KONTROLLTÖÖ MATERJAL: Vene aeg Eestis (0)

Hurt pooldas kirikut ja vene võimu ning luteri usku, kuid suhted sakslastega olid halvad. Ta oli tuntud kõnemees.1872 aastal sai temast Otepää kirikuõpetaja. Talle oli tähtis haridus , eriti rõhutas eestikeele õppimist. Jakob Hurt oli Aleksandri kooli Komitee president . Samuti oli ta Eesti Kirjameeste seltsi esimees. Tal ilmus raamat „Pildid isamaal sündinud asjust“. Hurda üks hobidest oli rahvaluule kogumine.
Jannsen pooldas kirikut, sakslasi ning vene võimu. Ta andis välja „ Perno Postimeest“. Samuti oli ta kirjanik ning koolmeister. Arvas , et kirik õpetab inimesi. Püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada. Laulu- ja mänguseltsi „ Vanemuine “ asutaja . I eesti üldlaulupeo organiseerija. Pani aluse Eesti Põllumeeste seltsile.
Jakobson pooldas vene võimu, kuid põlgas sakslasi ja kirikut. Ta astus välja liigse usuõpetuse ning baltisakslaste võimu vastu (kuigi alguses pooldas baltisaksa võimu). Ta oli suurvürsti tütre koduõpetaja ning Eesti Kirjameeste seltsi president. 3 isamaa kõnet. Ta rajas Kurgja talu. Andis välja „Sakala“ ja palju kooliõpikuid. Edendas ajakirjandust ja majandust.
Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Aadel sai tagasi kõik õigused talupoegade üle. Säilis aadli omavalitsus - rüütelkonnad. Luteri usk ja saksakeelne asjaajamine. Säilis linnade omavalitsus. Väikelinnad olid mõisnike võimu all. Maksukorraldus. Positiivne Balti erikonna puhul. Oli tõke Venemaa ja Baltimaade vahel. Aitas säilitada siinse piirkonna kultuurilist omapära. Välistas kolonisatsiooni. Võimalus säilitada tihedad suhted Lääne-Euroopaga. Tagas siinsete alade kiire arengu. Negatiivne Balti erikorra puhul. Baltisaksa aadli piiramatu võim. Eestlaste õiguste mahasurumine. Omavalitsuse kõrgeim ladvik nimetati ametisse eluks ajaks.
Talurahva seadused

• 1802. „Iggaüks“
  

Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse.

• 1804 Eestimaa
  

Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15/30 kepihoobiga. Vallakohtud . Teokoormiste fikseerimine.

• 1804 Liivimaa
  

Vallasvara ja talude pärandatav õigus. Teokoormiste normeerimine . Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati. Vallakohtud.

• 1816,1819
  

Aadelkond loobus kõigist senistest õigustesttalupoegade üle. Eesti talupojad kuulutati pärisorjusest vabaks. Maa oli endiselt mõisniku oma- seda tuli rentida. Rendilepingud- koormiste piirangud tühistati> teorent . Talupojad ei tohtinud linna elama minna- osaline liikumisvabadus . Kõik said omale perekonna nimed. Talupojad olid isiklikult vabad.

• 1849 Liivimaa
  

Teorendilt raharendile järkjärguline üleminek. Renidtalude kruntiajamine mõisnike poolt. Talude päriseksostmise võimalus.

• 1856 Eestimaa
  

Keelati mõisnike kodukariõigus. Täielik raharent . Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt. Eestlaste oma tahte teostamine .
Balti- ja asehalduskord
 
1. Balti erikord:                                   

• restitutsioon
  
• aadel sai tagasi kõik õigused tp. üle
  
• maksukorraldus
  
• luteri usk, saksakeelne asjaajamine
  
• säilis aadli omavalitsus – rüütelkonnad
  
• aadlimatriklid
  
• justiitskolleegium
  
• säilis linnade omavalitsus
  
• väikelinnad mõisniku võimu all
  

 
2.1.  Positiivne Balti erikorra puhul:
 

• tõke Venemaa ja Balti vahel
  
• aitas säilitada siinse piirkonna kultuurilist omapära
  
• välistas kolonisatsiooni
  
• võimalus säilitada tihedad suhted Lääne-Euroopaga
  
• tagas siinsete alade kiire arengu
  

 
2. 2. Negatiivne Balti erikorra puhul:
 

• baltisaksa aadli piiramatu võim
  
• eestlaste õiguste mahasurumine
  
• omavalitsuse kõrgeim ladvik nimetati ametisse eluks ajaks
  

 
3. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut.
 
4. Asehalduskord:
muutused administratiivses jaotuses:

• E/m kuulub. Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa + Paldiski
  
• L/m kuulub. Pärnu-, Tartu- ja Saaremaa + Viljandi- ja Võrumaa
  
• Narva linn kuulus Peterburile
  
• Setumaa Pihkvale
  
• kõik maakonnakeskused said linnaõiguse
  

 
Poliitilised ümberkorraldused:

• muudeti venemaa sarnaseks
  
• mõlema kubermangu etteotsa nimetati üks asehaldur
  
• maanõunike kolleegium ja raad saadeti laiali
  
• kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused
  
• linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile
  
• linnaduumad
  

                                   
Maksukorraldus:

• pearahamaks
  
• hingedeloendused
  

                       
5. Asehalduskorda võib pidada demokraatlikuks, kuna see piiras senist keskajast pärit struktuuri ning aadelkond kaotas oma senised õigused
 
Negatiivne asehalduskorra puhul.:

• kõigi piirimaade ühtesulamine Venemaaga
  

 
6. 1739.- Rouseni deklaratsioon :      

• talupojad õigusteta pärisorjad
  
• mõisnik võis talupoega pärandada, vahetada, müüa
  
• talupoeg ise, tema maa ja vara kuulusid mõisnikule
  
• talupojad pidid täitma mõisakoormisi
  
• kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale
  
• talupoega kaitses koormiste eest mõisnike majanduslik huvi
  

 
7. 1765 .a-positiivsed määrused:        

• talupojad said õiguse vallasvarale
  
• mõisakohustused täitnud tp. võis ülejäänud viljasaagi endale jätta ja vabalt turustada
  
• mõisakoormistele seati kindlad piirid
  
• talupoegade karistamise ülempiiriks mõisas sätestati 30 vitsa -või kepihoopi
  
• talupojad võisid mõisnikke kohtusse kaevata
  

 
8.
Pietism      

• uus usuvool
  
• taotles usu sügavamat tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist
  
• aitas kirikul üle saada kiiremini Põhjasõja järgsest seisust
  
• luteri usu lähendamine rahvale
  
• usu dogmade päheõppimine asendus seletamise ja arusaadavaks muutmisega   
  
• elavnes usulise kirjanduse väljaandmine
  
• 1739.a-ilmus esmakordselt eesti keeles kogu piibel (Anton Thor-Helle)
  
• levis pastorkonna hulgas
  

 
 Vennastekoguduste liikumine:

• uus usuvool
  
• levis talurahva hulgas
  
• propageeris usuvagadust, alandlikkust, sotsiaalset võrdsust, kõlblust, vendlust
  
• moodustas omaette kogudusi valides ise juhataja
  
• koguneti lageda taeva all või palvemajades
  
• astuti välja vanade kommete vastu
  
• kuritegevus kadus
  
• talupoegade eneseteostus tõusis
  
• esitati sotsiaalseid nõudmisi
  
• kõik inimesed pidid suhtlema nagu õed-vennad
  
• üle 10 000 liikme
  
• 1743. keelati liikumine
  

 
  Ratsionalism : 18.saj II pool

• valgustus
  
• eesmärk-rahva harimine ja valgustamine
  
• rahvale jagati kasulikke teadmisi ja nõudeid
  
• kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust, eeskätt pärisorjus
  
• Peter Ernst Wilde- 1766 .a. hakkas andma Põltsamaal välja esimest ajalehte „Lühhike Õppetus“, moodustas lugemisseltse
  

 
9. Kes on kes

• Anton Thor-Helle- Piiblitõlkija ja eesti kirjakeele arendaja, Jüri pastor
  

         Johann Georg Eisen- agraarprojektid, kavandas vabade Saksa tp. koloniseerimist   baltikumi, puuviljakasvandus, juurviljade kuivatamine , rõugete vastane kaitsepookimine
         August Willem Hupel- „Topograafilised teated Eesti-ja Liivimaast “ raamatute levitamine

• Johann Wilhelm Krause- arhitekt (ülikoolihoone)
  

          Garlieb Merkel- „Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul“, püüdis pärisorjust kaotada       

• Johann Cristoph Petri - „Eestimaa ja eestlased“, kritiseeris pärisorjust
  

         Johan Leinberg- üks väljarändamisele kihutajaist, kes kogus kokku hulga rahvast, et suunduda Krimmi elama. Inimesed ootasid kuude kaupa Leinbergi lubatud „valget laeva“. Ta vähendas väljarändamist Eestist. Loobus kõigest ja hakkas palvetunde pidama .

• Georg Friedrich Parrot - taasavatud TÜ esimene rektor
  
• Wilhelm Struve- astronoom
  
• Moritz Hermann Jacobi-füüsik
  
• Janis Cinze- Valga seminari rektor
  

 
10. Mõisamajanduse kriis: vanade majandus meetoditega ei olnud enam võimalik võlgu katta .
 
11. Mõisnikke sundis talupoegade seadustega nõustuma see, et mõisnike laenu saamine sõltus sellest, kuidas rüütelkond talupoegade kaitseks samme astub .
 
12. Talurahvaseadused:
            1802.- „Iggaüks“

• talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine
  
• talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse
  

           
1804.- E/m:    

• keelati talupoegade müümine ja võõrandamine
  
• Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15/30 kepihoobiga
  
• vallakohtud
  
• teokoormiste fikseerimine
  

                       
L/m:  

• vallasvara pärandatav õigus
  
• talude pärandatav õigus
  
• teokoormiste normeerimine
  
• keelati talupoegade müümine ja võõrandamine
  
• mõisnike kodukari õigust piirati
  
• vallakohtud
  

 
1816, 1819:    

• aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade üle
  
• Eesti talupojad kuulutati pärisorjusest priiks
  
• maa oli endiselt mõisniku oma—maad tuli rentida
  
• rendilepingud-koormiste piirangud tühistati-> teorent
  
• talupojad ei tohtinud linna elama minna—osaline liikumisvabadus
  
• perekonnanimed
  
• talupojad olid isikult vabad
  

 
1849.: L/m    

• teorendilt raharendile järk-järguline üleminek
  
• renditalude kruntiajamine mõisnike poolt
  
• mõisapõldudel töötasid mõisamoonakad
  
• talude päriseksostmise võimalus
  

 
1856.: E/m     

• keelati mõisnike kodukariõigus
  
• täielik raharent
  
• talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt
  
• eestlaste oma tahte teostamine
  

 

• 1863.-passiseadus—liikumisvabadus
  
• 1865.-mõisnike kodukariõiguse piiramine
  
• 1866.-vallaseadus—tp-de omavalitsus vabanes mõisniku järelvalve alt
  
• 1868.-raharent
  

 
13. 19.saj. alguses talurahva koosseis:

• I mõisarahvas
  
• II külarahvas:  1) pererahvas
  

2) sulasrahvas
3) vabadikud e. popsid
 
14. Talupoegade koormised :
 1 ) mõisale:      

• teorent (abitegu, rakmetegu , jalategu)
  
• naturaalandamid
  
• rahamaksud
  

2 ) riigile:         

• pearaha
  
• nekruti andmine
  
• sõja ajal lisandusid teenistus maakaitsevägedes, vägede majandamine , vägede moonastamine, küüdikohustus
  

3 ) vallakogukonnale:   

• teede korrashoid
  
• magasiaida ja kooli ehitamine
  
• valla piirkonnas tegemist vajavad tööd
  
• teetegemine
  
• nekrutite toetamine
  

4 ) kirikumaksud
 
15. Liikumine

• Väljarändamisliikumine—talupojad tahtsid maad ning minna keelatud Venemaale, väljas ei olnudki aga parem kui meie maal.
  
• Usuvahetusliikumine —talupojad tahtsid maad astuti vene õigeusku pidi risti kandma, nimevahetus , ei saadud maag ega tagasi luteri usku
  

 
16. Talude päriseksostmine:
Esmalt osteti talusid Lõuna-eestis, kuna seal kasvatati lina, mis tõi suur tulu sisse. Seejärel hakati ka Põhjas ostma talusid, raha saadi kartulikasvatusest. Viimasena hakkasid saarlased ostma.
 
17. Mõisamoonakad – mõisapõldudel töötavad palgatud talupojad

• Kadaka - sakslased   -   edukad eestlased, kes said vürstipoe omanikeks ning püüdsid end sakslastena näidata.
  
• Estofiilid - baltisakslastest eestihuvilised, uurisid keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust ja ajalehti ning kooliraamatuid, asutasid seltse.
  
• Metskaptenid  -  erihariduseta laevakaptenid Eestis
  

 
18.  Kronoloogiat:       

• 1802. – TÜ taasavamine
  
• 1739  -  Eesti keelne piibel
  
• 1765  -  positiivne määrus
  
• 1858  -  Mahtra sõda
  
• 1838  -  Õpetatud Eesti Selts
  
• 1766  -  Esimene eestikeelne ajaleht (Hupel)
  
• 1731  -  esimene teadaolev maarahva kalender
  
• 1843  -  uus eesti keele grammatika (Põ-E)
  
• (1857-1861)1863.  -   „Kalevipoeg”