Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. Kuni 1970. aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970ndate algul tabas USA-d majanduskriis. Põhjused: suured sõjalised (võidurelvastumine ja Vietnami sõda) nafta hinna järsk kasv, millele aitas kaasa pidev tarbimise suurenemine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapolitiika, millega taheti karistada lääneriike Iisralei toetamise eest. Tulemus: kasvas inflatsioon kasvas tööpuudus tootmine langes hinnad tõusid Selles üle saamiseks kasutati keinsianistlikke meetodeid ja vähendati riiklike kulutusi → ei andnud tulemusi. R.Reagan võttis kriisi lahendamiseks kasutusele monetaristliku
USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. Kuni 1970. aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970ndate algul tabas USA-d majanduskriis. Põhjused: suured sõjalised (võidurelvastumine ja Vietnami sõda) nafta hinna järsk kasv, millele aitas kaasa pidev tarbimise suurenemine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapolitiika, millega taheti karistada lääneriike Iisralei toetamise eest. Tulemus: kasvas inflatsioon kasvas tööpuudus tootmine langes hinnad tõusid Selles üle saamiseks kasutati keinsianistlikke meetodeid ja vähendati riiklike kulutusi ei andnud tulemusi. R.Reagan võttis kriisi lahendamiseks kasutusele monetaristliku
IX. DEMOKRAATLIKUD LÄÄNERIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (USA, Suurbritannia ja Saksamaa Liitvabariigi näitel): 1. AMEERIKA ÜHENDRIIGID: (Vt. ka õpik lk.50; 75-77; 91-96) 1.1. Majanduse areng: · II maailmasõja lõpp tõi USA majanduses kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks · USA tähtsus maailmamajanduses sõja järel kasvas (andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust); selle põhjused:
EUROOPA 1. SAKSAMAA LIITVABARIIK SAKSAMAA LIITVABARIIK (SLV). POLIITILINE SÜSTEEM. SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale Teist maailmasõda Bonn. SLV kui föderatiivne riik koosneb praegu 16 liidumaast. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid. Need on KDL/KSL (Kristlik- Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit), VDP (Vaba Demokraatlik Partei) ja SDP (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei). 1980. a. asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas endas
1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 2 tippkohtumine. 1979 NSV Liidu vägede sissetung Afganistani. 1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord. 1983 Ronald Reagan kuulutas välja Tähesõdade programmi. 1984 Enamus sotsialistlikke riike boikoteerisid Los Angelese olümpiamänge. 1985 NSVL Kommunistliku Partei peasekretäriks valiti Mihhail Gorbatsov.
· NSV kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele. Oli valmis konfliktiks läänega. · Lääne algul järeleandlik, hiljem soovis astuda vastu kommunismi levikule. Trumani doktriin. · Reageerides NSV Liidu tekitatud sõjaeelsele õhkkonnale, kuulutas USA president Harry Truman 1947.a Trumani doktriini. · Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise, kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid) Marshalli plaan. · USA riigisektretär George Marshall kuulutas 1947.a-l välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, loodeti kaasa aidata Euroopa ajanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. · Aastail 1948-1952 andis USA abi 17-le Euroopa riigile.
kandidaadiga), kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle. Nendes riikides oli tööstus natsionaliseeritud ja põllumajandus enamasti kollektiviseeritud, kehtis plaani- ja käsumajandus ja ühiskonda iseloomustas väga kõrge sõjaväestatus. USA ja teised turumajanduslikud riigid: Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa LV kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tšiili ja Pakistani režiimid).
1. Mõisted ja nimed: Maailmapank: Lääneriikide ja Jaapani majanduse ülesehitamiseks peale II MS loodud rahandusorganisatsioon. peamiseks eesmärgiks on arengu- või üleminekumajandusega riikide majandusarengute jälgimine ja nende järjeleaitamine laenude, strateegilise nõustamise, tehnilist abi ning kogemuste jagamise toel, juulis 1944 USAs IMF: ehk rahvusvaheline valuutafond, on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, juulis 1944 USAs Sotsiaalne õiglus: võrdsete võimaluste tagamise eesmärk kõigile ühiskonnaliikmetele Charles De Gaulle: prantsuse sõjaväekindral, kes moodustas 1944. aastal ajutise valitsuse. Toetas vastupanuliikumist ning saavutas suure rahva poolehoiu. Rajas suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa. Oli Prantsusmaa president 1959-1969 Konrad Adenauer: Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler, esindas parempoolseid kristlikke demokraate. Adenaueri valitsemisel jõudis Saksamaa
-1960. aastail) – Tööstus arenes, loodi uusi töökohti Eeldused: Võidurelvastumine, Marshalli plaan, USA territoorimit sõjategevus eriti ei puudutanud, USA sai tagasi sõjaaegseid laene. USA sai raha Euroopa varustamisest. (Kaasnesid ka probleemid: Majandus korraldati ümber, töötus oli ikka suur. (1970. aasta algus) - majanduslangus Põhjused: Võidurelvastumise kasv, Vietnami sõda (mis võttis eelarvest circa 150 mil $, Nafta hinna järsk kasv See kõik viis inflatsioonini, tööpuuduse suurenemisele, tootmise langus ja hinnatõusuni. Lahenduseks nähti sellele REAGANOOMIKAT- o Riigis alandati makse 25% võrra o Riigivõlga suurendati o Riigieelarveid koostati defitsiidiga o Raha juurdetrükk lõpetati o Vähendati sotsiaalkulutusi USA parteipoliitika Teise maailmasõja järel – KAHEPARTEISÜSTEEM
Saksamaa LV 1. SLV kujunemine a) Riikluse loomine- 1949 parlamendivalimised ja põhiseaduse kinnitamine: · parlamentaarne föderatiivne vabariik (pln. Bonn) · 2-kojaline parlament · valitsus eesotsas liidukantsleriga b) Mitmeparteisüsteem: · KDL parempoolne kons. Partei · SDP sotsialistid · VDP liberaalid (koalitsioonipartneriks) c) SLV piiratud suveräänsus okupatsioonireziim 1951.aastani: · kontrolliti riigi välispol., kaubandust ja rahandust d) Lääneriikide võrdväärse partnerina: · 1955 NATO liige · 1957 EMÜ üks asutajaliikmeid 2. Sisepoliitika a) 1949-69 võimul KDL (üksi või koalitsioonis)
Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad Suessi kriis (1956) 1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Sbr. ja Pr. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu(seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks, seega väljus konfliktist võitjana tema. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Sbr. ja Pr. positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, Esimene hakkas
VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. · Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas
välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamisega nii sise- kui ka välissurve vastu, Marshalli plaan USA majanduslik ja tehniline abi 17 EU riigile 13mlrd USD väärtuses, Berliini blokaad Lääne-Berliini eraldamine välismaailmast NSVLi poolt, NATO - 1949.a loodud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon; 10 EU riigi+ Kanada, USA sõjalis-poliitiline- majanduslik koostöö, VLO 1955;Varssavi Lepingu Organisatsioon; Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon, VMN 1949; Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd, võidurelvastumine uute ja võimsamate relvade väljatöötamine, et ära hoida vastaste võimalikku rünnakut, ABC-relvad (aatom-, bioloogiline- ja keemilinerelv)massihävitusrelvad nagu tuuma- ja vesinikupomm, IMF rahvusvaheline valuutafond, mille eesmärgiks oli lääneriikide majanduse taastamine, IBRD
majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSVL (kommunistliku riigipöörde oht). Marshalli plaan - 1947.aastal USA riigisekretäri George Mashalli poolt väljapakutud USA abiprogramm Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikide majanduse taastamiseks. Külm sõda - vastuolu demokraatlike lääneriikide ja NSVL ning idabloki maade vahel. NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon - Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa riikide söjalis-poliitiline liit, mis asutati 1949. aastal võitlemaks NSVL-ga. Tänapäeval on eesmärgiks liimesriikide ühine kaitse. (28 liikmesriiki, viimased liitujad Albaania ja Horvaatia) Juht: Anders Fogh Rasmussen. Peakorter: Brüssel VLO - Varssavi Lepingu Organisatsioon - kommunistliku idabloki sõjalis-poliitiline liit aastatel 1955-1991. Loodi vastukaaluks NATO-le.
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte.
saavutanud Asutava Kogu valimistel enamust, siis Lenini käsul saadeti see vägivallaga laiali. Oma võim suudeti säilitada 1917-1920 toimunud kodusõjas, kus enamlaste (e punaste) vastu võitlesid valged (kodanlike ja teiste vasakpoolsete parteide esindajad), rohelised (talurahvaarmeed), anarhistid ning äärealade väikerahvad (nt kasakad). Vene kodusõtta enamlaste kukutamiseks sekkusid valgete poolel ka välisriigid (nt USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapan jt; intervensioon - välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse). Kodusõja ajal (1918) hukati enamlaste poolt Nikolai II koos perekonnaga.- Lenini käsk. Arvatakse, et Lenini viha sai alguse sellest hetkest, kui Lenini vanem vend hukati 17-a. tsaari tapmise eest. Vend ei palunud isegi armu. Juba noorena hakkas Lenin osalema poliitilistes rühmitustes. Lenin valitses 1917-1924. “Võim vedeleb tänaval, korjake see üles.” Asutas
o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises,majanduse arendamises,mõjuvõimu laiendamises Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland,Luksemburg,Norra,Taani,Island,Portu gal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa Liitvabariik. 1960.a lahkus Prantsusmaa NATOst. 1999.a liitusid Tsehhi Vabariik,Ungari ja Poola. 2004.a liitusid veel paljud riigid,sh
meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist, moodustati Moskva- meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist. Raudne eesriie – NL eraldas oma mõjusfääri kuuluvad riigid muust maailmast, hakkas võimalikult palju tõkestama läbisaamist muu maailmaga. Berliini blokaad (1948-49) Potsdami konverentsi otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks. Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL sõja puhkemise kartuses aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud
IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED Diktatuur Kommunistlik partei Sotsialistlik demokraatia Totaalne kontroll Natsionaliseerimine Kollektiviseerimine Plaanimajandus Sõjatööstus BIPOLAARNE MAAILM - LÄÄNERIIGID USA SUURBRITANNIA PRANTSUSMAA SAKSAMAA LV LÄÄNEBLOKI ÜHISJOONED Demokraatia Mitmeparteilisus Õiguste ja vabaduste tagamine Turumajandus Sotsialismi tõrjumine TRUMANI DOKTRIIN, 1947 President Harry Truman (1945-1953) lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht. http://en.wikipedia.org/wiki/Harry_S._Truman MARSHALLI PLAAN, 1948-1952 USA jagas Euroopa
Tänu temale sai inimõiguslaste liikumine palju pooldajaid aga teda vihkasid rassistid. Ta mõrvati 1968. aasta aprillis Memphise linnas Tennessee osariigis. Tähtsamatest presidentidest: Truman Oli külma sõja algataja ning tema käsul heideti tuumapommid Jaapanisse. Kennedy oli pärit miljonäride perekonnast, tema valitsusajal puhkes Kuuba kriis, ta mõrvati 1963. aastal. Nixon Esimene president, kes astus oma teisel valitsusajal tagasi ametist Watergate-i skandaali tõttu. Reagan Algatas ja planeeris tähesõdade programmi. Toimus reiganoomika kokkuhoid. 7. Miks astus USA Vietnami sõtta ja millega see lõppes? USA abistas nende riikide valitsusi, kus oli kommunistliku riigipöörde oht ja seetõttu otsustas ka toetada Lõuna-Vietnami Põhja-Vietnami toetusel tegutsenud kommunistliku liikumise vastu. 1960. aastate alguses saadeti Lõuna-Vietnamisse sõjanõunikke. Põhja-Vietnamit õpetas NSVL. Sõda muutus üha julmemaks ning
Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik- tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949. aastal. Selle täisliikmed olid Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. Organisatsioon lõpetas tegevuse 1991. aastal seoses idabloki lagunemisega. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20
sõltuvate nn rahvademokraatiamaadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. Liikmed: Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSVL, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa (SDV), Tsehhoslovakkia, Ungari, Vietnam. 8.Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO).(1949) Seismaks vastu NSVL kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne-Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle. 1949. Aastal loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. NATO tegevuse aluseks on põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, asuvad teised tema kaitseks välja. Asutajad: USA, Kanada, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani. 9
Pärast Roosevelti surma 1945 a. sai nende liidriks H. Truman. Truman osutus võimekaks ning kaugelenägevaks poliitikuks, kes vaatamata demokraatliku partei ebapopulaarsusele 1948 a. ametisse tagasi valiti. 1952 a. loobus Truman kandideerimast ning presidendiks sai vabariiklane Dwight D. Eisenhower, kes kritiseeris Trumani doktriini kui liiga passiivset ning lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda. Lubaduseks see jäigi. Suurbritannia - pärast sõda näis Suurbritannia olevat võimsuse tipul, olles saavutanud võidu hitlerliku Saksamaa üle ning säilitanud oma koloniaalimpeeriumi. Lõpuks sai Londonile siiski selgeks, et ei jõua seda impeeriumi kooshoida, ning Briti asumaad iseseisvusid. Enamik neist astus India eeskujul ka Briti Rahvaste Ühendusse, mida 53'dast aastast teatakse lihtsalt Rahvaste Ühendusena. Briti impeeriumi lagunemine kujunes
Holland ja Luksemburg Euroopa Söe- ja Teraseühenduse. Omavaheline sõjapidamine oleks olnud võimatu. Söe- ja teraseliit osutus edukaks ja liidus osalevatel riikidel tekkis soov koostööd süvendada. 1957. aastal kirjutati Rooma lepingule alla, millega asutati Euroopa Majandusühendus ning Euroopa Aatomiühendus. Koostöö Euroopa riikide vahel muutus tihedamaks, kaotati omavahelised tollitõkked ning töötati välja ühtne põllumajanduspoliitika. 1973. aastal liitusid ühendusega Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik. Demokraatia laienes äärealadele: 1981.aastal liitus Kreeka ning 1986.aastal Hispaania ja Portugal. Euroopa Ühenduse jaoks olid olulised Euroopa Parlamendi valimised 1979.aastal. Koostöö näis kõigile kasulik, seega otsustati seda süvendada. Tugeva tõuke andis kommunismi kokkuvarisemine Nõukogude Liidus. 1991.aastal võeti Maastrichtis vastu uus Euroopa leping. 1993 jõudis lõpule ühisturu modustamine. Eesmärgiks
1946. aasta juulist oktoobrini toimus Pariisis rahukonverents, mis kinnitas lepinguprojektid, ning järgmise aasta veebruaris kirjuati need Prantsusmaa pealinnas alla. Nii lõpetati amtlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tsehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin.
1946. aasta juulist oktoobrini toimus Pariisis rahukonverents, mis kinnitas lepinguprojektid, ning järgmise aasta veebruaris kirjuati need Prantsusmaa pealinnas alla. Nii lõpetati amtlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tšehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin.
1946. aasta juulist oktoobrini toimus Pariisis rahukonverents, mis kinnitas lepinguprojektid, ning järgmise aasta veebruaris kirjuati need Prantsusmaa pealinnas alla. Nii lõpetati amtlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tsehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin.
1946. aasta juulist oktoobrini toimus Pariisis rahukonverents, mis kinnitas lepinguprojektid, ning järgmise aasta veebruaris kirjuati need Prantsusmaa pealinnas alla. Nii lõpetati amtlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tsehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin.
Lääs: Lääne-Euroopa demokraatlikud riigid ja USA. Ida: NSVL( tahtis mõjusfääri laiendada) Külm sõda- sõjalist tegevust pole, kuid tahetakse üksteisest paremad olla ning tekib mitu kriisi. Külma sõja vahendid: vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside valla päästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine. NATO- Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949, sõjaline organisatsioon võitlemaks kommunismi ja NSVL-i vastu. ÜRO- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, 1945, rahu-, julgeoleku-, arengu- ja inimõigusküsimused. VMN- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, 1949, vastukaaluks Marshalli plaanile. VLO- Varssavi lepingu organisatsioon, 1955, NSVL-i ja Ida-Euroopa riike ühendav sõjalis- poliitilineliit. Trumani doktriin- 1947, USA presidendi plaan, mis ütles et tuleb abi anda neile keda ähvardab NSVL(Kreeka, Türgi) Marshalli plaan: 1948-
1945 – Harry Truman, võimekas ja kaugelenägev, valiti tagasi '48. Trumani doktriin- seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise 1952 – Dwight D. Eisenhower, Trumani doktriin tema meelest liiga passiivne, lubas ikestatud rahvast vabastamiseks aktiivseid samme (jäi lubaduseks). 56 valiti tagasi, maj mõttes edukas ja populaarne. Eisenhoweri doktriin '57- aasia rahvaste aitamine. Endine NATO vägede ülemjuht 1960 – John F. Kennedy, noor demokraat, leidis, et ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases. 1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64 1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74.
quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht.Üheks Trumani doktriini rakenduseks oli Marshalli plaan, millega USA andis laiaulatuslikku abi II maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele. Trumani doktriiniga loobusid Ühendriigid isolatsionistlikust välispoliitikast, mis eitas liite teiste, eriti Euroopa riikidega. USA uue välispoliitika ühe tähtsama põhimõtte sõnastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: "Ühendriikide igasuguse Nõukogude-poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside kestev ja kannatlik, kuid kindel ja valvas pidurdamine." Selleks, et pidurdada NSV Liitu, hakkas USA looma liite teiste maailma riikidega. Neist esimene sõlmiti septembris 1947. a. Rio de Janeiros (Brasiilia) Ladina- Ameerika riikidega
(1945-91.a Külma sõja ajajärk) Külm sõda 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. NSV Liidu idee oli läbi teede
Itaalia Huvid Aafrikas Liibüa. Türgi seista vastu Itaalia ja Venemaa survele Jaapan soov võtta üle Saksamaa kolooniad Aasias. USA soov saavutada mõjuvõim Lõuna-Ameerikas, ning majanduslikud huvid seal samas. Panama riik ja kanal. Säilitada tihedad kaubandussuhted Suurbritanniaga. Liidublokkide kujunemine 1879 Saksamaa + Austria-Ungari + 1882 Itaalia 1893 Venemaa + Prantsusmaa | 1904 Prantsusmaa + Suurbritannia ANTANT | 1907 GB + RUS Rahvusvahelised kriisid Ameerika Hispaania sõda (1898) Inglise buuri sõda (1899-1902) Lõuna-Aafrikas. (buurid on kohalikud hollandi asunikud) Bokserite ülestõus Hiinas (1900); Riigipööre Hiinas (1911) Vene Jaapani sõda (1904-1905) Pidevad vastasseisud Balkanil Majandus Sisemajanduse kogutoodangud suurenesid, levis liberalism. Riigid ja ettevõtted põimusid ja muutusid üksteisest sõltuvateks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
