risti olevas reas asuvat kollast laternat vahedega 150300 mm. Puudega inimene Tunnusmärk on 100 mm küljepikkusega sinine ruut, milles on ratastooliga inimese valge kujutis. Kiiruse piirang Tunnusmärk on 150200 mm läbimõõduga musta äärisega kollane ring, milles olev must number näitab lubatud suurimat kiirust (km/h). Äärise laius on 1/12 läbimõõtu. Laiveos Tunnusmärk on ristkülik mõõtmetega 200×1200 (800) mm, milles on vaheldumisi 45° all 140 mm laiused punased ja valged kaldvöödid. Eesmistel tunnusmärkidel valge kaldvööt helgib ja punane fluorestseerib, tagumistel helgib punane. B-kategooria auto ja kerghaagise tunnusmärgid on sama kujundusega ristkülikud mõõtmetega 100×600 (400) mm ja vöötide laiusega 70 mm. Lasterühm Tunnusmärk on 200300 mm küljepikkusega musta äärisega kollane ruut, milles on liiklusmärgi 173a kujutis.
Valemid Ruut Ruut Kolmnurk Kolmnurk kus Täisnurkne kolmnurk Täisnurkne kolmnurk Ringjoon, ring, sektor Ring , C on ümberringjoone pikkus , S on täispindala , Ss on sektori pinda , l on sektori kaare pikkus Ristkülik Ristkülik Romb Romb Näited 1. Rombi ümber asetseb minimaalse suurusega ring. Leia mitu korda on romb ringist väiksem, kui antud on rombi lühem diagonaal ja alus. Vastus: Romb on ringist korda väiksem.
Silinder Silinder on keha, mille moodustab ümber oma ühe külje pöörlev ristkülik. Ristküliku külge AB, mille ümber pöörleb silindrit moodustav ristkülik, nimetatakse silindri teljeks. Silindri telje vastas asetsev ristküliku külg CD on silindri moodustaja, silindri moodustaja on ka silindrile kõrguseks, kõrgust tähistame tähega H ja ristküliku kaks ülejäänud külge on silindri raadiusteks, raadiuseid tähistame tavaliselt tähega r. Valemeid Silindri täispindala Silindri täispindala St on külgpindala Sk ja põhitahkude pindalage Sp summa
2) leida maatriksi nende elementide summa, mis on väiksemad antud arvust 3) moodustada uus maatriks veergudest, kus esimene element on negatiivne (S) Ruutmaatriks: 1) liita vektor nendele ridadele, kus kõrvaldiagonaali element on negatiivne 2) leida maksimaalne element väljaspool peadiagonaali ja selle asukoht (S) 3) vahetada viimane veerg veeruga, kus asub leitud maksimum arvust atiivne (S) atiivne oht (S) Tee maatriks Tee vektor Lahenda Kustuta Ristkülik: Vali arv: Summa: 10 ektor Ruut: Max.el: Rida: Veerg: Sub Tee_Maatriks() Koostab vabalt valitud ridade ning veergude arvuga maatriksi töölehele. Sub Tee_Vek() Koostab vabalt valitud ridade arvuga vektori töölehele. PEAPROTSEDUUR Sub Lahenda() Loeb töölehelt maatriksi ning vektori VBA massiivi. Teeb If-protseduuriga kindlaks, kas maatriksit ei ole või
TEEMA: DEFINEERIMINE JA TÕESTAMINE Defineerimine mõiste täpne ja lühike määratlus Algmõiste mõiste, mida ei defineerita (punkt, sirge, tasand, ruum, hulk, arv, suurus) Ülesanne: defineeri ja õpi selgeks järgmised mõisted: 1. Lõik, murdjoon, hulknurk 2. Nelinurk, rööpkülik, ristkülik, ruut, romb, trapets. 3. Ristuvad ja lõikuvad sirged, paralleelsed sirged. 4. Täis-, nüri- ja teravnurkne kolmnurk; võrdhaarne ja võrdkülgne kolmnurk. 5. Kolmnurga kõrgus. 6. Ring ja ringjoon, diameeter, raadius, kõõl. 7. Alg- ja kordarv, naturaalarv, täisarv. 8. Liig- ja lihtmurd. 9. Murru taandamine ja laiendamine. 10. Nurk, sirgnurk, täisnurk, kõrvunurgad, tippnurgad. 11. Üks- ja hulkliige, sarnased üksliikmed. 12. Võrrand, võrre, võrratus. 13
2. Mis on objektide lõikejooneks (ruumis)? Mis on lõikejoone projektsiooniks pealtvaatel ja eestvaatel? 3. Millist lõikumisülesande lahendamisvõtet vastuse tuletamiseks kasutate? Vastata iga ülesande kohta eraldi. Joonis 1 VASTUS: A Lõikuvad eriasendiline tasand ja silinder. Lõikejooneks ruumis on kaks paralleelset sirget (ehk ristkülik). Lõikejoone projektsiooniks pealtvaatel on sirge ja eestvaatel on ristkülik. Kannan lõikepunktid pealtvaatelt eestvaatele sidejoonte abil. B Lõikuvad eriasendiline tasand ja koonus. Lõikejooneks ruumis on kolmnurk. Lõikejoone projektsiooniks pealtvaatel on sirge ja eestvaatel kolmnurk. Kannan lõikepunktid pealtvaatelt eestvaatele sidejoonte abil. C Lõikuvad püstsilinder ja kaldsilinder. Lõikejooneks ruumis on kaks ellipsit. Lõikejoone projektsiooniks pealtvaatel on ring ja eestvaatel on kaks lõikuvat sirget
Stereomeetria Mari 2013 Rapla TG Stereomeetria Hulktahukad, pöördkehad Stereomeetria on elementaargeomeetria haru, milles uuritakse kujundeid ruumis. (tasand, prisma, püramiid, tüvipüramiid, silinder, koonus, tüvikoonus, kera, kuup) Hulktahukaks nimetatakse geomeetrilist keha, mida piiravad ainult hulknurgad. Hulktahukat piiravaid hulknurki nimetatakes hulktahuka tahkudeks, hulknurkade tippe hulktahuka tippudeks ja hulknurkade külgi hulknurga servadeks. Hulktahukad jagunevad kumerateks ja mittekumerateks. Pöördkehadeks nimetetakse geomeetrilist keha, mis tekib tasandilise kujundi pöörlemisel ümber oma telje. Telglõikeks nimetatakse pöördkeha lõiget telge läbiva tasandiga. Prisma St=2Sp+Sk Sp=a*b (Sp=4a) Sk=P*H P=2a+2b V=Sp*H H=V/Sp Kaldprisma korgus on lühem, kui külgserva pikkus. Püramiid St=Sp+Sk Sp= vastavalt, kas põhi on ruut, ristkülik või kolmnurk. Sk=a*h(m)*n/2 Sk=P*n/2 P=a*n V=Sp*H/3 Kuup St=...
Täisnurkne kolmnurk: kolmnurk: a2+b2=c2 koosinusteoreem: a2=b2+c2-2bc x cosa sina=vastaskaatet/hüpotenuus S=ah/2 cosa=lähiskaatet/hüpotenuus S=absin/2 tana=vastaskaatet/lähiskaatet S=ruutjuur p(p-a)(p-b)(p-c) Ümberringjooneraadius R=c/2 P=a+b+c/2 S=ab/2 S=pr-> siseringjoone raadius 1/3 v.k.k. S=abc/4R->ümberringjoone raadius 2/3 Rööpkülik: Romb: P=2(a+b) P=4a S=ah1=bh2 S=ah S=absina S=d1xd2/2 ; S=a2sina d12+d22=2(a2+b2) d12+d22=2(a2+a2) ; d12+d22=4a2 Ristkülik: trapets: P=2(a+b) k=a+b/2 S=ab S=a+b/2xh S=kh Ruut: S = a² P=4xa Ristkülik: S=axb P = 2(a + b) Kolmnurk: S=ax...
Nurk Geomeetria- uurib erinevaid kujundeid (maatemaatika osa) Nurk- on geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks ühest ja samast punktist väljuvat kiirt. Kaks nurka on võrdsed kui neid saab ühtida. Nurgakraad Nurga mõõtühikuks on 1 nurgakraad. Täisnurk- on alati 90 kraadi Sirgnurk- on alati 180 kraadi Nurga mõõtmine Nurka mõõdetakse malli abil. Mõõtepiirkond on 0 kraadi-180 kraadi Kõrvunurgad Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht nurka millel on üks ühine haar ja mille ülejäänud haarad moodustavad sirge( 180 kraadi) Kõrvunurkade omadus: · Kõrvunurga summa on alati 180 kraadi Tippnurgad Lõikuvateks sirgeteks nimetatakse sirgeid millel on üks ühine punkt. Sirgete ühispunkti nimetatakse nende lõikepunktiks. Tippnurkade omadus: · Tippnurgad on alati võrdsed Ristuvad sirged Ristuvateks sirgeteks nimetatakse kaht sirget mille lõikumisel tekib täisnurk( 90 kraadi). Ristumine on lõikumise erijuht. Ristuvateks lõikudek...
Liikumiste arv antakse ette töölehe lahtris "L_arv". Palli liikumist modelleeritakse järgmiselt: 1. Palli asukoha koordinaadid arvutatakse juhuslike arvude generaatoriga (funktsioon RND) vahemikutes, mis on määratud kasti mõõtudega. 2. Tehakse paus 1 sec. Töölehele väljastatakse läbitud teekond mm ( 1pt ~25.4/72 mm) Ülesanne 2 Koostage programm Keskele, mis paigutab palli kasti keskele. Ristkülikute andmed Nimi Kõrgus Laius Pindala Suurima pinnaga ristkülik nimi Rectangle 7 laius 28,4001579285 kõrgus 49,7914161682 pindala Leia suurim! Ülesanne Anda kõikidele kasutatavatele lahtritele nimed. Kirjutada kaks protseduuri: 1. Alamprogramm Kast_Tabel, arvutab antud kujundi pinna ning väjastab kujundi nime, kõrguse, laiuse ja pinna tabeli ritta alates antud lahtrist. Muuda 2. Peaprogramm Leia_Suurim, mis
Määrata ristlõike Määrata kesk- Arvutada kesk- pinnakeskme asukoht peateljestiku asend peainertsimomendid Joonis 5.3 Kujundi iga sümmeetriatelg = kesk-peatelg (see on alati nii) Enamlevinud lihtsamate ristlõigete jaoks (ring, ellips ruut, ristkülik, I-profiil, jt.) on pinnakeskme asukoht (sümmeetriatelgede ristumispunkt) ja kesk-peatelgede asend (ristuvad sümmeetriateljed) teada ja visuaalselt määratav. 5.2. Tasandkujundi omadused Detaili ristlõige = tasapinnaline Ristlõike tunnussuuruste määramine = geomeetriline kujund tasandigeomeetria ülesanne
Määrata ristlõike Määrata kesk- Arvutada kesk- pinnakeskme asukoht peateljestiku asend peainertsimomendid Joonis 5.3 Kujundi iga sümmeetriatelg = kesk-peatelg (see on alati nii) Enamlevinud lihtsamate ristlõigete jaoks (ring, ellips ruut, ristkülik, I-profiil, jt.) on pinnakeskme asukoht (sümmeetriatelgede ristumispunkt) ja kesk-peatelgede asend (ristuvad sümmeetriateljed) teada ja visuaalselt määratav. 5.2. Tasandkujundi omadused Detaili ristlõige = tasapinnaline Ristlõike tunnussuuruste määramine = geomeetriline kujund tasandigeomeetria ülesanne
Matemaatika ruumalad, ümbermõõdud ja pindalad. Ristkülik Pindala S= a x b Ümbermõõt P=2(a + b) Kolmnurk Pindala S= a x h : 2 Ümbermõõt P=a+b+c Ruut Pindala S= a² Ümbermõõt P= 4a Kuup Ruumala V=a3 Risttahukas Ruumala V=abc
Eesti lipp Lipp on ristkülik, millel on kolm võrdset horisontaalset värvilaidu: sinine, must ja valge. See võeti kasutusele Tartu Ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4. juunil 1884. Hiljem seostus see eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21. novembril 1918. Eesti lipp vapiga Eesti lipp Eesti lipp Pikas Hermanis
Rööpkülik Rööpkülikuks nimetatakse nelinurka, millel on kaks paari paralleelseid vastaskülgi. Rööpküliku vastasküljed on võrdsed. Rööpküliku lähisnurkade summa on 180 kraadi. Rööpküliku vastasnurgad on võrdsed. Rööpküliku diagonaalid poolitavad teineteist. Rööpküliku erijuhud on ristkülik, romb ja ruut - esimesel juhul on nurgad võrdsed (täisnurgad), teisel küljed võrdsed ja kolmandal nii nurgad kui ka küljed võrdsed. Valemid Rööpküliku pindala: Rööpküliku ümbermõõt: Rööpkülikus kehtib veel üks seos:
Ristküliku diagonaalid on võrdsed 1 Diagonaalide lõikepunkt on ümberringjoone keskpunkt R = d 2 d = a2 +b2 Ümbermõõt: P = 2( a + b ) Pindala: S = ab 1/6 PLANIMEETRIA KORDAMINE RUUT Ruut on võrdsete külgedega ristkülik või romb mille nurgad on täisnurgad. Ruudul on kõik rööpküliku, ristküliku ja rombi omadused. d =a 2 1 r= a 2 1 2 R= d = a 2 2 Ümbermõõt: P = 4a Pindala: S = a 2 = pr TRAPETS Trapets on nelinurk, mille kaks külge on paralleelsed (alused) ja kaks mitteparalleelsed (haarad). a +b Trapetsi kesklõik ( q ) on alustega paralleelne ning võrdub aluste poolsummaga
Funktsionalism Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Pärast Teist maailmasõda on funktsionalism levinud kogu maailm...
Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika Geomeetria Täisnurkne kolmnurk c = a 2 +b 2 a 2 = fc b 2 = gc h 2 = fg ab = hc c = 2R Kolmnurk P = a +b +c ah ab sin a 2 sin sin S= = = 2 2 2 sin a b c = = = 2R sin sin sin a 2 = b 2 + c 2 - 2bc cos Ruut d2 S = a2 = 2 Ristkülik S = ab Rööpkülik S = ah = ab sin Romb d1 d 2 S = ah = = a 2 sin 2 Trapets a +b S= h = kh 2 a +b k= 2 Ring d 2 S = r 2 = 4
Xi Yi Ai Märkused A=ab=6040=2400 1 30 20 Suur ristkülik a2 A= =-312,5 2 52 32 2 Välja lõigatud kolmnurk 2 2 r 10 A= = =-157,1 3 40 11 2 2 Välja lõigatud poolring x1A 1+x2A 2+x3A 3 302400-51,66312,5-40157,1 X c= = =25,679 A 1+A 2+A 3 2400-312,5-157,1 y A +y A +y A 202400-31,66312,5 -11,25157,1
Kaktused on taimed. Kaktustes toimub fotosüntees. Deduktiivselt kehtival arutlusel võib olla · kõik eeldused ja järeldus tõesed · üks või rohkem väära eeldust ja tõene järeldus · üks või rohkem väära eeldust ja väär järeldus Deduktiivselt kehtival arutlusel ei saa olla ainult tõeseid eeldusi ja väära järeldust. Näited Eesti iseseisvus aastal 1910. Eesti iseseisvus enne aastat 1915. Iga ruut on ring. Iga ring on ristkülik. Iga ruut on ristkülik. Igal naisel on ema. Monica Lewinsky on naine. Bill Clinton on mees. Deduktiivne korrektsus Arutlus on deduktiivselt korrektne parajasti siis, kui see arutlus on deduktiivselt kehtiv ja tema kõik eeldused on tõesed. Vastasel juhul on arutlus mittekorrektne. Näide Tallinn on Eesti pealinn. Eesti pealinn asub riigi loodeosas. Tallinn asub Eesti loodeosas. Eriline näide C vitamiin aitab külmetuse vastu. C vitamiin ei aita külmetuse vastu.
Väike a, mm b, mm c, mm L, mm H, mm Suur pindala pindala S m2 S, m2 1.5 170 200 190 1394 1814 2.53 Andmed Ühik Ristlõige r, mm a, mm h, mm S, m2 Materjal i kulu 1. ringikujul 1 252 503 1.19 Terasleht 1.2 mm 2. ruudukuj 2 464 464 1.29 Erikaal 7850 kg/m3 3.ristkülik, 3 572 458 1.31 Ruumala 0.1 m3 4.kuusnurk 4 281 487 1.23 5. ellips, 1 5 366 475 1.27 Väikseim ...
Picasso tüüp(ristkülik, H/N) Silueti tasakaalustamiseks ja esiletoomiseks: · Salendada ja pikendada ülakeha; · Puusajoonel kasutada vormiloomiseks detaile. Soovitused: · Ülaosa: o Silmatorkavate detailideta; o Sirge- või poolliibuva lõikelised kleidid; o Keha järgivad 1- või 2-realised jakid-mantlid; o Detailid vertikaalsuunal; o Võib kasutada erinevaid kraesid, kaeluseid. · Mustrid: o Täpid; o Mummud; o Ruudud; o Triibud; o Sik-sakid. · Seelikud: o Sirge; o Paanidega; o A-lõikelised; o Hõlmikseelik; o Diagonaalsete lõigetega; o Tulpseelik(ülalt lai, alt kitsas. Väga jäigast kangast ei tohi olla). · Püksid: o Erineva lõikega(kangas olgu pehmem). Vältida: · Väga jäigad materjalid; · ...
MAHB - 61 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Algandmedjaülesandepüstitus F = 15kN - raamtarindile on rakendatudkoormus Materjal: teras S235 - voolepiirtõmbel [S] = 3 - varutegurinõutavväärtus a = 500 mm - vardaapikkus k = 0,6 - võrdetegur Varrasteristlõiked on järgnevakujuga: · vardal pikkusega a:=500 mm; ristkülik külgede suhtega ligikaudu 1 : 2 · vardal pikkusega b = k·a = 0,6· 500 = 300 mm : ring · vardal pikkusega c = 0,5·k·a = 0,5 ·0,6 ·500 = 150 mm : ruut. Joonis 1.Tarindijakoormusemõjumiseskeemvastavaltvariandile 1. Raamtarind Joonis 2.Abijoonisantudtarindikohta Joonis 3.Raamtarinditeljestik Varrasteteljedpaiknevadüksteisegaristi (vtjoonis 3). Kõikidevarrastekeskpeateljestikud on määratudteljestiku on määratudteljestikuxyzsihtidega.
Kõvertrapetsi pindala arvutamine integraalide abil Henri Müür 2PTAE Ida-Virumaa kutsehariduskeskus Kõvertrapetsi pindala • Meile seni tuntud pindala valemid on rakendatavad ainult teatud erikujuliste pinnatükkide, nagu ristkülik, romb, kolmnurk, trapets jne puhul. Kõverjoonega piiratud pinnatükkidest oskame leida ainult ringi pindala. Meie järgmiseks ülesandeks on õppida leidma kõverjoonega piiratud pinnatüki suurust integreerimise teel. 1) Esmalt tuleta meelde olulisemad integreerimisvalemid ja reeglid. 2) Summa (vahe) integraal võrdub liidetvate integraalide summaga(vahega) 3) Konstantse teguri võib tuua integraali märgi alt integraali ette. Newton-Leibnizi valem
2. Ruut on tasandiline geomeetriline kujund. 3. Ruutu joonestatakse pliaatsi ja joonlauaga. 4. Ruudu nurgad on täisnurksed. 5. Ruudul on kõik rombi ja ristküliku omadused. 6. Nagu kõikidel rombidel, on ruudu diagonaalid risti. 7. Nagu kõikidel ristkülikutel, poolitavad ruudu diagonaalid teineteist. 8. Ruudu diagonaal poolitab nurga. 9. Ruudu ümbermõõt P võrdub külgede summaga. 10. Ruudu pindala valem on S=a2 11. Definitsiooni põhjal on ruut nii ristkülik kui ka romb. RISTKÜLIK 1. Ristkülik on tasandiline nelinurk, mille kõik nurgad on täisnurgad. 2. Ristküliku vastasküljed on omavahel paralleelsed. 3. P=2(a+b) 4. S=ab ROMB 1. Romb on nelinurkne tasapinnaline kujund, mille kõik küljed on võrdsed. 2. Romb on rööpküliku erijuhtum. Seetõttu on rombil kõik rööpküliku omadused. Rombiks nimetatakse rööpkülikut, mille küljed on võrdsed. 3
Joondamine Jaotamine Tekstikastid Tekstikasti sidumine lahtriga Harjutus. Kujundite skeemid Joonistamine VBA abil Ülesanne omal valikul Konnektorid Inimene Harjutus. Word'i dokument Harjutus. Pangaautomat. PIN-koodi kontroll Tegevusskeemide näited. Ruutvõrrand, arvu arvamine Objektide lisamine, redigeerimine ja vormindamine Jooniste ja skeemide tegemiseks on peamisteks vahenditeks süsteemis olevad erinevate graafiliste kujundite (Shapes) malllid: sirgjoone lõik, kõverjoon, nooled, ristkülik, kaar, ovaal, hulknurk jm. ning failidest imporditavad pildid (Pictures) png, gif, jpeg jm vormingutes. Nendega saab täita mitmesuguseid tegevusi: mõõtmete muutmine, teisaldamine, kopeerimine, pööramine, grupeerimine, vormindamine (värvuste ja mustrite määramine jm.). Kujundite ja piltide lisamine töövihikusse toimub vastavalt käskudega Shapes ja Pictures, mis asuvad INSERT menüü grupis Illustrations. Käsu Shapes alusel kuvatakse valik malle, mis on jagatud gruppidesse (vt
vähe kontrasti nii värvis kui valguses. PAOLO UCCELLO (1397-1475) "San Romano lahing" õp.lk.50 SAN ROMANO LAHING (1450) · praegu Londonis (tempera puutahvlil) · T - Firenzelane väepealik Tolentino võidukas lahingus sienalaste üle. · S- mundrid, lipp · K- perspektiiv sõjarelvade koondumine, surnukeha suund. Rakurss. Hele- tume jagatud. Esi- ja tagaplaan, keskplaani pole. Väepealik valgel hobusel. PIERO della FRANCESCA "Kristuse ristimine" Ristkülik (maa) ja ring (taevas) jumalik kompositsioon Ringi keskmes tuvi (püha vaim) Kristus keskel Ristija Johannes paremal Inglid vasakul Looklev jõgi näitab ruumi Noored taimed uuestisünd Kõik detailid võrdse selgusega joonistatud nii esi kui tagaplaanil Õp. lk.48 KRISTUSE RISTIMINE (1445) · praegu Londonis · M munatempera puutahvlil
Silinder ja selle osad. Silindri pindalad ja ruumala. 1. SILINDER JA SELLE OSAD. Silindriks nimetatakse pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber ühe külje. Külg, mille ümber ristkülik pöörleb on silindri kõrguseks. H Külg, mis pöörleb on raadiuseks. R Silindri diagonaaliks on diagonaallõike diagonaal. 2. SILINDRI PINDALAD ja RUUMALA. Silindri põhjaks on ringid. Seega on põhjapindalaks ringi pindala. PÕHJAPINDALA 3. NB!!!! pöördkehade ARVUTUSTES: Silindri ja koonuse valemites esinev suurus ( mis on ligikaudse väärtusega) tuleb arvutustes jätta tähe kujule kuni lõppvastuseni
Kujundi nim. Definitsioon Joonis Ümbermõõt P Pindala S Kolmnurk Hulknurk,millel on P=a+b+c S=ah 3 nurka 2 Täisnurkne Kolmnurk, mille P=a+b+c S=ab kolmnurk üks nurk on 2 täisnurk Võrdhaarne Kolmnurk, mille P=a+2b S=ah kolmnurk kõik küljed on 2 võrdsed Romb Rööpkülik, mille P=4a S=ah kõik küljed on S=d1*d2 võrdsed 2 Rööpkülik Nelinurk, mille P=2*(a+b) S=ah=b*h vastasküljed on paralleelsed Trapets Nelinurk, mille üks P=a+b+c+d S=ab*H paar...
Vastupidisel juhul nimetatakse prismat kaldprismaks. Prismasid võib eristada ka nende põhjade kuju järgi. Kui prisma põhi on nnurk, siis nimetatakse prismat nnurkseks prismaks. Vastavalt räägitakse kolmnurksest prismast, nelinurksest prismast jne. Prismat, mille põhjaks on korrapärane hulknurk, nimetatakse korrapäraseks prismaks. Rööptahukas on nelinurkne prisma, mille põhjaks on rööpkülik. Risttahukas on nelinurkne püstprisma, mille põhjaks on ristkülik. Prisma pindala Prisma (kogu)pindala S on külgpindala Sk ja põhitahkude pindala Sp summa S = Sk + 2Sp kus külgpindala avaldub põhja ümbermõõdu P ja prisma kõrguseH korrutisena: Sk = PH Prisma kõrguseks nimetatakse selle põhjade vahelist kaugust. Prisma ruumala Prisma ruumala on selle põhja pindala Sp ja prisma kõrguse H korrutis: V = SpH
Valemid ruut Tehted harilike murdudega P= 4a S= a² d = a ∙ √2 a m a ∘n : = b n b ∘m ristkülik P= 2(a+b) S= a · b Täisarvulise astendajaga aste an = a · a · ... · a ...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Massiivid Üliõpilane Sandra Vähejaus Õppemärkmik 081972 Õppejõud Ahti Lohk Õpperühm EALB21 Ülesande kirjeldus Variant 12 Ristkülikmaatriks *leida absoluutväärtuste keskmine maatriksis *leida minimaalne element ja selle asukoht igas reas *liita vektor nendele veergudele, kus esimene element on negatiivne (S) Ruutmaatriks *leida suurim element peadiagonaalil ja selle veeru summa, kus asub leitud maksimum *leida minimaalne element allpool peadiagonaali (S) *moodustada vektor maatriksi nendest elementidest, mis on väiksemad antud arvust (S) b leitud maksimum mad antud arvust Abs. Kesk Maks el. PD Maks PD sum Min all PD Etteantud Spetsifikatsioonid protseduuridest Sub Op_Mas_1() Loeb maatriksi töölehelt VBA massiivi. Värvib negatiivsed arvud. Teeb läbi If-protseduuri kindlaks, ka või ruutma...
Pythagorase teoreem (a2+b2=c2), Eukleidese teoreem (a2=fc ja b2=gc).Teoreem hüpotenuusile tõmmatud kõrgusest (h2=fg), Thalese teoreem (diameetrile toetuv piirdenurk on täisnurk). 14. Võrdkülgne kolmnurk.(a=b=c) a 3 a2 3 Kõrguse ja pindala avaldamine külje kaudu. h= jaS = 2 4 NELINURGAD Rööpkülik, ristkülik. ruut, romb Nelinurka, mille vastasküljed on paralleelsed, nimetatakse rööpkülikuks. Rööpküliku omadused (1. vastasküljed on võrdsed; 2. vastasnurgad on võrdsed; 3. lähisnurkade summa on sirgnurk; 4. diagonaalid poolitavad teineteist; 5. diagonaalide lõikepunkt on rööpküliku sümmeetriakeskpunkt; 6. diagonaal jaotab rööpküliku võrdseteks kolmnurkadeks; 7. diagonaalide ruutude summa on võrdne külgede ruutude summaga, m2+n2=2a2+2b2) pindala valemid (S=ah ja S=absinA)
Pythagorase teoreem (a2+b2=c2), Eukleidese teoreem (a2=fc ja b2=gc).Teoreem hüpotenuusile tõmmatud kõrgusest (h2=fg), Thalese teoreem (diameetrile toetuv piirdenurk on täisnurk). 14. Võrdkülgne kolmnurk.(a=b=c) a 3 a2 3 Kõrguse ja pindala avaldamine külje kaudu. h jaS 2 4 NELINURGAD Rööpkülik, ristkülik. ruut, romb Nelinurka, mille vastasküljed on paralleelsed, nimetatakse rööpkülikuks. Rööpküliku omadused (1. vastasküljed on võrdsed; 2. vastasnurgad on võrdsed; 3. lähisnurkade summa on sirgnurk; 4. diagonaalid poolitavad teineteist; 5. diagonaalide lõikepunkt on rööpküliku sümmeetriakeskpunkt; 6. diagonaal jaotab rööpküliku võrdseteks kolmnurkadeks; 7. diagonaalide ruutude summa on võrdne külgede ruutude summaga, m2+n2=2a2+2b2) pindala valemid (S=ah ja S=absinA)
Kordamine V 1. Silindri kõrgus on 10 cm ning telglõike diagonaal moodustab põhja diameetriga nurga 30°. Arvuta silindri täispindala ja ruumala. 2. Ristkülik külgedega 5 cm ja 10 cm pöörleb ümber pikema külje. Arvuta tekkinud silindri põhja pindala, külgpindala ja täispindala ja ruumala. 3. Täisnurkne kolmnurk kaatetitega 5 cm ja 12 cm pöörleb ümber pikema külje. Leia tekkinud kujundi põhja pindala, külgpindala, täispindala ja ruumala. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. Kolmnurkse püstprisma põhjaks on täisnurkne kolmnurk, mille hüpotenuus on 15 cm ja üks kaatet 12 cm. Prisma kõrgus on 11 cm
Elütsüklid kirjeldatakse Olekudiagrammiga. Olekudiagrammi alusel saab objektiklassi jaoks defineerida nn. dünaamilised alamklassid. Olekudiagramm väljendab objektide elutsüklit. 2. Protsessid, tegevusdiagrammid. Protsesside modelleerimisel saab rakendada peaaegu kõiki UML käitumisdiagramme. Tegevusdiagramm kirjeldab äri- või tehnilise Süsteemi (komponentide) tööd (tegevusi). Tegevusdiagramm väljendab protsesside elutsüklit. ,,Ümar" ristkülik Tegevuste esitamiseks, Romb otsustuste ehk tingimuselike hargnemiste jaoks, paksud paralleelsed jooned paralleelsete-konkureerivate tegevsuharude esitamiseks. Must ringike töövoo algoleku jaoks, ,,härjasilma" sümbol lõppoleku jaoks, ,,ujumisrajad" Tegutsejate (rollide) jaoks. Ristkülikud ,,tavaliste" olekute jaoks. Eri tüüpi nooled juhtimisvoogude ja objektivoogude jaoks. 3. Olekudiagrammi tegemine üldtuntud protsessi kohta. 4
Matemaatika valemid VÕRRANDID JA VÕRRATUSED ruutvõrrand murdvõrrand nimetaja ei võrdu nulliga! vajadusel leian ühise nimetaja kontroll! juurvõrrand võtan mõlemad pooled ruutu trigonomeetriline võrrand - logaritm eksponentfunktsioon ja eksponentvõrrandid 1. eksponentvõrrand 2. eksponentvõrrand 3. kolmeliikmeline eksponentvõrrand ehk logaritmfunktsioon ja logaritmvõrrand logaritmfunktsioon: logaritmvõrrandite lahendusvõtted: 1. potentseerimine 2. asendusvõte 3. logaritmi definitsiooni kasutamine võrrandisüsteem ja võrratussüsteem liitmis- või asendusvõte! GEOMEETRIA Tasandilised kujundid kolmnurk Heroni valem: r – siseringjoone raadius täisnurkne kolmnurk koosinusteoreem siinusteoreem R – ümberringjoone raadius ruut ristkülik rööpkülik trapets romb ringjoon, ring,...
Stansi survekeskme asukoht määrata a) Analüütilisel meetodil b) Graafilisel meetodil Mõlemal meetodi korral märkida skeemile surve keskme asukoht koos määratud mõõtmetega Graafilisel meetodil graafilise lahenduse osa täidab kogu lehe formaat A4 pinna Matriitsi ekskiis Analüütiline meetod Avade ümbermõõdud L1=P1=424=96 mm a) ruut L2=P2=68=42 mm b) kuusnurk L3=P3=30=94,25mm c) ring L4=P 4=2( 8+10 ) =36 mm d) ristkülik x kordinaat L1x1 + L2x 2 + L3x 3 + L4x 4 x= L 1 + L 2 + L3 + L 4 Kus xn on vastava templi raskuskeskme asukoht 9655+4220+94,2555+3623 x= =45,23 mm 96+ 42+94,25+36 y kordinaat L1y 1 + L2y 2 + L3y 3 + L4y 4 y= L1 + L2+ L3 + L4 Kus yn on vastava templi raskuskeskme asukoht 9674+ 4280+ 94,2525+ 3636 y= =52,62 mm 96+ 42+ 94,25+36 Graafiline meetod
tahud ühise tipuga kolmnurgad. Joonisel on korrapärane püramiid, mille põhjaks on ruut. Püramiidi tipp on -S, põhi on ruut -ABCD, külgtahud on -ABS, BCS, CDS, ja ADS, külgservad on -AS, BS, CS, DS, põhiservad on- AB, BC, CD ja AD kõrgus on - SO. Liigid: 1. Korrapärased ja mittekorrapärased 2. kolmnurksed, nelinurksed jne püramiidid Pindala: St=Sk+Sp Ruumala: V=·h·Sp 8. Silinder: Mõiste: Silinder on pöördkeha. Silindri moodustab ristkülik, mis pöörleb ümber ühe külje. Telgllõige: Silindri telglõige tekib, kui silindrit lõigata tasandiga, mis läbib põhjade diameetreid. Pindala: S=Sk+2Sp Ruumala: V= r²·h 9. Koonus: Mõiste: Koonus on pöördkeha. Koonuse moodustab täisnurkne kolmnurk, mis pöörleb ümber ühe kaateti. Koonuse telglõige: Koonuse lõikamisel tasandiga, mis läbib telge nim. telglõikeks. Pindala: S=Sk+Sp Ruumala: V= r²·h 10. Kera:
Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1.6. Tugevusarvutuse lihtsustatud metoodika Lihtsustatud tugevusanalüüsi metoodikat saab kasutada, kui: · kõvera varda materjali lubatav tõmbepinge ja lubatav survepinge on võrdsete väärtustega, s.t. []Tõmme = []Surve; · varda ristlõige on lihtkujund (ring, ruut, ristkülik, vms.); Eeldused = võrreldes samaselt koormatud sirge (väikese kõverusega) vardaga, on kõvera (suure kõverusega) varda ristlõike suurima paindepinge absoluutväärtus alati suurem; Järeldus = kõvera varda ristlõike suurima paindepinge väärtuse saab avaldada MKõver max = MSirge max K1 ;
...nuga 8. kattetaldrik 9. supikauss 10. dessertlusikas 11. dessertkahvel 12. Veeklaas 13. champanja klaas 14. punase veini klaas 15. valge veini klaas Laua kuju on ristkülik ja sinna asetatav lauakate on ristküliku kujuga laudlina. Laudlina on valge. Serveerimisel kasutatavad lauanõud neljale 1. võinuga (4) 2. või ja leivataldrik (4) 3. supilusikas (esimene käik) (4) 4. kalakahvel (teine käik) (4) 5. kalanuga (teine käik) (4) 6. liha ja salati kahvel (pearoog) (4) 7. ...nuga (4) 8. kattetaldrik (4) 9. supikauss (4) 10
Prisma Sk=P*H St=2Sp+Sk V=Sp*H Püramiid Sp=1/2*P*r Sk=1/2*P*mn St=Sp+Sk V=1/3*Sp*H Tüvipüramiid Sk=P1+P2/2*mn V=H/3(S1+S2+S1S2 St=Sk+S1+S2 1a. Nelinurkse prisma põhjaks on ristkülik on külgedega 10m ja 15m. Prisma kõrgus on 8m. Leia St ja V? Sp=10*15=150 Sk=50*8=400 St=2*150+400=700 V=150*8=1200 1b. Kolmnurkse prisma küljed on 6m, 10m, 8m. Pikemale küljele tõmmatud kõrgus on 3m. Leia prisma St ja V kui prisma kõrgus on 9m? Sp=10*3/2=15 Sk=24*9=216 St=2*15+216=246 V=15*9=135 2. Korrapärase nelinurkse püramiidi põhiserv on 20m ja püramiidi kõrgus on 8m. Leia püra St ja V? Mn=ruutjuur(10ruut+8ruut)=12,8 Sp=1/2*80*10=400 Sk=1/2*80*12,8=512 St=512+400=912
PERIOOD OSKUSED/TÖÖRIIS TEGEVUS/ELATUSA ASUSTUS MATMINE TAD LAD KESKIME KIVIAEG *kivi, luu, sarv, puu *kalastamine, jaht, *veekogude 9000-5000 eKr *tulekivi, kvarts loodusannid läheduses, paremad MESOLIITIKUM (kivikirves), luust liikumisvõimalused õngekonksud *Pulli küla, Kunda Lammasmägi NOOREM KIVIAEG *savinõud *loomakasvatus *veekogude ääres *asula 5000-1800 eKr *kamm- ja *maaviljelus *ühes kohas ei elatud territooriumile, NEOLIITIKUM nöörkeraamika (oder, nisu, kaer) kaua elamu põranda alla ...
6. Mikrotrükk, korduv arv "500" nimiväärtuse numbrites 7. Latentne arv "500" 8. Latentne tähekombinatsioon "EP" 9. Allkirjad. Eesti Panga president, nõukogu esimees 10. Kolm hõbedast lõvi 11. Kopeerimisvastane võrk 12. Kombitav turvamärk vaegnägijatele 13. Vastu valgust vaadates moodustuv arv "500" 14. Ultraviolettkiirguses helendavad kiukesed 15. Ultraviolettkiirguses helendavad kiukesed päise motiiv ja turvaniit 16. Ultraviolettkiirguses helendav ristkülik, milles on nimiväärtus "500" 17. Ultraviolettkiirguses helendav turvaniit 18. Seerianumbrid 19. Värvust muutev kujund, lillakaspunane-roheline Pangatähe mõõtmed on 140 x 69 mm 1 100 KROONI VÄLJALASKE AASTA:2007 Muudatused võrreldes 1999. aasta 100-krooniste turvamärgistusega: 1
kohal x = -2 7 + 2x 2. Leida funktsiooni y log negatiivsuspiirkond x 3. Leida joone x- 1 puutuja, mis onparelleelne sirgega 8x 2y + 1 = 0 y x 4. Leida funktsiooni y = x3 2x + 4graafiku puutuja tõus kohal, kus graafik lõikub funktsiooni y = x3 graafikuga. 5. Ringi on joonestatud suurima pindalaga ristkülik ümbermõõduga 80 cm. Milline on selle ristküliku pindala ja ringi raadius? 3 6 a 3 a+9 - 6. Lihtsusta avaldis a+3 a-9 6 a 7. Leida täisnurkse kolnurga küljed, kui ta siseringjoone raadius on r = 6 cm ja ümberringjoone raadius R = 15 cm. 8. Rong läbib jaamast väljudes esimese sekundi jooksul 0,4 m, iga järgneva sekundi jooksul aga 1,2 m võrra eelmisesi rohkem
Prisma 12.klass Prisma ruut, risttahukas Näited Korrapärane kuusnurkne prisma külgserv põhiserv Korrapärane kolmnurkne prisma · Risttahukas · S=2(ab+ac+bc) · V=abc · d = a² + b² + c² · Prisma · V=Sph · S=Sk+2Sp · Sk=nah · V=Sph · ÕPIKUST lk.141 põhiserv Kaldprisma St=Sk+2Sp Sk=pm p-ristlõike ümbermõõt, m-külgserv V=Sph Lõiked · RÖÖPKÜLIK-nimetatakse nelinurka, mille vastasküljed on paralleelsed Ülesanne 262 Rööpküliku eriliigid: · RUUT-nimetatakse nelinurka, mille lähisküljed on võrdsed · RISTKÜLIK-nimetatakse nelinurka, mille vastasküljed on võrdsed ja paralleelsed ningnurgad on täisnurgad · ROMB-nimetatakse rööpkülikut, mille lähisküljed on võrdsed. · TRAPETS-nimetatakse nelinurka, mille kaks vastaskülge on paralleelsed, kuid teised küljed ei ole paralleelsed. · Korrapärseks hulknurgaks nimetatakse kumera...
VÄRVUSÕPETUS Tartu Kunstikool Kristin Vaher SOE/KÜLM • Valgus soe • Vari külm • Vari soe • Valgus soe • Tule toonid • Jään toonid • Tulevad lähemale • Lähevad eemale • Tume-soojem • Hele-külmem • Tõstavad vererõhku • Langetavad vererõhku Soojades toonides tuba mõjub väiksemaja, külmades suuremana. Kella 1-2 ajal on päikese valgus kõige külmem, hommikuti ja õhtuti soojad. Sile pind mõjub külmana, krobeline soojana. VÄRVIKARAKTERISTIKUD • Värvi iseloom Värvitunnused: • Välimus 1. Toon • Käitumine 2. Hele-tumedus • Tunnus 3. Küllastus VÄRVIKONTRASTID 1. Vastandvärvikontrast (toon) 2. Hele-tume kontrast 3. Küllastus ehk puhtusekontrast e. kval...
pikkus on 1 dm 1kuupmeeter (m3 ) sellise kuubi ruumala, mille serva pikkus on 1 m Ruumalaühikud Vedelike mahuühikuna kasutatakse liitrit (l) 1l = 1 dm3 risttahuka ruumala arvutamine Kõrgus (4) ( 3) ius Pikkus (5) La Risttahuka põhjaks on ristkülik. Ristküliku pindala me oskame leida. (S=pikkus korda laius) ehk meie näites 3 korda 5 = 15 Kõrgus on 4, s.t. selliseid ristkülikuid on üksteise peale tõstetud 4 tükki ehk 15 korda 4 = 60 risttahuka ruumala Kõrgus (c) ( b) Pikkus (a) ai us L Risttahuka ruumala (V) on võrdne tema
a. · Tervelt 50 aastat oli sini-must-valgete lipuvärvide kasutamine keelatud. · Sini-must-valgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada. · Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: · ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. · , lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Värvide tähendus: S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks
pindalasid, mille kylgedeks on a, b ja c. Seoses sellega võib pythagorase teoreemi sõnastada ka järgmiselt: täisnurkse kolmnurga kaatetitele joonestatud ruutude pindala summa on võrdne hüpotenuusile joonestatud ruudu pindalaga. 1.2 Kasutamine 1.2.1 Täisnurkne kolmnurk c²=a²+b² c= a2+b2 a²=c²-b² a= c ²-b ² b²=c²-a² b= c ²-a ² 1.2.2 Ruut d²=a²+a²=2a² d= 2 a2 a²+a²=d² 2a²=d² | :2 2 a²= d 2 a= d 2 2 1.2.3 Ristkülik d²=a²+b² d= a2+b2 b²=d²-a² b= d ²-a² a²=d²-b² a= d ²-b ² 1.2.4 Võrdhaarne kolmnurk 2 b²=h²+ ( a ) 2 2 b= h2+( a ) 2 2 h²=b²- ( a ) 2 2 h= b2-( a ) 2 a 2 ( ) = b ²-h ² 2 a= 2 b ²-h² 1.2.5 Täisnurkne trapets x=ab d²=x²+c² d= x²+c ² h²=d²x² h= d ² x² a²-b=d²-h² a=
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
