Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastused (0)

5 VÄGA HEA

MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED

Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis , erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid . c) Intervjuu – sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria – sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine 1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus 2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavateks.

Loodusläheduse olulisemad indikaatortunnused Indikaatoreid on 3 liiki – tegevused, teadmine ja hoiakud. a) Tegevused – elatise hankimise viis, naturaalmajandus ( kütid , algeline karjakasvatus ), vähene kaubavahetus b) Teadmised – teadmiste hulk looduses toimuva kohta c) Hoiakud – sisaldab emotsioone. Uskumused, päritolumüüdid, hinge uskumused, vaimsidemed (inimese ja looma vahel). Mida rohkem tegevus ja teadmised langevad seda enam hoiakud tõusevad.

Loodusläheduse-linlikkuse ajalooline dünaamika Tänapäeval on inimene tunduvalt vähem maaga seotud kui tema esivanem. Esivanemaid iseloomustab tugev ühtekuuluvustunne maaga, mida väljendab uskumus, et inimene kuulub maale ja et Maa on Ema. Maa usuti olevat kõigele sellele, mis tema peal kasvab ja liigub, algne läte-sünnitaja. Tänapäeva inimene on tunduvalt vähem maaga seotud. Inimeste ja ümbruse dünaamikat saab käsitleda nii: a) suhted maaga, kogu loodusega, b) suhted esivanematega, c) suhted teiste inimestega. Tänapäeva inimesed on loodusest kaugenenud nii elulaadi kui suhtumise mõttes. Loodust ei peeta enam nii tähtsaks ja selle reostamine on muutunud tõsiseks probleemiks (nt prügi veetakse metsa).

Suhted esivanematega – olulisemad indikaatortunnused 1. austav suhtumine vanematesse inimestesse, sõnakuulelikkus, 2. vanemate elutöö jätkamine, 3. surnute eest hoolitsemine – hiljem surnutega kontakti otsimine ( hingedeaeg ), matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel, 4. esivanemate nimede ja elulugude mäletamine, 5. rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel – hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine, 6. loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades

Suhted esivanematega – ajalooline dünaamika
Esivanemad uskusid, et peale surma elab hing edasi kas siis teises paigas või olekus. Surnuid kardeti ja austati. Tehti annetusi ja rasketel aegadel pöörduti surnute poole lootes nende abile. Usuti, et inimesed saavad surnutega kokku alles pärast oma surma, eluajal jäid ühenduslüliks elavate ja surnute vahel rituaalid (matusepaiga hooldamine, haual söömine, surnute kojukutsumine hingedepäeval). Tänapäeval elavate ja surnute vaheline kokkukuuluvus väheneb kiiresti ja surnukartus on kadunud. Praegu veel käiakse haudu hooldamas ja küünlaid süütamas kuid noorte seas on see kujunenud kohustuseks. Nt, paljudes kohtades Euroopas ja USAs on haudade hooldamine kellegi palgatöö.

Surnutele omistatavad funktsioonid nn esivanematekultuse perioodil
Surnutega seostati vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, haiguste ravi, moraali jne. Sellel perioodil usuti, et surnute hinged ohustavad paljusid objekte (müüriti näiteks kiriku seina sisse inimesi jne). Halbadel aegadel loodeti surnute abile. Surnuid kardeti ja austati. Külastati erinevatel aegadel matmispaiku ja käidi haudasid hooldamas. Lähedus esivanematega väljendus ka selles, et lapsed jätkasid oma esivanemate elutööd.

Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste suhete olulisemad indikaatortunnused
Tänapäeva linnastuvas kultuurkeskkonnas väheneb inimeste seotus teiste inimestega ja inimestevaheline kokkukuuluvus. Üks inimene on teisele järjest rohkem kaubaks ehk teise vajaduste rahuldaja. Teistele osutatakse teeneid seepärast, et oodatakse neilt ka vastuteeneid. Inimeste vahel valitsevad kaubalised suhted, mis on palju pealiskaudsemad ja nõrgemad. Matused on kujunenud tänapäeval peamiseks suguvõsa kokkusaamiskohaks. Inimesed ei tööta enam sageli koos, tänapäeva maailmas on võimalik üksi hakkama saada (perekond tuuakse ohvriks karjääri nimel, abielude lahutuste arvu kasvamine). Mittekaubalised suhted: 1. teadmiste hulk teiste inimeste kohta, 2. suhtumine võlgadesse – kõik on kõigile võlgu, 3. tasumise vorm – tasumisel ei kasutata raha, 4. koos töötamine, koos veedetud aeg, 5. enda huvi seadmine tahaplaanile, 6. perekonna ühtekuuluvuse suurendamine , kaitse ja tööde jaotus

Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste suhete dünaamika
Üks inimene on teisele kaubaks ehk teise vajaduse rahuldaja. Inimesed töötasid varem kogu aeg üheskoos, aga tänapäeval on see harva esinev, sageli tuuakse üksi hakkama saamiseks ohvriks perekond. Ja tänu sellele on muutunud ka suhtumine, kus peetakse tähtsamaks eneseteostust, enese vajaduste rahuldamist ja ei arvestata teistega . Inimene on muutunud järjest rohkem üksildasemaks.
Tänapäeva linnastuvas kultuurkeskkonnas väheneb inimeste seotus teiste inimestega ja inimestevaheline kokkukuuluvus. Üks inimene on teisele järjest rohkem kaubaks ehk teise vajaduste rahuldaja. Teistele osutatakse teeneid seepärast, et oodatakse neilt ka vastuteeneid. Inimeste vahel valitsevad kaubalised suhted, mis on palju pealiskaudsemad ja nõrgemad. Matused on kujunenud tänapäeval peamiseks suguvõsa kokkusaamiskohaks. Inimesed ei tööta enam sageli koos, tänapäeva maailmas on võimalik üksi hakkama saada (perekond tuuakse ohvriks karjääri nimel, abielude lahutuste arvu kasvamine).

Üksinduse põhjused ja üksinduse kompenseerimine
Inimestel pole enam aega pere ja sõprade jaoks. Pole huvisid. Inimesed võõrduvad üksteisest ja muutuvad üksikumateks. Koostöö asemel domineerib konkurents . Inimesed tajuvad üha väiksemat osa oma ümbrusest hingestatuna, ka surma. Kompenseerimine: 1. inimene võtab naise/mehe - tekivad väikepered, 2. mõtlemine (erinevate tasandite vahel) – elu mõte jne (tähenduse otsimine). Sümbolite maailm muutub üha olulisemaks võrreldes reaalse olendite-asjade maailmaga, 3. kompenseerimine elutute asjadega (arvuti, tv, auto). Väärtuseks kujunevad esemed. Suureneb eluta asjade olulisus, 4. suhted näiteks lemmikloomadega asendavad puuduvaid inimsuhteid ehk sotsiaalset suhet püütakse asendada tunnetusprotsessiga

Maa- ja linnakultuuri võrdlus skaaladel individuaalne – kollektiivne, modernne – traditsiooniline, ja linlik-looduslähedane
Maa ühiskond on rohkem kollektiivsem, traditsioonilisem ja looduslähedasem. Erinevused maa ja linnakultuuri vahel on kiiresti vähenemas. Selget vahet pole, kas elad maal või linnas. Üha rohkem on linlikku elustiili, modernne. Linna ühiskond on individuaalne. Saadakse üksi hakkama (tehakse karjääri, mis on ohvriks perekonna eest), vähenenud inimeste kokkukuuluvus. Linnakultuur on modernne ja linlik.1) individuaalne-kollektiivne – osutatakse teistele teeneid ning oodatakse vastuteenet. Inimeste vahel on kaubalised suhted. 2) modernne-traditsiooniline – puuduvad üldiselt abstraktselt kokkuvõtvad ideaalid, ettekujutused sellest, mida õigeks peetakse. 3) linlik-looduslähedane – looduslähedane, maa ühiskond kollektiivsem, looduslähedasem, traditsioonilisem.

Maa- ja linnakultuuri müütide (inimese eksistentsiaalse enesemääratluse) erinevused; suhete tüüp; elu mõttekuse tajumine ; ettekujutus surmast Maakultuur : seotud kõigega, kõige tähenduslikkus. Surma illusoorsus (surematuse tunne tänu hinge seotusele loomade, puudega jne). Tundes end kuuluvat loodusesse, tajub ta enda surelikkust ning surematust.
Linna kultuur: mina-kesksus, üksindus, surm on eksistentsi lõpp ning seetõttu kardetakse surma.
seotud kõigega

Erinevad viisid (valdkonnad) kuidas (kus) toimub ühendus „uue” ja „vana” vahel kultuuris
1.Tähtpäevad (jaanipäeval lõkke tegemine), 2. unenägude sümboolika (millegi ettenägemine), 3. kokkupuude traditsiooniliste rahvastega ( aborigeenid ), 4. eetilised ja esteetilised kategooriad (õige, vale), 5. kriisiolukorrad, 6. pereliin (naised kodused, hoolitsesid pere eest; mehed teenisid leiba), 7. looduslähedane elulaad ( kägu kukkumine – õnne või õnnetust ), 8. nimetused (vanad väljendid – hunt hallivatimees), 9. säilinud kombed, uskumused, 10. mängud (säilinud lastemängud, lastelaulud ) , 11. väljarändajad, 12. rahvavalitsejad, 13. esoteerika – inimkonna vanad mõtteskeemid väljendatud teistes sõnastustes
21. Perioodid:
KIVIAEG - inimeste töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest, aga kindlasti ka puust Kivimitest kasutati eelkõige tulekivi kuid ka kvartsitükke. Kivikirved. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kasutati koeri. Keraamika kasutusele võtt ( kammkeraamika ja nöörkeraamika). Surnuid sängitati asula territooriumile vahel isegi elamu põranda alla. Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid , loomakihvadest amulette, luust kujukesi või merevaiku. Tegeleti ka algelise loomakasvatusega ( sead, veised). Kammkeraamika perioodil tekkisid väikesed külad, jäädakse paikseks. Nöörkeraamika perioodil indogermaanlased hakkavad rohkem küttima , vanad asunikud võtavad neilt üle põlluharimist ning lõpuks kõik segunevad. Külad hajuvad ja tekivad üksiktalud.
PRONKSIAEG - pronksist valmistati eelkõige kirveid, tehnilise progressi ajastu. Asulaid hakati piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Hakati ehitama ka kindluseid - tekib sotsiaalne ebavõrdsus. Peamiseks elatusalaks on kujunenud karjakasvatus. Kõrvalalaks oli maaviljelus , kõplapõllundus . Elatus lisa andsid küttimine ( hülged ) ja kalapüük. Esimesed kivikalmed . Surnu pea oli põhjakaares. Kaubavahetuse algus, tekkis ebavõrdsus – sest aegade algusest oli omand alati ühisomand , kuid nüüd tõstetakse asi ühisomandist eraomandisse.
RAUAAEG : Majandus: taimekasvatuseks soodne kliima. Kalapüügi ja küttimise osakaalu vähenemine, Karjakasvatus on oluline, kuid teravilja tähtsamaks muutumas kaubanduse pärast. Kaubanduses oluliseks teravilja eksport – võeti kasutusele 2-välja süsteem (vili ja sööt ) ning härgade asemel hobused , sest kiiremad. Oma raua tootmine, majanduse areng hakkas märgatavalt kiirenema. Edusammud põllunduses, tänu metallkirvestele levis aletamine . Levis ka söödiviljelus . Raudteraga adrad , vikatid ja sirbid. Koduloomadele lisandusid kanad. Põllumajanduse kõrval puhkes õitsele käsitöö, eriti metallitöö . Tähtsad ekspordiartiklid veel: nahk, karusnahk. Sotsiaal: Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Toidu hulk ja rahvastiku tihedus tõuseb, mis tingib röövsõdu (toimub rikastumine). Kesk-euroopas ja saksamaa ülerahvastatus ning ruumipuuduse pärast idapoolt hakkab liikumine ning idakolonisatsioon. Tarandkalmed -suurematest kividest laotud müürid, mis asetsesid ristküliku kujuliselt. Surnuid maeti tarand kalmetesse põletatult. Arvukad ehetest panused . Igasse tarandisse maeti keskmiselt 10-20 lahkunu jäänused. Kihistus: Feodaale pole välja kujunenud, enamus vabad talupojad. Kuningad kui külavanemad, trääbideks( orjadeks ) võlgnikud, sõjavangid ,surmamõistetud. Toimus vara alusel kihistumise esimene etapp ( mesipuu ,hiljem künnipõld). Keegi pidi boss olema, et võimsaid linnuseid luua. külad- vakus - kihelkond -maakond kujunemas-riiki polnud veel Sündmused: 13.saj sõdades hävis 50% rahvast, sest polnud riiki ehk tsentraalset juhtimiset. Ida poolt saadi vastu aga saksale ei saadud.
PERIOOD JÜRIÖÖNI- Minnakse üle 3-väljasüsteemile, vili oli kõige olulisem. Olulised olid ka kariloomad – sead ja lehmad . Kaubanduses olid olulised vili, vaha ja raud. 13. saj vallutati Eesti alad. Vallutusjärgselt olukord eriti ei halvenenud: säilis isikuvabadus – need, kes olid ristitud, olid ristiusu vastu võtnud ja säilitasid isikuvabaduse; säilis maavaldus; tulumaks 10%, kümnis; hinnus 5% (sakslaste vastutulek vastristitud eestlastele, 10% asemel maksavad 5%) -sellele lisandus 1%.; ehituskoormised; väliskaubandusõigus; vakus – tähendab ka pidu (vakusepidu), sinna võib tuua maksud, võib kohut pidada, arutada vaidlusküsimusi. Talupojad pidid tooma sinna söögikraami, puuhalge jne. See, mis sellest üle jäi, läks feodaalidele (talupojad midagi tagasi ei saanud). Kihistumine : kuningad, sõltlased, vabad talupojad ja orjad , kuid tüüpiline feodaalühiskond puudus. Olukord hakkas halvenema järgmistel põhjustel: linnade areng Euroopas – tekib püsiv viljaturg. Vilja hind kasvas 4-6 korda; mõisnikud hakkavad majandama, selleks on vaja ka maid; eelmise punkti põhjusel hakati omavoliliselt talupoegadelt maid ära võtma; euroopasisese tööjaotuse kujunemine (13-14 saj). Toimus jagunemine Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa. – Pärisori majandab ise. Tema iive on alati positiivne. Mõisnik maksab neile. Orjad on nagu peremehe asjad, kellel on negatiivne iive. Omanikul on isegi õigus orja tappa, kuid pärisorja ei tohtinud tappa; Väike jääaeg 1250-1850. Kliima muutus väga halvaks, talved kärekülmad, suvel väga vihmased; Adramaamaks – u 10 hektarit; Talupoegade võlastumine
JÜRIÖÖ -LIIVI SÕDADENI- Jüriöö 1343-kahe aastane sõda, kus isegi ordu ei saand vastu. Ülestõus sai lüüa, ning talupoegade olukord halveneb. Kättemaks mõisnike perede tapmise eest. Koormiste tõus 10%->20->25. Vilja hind tõuseb 4-6x. Mõis muutub majandusüksusest e. põlluharimise arendamine. Vilja võib müüa kui mõisale maksud makstud, kuid hiljem võis müüa aind mõisale. Kehtestati ehituskoormised et rajada kindluseid ja linnu. Teotööd: nädalarakmetegu (oma varustus ), jalategu (varustus mõisast) 3-6 päeva nädalas. Kohtuõiguse piiramine ja pärijata vara feodaalile. Tekib linn, veski, kõrts . Linnadel oma valitsusorgan , ning nende ja mõisnike huvi ei lange kokku. Talupojad halvenenud olukorra pärast välismaale ja linnadesse. 14.saj sunnimaisuse ilmenime. 15.saj. ärakaranud talupoegade otsimine/ karistamine . 16.saj printsiip MEES või võlg.Kihistumine: maavabad – eesti soost ülikud ja nende järeltulijad ; vabad talupojad – vabadus on ostetud raha eest; adratalupojad – põhilised koormiste kandjad ; maksavad künnist; üksjalad – mõisnik võttis maa ära, teevad tööd mõisnikule; sulased – palgatud jüripäevast mihklipäevani; vabadikud – ise vastutab oma tegude eest; kerjused ja träälid
ROOTSI AEG- koormised läksid suureks (50-80%), et mõisaid ülalpidada.. Kujunes välja Balti aadli isevalitsus, mis oli orjuse legaliseerimise põhiline vahend, ning hiljem seadustatakse pärisorjus. Küla funktsioonid lähevad üle mõisale ja tekib vald ehk mõisate haldusühik. Eestlased kaotavad kohtuõiguse. Peks karistusena, mis suurim hirm ja häbi . Relvakandmise õigus võetakse ära. Uute perekondade rajamiseks ei olnud takistusi, sest vabu maid oli küllalt. Oma talu said ka vabadikud. Karl XI kuulutab välja mõisate reduktsiooni- mõis kuulutati riigi omaks. Vakuraamatute sisseseadmine, talupoegade mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega. Viljasaak olenes suurel määral väetamisest. Teravilja ja lina väljavedu välismaale. Sissevoes oli tähtsaim sool. Nõia jaht. Eestlastelt võetakse ära metsaõigus, keelatakse ära kõrgete ulukite küttimine. Kehtestatakse teedeorjus-teede ehitamine ja võrgustiku kujunemine. Eestlased hakkavad viina jooma. Kihistumine: orjus süveneb, sest kihistumine väheneb. Üksikud vabad talupojad( kõrtsmikud,möldrid). 75% adratalupojad peredega ja 25% sulased.
1695 -1697 Suur Nälg . 1700 Põhjasõda - genotsiid .
VENE AEG- 1695-1697 Suur Nälg. 1700 Põhjasõda-genotsiid 1710- suur katk. Tehti Balti erikord: luteri usk, saksa keel asjaajamises, säilib tollipiir. Mõisnikele tagastakse nende endi mõisad ja talupoegadele nende endi õigused. Talupojad saavad omanliku kaitse – sest mõisnikul on huvi talupoja vastu. Kuid riiglik õiguslik kaitse tegelikult talupojal puudub. Mõisnikud olid valitsejad , sest keiser on kaugel. Kui oli hea mõisnik, siis oli hea talupoja põli. Kui ei siis vastupid. Roseni deklaratsioon - aadelkonna peamees, pidi vene keiserkonnale selgitama, milline on talupoja tegelik seisukord. Sellest paberist pärineb mõiste õigusetu pärisori – kogu sabade ja sarvedega kuulub talupoeg mõisnikule, kõike otsustavad aadlikud , talupoeg ei saa ise endale midagi koguda (ei olnud vallasvara õigust). See mõiste on vastuoluline, sest pärisorjal olid omad õigused. Mõisnikud tegelikult eriasid neid õigusi. Ebastabiilne maksusüsteem – venelased ei suutnud stabiilset maksusüsteemi Balti riikides kehtestada. Mõisnikud ise ütlesid palju niiöelda keisririik tahab, aga sellega oli see oht, et sageli mõisnik täitis ka oma kukrut selle kaudu. Kuni 1761 Katariina II aeg tööstusrevolutsiooni algus. Taustsüsteem: 16-17 sajand teedevõrk, tekib tugev võrdlus Ida ja Lääne euroopa vahele.
Mõisnike elatusstandard kasvab. Lääne- Euroopas väga rikkad mõisnikud, traavlid, jahid, koerte karjad , mõisad.. Lääne-Euroopas kadus pärisorjus, siis ka tootlikkus kasvas nähtavalt. Humanisimi ideed, võrdus, vendlus jne. Prantsuse revolutsiooni kandvad ideed. Ennekõike levisid rikkaste mõisnikke hulgas. Tööstusrevolutsioon - väga kiired ühiskondlikud muutused ( mässud , revolutsioon , anarhia ), väga kiired tehnoloogia muutused. Mässud, anarhia, revolutsioonid Ühiskondade eesmärk on olukord stabiliseerida ja lepitada rahvast. Talupoegade olukorra paranemine: Riia kindral kuberner 1765 John Brown , rahvuselt iirlane. Annab välja positiivsed määrused: Õigus vallasvarale; kauplemisõigus; ülemmäär peksule – 30 hoopi – oli mõisnikke, kes peksid oma talupojad surnuks; taastatakse linnakodaniku õigused – peale Põhjasõda on mõisnike võim nii suur, et linnakodanikud ka peavad töötama; “Kohtuõigus” – nende mõisnike peale on õigus kaevata, kes rikkuvad neid määruseid. See on jutumärkides, sest talupojal oli suhteliselt problemaatiline minna ja kaevata mõisnikke peale. Sest mõisnik võis teda peatada; ülempiir koormistele; 1802/04 – “Iggayks”: ülempiir peksupiir 15 hoopi, 2 päeva vangistust, peremehed üldse vabad ;vallakohtud; päranduv kasutusõigus – kui talupoeg on oma koormised mõisniku ees ära toimetanud, siis teda ei tohi talust välja tõsta ja koha kasutamisõigused pärinevad talupojale; 1816/19 – Pärisorjuse kaotamine
Väga negatiivse kajaga. Mõisnikud ei tahtnud oma võimu käest anda. Võeti eeskuju Preisimaalt; isiklikult kuulutati talupoeg vabaks, aga maa oli mõisnikke oma; talupoeg pidi rentima maad, ülempiir koormistele kadus ära, pärandus kasutusõigus kadus ära; linna ei tohtinud lahkuda, kubermangust ei tohtinud lahkuda; talude päriseksmüümine; 1849/56/65 – Krimmi sõda 56, Venemaa saab kõvasti lüüa; rahalised suhted 1710-1914: Kihistumine: Mõisarahvas u 10% Külarahvas – 40% pererahvas, 30% sulased, 20% vabadikud – kaks viimast on liikuv rahvas. 50% on varata inimesi, see tendents järjest tõuseb. See on linnade kasvuala 50% varata inimesi. Uued pingekolded: pererahvas ja sulased. Enam ühe laua taga ei istu. Majandus: eksporditakse lina, kanepit ja vilja. Kuni 1761 ei muutu suurt mitte midagi, sest meil oli tollipiir / Ukraina ei ole konkurent. Pärast seda ei jõua me Ukrainaga konkureerida viljaga. Tekib viinatööstus – tekib praak – nuumatakse härgasid – tekib sõnnik ja see tõstab põldude viljakust ning härjad aetakse Peterbugi turule. 1840 – 50 kartul ja ristik – lõppeb lõputute nälgade jada; põllumajandusstruktuur hakkab mitmekesistuma; eestlased hakkasid viina tegema kartulist. Mõisnikud ühinesid teiste viina tegijatega ja siis oli suurem eelis Ukraina ees, sest kartul oli kvaliteetsem ja ka viin. Eestlased teenivad väga suurt kasumit Põhja- Eestis kartulist viina tegemisega; Lõuna- Eestis on selleks lina. Lina hind tõuseb 3 korda. – tekivad erilised linarentikud, kes rendivad seda 2-3 aastaks, sest lina kurnab maa välja; Kagu – Eestis tegeledakse salaviina müügiga – tuli Venemaal
ISESEISVUSE AEG- põllumajandusliku taandarengu kutsus esile töövõimeliste meeste mobiliseerimine ja tööloomade rekvireerimine . Rahandussüsteemi loomine. Asundustalude loomine. Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktureerimine. Juhtkohale jäi loomakasvatus , uued olid piimakari ja peekonsead. Kodumaine kütusetööstus, mis rajanes põlevkivi kaevandamisel. Keemia- ja puidutööstus . Suureks sotsiaalseks probleemiks jäi endiselt tööpuudus . 1928 hakkas uue rahaühikuna kehtima kroon. Võeti vastu esimene põhiseadus . Majanduskriis- turuhinnad langesid, Eesti kaupade turg kahanes, talurahva sissetulekud vähenesid järsult, paljud läksid pankrotti .
KOLHOOSI AEG- maa natsionaliseerimine- ettevalmistus kolhooside loomiseks. Talu ülempiir 30ha. Kulak (jõukam talumees). Kehtestati varumisnormid- müük riigile, äärmiselt madalad hinnad. 1947-1950 kolhooside loomine. 1949 aasta küüditamisega murtakse vastupanu. Alguses loodi küla kolhoosid, hiljem hakati neid liitma. 1953 Stalini surm. Maal tekkis krooniline tööpuudus. Sotsialistliku suurtootmise väljakuulutamine. Käblin (1950-1978) Põllumajanduse tormiline areng.
23.Põllumajandussüsteemid ja olulisemad tootmissuunad: Kõplapõllundus. Alepõllundus: mets raiuti maha, puud jäeti kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli väetiseks. Kui mulla viljakuse tase langes lasti uus mets kasvada. Sööt-mõnda aega haritud maa jäeti lihtsalt mõneks ajaks sööti, kasutades seda vahepeal karjamaana. Põlispõld. 2- ja 3-väljasüsteem. Tootmissuund: Põllukultuurid : teraviljad, herned , tatar. Loomakasvatus: veised, hobused, lambad, lehmad.
24. Maaühiskonna sotsiaalne struktuur (kihistumine) ja maaühiskonna üldine elukorraldus.
Kihistumine: adratalupojad moodustasid 17 saj lõpul eesti talurahva üldarvust ligikaudu 75% ülejäänud 25% talurahvast kuulus vabadike, üksjalgade, sulasrahva või mõisateenijate sotsiaalsetesse rühmadesse. Kogu Eesti alal üsna arvukas üksjalgade rühm kadus, nende asemel hakati kõikjal järjekindlamalt mainima vabatikke. 18 sajandil ja 19 saj esimesel poolel adratalupoegade ehk pererahva osa vähenes järjest maata ja vähese maaga talurahvakihtide kasvades. Adratalupoegade hulgas tekkis varanduslik ebavõrdsus, nii et üksikjuhtudel suutis ka tavalisi koormisi kandev talu suhteliselt heale järjele. Talupoegi võeti mõisa veel karjusteks, tallipoisteks, kokkadeks, köögi- ja toatüdrukuteks. Siis veel metsavahid, piirivahid, mõisa käsitöölised, kõrtsmikud, palgalised möldrid. Sellised mõisateenijad olid lähedased vabadikele: 1.maavabad-omasid läänikirja ja maatükki, sõjaväekohustus , hiljem raharent . 2. Vabatalupojad-ei ole isikuliselt vabad, olid (ajutiselt) teotööst vabaks ostnud. Nende hulka kuulusid ka möldrid, sepad, kõrtsmikud.
3. Adratalupojad-kandsid teotöis ja koormiseid. 4. Üksjalad- nooremad pojad läksid kütisemaale, salajased põllud. 5. Vabadikud (saunik, pops )- omas väikest hurtsikut, üksikud, väga väike maa (kapsaaed), elasid teiste talupoegade juures. Siirdumine linna vabadike arvelt. 6. Sulane-vähem õigusi kui vabadikul, saab vähem palka, sulase eest vastutas peremees , peremees maksis sulase maksu.7.orjad
25.Maaühiskonna õiguslik olukord ja koormised:
1.KOORMISED: Viljakümnis - viljaandam jäi tähtsaimaks koormiseks 16 saj teise pooleni, kohati kauemgi. Kümnise võtmisel tavaliselt hinnati viljasaaki enne või pärast lõikust, see andis võimalusi andami suurendamiseks . Kümnise maksimaalne määr oli veerand viljasaagist. 2.Muud loonusandamid- osa saagist tuli loovutada piiskopi ametimeestele. vakukaer- Lääne-Eestis, mis oli mõeldud feodaali kaaskonna hobuste söödaks. Tatrahinnus, linakümnis, kümnis õlgede suhtes- tavaline määr oli 20 kubu adramaalt. Heinaandam, kalakümnis, loomakümnis- tuli anda karja juurdekasvult. 3.Rahamaksud- esmajoones nõuti neid sulastelt ja vabadikelt. Foogtiraha- tõenäoliselt tasu foogtile kui kohtumõistjale. Peale selle esinevad tõlgi-, kaplani-, talliülema-, köögi- ja joogiülemarahad. 4.Teoorjus. 5. Sõjalised kohustused. 6. Kirikukoormised- vaimulike ülalpidamiseks mõeldud kümnised. Omaette kulu nõudsid kirikutalitused: matmine, ristimine , laulatamine, armulaual käimine. Talupoegadel lasus ka kirikumõisa maade harimise , kiriku, preestri elamu ja majapidamishoonete ehitamise ning korrashoiu kohustus.
OLUKORD: 1. Sunnismaistamine ja pärisorjastamine. Pagenud talupoegade välja nõudmine printsiip „mees või võlg” Linnal oli õigus jätta välja andmata need pagenud talupojad, kes on linnas elanud aasta ja ühe päeva. Talupoeg kujutas endast feodaalile reaalväärtust. Talupoegade müümine. 2. Varalised õigused ja pärimisõigus : 13-15 saj kaotasid talupojad käsutusõiguse maa suhtes. Märksa suuremas õigused jäid talupojale vallasvara suhtes- õigusi piirasid feodaalsed koormised, mis lasusid mitte ainult talupoja valduses oleval maal, vaid ka tema isikul ja inventaril. Läänemaa talurahvaõiguse järgi kuulub lasteta naine ja pärijateta mehe mahajäänud varandus feodaalile, seega võis ainult mehe varandus päranduda ka kõrvalliinis. Aga ei olnud ka haruldane, et talupoja pärand omastati feodaali poolt isegi otseste järglaste olemasolu korral.
3. Kohus ja karistused: raskeim karistus oli surmanuhtlus- rakendati röövimise, ettekavatsetud tapmise, nõidumine ja ketserluse eest. Kõige tavalisem karistus oli rahatrahv . Vanglakaristust talurahvaõigused veel ei tunne. Pisivarguse eest oli ettenähtud ka varga häbimärgistamine tulise rauaga . Talupoegade peksmine , Kehtiva feodaalse õiguse klassiiseloom avaldus väga ilmekalt selles, et eriti raskesti karistati feodaali kahjustamist.
26.Maa ja linna suhted:
Linnad tekkisid eelkõige kaubandussõlmedesse veekogude lähedusse. Linnal pidi olema linnaõigus. Linnade kodanikkonna hulgas etendasid suuremat rolli sakslased . Kuid lihttöölisi ja agulielanikke kaasa arvestades oli ülekaal kõigis Eesti linnades eestlastel. Tallinnas oli ka soomlasi ja rootslasi, Narvas ja Tartus elas silmatorkavalt palju venelasi. Ilma kohaliku rahvata poleks siinsed linna suutnud üldse tekkida ja püsida. Vajaliku inimeste juurdevoolu tagasid mõisnike meelevall alt linna põgenenud talupojad. Linnaelanike osa Eesti kogurahvastikus võis olla kuni 8%.
27.Olulisemad seadusandlikud aktid, mis on mõjutanud talurahva sotsiaalmajanduslikku olukorda:
1645- pärisorjuse kehtestamine. 1802- seadus „igaüks” 1804- Talurahvaseadus , 1816- Eestimaa talurahvaseadus. Anti talupoegadele „vabadus,” kuid tegelikult olid nad mõisnike kasuks töötav seisus. Keelustati linnas tööl käimine ( hiljem kaotatakse). 1819- I maareform (pärisorjuse kaotamine) II maareform (talude päriseks ostmine) III maareform (maa jagamine)
28Olulisemad sündmused, mõjutused, mis on mõjutanud eestlaste usku maailmanägemust:
Kristluse tulek Eestisse. 17saj inkvisitsioon (nõidade põletamine ) 1730 hernhuutlus . Suur näljahäda tõi kaasa vaikse kristlusest loobumise. Nõukogude võimu poolt peale sunnitud ateism ( igasugune jumala eitamine )

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 81 allalaadimist

Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastused #1

Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastused #2

Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastused #3

Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastused #4

Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastused #5

Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastused #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

81 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MariaKr Õppematerjali autor

maasotsioloogia mõisnik talupoeg koormised kihistumine teeneid karistus

Sarnased õppematerjalid

doc

Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastuseid

MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid.

Maasotsioloogia

pdf

Sotsioloogia eksami konspekt

o Tootmine ei ole intensiivne o Püsib riigitoetustel o Tööjõupuudus (urbaniseerumine , kuna maatöö on raske ja linnas on haridus) o Talud on väikesed o Vajalik uus põllumajandusreform o Pärimisseadus • Maalähedane meelsus (sh linnarahva seas) • Ühistuline meelsus: o Töötasid väga hästi o Riik toetas ühistuid 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid.

Maasotsioloogia

doc

Kordamisküsimuste vastused

MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Loodusläheduse olulisemad indikaatorid 1) naturaalmajandus 2) vähene kaubavahetus 3) teadmiste hulk looduses toimuva kohta 4) emotsionaalne lähedus - päritolumüüdid - perestruktuur - vaimsidemed (inimese ja looma vahel jne) - hinge uskumused 5) väike energia tarve 2. Loodusläheduse-linlikkuse ajalooline dünaamika 1) maa kuulub inimesele: maad kasutatakse põllupidamiseks, mis on majanduslik kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks. 2) inimene kuulub maale: Maa on Ema 3) inimene on abstraktne 3. Suhted esivanematega olulisemad indikaatortunnused 1) austav suhtumine vanematesse inimestesse 2) vanemate elutöö jätkamine 3) surnute eest hoolitsemine hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), matusepaikade korrasho

Maasotsioloogia

docx

Maasotsioloogia 3. kontrolltöö I,II rühmad

Kontrolltöö 3 Irühm Looduslähedus-linlikkus,indikaatortunnused ja dünaamika. linlikkusajalooline dünaamika-tänapäeval on inimene tunduvalt vähem maaga seotud kui tema esivanem. Esivanemaid iseloomustab tugev ühtekuuluvustunne maaga, mida väljendab uskumus, et inimene kuulub maale ja et Maa on Ema. Maad kasutatakse põllupidamiseks, mis on majanduslik kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks. Indikaatortunnused: tegevused – elatise hankimise viis, (küttimine, karjakasvatus), vähene kaubavahetu. teadmised - teadmiste hulk looduses toimuva kohta. hoiakud/väärtused- looduslähedus loodusega, linlikkus Millieid sotsiaalseid tagajärgi võib endaga kaasa tuua individualismi suurenemine. Inimested muutuvad erakuteks ning puudub oskus teistega koostööd teha. Toimub üksiktöö ja see ei pruugi ühiskonnale ega majandusele olla sama tõhus, kui meeskonnatöö. Langeda võivad töö/asjade kvaliteet ja kiirus, sest meeskonnaga suudetakse kiirem

Maasotsioloogia

doc

Vene aeg: Eesti pärast Põhjasõda

Vene aeg :Eesti pärast Põhjasõda Põhjasõda laastas Eestimaad rohkem kui mistahes teine sõda meie ajaloos. Venemaa poolt „akna raiumine Euroopasse“ maksti kinni enam kui poolte eestlaste elu hinnaga. Põhjasõja aegsest hävingust taastus maa siiski üllatavalt kiiresti. Kui peale Põhjasõda oli eestlasi umbes 120- 140 000, siis XVIII saj lõpuks oli Eesti elanike arv u 500 000 inimest. Sellise rahvaarvu taastumisele andis hoogu sõjale järgnenud pikem rahuaeg.Kuna võit Rootsi üle ei olnud väga suur ja alati oli oht vallutatud alasid taas kaotada, oli venelastele väga tähtis kohaliku aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga- Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Kõrgeimaks keskvõimu esindajateks said Tallinnas ja Riia

Ajalugu

docx

AJALOO SUULINE ARVESTUS

AJALOO SUULINE ARVESTUS 2015 1. teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1)Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega.Selle moodustasid Lõuna-Eesti ja Põhja Läti.( Eestis oli siis Pärnu ja Tartumaa) Rootsi sai endale Saaremaa 1645 aastal Brömsebo rahuga Taanilt. (Aga oma asehaldur, rüütelkond , kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem) Kubermange valitsesid kaks kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17. Saj. 17. Saj alguses oli Eestimaal elanikke umbes 100tuh, kuid rahvaarv hakkas järjest kasvama uusasukate saabumisega. Võõrastest asus Eestisse : Vene talupoegi ja käsitöölisi, kaupmehed, kalurid (Ida-Eesti) Soomlased koondusid omaette küladesse (Virumaa, Harjumaa, Põ

Ajalugu

docx

KONTROLLTÖÖ MATERJAL: Vene aeg Eestis

Hurt pooldas kirikut ja vene võimu ning luteri usku, kuid suhted sakslastega olid halvad. Ta oli tuntud kõnemees.1872 aastal sai temast Otepää kirikuõpetaja. Talle oli tähtis haridus, eriti rõhutas eestikeele õppimist. Jakob Hurt oli Aleksandri kooli Komitee president. Samuti oli ta Eesti Kirjameeste seltsi esimees. Tal ilmus raamat ,,Pildid isamaal sündinud asjust". Hurda üks hobidest oli rahvaluule kogumine. Jannsen pooldas kirikut, sakslasi ning vene võimu. Ta andis välja ,,Perno Postimeest". Samuti oli ta kirjanik ning koolmeister. Arvas, et kirik õpetab inimesi. Püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada. Laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" asutaja. I eesti üldlaulupeo organiseerija. Pani aluse Eesti Põllumeeste seltsile. Jakobson pooldas vene võimu, kuid põlgas sakslasi ja kirikut. Ta astus välja liigse usuõpetuse ning baltisakslaste võimu vastu (kuigi alguses pooldas baltisaksa võimu). Ta oli suurvürsti tütre koduõpetaja ning Eesti Kirjamees

Ajalugu

doc

Kordamisküsimused majandusajalugu

KORDAMISKÜSIMUSED majandusajaloo (MJRI.03.052) arvestustööks 1. Feodaalkord ehk läänikord Läänikord- igal maahärral oli oma sõjavägi, müntisid raha, suhtlesid iseseisvalt teiste riikidega. Nad läänistasid maid koos talupoegadega edasi vasallidele (läänimeestele). Aastatel 1270-1310 algas mõisate asutamine, mis toimus kas rahulikul teel, talupoegadega sõlmitud ostulepingute alusel või ka sundimiste ja ähvardustega. Eelistati kohti, kuhu oli võimalik rajada veski ja mis asusid küladest eemal. Mõisa põllumaad suurendati kas uudismaade ülesharimise või naaberkülade ning -talude lammutamise teel. Kõige tähtsamaks majandusharuks oli põllumajandus.Valitses naturaalmajapidamine. 2. Põllumajanduslik tootmine inventaar- Põhiliseks maaharimisriistaks oli ader (juurpuuader) Saartel ja Lääne- Eestiskasutati juurpuuadra asemel Rootsist pärit seanina atra (ehk vannaader). Peale selle kasutati karuäket., põldude väetamine- väetamiseks k

Ajalugu

Rohkem sarnaseid