50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kätln Tanvell
Õppematerjali autor
1. Mida tähendab hulga samaväärsuse säilitamine? Näide. 2. Nimeta mõõtmistegevuse kujunemise (kujundamise) etapid. 3. Millised on suuruste võrdlemise etapid? 4. Kuidas tutvustaksid lapsele uut arvu? Miks just nii? 5.Kirjelda hulkade, loendamise ja arvutamise omavahelisi seoseid. Miks on arvutama õppimisel eelpoolnimetatud tegevused olulised? Millises järjekorras peaks laps need omandama? 1. Hulga samaväärsuse säilitamine on tegevus, mis kindlustab hulga püsimise ka siis, kui tema seesmine struktuur on eelnevalt mingil põhjusel rikutud. On seotud hulga võimsuse püsimisega olukordades, kus hulka kuuluvaid esemeid saab üksteise suhtes ümber paigutada või kus müni ese tuleb teisega asendada. NÄIDE: Õpetaja asetab laste ette ühte ritta nt. viis ruutu. Lapsed ise asetavad ruutude alla sama palju ringe ning kinnitavad seda lausega "Ringe on sama palju kui ruute." Seejuures õpetaja jälgib, et kummagi hulga esemete arvu ei tehtaks kindlaks loendamise abil (NB! paarid
1. Pange järgnevad õppimise alusoskused loogilisse järjekorda (võrdlemine, kuulamine, modelleerimine, vaatlemine). Kuidas on nad seotud uute teadmistega? Kuulamine, Vaatlemine, Võrdlemine, Modelleerimine. Kuulamise teel omandavad lapsed vähesel määral, vaatlemise teel keskmisel määral, võrreldes on lapsel tihti ka käelist tegevust, nt klotside puhul saab laps ka katsuda, kumb on suurem väiksem, mistõttu omandab laps sel viisil kergemini teadmisi. Modelleerimise puhul on mingi reaalne ese asendatud mudeliga, laps saab ettekujutuse esemest, õpib paremini kui ainult pilti vaadeldes või juttu kuulates. Erinevate meelte kaasamine aitab lapsel paremini õpitavat mõista ja meelde jätta. 2. Millised on arvu mõiste 3 tasandit? Too näiteid. Miks neid tuleb eristada? NUMBRIKAART (abstraktne) number 3 SÕNAKAART (abstraktne tasand) sõna 3 ARVUKAART (konkreetne tasand) punktides 3 Eristada tuleb kindlasti numbri ja arvu kaarti, sest need on kaks eri asja mat
Mis on teoreem? Lause, mille tõesust tuleb tõestada, tuginedes teistele tõestele Operatsioonide-eelne periood kestab J. Piaget' järgi: ligikaudu teisest seitsmenda eluaastani lausetele ja loogilisele järeldamisele Sensomotoorsel perioodil areneb põhiliselt ... Aksioom? Lause, mille õigsust käsitletavas teoorias ei põhjendata teiste lausete abil. motoorika Definitsioon? Lause, millega määratakse uue mõiste sisu ja võetakse kasutusele Operatsioonide-eelsel perioodil areneb lapsel kiiresti: erinimetus selle märkimiseks kujutlusvõime põhi- ehk algmõisted? Definee
1. Matemaatikategevuste lõimimine teiste õppetegevuste ja igapäevategevustega Lõimimise tähtsus: 1. Võimaldab käsitleda õpitavat erinevalt (seosed, meetodid, võtted, vahendid) 2. eesmärk on tagada tervikliku maailmapildi teke Teiste õppetegevustega Keel ja kõne Nt. ajamõisteid sisaldavate mõistatuste lahendamine "üks puu 12 haru, igal harul 4 pesa, igas pesas 7 muna, igal munal oma nimi" (AASTA,AASTAAJAD, PÄEVAD) Liikumine Nt. sammude lugemine: Kaks sammu ette, üks samm tagasi Kunstiline tegevus Nt. Joonistada paberile viis õuna, kolm õuna värvi roheliseks, kaks punaseks. Mäng Matemaatilised mängud Igapäevategevustega Riietumine Nööbid jopel mitu nööpi? Mis värvi nööbid? Mitu auku nööpidel? Kohaloleku kontroll Lapsed loevad üle, mitu neid lasteaias kohal on, mitu on puudu Pesemine Enne pesemist järjekorda võtmine, Kalendri jälgimine Nädalapäevade õppimine Laua katmine mitu taldrikut? Mitu ka
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Mari-Liis Tarto RIIKLIKE ÕPPEKAVADE VÕRDLUS Analüüs Juhendaja: Maire Tuul Tallinn 2013 1987.a õppekavast võib arvata, et laste loovusele ei pööratud üldse tähelepanu, sest neid arendati väga varakult kindlaid tegevusi tegema (nt.konstrueerima). Õppekava oli väga põhjalik, sest seal kirjutati välja iga vanuserühma (sünnist-5. aastaseni) kohta üldiseloomustused, mis aitasid õpetajal kasvatusülesannetes orienteeruda. Konkreetsed kasvatusülesanded näitasid ära lõppeesmärgi, milleni tuli igas vanuses jõu
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
Matemaatika koolieelikutele Õpetajaraamat Endel Noor, Ingrid Rohtla Kokkuvõtte Millest lähtuda? Selles osas te võite näha kuidas Piaget` ja Bruneri järgi psühholoogiline areng seotud matemaatikaga. Ja miks me peame õpetama nii ja mitte teitmoodi. · Soovitatakse protsessi ja ainet käsitleda kontsentriliselt, s.o ühe ja sama tegevuse või mõiste juurde põhitõdesid korrates ja uusi teadmisi lisades tulla ikka ja jälle tagasi. · Väikestele lastele ei saa rääkida asjadest, mida nad oma meeltega ei taju. · Koolieelikute mõtlemist iseloomustab tsentreeritus, mittepööratavus ja objektide ja sündmuste halb säilitamine · Laps mõtestab mõisted ainult kindlate käelis-sõnaliste tegevuste teol. · Koolieelikud ei ole võimelised loogiliselt mõtlema isegi mitte konkreetsete operatsioonide tähenduses.
Birgit Lepp Hulkade tähtsus ja õpetamine Igapäevaelus puutub laps kokku teda ümbritsevate esemete ja nähtustega. Aeg-ajalt on tal vaja end asjade ja kaaslaste suhtes määratleda, korrastada mängu- ja töövahendeid, paigutada, järjestada ja võrrelda. Lastel on kogemusi erinevate hulkadega juba enne lasteaias käimist. Näiteks aasta- pooleteise vanustel lastel on kogemusi selliste hulkadega nagu lapsed, sõrmed, klotsid karbis ning ühe eseme eristamine paljude seast. Sellel arenguperioodil on laste ettekujutus elementide paljususest hulgas ebamäärane, nad ei taju veel hulga piire ja iga elementi hulgas. Lasteaia ealised lapsed hakkavad juba tajuma hulka tema piirides, kuid ei suuda jälgida hulga iga elementi. Seetõttu on tähtis õpetada lapsi lasteaias nägema iga elementi hulgas ja ise hulki moodustama kindla tunnuse järgi. Näiteks suuruse, värvuse, kuju või otstar
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid