Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailm pärast II ms, USA ja Euroopa (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Maailm pärast II ms-USA ja Euroopa #1 Maailm pärast II ms-USA ja Euroopa #2 Maailm pärast II ms-USA ja Euroopa #3 Maailm pärast II ms-USA ja Euroopa #4 Maailm pärast II ms-USA ja Euroopa #5 Maailm pärast II ms-USA ja Euroopa #6 Maailm pärast II ms-USA ja Euroopa #7 Maailm pärast II ms-USA ja Euroopa #8 Maailm pärast II ms-USA ja Euroopa #9 Maailm pärast II ms-USA ja Euroopa #10 Maailm pärast II ms-USA ja Euroopa #11 Maailm pärast II ms-USA ja Euroopa #12 Maailm pärast II ms-USA ja Euroopa #13 Maailm pärast II ms-USA ja Euroopa #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bo88 Õppematerjali autor
Maailm pärast II Maailmasõda, USA ja Euroopa konspekt. Kus käsitletakse USA majanduse arengut, USA sisepoliitikat ning selle selle suuremad probleemid, USA välispoliitika, Demokraatlikele lääneriikidele iseloomulikud tunnused, Saksamaa Liitvabariik - selles poliitiline süsteem, majandus, poliitika. Ühendatud Kuningriik, Sõjajärgne Prantsusmaa - Koloniaalimpeeriumi kriis, Euroopa integratsioon ja Euroopa Liidu kujunemine - Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonid.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
docx

USA majanduse areng peale II MS

USA majanduse areng Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme:  demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu  mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks Samas:  sõja järel kasvas USA tähtsus maailmamajanduses, andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust.  sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit.  riigi tööstuspotensiaal säilis  Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut  USA sai tagasi sõjaaegseid laene  Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti  USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. Kuni 1970. aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970ndate algul tabas USA-d majanduskriis. Põhjused:

Ajalugu
thumbnail
8
docx

Majanduse areng peale II Maailmasõda

USA majanduse areng Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks Samas: sõja järel kasvas USA tähtsus maailmamajanduses, andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust. sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit. riigi tööstuspotensiaal säilis Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. Kuni 1970. aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970ndate algul tabas USA-d majanduskriis. Põhjused:

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Demokraatlikud lääneriigid pärast Teist maailmasõda

50; 75-77; 91-96) 1.1. Majanduse areng: · II maailmasõja lõpp tõi USA majanduses kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks · USA tähtsus maailmamajanduses sõja järel kasvas (andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust); selle põhjused: Sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit ja tööstuspotensiaal säilis Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti jne. · USA majanduse aregule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti ka Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. · Kuni 1970-ndate aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud.

Ajalugu
thumbnail
11
odt

Euroopa riigid pärast II maailmasõda

Hitlerliku Saksamaa agressiooni ohvriks langenud Lääne-Euroopa üldsus jälgis algul umbusklikult SLV poliitikat. Adenauer seadis eesmärgiks lõhkuda see umbusk. Eriti tihedaid suhteid püüti arendada Prantsusmaaga, kellele oli tekitatud viimase kolme sõja läbi korvamatut kahju. 1963. a. sõlmitigi lõpuks kahe maa vahel koostööleping. 1955. a. tunnustasid lääneriigid SLV täielikku suveräänsust, samal aastal võti ta ka NATO liikmeks ning 1957. a. oli SLV üks Euroopa Ühenduse asutajaid. 1955. a. sõlmiti diplomaatilised suhted NSV Liiduga, kuid Bonni ja Moskva suhted jäid endiselt jahedaks. Suhted SDV-ga olid madalaimas seisus 1960. aastail, pärast seda, kui Moskva ja Ida-Berliin olid püstitanud Berliini müüri. 1960. aastate lõpul hakkas Bonni poliitika SDV suhtes muutuma. Uue idapoliitika kujundajaks sai SDP liider Willy Brandt, kes oli KDL/KSL ja SDP koalitsioonivalitsuses välisministriks ning 1969-1974 liidukantsleriks

20. sajandi euroopa ajalugu
thumbnail
15
docx

Külm sõda

Põhja-Vietnamis. 1946 Külma sõja osapooled deklareerivad avalikult vastastikuste pingete olemasolu. Hiina kodusõja algus. Indo-Hiina sõja algus Prantsusmaa ja Vietnami kommunistide vahel. 1947 Trumani doktriini rakendamine USA poolt Kreeka ja Türgi abistamiseks. 1948 Marshalli plaani hakkas USA andma Euroopa riikidele majanduslikku abi. Berliini blokaadi algus. Korea Vabariigi ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi väljakuulutamine. 1949 Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) loomine. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) loomine. Saksamaa Liitvabariigi ja Saksa Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine. Kommunistliku Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine.

Ajalugu
thumbnail
7
docx

Külm sõda

KÜLM SÕDA 04.02. Muutused pärast II Maailmasõda (piirid, jõudude vahekord maailmas). · Saksamaa jagati 4 okupatsioonitsooniks. · NSV-le liideti palju riike. · USA osatähtsus lääneriikide hulgas kasvas. · NSV Liit sai määravaks jõuks ­ Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid ülejäänud maailmast raudse eesriidega. Külma sõja algus. · NSV ­ kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile,

Ajalugu
thumbnail
30
docx

II MS ja Külm sõda

Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad Poola. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja.  Raudse eesriide mõiste tuli NSV Liidust, kuna tema mõju alla peale II MS sattusid Kesk- ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. NSV Liit tõkestas ’’raudse eesriidega’’ sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega.  Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes)  Teisel pool oli üliriigiks NSVL 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. Osapooled:  Diktatuurirežiimiga: NSVL, Poola Saksa DV Tšehhoslovakkia, Ungari,

Ajalugu
thumbnail
8
docx

Demokraatlikud riigid Külma sõja ajal

valuuta, tugev sotsiaalpoliitika. Raeganoomika: Ronald Raegani (81-89) majanduskava mis seisnes ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamises, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamises, maksude alandamises. Need ümberkorraldused aitasid USA-l majanduskriisist üle saada. Robert Schumann: Prantsusmaa välisminister, kelle loodud Schumani kava kohaselt loodi 1952. a kuuest riigist koosnev vastastikuse majandusabi toetamiseks Euroopa Söe-ja Teraseühendus. 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee Euroopa Söe- ja Teraseühendus: Euroopa Liidu eelkäija, mis loodi 1952. aastal eesmärgiga lüüa 6 riigi vahel söe-ja terasealane vastastikune sõltuvus, et üks riik ei saaks oma relvajõude mobiliseerida ilma, et teised riigid sellest teaksid. Itaalia, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun