Alternatiivpedagoogika TESTI KÜSIMUSED (0)

TESTI KÜSIMUSED
1.Mis on heuristiline vestlus ? Miks seda tuleks kasutada?
 Heuristiline vestlus on avastamise elementidega vestlus ehk siis selline vestlus, mille käigus õpilased ise tuletavad järeldusi ja üldistusi, avastavad enda jaoks midagi uut. Lapsed ise jõuavad õpetaja juhtimisel, tema suunavate korralduste ja selgituste toel soovitud tulemuseni. Seda tuleks kasutada, sest see moodus arendab laste loomingulisust, iseseisvust mõtlemisel, sõltumatust jne.
2. Mis tõstab õppetegevuste efektiivsust lasteaias? Millele tuleks tähelepanu
pöörata ja mida arvestada?
• Rääkimise asemel ettenäitamine.
• Näitlikustamine
• Vahendid peavad olema elulised , need mis last ümbritsevad .
• Laste praktiline tegevus
• Võimalikult mitme meele ja väljendusvahendi rakendamine (sh töövõtete vaheldumine ).
• Saadud teadmiste seostamine mänguga.
• Õppetöö toimumine süstemaatiliselt ja õppematerjal olgu süstematiseeritud.
• Väheliikuvate tegevuste vaheldumine liikuvatega.
• Materjali esitamisel kutsuda esile emotsioone
Millele tuleks tähelepanu pöörata ja mida arvestada?
• Faktid ja teadmised olgu tõesed.
• Lihtsalt keerulisele
• Konkreetselt abstraktsele
• Tunnetuslikult verbaalsele
• Jälgida ka seda, et ül. ei oleks liiga kerged - kaob huvi
• Aeg, mis kulub ül. täitmiseks
• Põhi- ehk algteadmised tuleb omandada kindlalt
• Ära liialda näitevahenditega
• Vanusega arvestamine
• Laste õpistiilidega arvestamine
• Individuaalsete iseärasustega
• Laste huvidega
3. Mida ütleb jõukohasuse printsiip?
 Jõukohased on nõuded, mida laps suudab täita mõõdukate pingutustega ja etteantud aja jooksul. Oluline on: arvestada vanuselisi iseärasusi; hinnata aega, mis kulub ülesannete täitmiseks; tekitada lapses huvi ja eduelamust, luua positiivseid emotsioone; arvestada individuaalseid iseärasusi.
4. Mida tuleks näitlike vahendite kasutamisel meeles pidada?
 Mida väiksem on laps, seda vähem saab tema informatsiooni abstraktselt ehk mõisteliselt ja seda rohkem konkreetselt ehk esemeliselt, laps peab saama näha, kompida – vahetult tunnetada.
Näitvahendite kasutamise reeglid:
A. kasutada kõige olulisemate mõtete kohta;
B. õpilasele nähtav vaid siis, kui seda kasutatakse;
C. anda näitvahendi tajumiseks aega;
D. lasta esmalt ise mõelda, teha järeldusi (jääb paremini meelde);
E. näitvahenditega ei tohi liialdada
5. Milliste õpioskuste kujundamisega matemaatika lasteaias tegeleb?
Väikestele lastele ei saa rääkida asjadest, mida nad oma meeltega ei taju st. matemaatika õpetamine ja õppimine tuleb siduda last ümbritsevate esemetega (kasutada neid). Mitmete teadlaste järgi (Piaget, Bruner) saab lapse taju alguse käelistest tegevustest. et matemaatika õppimise aluseks olevad tegevused on muuhulgas käelised tegevused.
Matemaatikamõistete (hulk, seos, arv, suurus, ruum) kujunemise aluseks on 8 
mõtlemisoperatsiooni:
1. Järjestamine
2. Rühmitamine
3. Samaväärse hulga moodustamine
4. Hulga säilitamine
5. Terviku ja selle osa võrdlemine
6. Loendamine
7. Mõõtmine
8. Modelleerimine
Matemaatika tegevused:
- Vaatlemine on nähtuste või esemete tunnuste ning detailide märkamine. Matemaatika tegevuste aluseks.
- Rühmitamine – paljudest esemetest ühesuguste tunnustega esemete eraldamine. Tegevus, millega esemeid või nähtusi nende ühiste tunnuste alusel klassifitseeritakse so. jaotatakse rühmadesse, gruppidesse , klassidesse, hulkadesse jms.
- Järjestamine – esemete ja nähtuste korrastamine võrdsustunnuse alusel.
- Loendamine – esemete arvu kindlakstegemine hulgas.
- Liitmine – on osahulkade ühendamine. 
- Lahutamine – on koguhulgast osahulga eemaldamine.
6. Kuidas arvestada erineva õpistiiliga õppijate eripära õppetegevustes? Miks
seda tuleb arvestada?
Osad õppijad on kuulajad, teised nägijad ja kolmandad tegutsejad. Õpetaja peab kasutama õppetegevuses kõiki kolme varianti. Jutustama, näitama ette, kasutama pildimaterjale, tegema tegevusi läbi mängude ja kunstitsegevuse.
7. Pange järgnevad õppimise alusoskused loogilisse järjekorda (võrdlemine,
kuulamine , modelleerimine, vaatlemine). Kuidas on nad seotud uute
teadmistega?
VASTUS: 1. Vaatlemine koos kuulamisega- Uute teadmiste VASTUVÕTMINE (kujuneb oskus märgata ja kirjeldada)
2.Võrdlemine (kõrvutamine, järjestamine, korrastamine jms)- Uue SUHESTAMINE oma seniste teadmistega. Võrdlemine aitab kõike seda, mida me teame, korrastada (teadmised maailmast mõeldakse omaks)
3.Modelleerimine (joonistamine, meisterdamine , jutustamine, musitseerimine , mängimine jms)- teadmiste KASUTAMINE (oma mudeli loomine, kus seniste teadmistega ühendatult kasutatakse ära uus teadmine).
8. Millised on arvu mõiste 3 tasandit ? Too näiteid. Miks neid tuleb eristada?
Arvu mõiste 3 tasandit on: hulk-arvsõna-number. Näiteks: Huka saab õpetada arvukaardiga (O O O), arvsõna sõnakaardiga ( kolm) ja numbrit numbrikaardiga (3). 
Aga ma ei saa eriti sellest küsimusest aru... . Miks neid tuleb eristada?
Kas sellepärast, et hulgad on konkreetsed aga arvsõna ja number on abstraktne ja lastel raske mõista alguses kahte viimast.... või hulki saab õpetada eri aistinguid kasutades ( võrreldes, modelleerides?) arvsõnu- suuliselt ja kirjalikult ning numbrit visuaalselt õpetada... või hoopis midagi kolmandat...
9. Too 2 näidet rühmitamise tegevustest lasteaias.
Rühmitamine on nii käeline kui ka sõnaline tegevus.
Laps oskab näha ümbritsevates esemetes ja nähtustes ühist
Laps oskab ühist sõnaga tähistada. Ajas orienteerumisel toetutakse päevakava järgimisele, eile, täna ja homme nende seos nädalapäevadega, ööpäev, nädal, kuu ja aasta. Aja mõõtmine kella abil täistundides. Kella kasutamine päevakava koostamisel ja täitmisel.
10. Too 2 näidet järjestamise tegevustest lasteaias.
Järjestamine on objektide (esemete, nähtuste) võrdlemine neid eristava tunnuse alusel. Aluseks üks tunnus (pikkus, suurus, tumedusaste vms), objektide järjestamine kasvavas või kahanevas järjekorras.
Objekte võib laps järjestada erinevate sõnade abil. Matemaatika on huvitatud sellest, et laps suudaks
objekte järjestada nende kvantitatiivse erinevuse alusel. Vastavad tunnussõnad jaotuvad 3 rühma:
1. suurustunnused – suur väike, pikk, lühike, kõrge, madal, lai, kitsas , paks, õhuke jt
2. asenditunnused – ülal, all, keskel, äärel, vahel, ees, taga, eelneb, järgneb, vahetult eelneb,
vahetult järgneb, sees, väljas, vasakul, paremal jt
3. ajatunnused – varem, hiljem, enne, pärast, eile, täna, homme, hommik, päev, õhtu, öö,
kiiresti, aeglaselt jt 
Järjestamisel ja rühmitamisel saab kasutada kõiki meeli:
1. nägemine – heledus, tumedus, suurus, kuju, värv jne
2. kuulmine – heli tugevus, tämber jne
3. kompimine – siledus, karedus , suurus, kuju, soojus jne
4. maitsmine – magus, magusam , kõige magusam jne
5. haistmine – tugev ja nõrk lõhn jne.
11. Lasteaia matemaatikas on kõik tegevused nii käelised kui ka sõnalised. Mida
see tähendab?
Kuna väikelapsed ei saa rääkida asjadest, mida nad oma meeltega ei taju st. matemaatika õpetamine ja õppimine tuleb siduda last ümbritsevate esemetega (katsumine). Rohkem omandab ta konkreetselt ehk esemeliselt informatsiooni, laps peab saama näha, kompida – vahetult tunnetada.Sõnalis-loogiline mõtlemine. Aluseks erinevad mõisted ja loogilised struktuurid, mis toimivad tänu keelele. Lapsel saab tõelisest abstraktsest mõtlemisest rääkida siis kui on omandatud piisavalt sõnavara ja mitmesuguseid mõisteid. Sõnaline laps selgitab endale või teistele oma tegevust kõnega. 
12. Milline tegevus on samaväärse hulga moodustamine? Näide.
Samaväärse hulga moodustamine on tegevus, mille abil laps üks-ühese vastavuse abil etteantud esemete hulga järgi moodustab teise, temaga samaväärse esemete hulga.
Nt. hulkade moodustamine värvuse-, suuruse-, vormi- ja ruumitunnuste järgi: Pane siia kõik suured ja punased sõidukid.
13. Mida tähendab hulga samaväärsuse säilitamine? Näide.
Hulga samaväärsuse säilitamine – tegevus, mis kindlustab hulga püsimise ka siis, kui selle esemete paigutuses teha muudatusi.
Samaväärsuse säilitamisel on kaks erijuhtu: hulk säilib samaväärsena iseenda suhtes ja hulk säilib samaväärsena teise hulga suhtes.
Hulga säilitamisel tekkinud kujutlused on lapse vaimse arengu üheks
olulisemaks näitajaks, sest hiljem tugineb sellele pööratavusel põhinev
võrdlemisoskus, mis on üheks oluliseks eelduseks arvu mõiste kujunemisele ja edasistele matemaatikaõpingutele. NÄIDE: Õpetaja asetab laste ette ühte ritta nt. viis ruutu . Lapsed ise asetavad ruutude alla sama palju ringe ning kinnitavad seda lausega Ringe on sama palju kui ruute. Seejuures õpetaja jälgib, et kummagi hulga esemete arvu ei tehtaks kindlaks loendamise abil (NB!paaride moodustamine). 
Õpetaja nihutab nüüd paar ringi uude asukohta, venitades ringide rea pikemaks. Erinevus ringide ja ruutude rea pikkuses on silmnähtav. Lapsed peaksid seejärel kinnitama , et uusi ringe ei lisatud ja olemasolevaid ära ei võetud. Nüüd tuleb küsida: Milliseid kujundeid on
rohkem: ringe või ruute? Kui laps vastab, et ringe on rohkem, kuna ringide rida on pikem,siis ei suuda ta hulki samaväärsetena säilitada ega ka hulka ennast püsivana vaadata.
14. Nimeta mõõtmistegevuse kujunemise (kujundamise) etapid.
 Nimeta mõõtmistegevuse kujunemise (kujundamise) etapid. 
• Järjestamine, rühmitamine, 
• mõõtühiku kokkuleppeline arvestamine
• õige mõõtskaala kasutamine.
15. Millised on suuruste võrdlemise etapid?
1. kahe teineteisest kontrastselt erineva eseme võrdlemine pikkuse, laiuse ja kõrguse alusel. Nii kujunevad paariviisi vastandmõisted.
2. kolme eseme võrdlemine pikkuse, laiuse, kõrguse järgi (3 esemest järjestatud paaride seadmine)
3. kuni 5 eseme suurustunnuse järgi järjestamine, mille käigus omandatakse oskus seada esemeid kasvavasse või kahanevasse järjekorda ning seda sõnaliselt väljendada.
16. Kuidas tutvustaksid lapsele uut arvu? Miks just nii?
 Uue info vastuvõtmine algab eelkõige tajust. Kõige tähtsam on esmataju, mil uut materjali võetakse vastu esmakordselt ja hinnatakse vastuvõtja poolt emotsionaalselt. NB! Väga vajalik teadvustada! Kui osutub, et uus materjal pole mingil põhjusel õppijale tähtis, ei meeldi või ei paku huvi, siis selle materjaliga ei tehta ka edasi tööd – seda ei salvestata. Ainult mõistetud (arusaadav) materjal võib pikaks ajaks püsimällu jääda. ( Leppik 2006:44) Lastele peab andma võimaluse ISE lahendusi leida. Kui laps oskab tegutseda esemete ja esemete hulkadega, saab aru ja oskab kommenteerida oma tegevust, siis võib minna edasi arvude õppimisele (Värv 2006)
Kuidas mina tutvustaksin uut arvu minu näite põhjal?
§ Lapsed veeretavad suurt täringut. Millise arvu laps saab , niipalju klaaskuule ta omale võtab.
§ Lapsed loendavad täringu peal olevaid täppe Ja vastavad küsimusele, mitu neid on?
§ Lapsed võrdlevad omavahel saadud klaaskuule. N. On sõbraga võrde arv kuule , on suurem arv kuule, on väiksem arv kuule.
§ Ühe täringuga on võimalik õpetada arve 1-6 ja N. Kahe täringuga 2-12ni.
Arvumõiste õpetamise 3 tasandi järgi: hulk – arvsõna – number. Sest laste jaoks on arvsõna ja number abstraktsed mõisted. Nad ei pruugi neid mõista, kui pole selgeks õppinud hulki.
17. Kirjelda hulkade, loendamise ja arvutamise omavahelisi seoseid. Miks on
arvutama õppimisel eelpoolnimetatud tegevused olulised? Millises järjekorras
peaks laps need omandama?
Mõisted hulk ja järjestamine ei tähenda laste arvates midagi, kui ei ole näha, mida loendada ja järjestada. Seetõttu peavad väikesed lapsed saama asju katsuda ja niimoodi matemaatilisi mõisteid kogeda
Kui laps oskab tegutseda esemete ja esemete hulkadega, saab aru ja oskab kommenteerida oma tegevust, siis võib minna edasi arvude õppimisele.
1) Kõigepealt õpib laps tegelema hulkadega (moodustab neid algul ühe, hiljem mitme erineva tunnuse alusel) – käelised tegevused, mis on matemaatiliste tegevuste aluseks.
2) Seejärel loendab hulki või nendes olevaid esemeid.
3) Lõpuks on võimalus arvutada (hulgast ära võtmise ja juurde panemise teel).
ASJADE MAAILM: esemete järjestamine, rühmitamine, orienteerumine ajas ja ruumis, hulgad.
ARVUDE MAAILM: loendamine, arvud, liitmine ja lahutamine.
18. Mida tähendab matemaatikategevuste lõimimine teiste õppetegevuste ja
igapäevategevustega? Too 2 näidet.
Matemaatika tegevuse lõimimisega lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest. Matemaatika tegevusi on võimalik lõimida lapse tegevustesse kogu päeva vältel.
1. Muusika ja matemaatika lõimimine. 
Laul „Numbrilaul“, õpime lastega kehaosasid, numbreid, vastamist küsimusele Mitu? Ja loendame erinevaid asju rühmaruumis. Ühtlasi laulame ja harjutame rütmilist liikumist.
2. Matemaatika lõimimine igapäevastes tegevustes.
Jalutuskäigu ajal loendame lastega õuealal kasvavaid puid, iseloomustame nende kõrgust ja jämedust. Võrdleme erinevate puude tüve ja lehtede värvi.
19.Too näiteid vähemalt 2 erineva mänguliigi ja matemaatika seoste kohta.
Millised matemaatilised teadmised/oskused lapsel kinnistuvad/kujunevad?

Organiseeritud õppemäng
Õppemängudes võib kasutada mänguasju, mitmesuguseid esemeid, pilte. Mängud piltide ja püramiididega: 
• laps nimetab või jutustab, mis on pildil kujutatud; 
• laps koostab osadest pildi;
• laps leiab paarispildid;
• laps paneb püramiidi iseseisvalt kokku, iseloomustab suurust ja värvi;
• laps tutvub geomeetriliste kujunditega.
Matemaatiliste mängude abil arendatakse võrdlemisoskust, tähelepanu, mälu, orienteerumisoskust, tutvustatakse lastele geomeetrilisi kujundeid.
2. Loovmäng
Kodumäng.
• Kodumängu kestel juhendab ja suunab õpetaja lapsi teatud tegevusi tegema, nt laua katmine, laua katmisel toidunõude loendamine ja iseloomustamine, võrdlemine.
• Teelaua katmise käigus arutatakse lastega mahu, materjali ja vormi küsimusi. Nt kas vesi on soe/külm, kas veel on kindel vorm või mitte.
Loovmängudes on lapsel võimalus kasutada õppetegevustes ja igapäevases elus omandatud 
teadmisi.

20. Tuleta Piaget ja Võgotski teooriate põhiseisukohtadest see, mida
lasteaiamatemaatikas õppetegevusi planeerides arvestada tuleks.
Matemaatikategevuste lõimimine teiste õppetegevuste ja igapäevategevustega
Lõimimise tähtsus:
1.Võimaldab käsitleda õpitavat erinevalt (seosed, meetodid, võtted, vahendid)
2. eesmärk on tagada tervikliku maailmapildi teke.
21.Pane ülemisele riiulile karud, alumisele nukud , ühte karpi punased ja teise
sinised pliiatsid – millise matemaatilise oskuse rakendamist selle ülesande
täitmine nõuab? Kuidas ülesande raskusastet tõsta? Milliseid matemaatilisi
oskusi see siis nõuab?
Nõuab Rühmitamise oskuse rakendamist. Raskusastet saab tõsta nt öeldes ”pane teisele riiulile karud ja kolmandale riiulile nukud” või nt ”Pane ülemisele riiulile kolm karu ja alumisele riiulile viis nukku”
Lisanduks loendamisoskuse rakendamine.
22.Mida peab ajamõistete kujundamisel silmas pidama ? Nimeta vähemalt 5
olulist asja.
Ajas orienteerumisel toetutakse päevakava järgimisele, eile, täna ja homme nende seos nädalapäevadega, ööpäev, nädal, kuu ja aasta. Aja mõõtmine kella abil täistundides. Kella kasutamine päevakava koostamisel ja täitmisel.