Klassis peavad ka olema värvipliiatsid ja teritaja. Alates 6.klassist lapsed on võimelised kirjutama väikse ruuduga vihikusse. Geomeetriasse tuleb võtta ka valge vihik, aga see on suhteliselt mõttetu, sest lapsed ei suuda seal midagi õigesti teha. 7 Tahvel peaks olema 1/3 osas ruuduline, aga reaalselt neid ei ole enam. Seega pead 1.klassis iga hommik ruudud ise joonistama. Lisaks tahvlile peaks olema olemas värvilised kriidid (sinine, punane, roheline, valge), näitlike vahendite jaoks eraldi tahvel (praegu pannakse näitvahendid nätsuga seina külge). Näitvahenditena peavad seinal olema + ja märk, suurem-väiksem-võrdne, numeratsioon kuni 100, korrutustabel, teisenduse tabelid jne. Klassis peab olema kindlasti kell! Kellal peavad peal olema kõik numbrid ja väga hea oleks, kui on ka sekundiseier. Vähemalt 5
Miks on arvutama õppimisel eelpoolnimetatud tegevused olulised? Millises järjekorras peaks laps need omandama? 1. Hulga samaväärsuse säilitamine on tegevus, mis kindlustab hulga püsimise ka siis, kui tema seesmine struktuur on eelnevalt mingil põhjusel rikutud. On seotud hulga võimsuse püsimisega olukordades, kus hulka kuuluvaid esemeid saab üksteise suhtes ümber paigutada või kus müni ese tuleb teisega asendada. NÄIDE: Õpetaja asetab laste ette ühte ritta nt. viis ruutu. Lapsed ise asetavad ruutude alla sama palju ringe ning kinnitavad seda lausega "Ringe on sama palju kui ruute." Seejuures õpetaja jälgib, et kummagi hulga esemete arvu ei tehtaks kindlaks loendamise abil (NB! paaride moodustamine). Loendamise tunnuseks on käega (ka peaga) nuppudele osutamine. Õpetaja nihutab nüüd paar ringi uude asukohta, venitades ringide rea pikemaks. Erinevus ringide ja ruutude rea pikkuses on silmnähtav. Lapsed peaksid seejärel kinnitama, et uusi
TESTI KÜSIMUSED 1.Mis on heuristiline vestlus? Miks seda tuleks kasutada? Heuristiline vestlus on avastamise elementidega vestlus ehk siis selline vestlus, mille käigus õpilased ise tuletavad järeldusi ja üldistusi, avastavad enda jaoks midagi uut. Lapsed ise jõuavad õpetaja juhtimisel, tema suunavate korralduste ja selgituste toel soovitud tulemuseni. Seda tuleks kasutada, sest see moodus arendab laste loomingulisust, iseseisvust mõtlemisel, sõltumatust jne. 2. Mis tõstab õppetegevuste efektiivsust lasteaias? Millele tuleks tähelepanu pöörata ja mida arvestada? · Rääkimise asemel ettenäitamine. · Näitlikustamine · Vahendid peavad olema elulised, need mis last ümbritsevad . · Laste praktiline tegevus · Võimalikult mitme meele ja väljendusvahendi rakendamine (sh töövõtete vaheldumine). · Saadud teadmiste seostamine mänguga. · Õppetöö toimumine süstemaatiliselt ja õppematerjal olgu süstematiseeritud. · Väheliiku
Kontrolltöö I kooliastme matemaatika õpetamise metoodika I Teooria 1. Lasteaiamatemaatika kordamine ja süvendamine. 1) Mis on esemete loendamine ja millised on loendamise nõuded ? Loendamine on käeline ja sõnaline tegevus, mis seab loendatavad esemed ja järjestikused arvsõnad üksühesesse vastavusse. Samaaegselt esemetele osutamisega öeldakse arvsõnu alates ühest, viimasena öeldud arvsõna tähistab loendatavate esemete arvu (Mitu on?). Loendamine on ainus vahend, mille abil saab kindlaks teha esemete arvu. Loendamistegevus peab vastama järgmistele nõuetele: Loendada saab ainult konkreetseid esemeid ja nähtusi, mis asuvad lapse käe-, kuulde- või pilguulatuses. Loendamiseks peab laps teadma arvude järjestikusi nimetusi. Loendamise ajal käivitub nn loendamise füsioloogiline mehhanism – käsi, pea või keha hakkab arvude järjestikuste nimetuste ütlemise rütmis liikuma mööda loendatavaid esemeid. Sellega l
Lapsed mõtlesid välja väga erinevad ettekanded. Oli naljakas, liikuv, arenes esinemisoskus, julgus, suuline eneseväljendus. 3. JUTUSTAN PÕNEVA LOO Klass jagatakse pooleks. Pool klassist on väljakutse esitajad (A- rühm), teine pool on jutustajad (B- rühm). Klassi taga on põrandal/ laual on VUNK- kaardid pildiga laua poole. Koos hakatakse väljamõeldud juttu looma ja jutustama. A-rühm: Üks õpilastest jookseb VUNK- kaartide juurde ja toob klassi ette tahvlile pildi. B-rühm: Esimene laps, kellel tuleb idee, hakkab jutustama (Püsti seistes, kiikudes päkalt kannale) Nii kordub seni, kuni õpetaja tahab või kui kõik õpilased on saanud vastata. Tuleb kokku väga naljakas lugu. Lisaks areneb õpilastel loovus, suuline eneseväljendus. 3. Tugi- ja liikumiselundkond Õpetaja näitab inimese mulaazil lihaseid ja õpilased nimetavad lihaseid nende nimetuste järgi (Nt rinnalihas, deltalihas, trapetslihas, kõhusirglihas jne).
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Vektor. Joone võrrand. Analüütiline geomeetria. Hele Kiisel, Hugo Treffneri Gümnaasium Analüütilise geomeetria teemad on gümnaasiumi matemaatikakursuses jaotatud kaheks osaks: analüütiline geomeetria tasandil, mida õpetatakse nii kitsas kui laias kursuses 10. klassi viimase teemana ja analüütiline geomeetria ruumis, mida õpetatakse vaid laias matemaatikas 12. klassis. Esimene kursus kannab pealkirja ,,Vektor tasandil. Joone võrrand" nii laias kui kitsas matemaatikas, kuid erinevused sisus on olulised. Kitsas matemaatikas peab kolmanda kursuse lõpetaja oskama selgitada vektori mõistet ja selle koordinaate; liitma ja lahutama vektoreid ning korrutama vektoreid arvuga nii geomeetriliselt kui ka koordinaatkujul; arvutama vektori pikkust; leidma vektorite skalaarkorrutist ning tundma vektorite ristseisu ja kollineaarsuse tunnuseid. Õpilane koostab sirge võrrandi, kui sirge on määratud punkti ja tõusuga, tõusu ja algordina
Igal tüdrukul on õdesid ja vendi ühepalju. Igal poisil on vendi poole vähem kui õdesid. Mitu poissi ja mitu tüdrukut on selles peres? VASTUS: 3 poissi ja 4 tüdrukut 7. Jaanus avas raamatu ja märkas, et avatud kohas on lehekülgede numbrite summa 21. Leia nende lehekülgede numbrite korrutis. VASTUS: 110 (leheküljed olid 10 ja 11, sest 10 + 11 = 21; 10 * 11 = 110) 8. Õpetaja kirjutas tahvlile arvud 1246, 3874, 4683, 4874, 8462. Reet pidi oma vihikusse kirjutama nende seast arvu, mis on paarisarv, mille kõik numbrid on erinevad ja milles sajaliste number on kaks korda suurem üheliste omast ning kümneliste number on suurem kui tuhandeliste number. Mis arvu Reet kirjutas? VASTUS: 3874 9. Peenral õitses 5 erinevat tulpi. Punane tulp oli valgest paremal pool, aga kollasest tulbist vasakul pool. Punane ja valge tulp ei olnud kõrvuti. Oranz tulp ei olnud kõrvuti
· Julgustab õpilaste sotsiaalselt kompetentset käitumist.(kuidas teatris käituda) **Autoritaarne stiil sobib õpilastele, kellel puudub õpimotivatsioon. Loovale õpilasele on see surm. Tunniosade juhtimine 1) Tunni algus- püsti tõusmine, et õpilane saaks aru, et algab tund. Saab ennast vahepeal liigutada. Eesmärgid+sissejuhatus(tunni ülevaade) 2) Üleminekud- tuleb üle mõelda. KT valmis eri aegadel, panen lisaülesanded tahvlile kirja. Asjad laual. 3) Tunni lõpetamine- 10-15 min enne lõppu. Kodutöö annan selgitan kokkuvõte uuest osast tagasiside õpilastelt kui ka õpetajapoolne tagasiside. (mida õppisime, kes olid tublid, hindan oma tunnitööd) Kodutöö: miks teeme, mida teeme, mida saavutame. 4) Kriisid. Konspekt igale klassile eraldi, et oleks meeles, mida pean meeles pidama. Võin 4värviga visuaalselt selle paremaks/märgatavamaks muuta.
Pärast seda, kui lapsed on ise mõned graafikud joonestanud, märkavad nad reeglipärasust: võrdelise sõltuvuse graafik läbib alati punkti (0;0). Enamasti pannakse ka tähele, et kui võrdetegur a on positiivne arv, siis paikneb sirge I ja III koordinaatveerandis; kui võrdetegur a on negatiivne arv, siis paikneb sirge II ja IV koordinaatveerandis. Seda on võimalik programmi GeoGebra abil kuvada ka ekraanile või interaktiivsele tahvlile. Muutes liuguri abil arvu a väärtust näeme, kuidas sirge asend koordinaatteljestikus muutub (vt joonis 7 ja joonis 8). Joonis 7 Joonis 8 7 Graafiku joonestamisel tuleb õpilase tähelepanu pöörata järgmisele: 1) koordinaatteljestiku tegemisel võtta ühe ühiku pikkuseks 1 cm ehk kaks vihikuruutu (kui õpetaja pole eelnevalt midagi muud öelnud);
et matemaatika on jäänud kuidagi kaugeks, ja soovivad üht-teist uut ja põnevat juurde avastada. Seega, ole Sa gümnaasiumiks valmistuv põhikooliõpilane, matemaatikatunnis segadusse aetud gümnasist, abiturient, kellel ees matemaatikaeksam, juba kooli lõpetanud täiskasvanu, kes soovib seniseid teadmisi kinnistada, või õpe- taja täiendamas tunnimaterjale – soovime Sulle pakkuda väikese rännaku läbi gümnaasiumimatemaatika põhiteemade, ning seda veidi värvikirevama nurga alt. Loodame näidata matemaatika kasulikkust ja põnevust – kui Sa pole seda veel mingil põhjusel avastanud, oled kindlasti õiges kohas! 8 Sissejuhatus
Mis on Karnaugh’ kaart? Karnaugh’ kaart on funktsiooni tõeväärtustabeli sihipärane topoloogiline ümberpaigutus tasandil või ruumis. Tõeväärtustabeli igale reale vastab Karnaugh’ kaardil üks ruut. 2. Millised on Karnaugh’ kaardi põhiomadused? Kaardi iga ruudu naaberruutude arv võrdub kaardi muutujate arvuga. Suvalise kahe naaberruudu argumentvektorid on teineteise lähiskoodid. 3. Milline on suurim Karnaugh’ kaart? Suurim Karnaugh’ kaart on 6-muutuja kaart ehk 64 ruutu. 4. Millise suurusega Karnaugh’ kaardid on tasandilised? Millised on ruumilised? 2-,3- ja 4-muutuja Karnaugh kaardid on tasandilised, 5- ja 6-muutuja kaardid on ruumilised. 5. Mis on Karnaugh’ kaardi kontuurid? Millised on kontuuride võimalikud suurused? Kontuurideks nimetatakse Karnaugh’ kaardil välja valitud kindlate mõõtmetega ruutude gruppe. 6. Millist küljepikkus Karnaugh’ kaardi kontuuridel kunagi ei esine? Karnaugh’ kaartidel on lubatud vaid
1. LOENG Sissejuhatus Lausearvutus: Teoreemid sõnastatakse tavaliselt kujul: ,,Kui A, siis B". Teoreemi osa A, mis on seotud sõnaga kui, nimetatakse teoreemi eelduseks, ja osa, mis on seotud sõnaga siis, väiteks. Näide: Kui kaks vektorit on risti, siis nende vektorite skalaarkorrutis on null. Näide: Kui nurgad on kõrvunurgad, siis nende summa on 180o. Teoreemi tõestamine tähendab selle näitamist, et eeldusest A järeldub väide B. Tõestamisel lähtutakse aksioomidest ja varem tõestatud teoreemidest. Vahetades teoreemis ,,Kui A, siis B" eelduse ja väite, saame lause ,,Kui B, siis A". Seda lauset nimetatakse antud lause pöördlauseks. Kui lause kehtib, siis selle lause pöördlause ei pruugi kehtida. Näide: Lause: ,,Kui arv lõpeb nulliga, siis ta jagub viiega" (kehtib). Pöördlause: ,,Kui arv jagub viiega, siis ta lõpeb nulliga" (ei kehti). Näide: Lause: ,,Kui kolmnurga kül
Disaini seadetest saab muuta, millised loetletud omadustest hakkavad tööle disaini nuppu kasutades. 5.2 Eksportimine Export page saate salvestada hetkel lahti oleva lehe .bmp failina ehk pildina. 5.3 Importimine From scanner or camera saate valida skännerist või kaamerast pilte, mis imporditakse lehele. Kaamera või skänner peab olema ühendatud arvutiga. Import from PDF impordib .pdf faili valikuliselt kas: Uuele tahvlile New flipchart. Jooksva tahvli algusesse The beginning of the current flipchart. Jooksva tahvli lõppu The end of the current flipchart. Insert file from media impordib erinevaid meedia faile, helifaile ja dokumente. Importimisel tekitatakse lehele otsetee ikoon, millega saab faili avada. Powerpoint as images powerpointi esitluse importimine piltidena tahvlile. 5.4 Joondamine
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Ülesanne 1 Aksioom (kreeka keeles axima 'see, mis on vääriline') tähendab üldkeeles väidet, mille tõesuses pole kahtlust. Algarvuks nimetatakse ühest suuremat naturaalarvu, mis jagub vaid arvuga 1 ja iseendaga. Algarvude hulk on lõpmatu. Sajast väiksemad algarvud ((100) = 25) on 2, 3, 5, 7, 11, 13, 17, 19, 23, 29, 31, 37, 41, 43, 47, 53, 59, 61, 67, 71, 73, 79, 83, 89 ja 97. Kaksikuteks nimetatakse selliseid algarve, mille vahe on 2, näiteks 101 ja 103 või 1 000 000 007 ja 1 000 000 009. Ei ole teada, kas kaksikuid on lõpmata palju. Aritmeetiliseks keskmiseks nimetatakse arvu, mis saadakse antud arvude summa jagamisel liidetavate arvuga. Näide 1. On antud arvud 3, 4, 5 ja 6. Leiame nende arvude aritmeetilise keskmise. 1) Leiame summa: 3 + 4 + 5 + 6 = 18. 2) Jagame summa liidetavate arvuga 18 : 4 = 4,5. Seega nende arvude aritmeetiline keskmine on 4,5. Lahendamiseks sobib ka avaldis (3 + 4 + 5 + 6) : 4. Arvkiir on kiir, mille alguspunktis on märgitud arv 0. Edasi on vaba
Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas 1. Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis 1.1. Eestikeelse hariduse algus Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt Gottfried Forseliust (1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja. B.G. Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele. 1684. a sai ta enda käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid enamuses pärit Tartumaalt. Õppeaeg - 2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe- tust, kirikulaulu, raamatuköitmist, natuke rehkendamist ja saksa keelt. Forselius kirjutas ise ka aabitsa, mille esimene trükk ilmus
märgistatud vihiku õige asend, nt. valge markeriga, küünelakiga või kleeplindi abil nii, et talle jääks vihiku õige asend paremale poole alati meelde. Harjutamise otstarbeks võib lapsele olla kasulik ka see, kui on kinnitatud kirjutusvahendi ülemisele otsale peenike kummipael, mis omakorda on klambriga kinnitatud lapse vasakule õlale riiete külge, nii on lapsele meelde tuletatud kirjutusvahendi õige asend vasaku õla suunas. Ka kriidiga kirjutamine tahvlile võib algusest peale kaasa aidata õige käehoiaku leidmisele, kuna kriit, just nii nagu hiljem tint, määrib vale hoiaku puhul kirjapilti. (Meyer, 1998, lk 59) 1.6 Vasakukäelisuse eelised Vasakukäelistel on tänapäeva maailmas suurem risk sattuda kõikvõimalikke moodsaid masinaid kasutades õnnetusse, paremakäelised on maailma ju loonud enda käe järgi. Samuti on vasakukäelistel suurem skisofreenia, epilepsia ja autismi risk ning vasakukäelisi leidub
võimalikult suur arvu ruut, näiteks 4;9;16;25;36;49;64;81;100 ...; sellest tegurist saab ruutjuure leida ning tema järele kirjutada ruutjuur teisest tegurist; ruutjuure märgi ees olevad mitu arvu tuleb omavahel korrutada (mitte liita); kui on liita-lahutada mitu ruutjuurt samast arvust, siis toimub see nagu sarnaste liidetavate koondamine ehk mitu neid kokku saab 10.Teguri viimine ruutjuure märgi alla - Ül.1315 positiivset arvu, mis seisab tegurina juuremärgi ees, võib viia ruutu tõstetult tegurina juuremärgi alla NB juuremärgi all tuleb saadud arvud omavahel korrutada või jagada 2 11.Ruutvõrrand - võrrand ax +bx+c=0, Ül.1321,1324 milles antud arvud a,b,c (a 0), tundmatu Määrata kordajad ja liikmed. 2 2 1)2x +5x+7=0 x; kordajad a,b,c; ruutliige ax ; lineaarliige
LIIKUMISMÄNGUD Nurkade täitmine Mänguks vajalikud vahendid: 5 koonust - 4 nurkades ja 1 keskel. Mängu kirjeldus: Mängijad seisavad koonuste juures. Vile peale hakkavad nurkades olevad mängijad päripäeva järgmise koonuse poole jooksma. Keskel olev mängija püüab jõuda väljaku ühte nurka enne nurgast jooksvat mängijat. EPS Osalejate arv: vähemalt 3 Mängu kirjeldus: Valitakse osalejate seast üks isik, kes peab silmad kinni teised osalejad poolelt korvpalliväljakult ülesse leidma. Kõigepealt seisab ta väljaku keskel ja keerutab ennast silmad juba kinni ning loeb mõttes järjest tähti E,P,S,E,P,S jne. Lepitakse kokku, kes ütleb ühel hetkel "stopp" ning seejärel ütleb keerutaja tähe kõvasti välja. E tähendab Elus (võib vabalt piiride sees liikuda), P tähendab Poolsurnud (alakeha (alates puusadest) peab liikumatult olema, kuid ülejäänud keha võib liigutada), S surnud (peab täiesti liikumatult olema). Osalejate eesmärk on mitte lasta end ülesse leida
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
3.ptk Defineerimine ja tõestamine 8.klass Õpitulemused Näited 1.Hulkade ühisosa - ühised elemendid; Ül.564 tähis ; NB tehe hulkadega 2.Hulkade ühend - hulk, millesse kuuluvad Ül.567 ühe hulga kõik elemendid ja teise hulga need elemendid, mis esimesse hulka ei kuulunud; tähis ; NB tehe hulkadega 3.Matemaatilised sümbolid - hulkade ühisosa matemaatikale iseloomulik hulkade ühend nn.kokkuleppeline keel, et teksti lühidalt element kuulub hulka kirja panna (võit ajas ja ruumis) element ei kuulu hulka sidesõna "ja" sidesõna "või" hulga osahulk, "ei ole osahulk" kriipsutatakse sama tähis läbi järeldusmärk
Panen tähele, et = # + $. Tõestan väite kehtivust induktsiooniga. Baas: väide kehtib n=3 korral. % = $ + # = 2 + 1 = 3 Induktsioonisamm: Eeldan, et väide peab paika k korral. Näitan, et väide kehtib ka k+1 korral. Ülemisele, vasakult esimesele ruudule saan panna doominonupu kas vertikaalselt või horisontaalselt. 1) Kui alustan vertikaalse doominonupuga, siis jääb veel katmata 2x(n-1) ruutu ja ülejäänud malelaua katmiseks on mul võimalust. 2) Kui alustan horisontaalse doominonupuga, siis jääb veel katmata 2x(n-2) ruutu ja ülejäänud malelaua katmiseks on mul # võimalust. 3) Kolmandat varianti pole. Seega kokku võimalusi: # = + #, mida tuligi näidata. Saadud rekurrentne seos erineb Fibonacci jadast üksnes algväärtuste poolest(# = 1 ja $ = 2), $ vastab % -le ja # $ -le. Järelikult W = ÜLESANNE 5 Hulgal {1,2, ..
paneb arutlema olulise ja ebaolulise üle; õpetab eristama mõisteid ja neid õigesti kasutama; õpetab mõisteid omavahel seostama; loob võimaluse seostada teksti varemõpituga; võimaldab mõistete visuaalset korrastamist; kaotab formaalse õppimise teksti läbitöötamisel; annab tagasisidet ja õpetab õppima. Mõistekaarti võib kasutada nii individuaalse- kui ka rühmatööna. Võib koostada paberile, tahvlile või arvuti abil. 23. Projektiõpe. Projekt on püstitatud eesmärkidele pürgiv ainukordne ülesannete tervik, mis on ajaliselt ja vahenditega piiratud ja mida teostab ainult selleks loodud tähtajaline organisatsioon. Projekt on plaan, mis teostudes toodab uusi teadmisi ja kujundab tööelus hakkamasaamise oskust. Projekt on aktiivne, dünaamiline ja muutusi tootev protsess, mida iseloomustab ainukordsus, kindel algus ja lõpp, st
Lausearvutus 1) a. Lausearvutuse lausetele esitatavad tingimused: a.i. Välistatud kolmanda seadus. Iga lause on kas tõene või väär. a.ii. Mittevasturääkivuse seadus. Ükski lause ei saa olla nii tõene kui ka väär. a.iii. Tehteid võib teostada ükskõik milliste lausetega. a.iv. Tehte tulemuseks saadud lause tõeväärtus sõltub ainult komponentlausete tõeväärtustest. 2) a. Eitus (märk ¬). Lause mittekehtimine. b. Konjunktsioon (märk &) tähendab seost ,,ja". c. Disjunktsioon (märk ) väljendab seost ,,või". Siin on kasutusel mittevälistav ,,või". d. Implikatsioon (märk ) väljendab tingimuslikku konstruktsiooni ,,kui ..., siis ...". e. Ekvivalents (märk ) tähendab matemaatikas sagedasti kasutatavat seost ,,parajasti siis, kui". f. Tehete järjekord kõrgemast madalamani ¬, &, , , . g. Def.
ALUSHARIDUS, MINA JA KESKKOND, LOODUSÕPETUS I konspekti ülesanded Meenutage ja kirjeldage üht/kahte loodusõpetusega/loodusega sotud tegevust, milles osalesite lapsepõlves. Mis see tegevus meenub? Käisime Tallinnas (Õismäel) oma lasteaia rühmaga sealsete garaazide pealt (mis asendasid mägesid) kelkudega talvel liugu laskmas korduvalt ning külastasime ligital asuvat Astangu metsa ja Harku parki külastamas. Tulevad meelde see, et lasime kelguga mäest alla, tegime lumememmesid, sõime pargis toitu, mille olime vist vanematel lasknud kodus valmis teha (ei mäleta täpselt, aga kahtlen selles, et meile lasteaias see toit anti). Metsas rääkis õpetaja erinevatest puudest, meenub seik, kus õpetaja seletas, miks garaazi peal on mustad suured tornid (ventilatsioon), et kui kole on, kui prügi metsa all on ja pärast korjasime kõik toidu jäätmed ühte kotti, mille õpetaja kusagile pani. Meenub ka see, et me kutsusime õpetaj
SISSEJUHATUS Oktoober võib juba kõledat ja vihmast palet näidata, kuid vapramad sügislilled sellest ei hooli. Tuntumatest taimedest on vihmale, õhuniiskusele ja öisele jahedusele vastupidavad kaunis kukehari, paljud sügisel õitsevad astrid, kuldvitsad, päevakübarad ja mitmed suvelilled. Suvelilledest on sügisel kaua õierohked suuterad, tiiviklilled, laiuv salvei, karvane päevakübar, hall salvei, kosmos, päevalill, lutiklill, mungalill jt. Sügislilled pakuvad silmailu lumeni! Lasteaialaps võiks ära tunda lille erinevad osad juur, vars, leht ja õis. Minu arvates võiks laps sügislilledest tunda ära astrid, gladioolid, saialilled, lõvilõua ja krüsanteemi. Oma õpimapis toongi põhjalikumalt välja need 5 lilleliiki, nende tähtsamad tunnused ja omadused. Veel toon ainevaldkonniti välja erinevaid tegevusi ja mõtteid sügislillede õpetamiseks lastele. 1. SÜGISLILLED 1.1 Aster
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa t
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste MÄNGUD LASTELE Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom, MA Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 NÄPU- JA SÜLEMÄNGUD......................................................................................................5 EMA KEETIS PUTRU...........................................................................................................5 KIISUKÕDI............................................................................................................................5 SILE TEE................................................................................................................................6 TII-TII, TIHANE..............................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. 3) Sotsia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
