parima muusikali kui ka mees- ja naispeaosalise eest (maailma esmaettekandes Lea Salonga ja Jonathan Pryce). 4 Tegemist on nüüdisaegse adaptsiooniga Puccini klassikalisest ooperist "Madame Butterfly". Tegevus on toodud Vietnami sõja lõpupäevadesse, kui USA väed hakkavad riigist lahkuma ning Põhja-Vietnami armee tungib jõudsalt peale. Üldises segaduses veedavad üheainsa kirgliku öö USA merejalaväelane Chris ning sõjamöllus traagiliselt vanemateta jäänud maatüdruk Kim, kes on leidnud tööd räpases Saigoni bordellis. Noorte vahel tekib kirg, nad abielluvad ülepeakaela, kuid USA vägede lahkumise kaoses jääb Kim maha ning Chris jõuab üksinda koju. USAs abiellub ta teise naisega, Elleniga. Kim aga on vahepeal sünnitanud Chrisist poja Tami. Chris tunnistab 3 aastat hiljem toimunu Ellenile üles, naine mõistab teda, ja koos
-60. massiliselt siirduma lõunast põhja. 40. lõpus võeti vastu mitmeid seadusi rassisimi vastu Keelati rassiline disk. armees, föderaalametites, haridusasutustes survet avaldas neegriliikumise kasv (Martin Luther King), pooldati vägivallatu võitluse taktikat. Siiski toimus tagasilööke, suurlinnades rassirahutused ja 1968 tapeti King. vastusena aktiveerusid valged radikaalid(Ku Klux Klan) Poliitilised mõrvad - John F. Kennedy 1963(tappis endine merejalaväelane) Robert Kennedy 1968(tappis Palestiina juurtega hipi) M.L.King(tappis valge rassist) Noorte protestid - 1960. aktiveerus noorsugu protesteeriti: Vietnami sõja ja üldise sõjaväekohustuse vastu ning tarbimisühiskonna väärtustamise vastu. Keelduti astuma armeese, tänavatel korraldati sõjavastaseid demonstratsioone hipiliikumine (ei vägivallale, ja armastusele) hakati huvituma radikaalseted
40. lõpus võeti vastu mitmeid seadusi rassisimi vastu → Keelati rassiline disk. armees, föderaalametites, haridusasutustes → survet avaldas neegriliikumise kasv (Martin Luther King), pooldati vägivallatu võitluse taktikat. → Siiski toimus tagasilööke, suurlinnades rassirahutused ja 1968 tapeti King. → vastusena aktiveerusid valged radikaalid(Ku Klux Klan) Poliitilised mõrvad - John F. Kennedy 1963(tappis endine merejalaväelane) → Robert Kennedy 1968(tappis Palestiina juurtega hipi) → M.L.King(tappis valge rassist) Noorte protestid - 1960. aktiveerus noorsugu → protesteeriti: Vietnami sõja ja üldise sõjaväekohustuse vastu ning tarbimisühiskonna väärtustamise vastu. → Keelduti astuma armeese, tänavatel korraldati sõjavastaseid demonstratsioone → hipiliikumine (ei vägivallale, ja armastusele) → hakati huvituma radikaalseted
Vähesel määral neegriliikumine ka radikaliseerus (nt loosung „Black Power”, liikumine Black Muslims, musta rassismi propageeriv Black Panther (1966-1982) jt). Vastuseks neegriliikumisele aktiviseerusid omakorda valged radikaalid (nt Ku Klux Klan jm). 3. Poliitilised mõrvad. 1960.aastatel vapustasid Ameerika Ühendriike mitmed poliitilised mõrvad. 22.novembril 1963 tapeti Dallases (Texas) USA tollane president John F. Kennedy. Ametliku versiooni järgi oli tema mõrvariks endine USA merejalaväelane ja 1959-1962 NSV Liidus elanud Lee Harvey Oswald, kelle omakorda kaks päeva hiljem mõrvas Jack Ruby. 1968 tapeti Los Angeleses (California) eelvalimiste kampaaniat tegev Robert Kennedy, kelle mõrvariks oli Palestiina juurtega hipi Sirhan Sirhan. 1968 lasti valge rassisti poolt Memphises (Tennessee) maha Martin Luther King. 4. Noorte protestid. 1960.aastatel aktiviseerus USA-s, nagu ka kogu läänemaailmas tervikuna, noorsugu
Tegelikult sellist ohtu ei olnud. USA okupatsioon kestis 19 aastat, augustini 1934. Sel ajal haldas Haitit USA merejalaväekorpus. Haiti klassikalise hariduse süsteem lõhuti. Nad taaskehtestasid orjanduse (corvee labor), mida iseloomustas ahelate kasutamine, piitsutavad ülevaatajad ja viivitamatu surmanuhtlus põgenemiskatse eest. Okupatsioonivastase vastupanu populaarseima juhi Charlemagne Peralte'i mõrvas USA merejalaväelane, kes teeskles, et on Peralte'i poolehoidja. Peralte'i surnukeha näidati pooduna avalikul väljakul kõigi pühakute päeval. Seda sündmust mäletavad haitilased "ristilöömisena". Duvalier'de diktatuur 1957 valiti presidendiks François Duvalier. Tekkis repressiivne ja korrumpeerunud reziim, mis surus opositsiooni jõuga maha ning kasutas voodood. 1964 kuulutas Duvalier, keda tunti Papa Doci nime all, end eluaegseks presidendiks. Kui ta 22. aprillil 1971 suri, päris võimu
annaabi.ee 
