis on mängu juurde kirja pandud. See mäng hõlmab vähest liikumist ning imiteerimisoskust. Laps õpib paremini mõistma, miks on mõned viljad nimetatud just puuviljadeks ja mõned juurviljadeks ning hiljem oskavad neid päriselt oma kasvukohtades märgata ja nimetada ning korjata. Lõunasöök Lõunasöögile minnes võiks eelnevalt küsida lastelt, milline sööks oleks kõige tervislikum lõuna ajal. Nii nagu ka hommikusöök võiks ka enne lõunasöögile minekut terve nädala laulda lastega ,,Head isu'' laulu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid