Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere.Keskajal kasutati kaheväljasüsteemi ehk põld oli jaotatud kaheks osaks. Ühel osal kasvatati vilja, teine osa oli puutumatu. Järgmisel aastal oli esimene osa puutumatu ja hariti teist osa. Kasutamata osale tehti samal ajal alet e. põletati puid ning järgmisel aastal pandi mulla sisse uus vili. Talupoja koormiseks oli teha mõisas tööd ning anda osa oma saagist feodaalile. Põhja-Euroopa talupoegade majad olid tehtud palkidest ja katus õlgedest või roost. Lõuna pool olid aga kivist või savist elamud, mille katused olid laotud katusekividest. Maja koosnes enamasti ühest muldpõrandaga ruumist, mille keskel või nurgas paiknes tulekolle. Kuna korstnaid ei olnud, pääses suits välja erilisest katuseaugust, aknaavadest või uksest. Mõnikord elasid koduloomad sama katuse all.
siseneda Euroopa kultuurimaailma. Maa vallutamisel sõlmiti eestlastega suulised või kirjalikud lepingud, mis panid paika kaotajate õigused ja kohustused. Kohtumõistmist viisid endiselt läbi talupojad, kes tundsid vanu õigusnorme ja nemad kuulutasid välja kohtuotsuse. Külakogukondade eestseisjad samuti valiti talupoegade seast. Samuti jäi Saaremaal ja Virumaal osa linnuseid vanemate käte. Kohustusteks tulid kaasa näiteks võõrvõimu tööga üleval pidamine. Eestlaste põhiliseks koormiseks kujunes kümnis. Esialgu tasuti seda viljas, hiljem hakati nõudma karjakümnist ja muid lisamakse. Maks nimega hinnus oli kindlaks määratud suurusega naturaalmakse. Probleem tekkis sellest, et aadlike arv kasvas ja sellega kaasnes koormiste kasv. Aadlikud hakkasid endale maad kokku kraapima. Algul võeti ainult väike osa talupoegadelt ja hiljem võeti maad veel juurde. Kui alam ei suutnud kohustusi mõisniku ees täita, siis ta sunniti lisakohustusi täitma. 1315
Maa jaotati neljaks osaks, Taani alad, Saare-Lääne piiskopkond, Ordu alad, Tartu piiskopkond, mida juhtisid maaisandad. Tähtsamaks võimukandjaks oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halvenes. Algselt need kes võtsid ristiusu vastu, kuulutati vabadeks ja neile jäi maaomand. Kaubandus ja meresõit jäeti linnlaste hooleks. Maarahvale oli see tähtsaks osaks nende teenistusest. Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid endiseks. Põhiliseks koormiseks oli kümnis, algul tasuti seda vilja, kuid hiljem ka muudes saakides. Linnade arenedes läks see üle raharendile. Maksude kergemaks variandiks oli hinnus e kindlaksmääramata naturaalmaks. Mõisade juurde tulemisena tekkis teotöö, mida algul oli ainult paar päeva aastas, kuid järk järgult aga rohkem. Üha rohkem hakkas tekkima linnu. Linnadeks kujunesid kaubateede keskused, mida kaitsesid linnused. Esimesed linnad tekkisid Tallinna, Tartu, Viljandi ja Pärnu ümbrusesse.
· Eesti talurahvas jagunes majandusliku ja õigusliku seisundi järgi · adratalupojad- põllusuurust määrati adramaades · maavabad ülikute järglased. Olid tavalistest feodaalkoormistest vabad. Kohustuseks teenida kergeratsanikena. 15-16.sajandil hakkasid lähenema teisele vabatalurahvarühmale. Nende vabadus seisnes selles, et nad olid üle viidud osaliselt või täielikult raharendile. · üksjalad nende peamiseks koormiseks oli üks jalapäev nädalas. Üksjalgadeks olid adratalunike nooremad pojad. · pundenikud pidid feodaalile maksma kaks tündrit vilja, mis oli üks pund. · vabadikud elatusid juhuslikust teenistusest. Nad jagunesid põhiliselt kolme gruppi: · maata, iseseisva majapidamiseta vabadikud · vabadikud, kes elasid mõnes adratalus ja said talult ajutiseks kasutamiseks tüki maad · iseseisva pärandatava vabadikukoha pidajad maksid viljakümnist jt. makse.
1) Kehtestati kümnis alguses kümnes osa viljasaagist, hiljem võeti ka karjalt. 2)Hinnus kindlaksmääratud naturaalmaks. 3) Pidi üleval pidama preestrit ja maksma erilist kirikumaksu kümnendikkukümnisest. 4) Kirikute ja teede ehituse kohustus 5) Teotöö kohustus, algul mõned päevad aastas, hiljem rohkem. ·Eriti raskeks muutis eestlaste olukorra 1315.a. ikaldus ja näljahäda. Talupoegade jagunemine: - Adratalupojad pärisorjad, neid oli kõige rohkem, peamiseks koormiseks teotöö - Üksjalad adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas. - Vabatalupojad tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. - Maavabad muistsete eesti ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, sõja korral teenisid feodaali sõjaväes, muid koormisi ei olnud - Vabadik külaelanike alumine kiht, vähese maaga, palgatööst elatuvad, elasid saunas
Toomkapiitel nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi Katekismus usulise sisuga käsiraamat. Teotöö talupoeg pidi mõisas kindlal arvul päevadel tööl käima. Läänisüsteem süsteem, mille järgi väikeaadlik sai valitsejalt endale maad, kui ta nõustus sõja korral valitseja sõjaväes võitlema Adratalupojad pärisorjad, neid oli kõige rohkem, nende talud 0,5-5 adramaad, suuremates taludes sulased ja teenijatüdrukud, peamiseks koormiseks teotöö Üksjalad tekkisid seoses uute maade kasutuselevõtuga, adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas. Vabatalupojad tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. Maavabad muistsete eesti ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, sõja korral teenisid feodaali sõjaväes, muid koormisi ei olnud. Kerjusmungaordud- kelle ülesandeks oli jumalasõna levitamine kooskerjamisrännakutega,
Pagenud talupoegade tagasitoomiseks seati ametisse adrakohtunikud. Talupoegi liigitati majandusliku ja õigusliku seisundi järgi: adratalupojad-- 0,5-5 adramaad nende maade suurus. 15. saj. adramaa suurus 8-12 ha. üksjalad-- adratalupoegade nooremad pojad, kes ääremaadel oma talu asutasid vabatalupojad-- tasusid koormisi rahas. Olid vabad teotööst. maavabad-- talurahva eliit, muistsete ülikute järglased. Omasid maad läänikirja alusel. Koormiseks vaid sõja korral feodaali ratsaväes teenimine. 16. saj. Liivimaa üldine jõukus parandas ka talurahva olukorda. Põllupidamises kolmeväljasüsteem. Erilisi põllupidamisuuendusi keskaeg endaga kaasa ei toonud. Rahvastik. Eesti rahvaarv 16. saj, keskpaigas u. 250-280 000. Oma osa andsid ka saksa (linnades) ja rannarootsi asustus. Vene asustus Peipsi põhjarannikul. Põlisrahva visadus ja elujõulisus. Maarahva vaimuelu-- saksa kultuuri mõju. Usuliselt tekkis vana muinasusu ja ristiusu
sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik Missa jumala teenistus (ladina keeles) Katedraal on kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. TALUPOEGADE JAGUNEMINE. Adratalupojad pärisorjad, neid oli kõige rohkem, nende talud 0,55 adramaad, suuremates taludes sulased ja teenijatüdrukud, peamiseks koormiseks teotöö. pidid maksma maaisandale või tema läänemeestele andameid ja kandma teokoormisi. Üksjalad tekkisid seoses uute maade kasutuselevõtuga, adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas, maksid maa eest, ei jaksand palgata tööjõudu.
maks. Tähtsamaks loonusandamiks oli vili (75-85 % loonusrendi väärtusest). Kümnise õiguse alusel nõuti ka heina, lina, kanepit, humalaid, mett, õlgi, karja- ja verekümnist (seda tuli anda karja juurdekasvu pealt). Hiljem asendati viimane rahamaksuga igalt varsalt või vasikalt. Lambakümnist ei nõutud. Kümnis oli algselt kirikumaks. Vaimulike ülalpidamiseks kehtestati uued maksud: kihelkonnapreestri vajaduseks tuli maksta preestrivilja ning piiskopile nn. sinodivilja. Feodaalseks koormiseks kujunes ka sõjateenistus. Eestlasi kohustati abiväena või voorimeestena osa võtma mitte ainult maa kaitsmisest võõrvägede vastu, vaid ka sakslaste sõjakäikudest. Mõisate rajamisega seoses hakati talupoegi kasutama mõisapõldudel. Kujunes välja teokohustus. Teokoormised jagunesid mitmesse liiki. Talgud olid põline talupoegade vastastikune abistamine hooajatööde tegemisel. Osavõtt oli vabatahtlik. Mõisatalgute puhul
4. Üksjalad- nooremad pojad läksid kütisemaale, salajased põllud. 5. Vabadikud (saunik, pops)- omas väikest hurtsikut, üksikud, väga väike maa (kapsaaed), elasid teiste talupoegade juures. Siirdumine linna vabadike arvelt. 6. Sulane-vähem õigusi kui vabadikul, saab vähem palka, sulase eest vastutas peremees, peremees maksis sulase maksu.7.orjad 25.Maaühiskonna õiguslik olukord ja koormised: 1.KOORMISED: Viljakümnis- viljaandam jäi tähtsaimaks koormiseks 16 saj teise pooleni, kohati kauemgi. Kümnise võtmisel tavaliselt hinnati viljasaaki enne või pärast lõikust, see andis võimalusi andami suurendamiseks. Kümnise maksimaalne määr oli veerand viljasaagist. 2.Muud loonusandamid- osa saagist tuli loovutada piiskopi ametimeestele. vakukaer- Lääne-Eestis, mis oli mõeldud feodaali kaaskonna hobuste söödaks. Tatrahinnus, linakümnis, kümnis õlgede suhtes- tavaline määr oli 20 kubu adramaalt
tooma, ,,mees või võlg" põhimõte. · Haagi ja adrakohtunikud pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks, olid feodaalide vahelised kokkulepped talupoegade väljaandmise suhtes. · Kehtestati sisuliselt pärisorjus. · Talupoegade jagunemine: - Adratalupojad pärisorjad, neid oli kõige rohkem, nende talud 0,5-5 adramaad, suuremates taludes sulased ja teenijatüdrukud, peamiseks koormiseks teotöö - Üksjalad tekkisid seoses uute maade kasutuselevõtuga, adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas. - Vabatalupojad tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. - Maavabad muistsete eesti ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, sõja korral teenisid feodaali sõjaväes, muid koormisi ei olnud.
· Haagi ja adrakohtunikud pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks, olid feodaalide vahelised kokkulepped talupoegade väljaandmise suhtes. · Kehtestati sisuliselt pärisorjus. · Talupoegade jagunemine: Adratalupojad pärisorjad, neid oli kõige rohkem, nende talud 0,55 adramaad, suuremates taludes sulased ja teenijatüdrukud, peamiseks koormiseks teotöö Üksjalad tekkisid seoses uute maade kasutuselevõtuga, adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas. Vabatalupojad tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. Maavabad muistsete eesti ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, sõja korral teenisid feodaali sõjaväes, muid koormisi ei olnud.
tsistertslaste kloostri juures asuvad hospidal, mis allusid kloostrile. Seekidele kuulus mitu linnalähedast küla, mille talupojad kandsid hospidali heaks koormisi. Milline oli seegi elanike toidusedel, selle kohta on keskaja Tallinnast vähe andmeid. Jaani seegi kodukorrast võib välja lugeda, et toidu hulka kuulusid liha, kala, leib, õlu, aga ei enamat. Kõige järgi otsustades pidid seegid olema suhteliselt hästi varustatud lihaga, seda andsid talupojad koormiseks, liha nõuti ka tasuks seeki vastuvõtmise eest. (1) Vaeste olukorra hindamisel ei tohi unustada, et vaesus oli keskaja ühiskonna lahutamatu osa, see oli usuliselt ja eetiliselt õigustatud, selles ei nähtud sotsiaalset pahet, seda ei võetud kui pealesunnitud olukorda, millest tuleb püüda välja rabeleda. Seepärast ei tehtud keskajal ühtegi katset kerjuste olukorda oluliselt parandada, neid toideti ja anti riided selga, kõik ülejäänu aga jäi endiseks. (1)
feodaalile teele kaasa(kõik talud pidid süüa tooma). Rahaandami osa ei olnud naturaalmajanduse ajajärgul suur.15. sajandil hakkas nende osakaal suuurenema. 16. sajandi I poolel seoses kaubalis- rahaliste suhete elavnemisega viidi osa talusid üle raharendile. Kümnis oli algselt kirikumaks. Vaimulike ülalpidamiseks kehtestati uued maksud: kihelkonna- preestri vajaduseks tuli maksta preestrivilja ning piiskopile nn. sinodivilja. Feodaalseks koormiseks kujunes ka sõjateenistus. Eestlasi kohustati abiväena või voorimeestena osa võtma mitte ainult maa kaitsmisest võõrvägede vastu, vaid ka sakslaste sõjakäikudest. Mõisate rajamisega seoses hakati talupoegi kasutama mõisapõldudel. Kujunes välja teo- kohustus. Teokoormised jagunesid mitmesse liiki(talgud ja korrategu). Talgud olid põline talupoegade vastastikune abistamine hooajatööde tegemisel. Osavõtt oli vabatahtlik.
Olemasolevate koolmeistrite teadmised ja võimed piirdusid sageli kesise lugemisoskuse ja halva viisipidamisega. Kirjutada oskasid vähesed, arvutada peaaegu mitte keegi. Visitatsiooniprotokollides on mõnigi kord märgitud, et koolmeister ise vajaks kooli saatmist. Pahatihti oli tegemist joodikute ja prassijatega (Laur, 2003). Raskusi oli ka laste koolisaamisega. Taluperedes peeti koolikohustust täiendavaks koormiseks. Sageli tulid õpilased kooli alles pärast jõule, ning siis ei suudetud kevade alguseks lugemist selgeks saada. Talupojad eelistasid laste koolisaatmisele neid teistel talupoegadel õpetada lasta. Pealegi võttis lugemaõppimine koolis liiga palju aega: esimene talv kulus tavaliselt veerimise selgekssaamisele ning alles teisel, vahel ka 13 kolmandal talvel jõuti lugemisoskuseni. 1726. aastal teatas Mihkli pastor, et lapsi koolis
Koormiste peamiseks lähtekohaks sai algselt kiriku ülalpidamiseks kehtestatud maks - kirikukümnis. Saanud 1198 lüüa piiskop Bertholdi ristisõdijatelt, lasksid salaspilsi ja ikskile liivlased end ristida, võtsid oma linnustesse preestrid ja maksid viimaste ülalpidamiseks mõõdu vilja igalt adralt. Sõnaselgelt mainib kroonik Henrik kümnist esmakordselt 1211. a mil piiskop asendas liivlastel kümnise püsiva viljamaksuga. 16 saj teise pooleni jäi tähtsaimaks koormiseks 16. saj teise pooleni viljaandam. Viljas tuli tasuda ka piiskopi ametimeestele osa saagist ( enamasti kaera). Vakupidude tarvis pidi loomi andma. Keskaegse Liivimaa riiklik-territoriaalne ja halduslik korraldus. Liivimaa ajalooline geograafia: Üksküla ehk Riia piiskopkond, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad, Saksa ordu valdused, Taani valdused. Nende territooriumide kujunemine ja likvideerimine. Linnad ja linnasarased.
Nad siiski säilitasid oma poliitilised õigused. Liivi ordu kaotus 1260. a. Durbe lahingus tingis 1261. a. Saaremaa metsiku rüüstamise ordu ja tema liitlaste poolt. Põlisrahva õiguslik olukord halveneb kes olid vastu võtnud ristiusu, kuulutati isiklikult vabadeks ja nende maaomand jäi esialgu püsima. Kaubandus ja meresõit kui tulutoovad elualad jäeti linnakodanike hooleks. Ristimistega kaasnesid kohe kohustused. Peamiseks koormiseks oli kümnis (kümnes osa talu saagist). Algul tasuti seda viljas, hiljem karja, metsasaaduste ja heina näol. Käibel oli ka kindlaksmääratud naturaalmaks hinnus. Lisaks pidid talupojad ülal pidama kohalikku preestrit ja maksma kirikumaksu (kümnendik kümnisest). Kui talupoeg jäi mõisnikule võlgu, oli viimasel õigus tema isiklikku vabadust piirata ja lisakohustusi panna. Kõik see tõi kaasa 1315. a. ikalduse ja näljahäda
*) Maavabad talupojad nad valdasid oma talu läänikirja alusel ehk olid saanud oma talu valdamiseks vastava dokumendi mingite teenete eest ning olid täiesti vabad kümnisest ja hinnusest. *) Sulased ja teenijad talu nad ei omanud, vaid nad töötasid teistes taludes või tegid teotööd. * Võrreldes ajaga enne Jüriöö ülestõusu jäid talupojad enamjaolt siiski maa kasutajateks, nad ei olnud enam isiklikult vabad ja 1507 kadus ka relvakandmisõigus. Peamiseks koormiseks kujunes teotöö, kuigi alles jäid ka koormis ja hinnus. * Väikeriikide vahel olid vastuolud, mille põhjuseks oli võim. -) Ühelt poolt pretendeeris vana-Liivimaa liidri rollile Riia peapiiskop, kes oli kõige kõrgem vaimulik võimukandja vana-Liivimaal. -) Teiselt poolt pretendeeris vana-Liivimaa liidri rollile Liivi ordu, kes oli kõige võimsam sõjaline jõud vana-Liivimaal. * 14. Sajandi teisel poolel olid piiskopkonnad Liivi ordust sõltuvad ning ainus, kes oli veel
majanduslikud tingimused talurahva jaoks raksemaks. o Kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks, kuigi oli väga oluline talurahva elatusallikas. o Põlluharimise viisid ja tööriistad jäid endisteks, võõrsamaised feodaalid ei aidanud kuidagi kaasa arengule. o Ristimisega olid kaasas ka „ristiusuliste kohustused“. o Põhiliseks koormiseks oli kümnis ehk kümnes osa talu saagist. Maksti ajapikku igatviisi. o Hinnus oli kindalaks määratud naturaalmaks. o Lisaks pidid talupojad ülalpidama preestrit ja maksma erilist kirikumaksu, lisaks trahvid ja kingitused mida aadlikud võisid nõuda kohtumõistmisel. o Sellised rasked koormised tõid 1315a kaasa viljaikalduse, mis mõjus eriti rängalt Harjumaa talurahvale.
annaabi.ee 
