arvu; · kasutab mõõtes sobivaid mõõtühikuid, kirjeldab mõõtühikute suurust temale tuttavate suuruste kaudu; · hindab looduses kaugusi ning lahendab liiklusohutuse ülesandeid; · tunneb kella ja kalendrit ning seostab seda oma elu tegevuste ja sündmustega; · teisendab pikkus-, massi- ja ajaühikuid (valdavalt ainult naaberühikuid); · arvutab nimega arvudega (lihtsamad juhud); · analüüsib ja lahendab iseseisvalt erinevat tüüpi ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid ning hindab õpetaja abiga ülesande lahendamisel saadud tulemuse reaalsust; · koostab ühetehtelisi tekstülesandeid. Geomeetrilised kujundid · eristab lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid (punkt, sirge, lõik, ring, kolmnurk, nelinurk, ruut, ristkülik, viisnurk, kuusnurk, kera, kuup, risttahukas, püramiid, silinder, koonus) ning nende põhilisi elemente; · leiab ümbritsevast ainekavaga määratud tasandilisi ja ruumilisi kujundeid;
klassi tasemetööks Siin on töölehti, mis pakuvad kordavaid ülesandeid, et valmistuda 3. klassi tasemetööks kevadel. Töölehtede ülesanded: · korrata 3. klassis õpitut; · kinnistada ja harjutada; · kontrollida omandatud teadmisi. Töölehed hõlmavad: · arvutamist · tehete järjekorda · avaldise koostamist · puuduva arvu leidmist · kella tundmist ning aja ja kella peale ülesandeid · geomeetriaülesandeid · teisendamist · tekstülesandeid Töölehed on valmistatud nii, et neid saab kohe välja printida ning õpilastega koos teha või ka kontrollida õpilaste teadmisi. Õpetaja Inga Lokko Elva Gümnaasiumi õpetaja
arvutustehnika valdamist. Arvutatakse kõigis neljas tehtes. Omaenese käsi on lapsele esimeseks pikkusmõõduks ja sealt edasi jõudsime meetersüsteemi tundmaõppimiseni. Igaüks valmistas endale meetrise joonlaua. Kirjutasime üles palju erinevaid tabeleid korrutustabel 15 15 ,, kerjus" ja arvud kõik arvuread Lahendasime tekstülesandeid ja võluruute, mängisime erinevaid matemaatilisi mänge. Käsitöö Sellel aastal said lapsed näha, kuidas lambaid niidetakse,pestakse, kraasitakse nii käsitsi kui rullkraasidega. Kangastelgedel kudusime klassi vikerkaarevärvilise vaiba . Selles vanuses on oluline teha üks töö algusest lõpuni valmiset aru saada kust asjad tulevad ning et kõike on võimalik oma kätega teha. Heegeldasime pajalapid ja aastatööks oli mütsi heegeldamine. Maalimine
võistluslikult trennis, vaid teen rohkem sõpradega koos, sest nii on lõbusam, koos käime nii jõusaalis, kui ka mängime koos korvpalli ja jalgpalli. Õppides ma loon ennast. Koolis ma ennast kõige rohkem arendangi. Vahepeal mulle meeldib kool, vahepeal mitte. Kõik oleneb sellest, kui palju õppida antakse. Kui rääkida matemaatikast, siis mina olen sellist tüüpi inimene, kellele meeldib lahendada arvutus ülesandeid, kui tekstülesandeid, sest neid ma oskan paremini. Kuid kui ma ei saa aru millestki, siis ma ei ole selline, et löön käega ja lähen minema vaid mul on ikka selline jonn sees, et ma pean sellest aru saama. Minu jaoks õppimine ei käi ainult koolis, vähemalt mina õpin päris palju netis surfates, erinevaid artikleid lugedes, mis tunduvad minu jaoks huvitavad. Mulle ei ole kunagi väga selline argielu meeldinud, rohkem ikka selline fantaasia maailm on minu ala, ulme just.
Aineõpetaja nimi: Maria Savina Õppeaine: matemaatika Veerand: I Klass: 9 klass Õpitulemused: 1) Tuletada meelde 8.-klassis õpitud; 2) õppida tundma ruutfunktsioone ja joonestama nende graafikuid; 3) õppida lahendama ruutvõrrandit ning nende abil tekstülesandeid; 4) õppida selgeks tegurdamise erinevad võtted. Õppesisu: Õpitulemuse Jrk kontrollimise
võrrandid. juurvõrrandeid ning nendeks Üht taanduvaid võrrandeid; absoluutväärtust 4) lahendab lihtsamaid üht sisaldav võrrand. absoluutväärtust sisaldavaid Võrrandisüsteemid, võrrandeid; kus vähemalt üks 5) lahendab võrrandisüsteeme; võrranditest on 6) lahendab tekstülesandeid lineaarvõrrand. võrrandite (võrrandisüsteemide) Kahe- ja abil; kolmerealine 7) kasutab arvutialgebra determinant. programmi determinante Tekstülesanded. arvutades ning võrrandeid ja võrrandisüsteeme lahendades.
Iseseisva töö ülesanded peavad mahtuma lähima arengu tsooni. Läbi matemaatika saab ja tuleb arendada lapse väljendusoskust ja kõnet. Matemaatikas on ülesandeks sisse tuua kogu matemaatiline sõnavara. Selle teadmist kohe ei nõuta. Matemaatikast ei saa ümber nurga rääkida ja on vaja kasutada matemaatilisi mõisteid, et asjadest rääkida. Laste arendamiseks ja matemaatika sidumiseks teiste ainetega on hea kasutada tekstülesandeid. Ülesanded peaks olema seotud laste igapäeva eluga. 8. Matemaatika lihtsustatud õppe ainekava sisu ja struktuur, nõuded struktuurile. Matemaatika ainekava on üles ehitatud kontsentrilisuse printsiibil, st me kogu aeg õpetame õpitud asjale kogu aeg midagi juurde. Kuni 6.nda klassini õpitakse uut juurde, hiljem on rohkem kordamist. Matemaatika ainekava on üles ehitatud nii, et seal on kirjas ainult see, et tulla toime igapäeva elus
ühendades need pideva joonega, saame hüperbooli. Kui teeme joonise GeoGebraga, siis saab enne graafiku joonestamist koostada väärtuste tabeli. Seda on 9 hea kasutada siis, kui õpilased arvutavad iseseisvalt funktsiooni väärtusi ning soovivad arvutustulemusi kontrollida. Joonis 12 Õppekava järgi ei lahendata enam pöördvõrdelise sõltuvuse abil tekstülesandeid, kuid mõne reaalse sisuga näite võib klassis esitada, lahendada ja analüüsida. Soovitan selleks kasutada programmi GeoGebra. Joonis 13 Liikumise graafikule kanname ühe punkti nii, et on nähtavad ka selle punkti koordinaadid. Punkti liigutamisel muutuvad ka koordinaadid (sõiduks kulunud aeg ja sõidukiirus). Joonisel 13 annavad punkti A koordinaadid vastuse esimesele ülesandele. 5. Ruutfunktsioon ja selle graafik
Eelmise võrduse alla tekib järk-järgult uus võrdus 5 – 2 = 3. Samuti tuleks samade lastega läbi teha ülejäänud 2 võrdust. 34 Liitmine ja lahutamine 10 piires Tööraamat lk 72–94 Nende tundide eesmärk on arvude 6–10 õppimine ning liitmise ja lahutamise põhiülesannete kindel omandamine 10 piires. Naturaalarvude liitmisel ja lahutamisel lähtutakse ka siin hulkade ühendamisest ja jaotamisest. Tekstüleanded Õpitakse koostama ja lahendama ühetehtelisi tekstülesandeid. Tekstülesannete koostamisel peab õpilane koostama pildi põhjal teksti, mis lõpeb küsimusega. Tekstülesannete lahendamise puhul on olulised tehtevalik, arvutuse õigsus ja vastuse õige sõnastus. Tekstülesannete lahendamisel tuleks lähtuda järgnevast küsimuste asetuse järjekorrast: 1. Mida on küsitud? 2. Mis on teada? 3. Millise tehte abil leiame vastuse? 4. Ütleme või kirjutame võrduse. 5. Ütleme või kirjutame vastuse.
kendada loogilise arutelu meetodeid, väljendada suhet ning suurenemist ja vähenemist prot- sentides, lahendada praktilise sisuga protsentülesandeid, lugeda empiirilisi graafikuid, koguda andmeid, korrastada ja töödelda statistilisi andmestikke, arvutada statistilisi karakteristikuid ning tõlgendada neid, leida sündmuse tõenäosust, kasutada kombinatoorika mõisteid ja vale- meid sündmuse tõenäosuse arvutamiseks, lahendada tekstülesandeid võrrandite abil, koostada lihtsaimate, kergesti modelleeritavate reaalsuse nähtuste matemaatilisi mudeleid ning kasuta- da neid tegelikkuse uurimiseks, koostada ja analüüsida tabeleid ning diagramme, kasutada ar- vutusvahendeid, käsiraamatuid, teatmeteoseid, tabeleid, kaasaegseid infotehnoloogiavahen- deid, klassifitseerida esemeid ja nähtusi ühe või mitme tunnuse põhjal, liikuda mõttekäikudes
annaabi.ee 
