Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maasotsioloogia 3. kontrolltöö I,II rühmad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mis valdkondade kaudu toimub ühendus vanaga kultuuris?
  • Miks kimbutasid keskaegset Eestis pidevad näljahädad ?

Lõik failist

Kontrolltöö 3
Irühm
Looduslähedus-linlikkus,indikaatortunnused ja dünaamika.

linlikkusajalooline dünaamika-tänapäeval on inimene tunduvalt vähem maaga seotud kui tema esivanem. Esivanemaid iseloomustab tugev ühtekuuluvustunne maaga, mida väljendab uskumus , et inimene kuulub maale ja et Maa on Ema. Maad kasutatakse põllupidamiseks, mis on majanduslik kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks .
Indikaatortunnused: tegevused – elatise hankimise viis, ( küttimine , karjakasvatus), vähene kaubavahetu. teadmised - teadmiste hulk looduses toimuva kohta. hoiakud/väärtused- looduslähedus loodusega, linlikkus
Millieid sotsiaalseid tagajärgi võib endaga kaasa tuua individualismi suurenemine.
Inimested muutuvad erakuteks ning puudub oskus teistega koostööd teha. Toimub üksiktöö ja see ei pruugi ühiskonnale ega majandusele olla sama tõhus, kui meeskonnatöö . Langeda võivad töö/asjade kvaliteet ja kiirus, sest meeskonnaga suudetakse kiiremini ja efektiivsemalt töö ära teha kui üksi.
Muutused Eesti majanduselus perioodil 1710-1914. Muutuste põhjused ja taustsüsteem.
1710-1715 Suur katk. Kujuneb välja teedevõrk Euroopasse, inimesed saavad reisida . Tekib tugev võrdlus Ida ja Lääne Euroopa vahel. Mõisnike elustandardid tõusevad. Võrdlus, vendlus tekkis rikaste mõisnike hulgas. Toimus tööstusrevolutsioon ja muutused ühiskonnas. Hakkasid toimuma mässud . Eesti eskportis liha vilja ja kanepit.. Tekkisid viinatööstused. Härjad andsid sõnnikut ja see tõstis põldude viljakust. 1840-50 lõppeb nälgade jada. Eestlased teenisid suurt kasumit kartulist viina tegemisega.(P-E) Lõuna eestis tehti viina linasest ja sp tõusid lina hind 3x. Kaugu eestis tegeleti venamaalt toodud salaviina müügiga. 1853-56 Krimmi sõda, seda finantseeriti raha trükkimisega, aga tekkis inflatsioon. Käivitus tööstusrevolitsioon. 1870 raudtee eestis, peterburi turg avanes ja eesti pääses põllu.maj kriisist.
Külaühiskonna kihistumine perioodil Liivi sõdade lõpp-Põhjasõda.(Rootsi aeg)
Kihistumine väheneb. Maavabade teeneid sõduritena ei vajatud, maavabad muutuvad vabadeks talupoegadeks, väiksed maksud lihtsalt tõstetakse, vabad talupojad muutuvad adratalupoegadeks. Üksjalad , träälid kaovad. Vabadust osta ei saanud. Adratalupoegade kiht langed justkui pärisorjusesse. Külaõiguste kadumine, nt kalastamise või marjade korjamseks pidi külaelanik küsima luba külavanemalt, see läks üle mõisnikule. Uus haldussüsteem, kehtestati metsavahiamet.
Miks kaotati 13. sajandil vabadusvõitlus Saksa Taani vallutajatele.
Rahvastik kasvas plahvatuslikult. Sellele järgns sakslaste liikumine idasse. Venemaal küll rahvastik tihenes, aga maaala oli tohtutult suur. Toimus areng relvastuses. Tähtsaks muutus piiramistehnika.Tulid heitemasinad ja koged. Sakslastel oli organiseeritus, aga eestlastel polnud. Liit lätlastega ja piiratud rahvaarv.
Mis põhjustel olid muutused maaelus perioodil 18. sajand keskpaik kuni I MS nii kiired.
Teedevõrk oli väljakujunenud, mõisnike elustandardite kasv, tööstusrevolutsioon, Tekib viinatööstus, tehti viina kartulis , raudtee Eestis 1870- avaneb peterburi turg, suur maailmavaateline murrang, Näljakultuuri probleem.
Võrdle I Eesti Vabariigi põllumajandus ja maaelu poliitikat II Eesti Vabariigi põllumajandus-ja maaelupoliitikaga
I EV võeti loomade asemel kasutusele tehnika. Kuna tehnika vilja ei söö, siis tekkisid vilja ülejäägid ja selle tagajärjel vilja hind langes. Konkurents oli puudulik. Riigis olid impordi piirangud. Olemas olid riigi toetused, kuna riik võttis suuna põllumaj arengule. Arvati, et L-E turul ei suudeta vilja müüa. II EV- Kolhoosid nõrgenesid, oli avatud turg. Inimesed hakkasid suure hooga ehitama , aga ehitamise käigus avastati, et napib ressursse. Maaelu üritati põhja lasta kuna maa hinnad langesid . Välismaalased ostsid maad ära. EL-ga liitudes kasvas maahind järsult. EL-ilt on võimalik saada mitmeid põllumaj toetusi. Kõik mis tehti I EV aeg , tehti nüüd 180 kraadi teisiti.
Väliskaubandus perioodil 6-12. Sajand
Oli väliskaubandusõigus. Põhiliselt eksporditi vilja ja rauda. See oli rahvaste rändamise aeg. Rajatakse linnuseid, Eestisse tulevad relvad ja rukkis. Paranevad tööriistad. Mindi üle 3 vilja süsteemile:talivili,suvevili, sööt . See aitas väliskaubandusele kõvasti kaasa.
Anna hinang Rootsi ajale. Viljasaak olenes väetamisest, sisseveos tähtsam sool. Polnud kõige parem aeg, talupoegade olukord halvenes kõvasti. Mõisate arv kasvas, aga talupoegadelt võeti maad ära. Koormised kasvasid ja tõkestus väliskaubandus- Rootsi vajas ise vilja. Teotöö oli talvel 6 päeva nädalas, aga suvel 12 päeva nädalas , põllul pidi olema 2 inimest korraga. Maavabad muutusid talupoegadeks. Vabad talupojad-adratalupoegadeks. Üksjalad ja träälid kaovad. Vabadust ei saanud enam osta. Adrad langesid nagu pärisorjusesse. Kadusid külaõigused, pidi külavanemalt luba kõsima. Kaob kohtuõigus-mõisnik. Kehtestatakse pärisorjus ja võetakse ära relvakandmis õigus. Karistuseks sai peksa. Võeti ära metsaõigus ja kehtestati teede orjus .Algas nõjajaht, lutherid ei saalind neid. Hiljem tuli mõisate riigistamine ja tubakas .
Milliseid negatiivseid tagajärgi tõi endaga kaasa põlluharimise ja karjakasvatuse tulek koriluse küttimise kõrvale.
Küttimiseks ja koriluseks kasutatavad metsad põletati põldude juurde saamiseks. Inimesed jäid rohkem paikseks ja tegeleti põlluharimise ja karjakasvatusega. Ehitati kindlait elamuid. Tekkis kaaries tänu tärkliserikkale toidule.
Väikese jääaja mõju Eesti maaelule.
Kliima muutus halvemaks, talved olid väga külmad ja suved väga vihmased. Raske oli toitu hankida või midagi kasvatada. Taimed jäid jäässe lõksu. Inimesed pidid hoolitsema oma pere eest, et üldse ellu jääda. Inimesed surid alajahtumise tagajärjel. Kariloomad hukkusid külma ja söögipuuduse tõttu. Seetõttu tekkis näljahäda . Madalad temp nõrgestasid inimeste immuunsust ja see soodustas katku levikut. Jahedad ja vihmased suved soodustasid seenhaiguste levikut põllukultuuridel. Ühiskondlikud rahutused.
Mis valdkondade kaudu toimub ühendus vanaga kultuuris?
Säilinud kommete, uskumuste, pühade tähenduse, laulude, unenägude sümboolika . Kokkupuude traditsiooniliste rahvastega, eetilised ja esteetilised kategooriad. Kriisiolukorrad, naised, rahvavalitsejad. Inimkonna vanad mõtteskeemid väljenduvad teistes sõnastustes. Talupoegade elukorra halvenemine Rootsiajal.
mõisate arv kasvab, koormiste järsk kasv, teotöö, tõkestub väliskaubandus-rootsi riik ise vajab vilja , Balti aadli isevalitsus, kihistumine väheneb, külaõiguste kadumine, kaob kohtuõigus, peks karistusena, eestlastelt vüetakse metsaõigus, hundinuhtlus, teede orjus.
Kontrolltöö 3 II rida
Kollektiivsus- Individuaalsus -Indikaatortunnused ja dünaamika
Maa ühiskond on rohkem kollektiivsem,traditsioonilisem ja loodsulähedasem. Erinevused maa ja linnakultuuri vahel on vähenenud . Linna ühiskond on individuaalne.Saadakse üksi hakkama , tehakse karjääri. osutatakse teistele teeneid ning oodatakse vastuteenet. Inimeste vahel on kaubalised suhted; maaühiskond on kollektiivsem.Indikaatortunnused ja dünaamika: tegevused, teadmised, hoiakut väärtused.
Milliseid prühholoogilisi tagajärgi võib endaga kaasa tuua individualismi suurenemine
Inimestel pole enam aega pere ja sõprade jaoks, töötähtsuse tõus, töörahulolu vähenemine Pole huvisid.Psüühilise energia suundumisel sissepoole, kohtub inimene iseenda mina-piiridega ja tundmatusega piiride taga. See avaldub vastumeelsusena. Lähtumine oma minast viib pikemas perspektiivis selle sama mina ahenemine.Pole enam koostöö vaid on konkurents. Võetakse ka elutuid asju(arvuti, auto). Sellega suureneb eluta asjade olulisus.
Muutused Eesti majanduselus perioodil 1918-1940
1919- viiakse läbi maareform . Enne reformi oli talu suuruseks keskmiselt 31ha. Pärast maareformi oli 12ha. 12ha-line talu on aga niivõrd väike, et sellega pole võimalik ennast ära elatada. 65% oli enne inimesi, kes ei omanud midagi , pärast oli neid ainult 17%.Sotsiaalsed pinged maal leevendusid. 1929.a oli ülemaailmne majanduskriis.Suur hindade langus.Vilja hind langes tugevalt. Kuna võeti loomade asemel kasutusele tehnika , siis vilja jäi kõvasti üle. Riiklikud viljamonopolid., riik sekkus jõuliselt majandus tegevusse. Talu oli suur varandus ja kõik mis oli maaga seotud oli positiivne.Põllumaj toodete omahind kõrge,konkurentsivõime puudus ja toodeti palju.Tööstuse areng. Eskport Saksa ja Inglismaale.
Külaühiskonna kihistumine perioodil Jüriöö kuni Liivisõdadeni.
1)maavabad. Eesti soost ülikud ja nende järeltulijad, eriliste teeete eest võis anda talupojale maavalduse ning siis anti läänikiri . Ta ei tee teotööd, ei maksa künnist, tema kohustus oli teenida maaväe ratsaväes. 2) vabad talupojad- nende vabadus on ostetud raha eest. Talupoeg maksis teatud summa ning vastavalt sellele määrati vabaduse suurus. 3) adratalupojad -põhilised koormiste kandjad, maksavad künnist, teevad teotööd4) üksjalad-mõisnik võttis neilt maa ära5) sulased-vaene inimene. Adra või üksjala poeg. 6) vabadikud - ise vastutab oma tegude eest.7) Saunik - elab adratalupoja või üksjala juures, tehes kummagile põllutöid. Saunik omab ka ise väikest maalapi.8)träälid-Võlastunud või surma mõistetud inimesed, kes on vabaks ostetud.
Kas 13. sajandi vallutuseelses Eestis olid ülikud või mitte?Poolt- ja vastuargumendid
Mina arvan, et polnud. Poolt: Eestis polnud ristiusku, oli lapipõllundus. Maa jagati perede vahel ära, et kõik saaks võrdse osa maad ja et maa oleks sama kvaliteediga. Eraomande maaole polnud.Vastu: Ehitati linnuseid, korraldati suuri pidustusi , kuhu talupojad tulid andemitega ja ülejäägid anti feoaalidele.
Kas pärisorjuse kaotamine 19. sajandi alguses oli maaelule Eestis Positiivse või negatiivse mõjuga?
negatiivsemõjuga. Kuna maa kuulus mõisnikele ja talupojad pidid seda rentima hakkama. Päranduv kasutusõigus tühistati. Talupojad elasid väga vaeselt, kuigi nad said endale õiguse perekonnanimele. Algharidus oli ka kohustuslik, seega pidid talupojad õppima ja ei saadud maa harimisega nii palju tegeleda. Haridus oli pikemas pervspektiivis kasulik. Ori sai vabaks meheks. Nimeline vabadus, kuid kasutamisvõimalused väiksed.
Võrdle I Ev ja II EV vabariigi põllumajandust ja maaelupoliitikat.
I EV võeti loomade asemel kasutusele tehnika. Kuna tehnika vilja ei söö, siis tekkisid vilja ülejäägid ja selle tagajärjel vilja hind langes. Konkurents oli puudulik. Riigis olid impordi piirangud. Olemas olid riigi toetused, kuna riik võttis suuna põllumaj arengule. Arvati, et L-E turul ei suudeta vilja müüa. II EV- Kolhoosid nõrgenesid, oli avatud turg. Inimesed hakkasid suure hooga ehitama , aga ehitamise käigus avastati, et napib ressursse. Maaelu üritati põhja lasta kuna maa hinnad langesid. Välismaalased ostsid maad ära. EL-ga liitudes kasvas maahind järsult. EL-ilt on võimalik saada mitmeid põllumaj toetusi. Kõik mis tehti I EV aeg , tehti nüüd 180 kraadi teisiti.
Väliskaubandus perioodil 0-500 m.a.j
Olulisemad kaubad olid nahk, karusnahk (ostjaks rooma armee). Vili,kui oli suitsetatud, siis säilis paremini. Eksporditi palju. Kaupadest olid veel populaarsed merevaik, mesi ja vaha. Mee varastamise eest sai surmanuhtluse . Vahast tehti küünlaid ja neid kasutasid katoliku kiriku nunnad .
Anna hinnang Põhjasõja järgsele Vene ajale
Olukord parem kui Rootsi ajal. Mõisnikele tagastatakse mõisad, talupoegadele kõik õigused. Talupoegade olukorra paranemine: ülemmääär peksule, kauplemisõigus, õigus vallasvarale, ülempiir koormistele, pärandub kasutusõigus,õigus mõisnike peale kaevata.
Mis põhjustel hakati Eesti aladel tegelema viljakasvatusega

Viljakasvatuse avastamine tagas parema elatusvahenditega varustatuse ning inimesed võisid jääda paikseks. Selleks, et saak oleks pidevalt hea tuli rajada uusi põllumaid ja metsi põletada. Maaviljelusest saadav toit oli tulusam , kui küttimisest saadav. Vahel ei saadud küttimise käigus midagi. Kõige kasulikum elatusvaldkond. Viljakad maad ja mullad .teadmised.Tekkis püsiv viljaturg ja viljahind tõusis tänu sellele.
Miks kimbutasid keskaegset Eestis pidevad näljahädad ?
Viljad olid otsas, polnud midagi külvata . Näljahädade põhjuseks olid sõjad ja ilmastikuolud. Külvata võis aga saaki ei saadud. Kuna sööki oli niigi vähe siis kaup kallines ja igaüks ei saanud endale lubada seda ja inimesed pidid nälgima. Vähene vili, mis Eestis oli viidi riigist välja.Või anti sõduritele, poes seda ei nähtud. Toidupuudus oli nii linnas , kui maal. Inimesed läksid toitu otsima , aga surid juba teepeal.
Arutle kultuuri perifeeria tähenduse üle.
Perifeeria annab stabiilsuse. Ääreala, kus pärimus on säilinud. Perifeersed piirkonnad ja selle tähenduskõik kultuurid vajavad uusi tähendusi, kultuurid toituvad uutest tähendustest ja neid tuleb luua ja neid luuakse dialoogis.
Jüriöö ja Liivisõjad perioodi talupoegade olukorra halvenemine.
Peale Jüriööd suurenesid kindluste ehituskoormused . Püstitati rohkem kindluseid. Suureneb talupoja teotöö.Piiratakse pärimis (mõisnikele) ja kohtuõigust(mõisnik). Oli ka sunnimaisus ja hakati talupoegi müüma. Piirati kaubandusõiguseid.Taheti talupojalt odavalt asju kätte saada, sellega et ta käiks ise linnas müümas.
Vasakule Paremale
Maasotsioloogia 3-kontrolltöö I II rühmad #1 Maasotsioloogia 3-kontrolltöö I II rühmad #2 Maasotsioloogia 3-kontrolltöö I II rühmad #3 Maasotsioloogia 3-kontrolltöö I II rühmad #4 Maasotsioloogia 3-kontrolltöö I II rühmad #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-08-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 195 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor veronikaka Õppematerjali autor
Maaülikool.
Kontrolltöö 3
Irühm
Looduslähedus-linlikkus,indikaatortunnused ja dünaamika.

linlikkusajalooline dünaamika-tänapäeval on inimene tunduvalt vähem maaga seotud kui tema esivanem. Esivanemaid iseloomustab tugev ühtekuuluvustunne maaga, mida väljendab uskumus, et inimene kuulub maale ja et Maa on Ema. Maad kasutatakse põllupidamiseks, mis on majanduslik kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks.
Indikaatortunnused: tegevused – elatise hankimise viis, (küttimine, karjakasvatus), vähene kaubavahetu. teadmised - teadmiste hulk looduses toimuva kohta. hoiakud/väärtused- looduslähedus loodusega, linlikkus

Millieid sotsiaalseid tagajärgi võib endaga kaasa tuua individualismi suurenemine.

Inimested muutuvad erakuteks ning puudub oskus teistega koostööd teha. Toimub üksiktöö ja see ei pruugi ühiskonnale ega majandusele olla sama tõhus, kui meeskonnatöö. Langeda võivad töö/asjade kvaliteet ja kiirus, sest meeskonnaga suudetakse kiiremini ja efektiivsemalt töö ära teha kui üksi.

Muutused Eesti majanduselus perioodil 1710-1914. Muutuste põhjused ja taustsüsteem.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastused

MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu – sel puhul saab rohkem

Sotsioloogia
thumbnail
23
pdf

Sotsioloogia eksami konspekt

o Tootmine ei ole intensiivne o Püsib riigitoetustel o Tööjõupuudus (urbaniseerumine , kuna maatöö on raske ja linnas on haridus) o Talud on väikesed o Vajalik uus põllumajandusreform o Pärimisseadus • Maalähedane meelsus (sh linnarahva seas) • Ühistuline meelsus: o Töötasid väga hästi o Riik toetas ühistuid 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid.

Maasotsioloogia
thumbnail
11
doc

Kordamisküsimused majandusajalugu

KORDAMISKÜSIMUSED majandusajaloo (MJRI.03.052) arvestustööks 1. Feodaalkord ehk läänikord Läänikord- igal maahärral oli oma sõjavägi, müntisid raha, suhtlesid iseseisvalt teiste riikidega. Nad läänistasid maid koos talupoegadega edasi vasallidele (läänimeestele). Aastatel 1270-1310 algas mõisate asutamine, mis toimus kas rahulikul teel, talupoegadega sõlmitud ostulepingute alusel või ka sundimiste ja ähvardustega. Eelistati kohti, kuhu oli võimalik rajada veski ja mis asusid küladest eemal. Mõisa põllumaad suurendati kas uudismaade ülesharimise või naaberkülade ning -talude lammutamise teel. Kõige tähtsamaks majandusharuks oli põllumajandus.Valitses naturaalmajapidamine. 2. Põllumajanduslik tootmine ­ inventaar- Põhiliseks maaharimisriistaks oli ader (juurpuuader) Saartel ja Lääne- Eestiskasutati juurpuuadra asemel Rootsist pärit seanina atra (ehk vannaader). Peale selle kasutati karuäket., põldude väetamine- väetamiseks k

Ajalugu
thumbnail
8
docx

Keskaegne Eesti

Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja ­ Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond ­ saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond ­ muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik ­ peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja ­ Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lojaalne, võ

Ajalugu
thumbnail
21
doc

Eesti uusaeg

Eesti uusaeg. Mahtra sõda. 1856. Jüripäevast pidid uued maaseadused kehtima hakkama. 23.04 on see. Olukord muutus rahutuks, sest tahetu teada saada palju on töökoormisi. Aga loodetud tulemusi ja kergendusi ei tulnud. Nii siis pahameel kasvas ja alates aprilli lõpust mai alguseni hakkasid rahutused liikuma idast läände. Algas virumaalt algvere mõisast. Keelduti teotööst. Aprilli lõpp- septembri lõpp 1856. Toimusid rahutused- Kuulsaim 2 juuni mahtras. Talupoegade mäss, mahtra katastroof, ülestõus jne. Selles osales u 700- 800 talupoega 9-10st mõisast. Neid tuli pool roodu sõdureid maha rahustama. 2 juuni hommikuks pidid minema karistuse järgi. Hans tetsius. Ja veel mõne käskjalaga kutsuti rahvast appi. Siis saabus see rahvas, relvadega. Sõdurid piirati sisse, läks kähmluseks. Sõdurite salk sunniti kähmlusega põgenema. Seal sai surma 1 ohvitser, 13 sõdurit said haavata, ja peale seda rünnati mõisa. Põletati maha mõisa peahoone, viinakelder, vi

Ajalugu
thumbnail
27
doc

Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused

Tehnika saavutused 19. sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmuseks oli elektrienergia kasu

Majandus
thumbnail
8
pdf

EESTI AJALUGU II

ARVESTUSE TEEMAD EESTI AJALUGU II ROOTSI RIIGI POLIITIKA EESTI- JA LIIVIMAAL - Sündmused milega Eesti Rootsi valdustesse läks 1. 1583 Pljussa vaherahuga Põhja ja Lääne-Eesti Rootsi valdusesse. 2. 1629 Altmargi rahuga Lõuna-Eesti Rootsile. 3. 1645 Brõmsebro rahuga Saaremaa Taanilt Rootsile. 4. 1660 Oliva rahuga Ruhnu Kuramaalt Rootsile. - Rahvastik 17. sajandil sõdade tõttu kurnatud maad ja asulad, harimata põllud ja võsastunud alad 1620. rahvaarv väiksem kui 120 000 1630. võtsid mõisnikud endale uusi töölisi ehk ümberasujaid(enamasti eestlased) ja vabastas nad 3-ks aastaks maksudest 17. sajandi II poolel palju välismaalasi. Enim venelasi, soomlasi ja lätlasi Rahvaarvu vähendasid Rootsi-Vene sõda ja katk Sajandi lõpuks oli rahvaarv umbes 350 000 - Kindralkuberneri ülesanded Kuninga poolt 3-ks aastaks määratud (kunin

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Kord Eestis pärast muistset vabadusvõitlust

Kord pärast muistset vabadusvõitlust. Eesti aladel kujunes välja 4 erinevat haldusjaotust.1) Taani valdus(P-Eestis)13-20 saj sõna eestimaa ainult põhja valduste kohta. 2) Ordu alad- Kõige suurem sõjaline ja ilmalik võim siin aladel.. 3) Tartu piiskopkond-kuulus Riia peapiiskopile. Riias oli peapiiskop, kellele kuulusid ka Eesti aladel mingid maavaldused. Riia peapiiskop läänistas maad eestis olevatele piiskoppidele . 4) Saare-lääne peapiiskopkond, kuulus ka riia peapiiskopile Maahärrad- need, kellele kuulus maa. Maahärradeks olid Tartu piiskop, Saare-lääne piiskop, Taani kuningas, Ordumeister Selline haldusjaotus oli 13-16 saj keskpaik, võib nim ka Eesti alade poliitiliselt killustatuse ajajärguks. 13-16 saj nim kas ORDUAEG või VANA LIIVIMAA AEG. Omavahel 4 maahärra vahel pidevalt konfliktid ja kodusõjad. Ordul ja Taanil kujunes sõda ja arusaamatus Järvamaa pärast. Mõlemad väitsid, et see peaks kuuluma nendele.Selleks, et kodus?

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun