Euroopa Komisjoni põhiülesanne on edendada Euroopa üldhuve. Euroopa Komisjoni roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis: * Poliitika kujundamine algatusfunktsioon. Komisjon saab ainsana algatada eelnõu. * Seadusandlus teatud õigusaktide, otsuste ja reeglite kehtestamine (pms tehnilised või kiireloomulised) Komisjoni peetakse üldiselt EL täidesaatvaks võimuks, ehkki tegelikult jagab ta seda funktsiooni nõukogu ja veelgi olulisel määral liikmesriikide erinevate asutustega. Teatud juhtudel tegeleb komisjon poliitika rakendamisega, levinuim on komisjoni kui reeglite kehtestaja roll, liikmesriikide organite poolt rakendatava poliitika kontrollimine, komisjon hoolitseb EL finantside eest, jälgides eelarve täitmist ja kulutuste tegemist. II Euroopa Liidu Nõukogu olemus ja tegevus Euroopa Liidu Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu. Nõukogu esindab liikmesriikide valitsusi
Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid, eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. ] Nõukogu ülesanded · Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine.
Ka komisjoni umbusadushääletuse õnnestumiseks peab seda toetama vähemalt 2/3 parlamendisaadikutest (EÜL art 201 lg 2). Kvalifitseeritud häälteenamuse nõue on ette nähtud ka eelarvemenetluses (EÜL art 272). Hääletamisel on saadikud vabad otsustama oma südametunistuse ning vaadete kohaselt, ega ole seotud mingite kohustuslike juhtnööride vms (2002. a otsevalimisakti art 6 lg 1). EL Ministrite Nõukogu Nõukogu koosseis 25 liikmesriikide esindajat ministri tasemel (igast liikmesriigist 1), Neil on volitused võtta selle liikmesriigi valitsuse nimel siduvaid kohustusi (EÜL art 203 lg 1). Vahelduv koosseis Nõukogu käib vastavalt arutatavatele teemadel koos erinevates koosseisudes. Näiteks üld ja välispoliitika küsimusi arutab nn Üldasjade ja välissuhete nõukogu (GAERC), kus saavad reeglina kokku välisministrid. Ecofin`i nõukogu
2. EESISTUJARIIGI ÜLESANDED Kuna nõukogu eesistujariigist oleneb suures osas nõukogu töökorraldus, siis eesistujariigi pädevusse kuulub eri istungite (välja arvatud välisasjade nõukogu) ning nõukogu ettevalmistavate organite, sh alaliste komiteede, nt. alaliste esindajate komitee (COREPER), ning väga spetsiifiliste teemadega tegelevate töörühmade ja komiteede koosolekute planeerimine ja juhatamine ning päevakordade kujundamine. (Riigikantselei, 2017) Eesistujariik tagab, et arutelud toimuvad nõuetekohaselt ning et nõukogu kodukorda ja töömeetodeid kohaldatakse õigesti. Eesistujariik korraldab ka erinevaid ametlikke ja
(asutamisleping ja põhikiri); äriühingu sotsiaalne vastutus Äriühingute valitsemise juriidilised alused- äriseadustik, tsiviilseadustiku üldosa seadus, võlaõigusseadus, väärtpaberituru seadus, börsi reglement, pankrotiseadus, hea ühingujuhtimise tava. Valdkonnad, millel on seos äriühingute valitsemisega Äriõigus- annab äriühingu tegevuseks aluse ja raamistiku ; Ettevõtlus- ettevõtja on alati kas omanik, nõukogu või juhatuse liige; äriühingu tegevus on ettevõtlus ; Juhtimine- juhatuse tegevus on tippjuhtimine ; Strateegiline juhtimine- omanike tahte elluviimine; nõukogu ja juhatuse tööjaotus strateegia väljatöötamisel; Finantsplaneerimine- eelarved, sh investeeringud, kinnitab nõukogu; seos ka strateegia väljatöötamisega , Sisekontroll ja auditeerimine- omanikele ja nõukogule (ka juhatusele) kindlustunde andmine selles, et tehakse õigeid asju õigesti.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Fariza Imanova MK13-TE2 Töökeskkonna spetsialist,töökeskkonna volinik, töökeskkonna nõukogu Referaat Fariza Imanova Töökeskkonna spetsialist,volinik ja nõukogu Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Fariza Imanova Töökeskkonna spetsialist,volinik ja nõukogu SISSEJUHATUS Antud referaadis üritan endale selgeks teha kes on töökeskkonna volinik,spetsialist ja töökeskkonna nõukogu, mis on nende igapäevased ülesanded. Mida peab tegema, et saada töökeskkonna volinikuks, spetsialistiks ja kuidas saada töökeskkonna nõukogusse. Fariza Imanova Töökeskkonna spetsialist,volinik ja nõukogu 1. TÖÖKESKKONNASPETSIALIST
5.3. Liikmed.......................................................................................14 6. Erakonnad......................................................................................20 7. Asukoht ja kohtumised...................................................................21 7.1 Euriala tippkohtumised................................................................23 8.Euroopa Ülemkogu eesistuja..........................................................24 9.Euroopa Liidu Nõukogu.................................................................25 9.1. Nõukogu Ülesanded...................................................................26 10. Euroopa Nõukogu.......................................................................27 10.1. Ajalugu.....................................................................................28 10.2.Sümbolid...................................................................................29 11. Kokkuvõte.........................
Juhtimine Mitmetasandiline juhtimisstruktuur: Aktsiaseltsil on kohustuslik omada audiitorit, mille võib leida lehelt: www.audiitorikogu.ee · Asutajad (aktsionärid) Võib olla üks või mitu asutajat, nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. · Aktsionäride üldkoosolek Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Korraline koosolek toimub üks kord aastas. · Nõukogu Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. · Juhatus Juhtimisorgan, mis juhib ja esindab aktsiaseltsi. Võib olla üks (juhataja) või mitu liiget.
Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on riiklikest valitsustest sõltumatu.Komisjoni ülesanne on esindada ja kaitsta ELi kui terviku huve.Euroopa Komisjon koostab uute seaduste ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ta on ka ELi täidesaatev jõud, vastutades parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest.See tähendab Euroopa Liidu poliitikasuundade ja tegevuskavade elluviimist kui ka vastutust eelarve täitmise eest. Nagu parlament ja nõukogu loodi ka Euroopa Komisjon 1950. aastatel ELi asutamislepingutega. Kes moodustavad komisjoni? Komisjoni kuulub 27 meest ja naist üks esindaja igast liikmesriigist. Terminit ,,komisjon" kasutatakse kahes tähenduses.Esiteks tähendab see komisjoniliikmeid, kelle on ametisse nimetanud liikmesriigid selleks, et nad juhiksid institutsiooni ja võtaksid vastu otsuseid. Teiseks tähendab komisjon institutsiooni ennast ja selle personali.
Sissejuhatus.............................................................................................3 22. sessiooni kaalutlused ja otsused 1562. aastal ..................................................4 Uued reformid 24. sessioonil 1563. aastal...........................................................6 Katsed reformida konventsionaalseid muusikalisi tavasid 25. sessioonil 1563. aastal .......8 Nõukogu otsene mõju ja hilisemad publikatsioonid nõukogu dekreetide kohta ..............10 Kokkuvõte..............................................................................................11 Kasutatud kirjandus ...................................................................................13 2 Sissejuhatus Käesolev artikkel kirjeldab süvitsi, millist rolli mängis Trento nõukogu (kirikukogu) kirikumuusikale piirangute kehtestamisel
võtmata.Ei ole vaja eraldi siseriiklikuks õiguseks muundada.Määrus on tüüpnäide vahetult kohaldatavast normist.EÜ asutamislepingu artiklid ei ole tegelikult vahetult kohaldatavad. 5.Kirjelda ühenduse õigusaktide vastuvõtmisel kasutatava koostöömenetluse ja kaasotsustamismenetluse põhilisi erinevusi. Menetluse käik algab ettevalmistava etapiga.Komisjon algatab ja viib läbi õigusakti ettevalmistamise.Seejärel annab parlament oma arvamuse , mille järel nõukogu võtab kvalifitseeritud häälteenamusega vastu niiöelda ühise seisukoha .Kui nõukogu tahab sel perioodil teha muudatusi,tuleb need vastu võtta ühehäälselt. Nõukogu ühine seisukoht teatavaks Euroopa Parlamendile.Kui sellest teatavakstegemisest alates kolme kuu jooksul Euroopa Parlament kiidab selle ühise seisukoha heaks või ei võta tähtaja jooksul vastu otsust,siis võtab nõukogu käesoleva õigusakti kooskõlas ühiseseisukohaga lõplikult vastu
Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium Euroopa Nõukogu Referaat Koostaja:Jonafan Smirnov 12 klass Juhendaja:Saskia Sadrak Kohtla-Järve 2016 Sisukord Euroopa Nõukogu 3 Euroopa Nõkogude ajalugu 4 Kasutatud kirjandus 5 Euroopa Nõukogu Euroopa Nõukogu (EN) eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet (seaduse ülimuslikkust) Euroopas. EN ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga (Council of the European Union). 2
Juhtimine Aktsiaseltsi kõrgeim Osaühingu kohustuslik Üldkoosolek on ühistu Kohustuslikud juhtimisorganid juhtimisorgan on juhtimisorgan on juhatus; kõrgeim organ, otsused puuduvad aktsionäride osaühingul peab olema tehakse hääletusel, kus igal üldkoosolek; nõukogu ainult siis, kui see on ühistu liikmel on üks hääl. aktsiaseltsil peavad ette nähtud osaühingu Juhatus on ühistu juhtorgan olema juhatus ja põhikirjas nõukogu Hääleõigus Iga aktsia annab eraldi Osa iga üks euro annab ühe Igal ühistu liikmel on üks sissemakse iga üks euro annab hääleõiguse, kui hääle, kui põhikirjaga ei ole hääl
Euroopa Liidu Nõukogu ja Ülemkogu Euroopa Liidu Nõukogu on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogu on ühtne organ, kuid sõltuvalt arutusel olevast teemast koguneb nõukogu erinevates koosseisudes, millest võtavad osta valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Euroopa Komisjoni volinikud. Euroopa Liidu Nõukogu on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist. Euroopa Liidu Nõukokku kogunevad kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide ministrid, et vastuvõtta õigusakte ning kooskõlastada poliitikat. Nõukogu tegevus: 1. ELi õigusaktide menetlemine. 2. ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel. 4. ELi aastaeelarve heakskiitmine. 5. ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine.
nõus. Hetkel on EL pakkunud liikmeks saamise võimalustüheksale riigile: Albaania, Türgi, Island ning kõik endise endise Jugoslaavia riigid (välja arvatud Sloveenia, kes on juba ELi liige). Viiele neist on antud ametliku kandidaatriigi staatus: · Türgi · Serbia · Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik · Island · Montenegro Euroopa Liidu riikide kaart. http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/kaart.jpg 4 Euroopa Liidu nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga.Nõukogu on ühtne organ, kuid sõltuvalt arutusel olevast teemast koguneb nõukogu erinevates koosseisudes, millest võtavad osa valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Euroopa Komisjoni volinikud. Euroopa Liidu Nõukogu on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist
Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu on ELi põhiline otsuseid tegev organ. Nagu Euroopa Parlamentki loodi nõukogu asutamislepingutega 1950. aastatel. See esindab liikmesriike koosolekutest võtab osa üks minister iga ELi liikmesriigi valitsusest. Kes kuuluvad? Ühtekokku on nõukogul üheksa erinevat koosseisu: üldküsimused ja välissuhted, majandus ja rahandusküsimused (ECOFIN), justiits ja siseküsimused (JHA), tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoid ja tarbijakaitse, konkurentsivõime, transport, telekommunikatsioon ja energeetika,
37,4 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. 3.)Siseministeeriumile regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditeks summas, mille suurus vastab 12,7 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. 4.)Eesti Punasele Ristile summas, mille suurus vastab 3,9 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Projektide toetamiseks esitatud taotlused vaatab läbi ning toetuse andmise ja selle suuruse otsustab Riigikogu moodustatud nõukogu, millesse kuulub kuus Riigikogu liiget, üks Haridus- ja Teadusministeeriumi, üks Kultuuriministeeriumi ja üks Sotsiaalministeeriumi esindaja. Nõukogu teenindamise tagab Vabariigi Valitsus. Ministeerium kontrollib taotluse ja sellega koos esitatud dokumentide vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning edastab materjalid nõukogule koos oma kirjaliku arvamusega kümne tööpäeva jooksul materjalide saamisest arvates
moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist/osakapitalist ja vähemalt äriseadustiku järgi nimetatud aktsia(osa-)kapitali suuruse (400 000 krooni / 40 000 krooni) või 2) aktsiaseltsi/osaühingu lõpetamise ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. Juhatus Juhatuse liikmed ja esimees Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema aktsionär/osanik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. 5 Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Põhikirjaga võib juhatuse esimehe määramise õiguse anda nõukogule. Juhatuse pädevus Juhatus on aktsiaseltsi/osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi/osaühingut. Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest (kehtib osaühingul, kellel on nõukogu)
1. Maestichi ja Lissaboni leping. Millal? Eesmärk, sisu (mida muudeti) 2. Kopenhaageni kriteeriumid 3. EL nõukogu kaks viimast koosolemist, millal? Aruteluteemad, kes olid kohal 4. EL ülemkogu kaks viimast koosolemist. Vastused: 1. Maastrichti lepingule, mida kutsutakse ka Euroopa Liidu lepinguks, kirjutati alla 7. veebruaril 1992 ning see jõustus 1. novembril 1993. Leping pani aluse ühisraha euro loomisele ning tutvustas nn kolme samba süsteemi - Euroopa ühendust, ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning justiits- ja siseküsimusi.
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM33 Keia Hark EUROOPA LIIT Referaat Juhendaja: Inna Põld Tallinn 2010 [Type text] Sisukord 2.1 Euroopa Liidu Nõukogu...................................................................................................6 2.1.1 Euroopa Ülemkogu...................................................................................................7 2.2 Euroopa Parlament...........................................................................................................8 2.3 Euroopa Komisjon............................................................................................................9 2
oma relvajõudusid ÜRO Julgeolekunõuklogu käsutusse, kui nõuab rahvusvaheline olukord. Julgeolekunõukogu juhib ÜRO sõjalisi ragutagamisoperatsioone. Koosneb 15 riigi esindajatest, kellest 5 on alalised liikmed ja 10 valitakse iga 2 aasta tagant. Alalist esindust omavad tuumariigid ja ka ÜRO asutajaliikmed (Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja USA). Neil on õigus panna mittevastuvõetavale otsusele veto. Julgeolekunõukogu saab võta vastu otsuseid, mida pooldavad kõik nõukogu alalised liikmed. Otsused on kõigile liikmesriikidele kohustuslikud. 2)Peaassamblee koguneb kord aastas ÜRO peakorterisse New Yorki ning kujutab endast esinduslikku rahvusvahelist foorumit. Iga liikmesriik saadab 5 delegaati, foorumil võivad sõna võtta ka riigipead. Arutatakse kõiki küsimusi, mis põhikirja kohaselt organistatsiooni tegevusvaldkondade hulka kuuluvad. Iga riik võib teha ettepaneku mingi probleemi päevakorda võtmiseks
Balti liit 1934 1940 Eesti, Läti ja Leedu Eesti, Läti ja Leedu poliitiline liit konverentse[1]. valitsuste vaheline koostööinstitutsioon, mille ülesanne on Balti Assamblee välja Balti Ministrite Nõukogu kõrgeim organ on käidud soovituste üle otsustamine ning ühtlasi vahendama Balti riikide valitsuste Balti peaministrite kohtumised, mis toimuvad Balti Ministrite Nõukogu ja Balti Assamblee koostööd[1]
eelkõige „parimate tavade” levitamise kaudu; kiirendada finantsturgude ja sotsiaalkindlustussüsteemide reforme ning side- ja energiasektori liberaliseerimist. Lissaboni lepinguga muudeti Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku, mille sätete eesmärk on suurendada institutsioonide tegevuse demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust ning muuta institutsioonid tõhusamaks ja nende tegevus sidusamaks. Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike), Euroopa Parlamendi (esindab kodanikke) ja Euroopa Komisjoni (liikmesriikide valitsuste esindajatest moodustatud sõltumatu organ, kes seisab Euroopa ühishuvide eest). Euroopa Liidu Nõukogu (mida on nimetatud ka ministrite nõukoguks) on liidu peamine otsusetegija. Igal nõukogu istungil osaleb üks minister igast liikmesriigist. See, milline minister osaleb, oleneb istungi päevakorras olevast valdkonnast: välispoliitika, põllumajandus, tööstus,
Euroopa Liidu juhtorganid Euroopa Liidule on omased nii valitsusevahelised kui riigiülesele koostööle iseloomulikud jooned. Valitsusvahelise koostöö raames säilitab iga liikmesriik oma iseseisvuse, riigiülene koostöö eeldab, et ühenduse iga liige loovutab osa isesvast otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Kõige autoriteetsem EL-i institutsioon seadusandlik ministrite Nõukogu tegutseb nagu rahvusvaheline organisatsioon. Teine mõjukas struktuur täidesaatev Euroopa Komisjon kujutab endast riigiülest üksust. Riigiülene koostöö keskendub enam majanduskoostööle, riigileste küsimuste puhul kuulub Euroopa Liidu institutsioonidele seaduste loomisel ja elluviimisel kandev roll. Euroopa Liidul on kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid esinduskogu (parlament), seadusandlik kogu, täidesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpank. Euroopa Liidu
hulka kuuluvad näiteks asutamisleping või –otsus, mis peab olema notariaalselt tõestatud, põhikiri, teatis pangalt aktsiakapitali sissemaksmise kohta. ÄS § 250 lg 4 kohaselt AS ei kanta äriregistrisse, kui avaldus kande tegemiseks esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest või asutamisotsuse vastuvõtmisest. 1.3 Aktsiaseltsi juhtimine Aktsiaseltsi juhtimisorganiks on juhatus, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Nad on kohustatud juhtimisel kinni pidama nõukogu seadusandlikest korraldustest. Nendest teatuid tegevusi võib juhatus sooritada ainult nõukogu nõusolekul. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule (ÄS § 316). Juhatus on kohustatud andma ülevaadet majanduslikust tegevusest vähemalt kord nelja kuu jooksul. Kuna nemad vastutavad
Kolmandale osapoolele on see ka informatsiooni allikaks, isegi kui info on puudulik või uuendamata või 3s pool seda tõeseks pidada ning sellest lähtuvalt kehtivad ka tehingud. 4. Selgita aktsiaseltsi olemust. ÄRA ALUSTA EKSAMIL KÜSIMUSTE VASTAMIST AKTSIAKAPITALI JUTUGA! Alusta aktsiaseltsil on õigus ja kohustusvõime, ta on juriidiline isik. Tema kõrgeim võimuorgan on üldkoosolek, veel on tal kohustuslikult ka nõukogu ning juhatus. Aktsionär EI vastuta isiklikul AS kohustuste eest, AS vastutav ise oma varaga. Aktsionärid maksavad sisse aktsiakapitali ning saavad aktsiaid vastu 1 aktsia=1 hääl. Aktsionäridel on õigus saada varalisi väljamakseid (div) ning osaleda üldkoosolekutel ning juhtimises. Nad saavad mõjutada otsuseid ja hääletada. 5. Selgita missuguseid õiguseid annab aktsia aktsia omanikule.
õigus. Seadusandlus - komisjon kehtestab teatud õigusaktide reeglid, valitsus lisaks veel algatab Valitsus 4 aastat ja Komisjon 5 aastat (2) Esita oma põhjendatud arvamus selle kohta, mis täidab Euroopa Komisjon just selliseid ülesandeid, nagu ta täidab. Põhjendus tuleb esitada eraldi iga Komisjoni ülesande kohta! Poliitika kujundamine - Et suurem osa võimust ei koonduks üksiku institutsiooni ( nõukogu või parlamendi) kätte, siis on komisjonil ainukesena õigus algatada eelnõu, et tasakaalustada võimude jagunemist. järelvalve ja rakendamine: . Euroopa komisjon esindab liikmesriike tervikuna. Täidesaatva organina saab kehtestada seadusandlust. Komisjon koostab eelarve projekti, seega loogiline, et osaleb selles protsessis ja vastutab selle haldamise eest. (3) Võrdle Euroopa Liidu Nõukogu rolli ja tähtsust teiste keskinstitutsioonide (Komisjon,
Euroopa Liit Küsimused: 1. Mis on Euroopa Parlamendi põhiülesanded? 1. osalemine ELi õigusloomeprotsessis; 2. ELi eelarve vastuvõtmine; 3. demokraatliku kontrolli teostamine ELi täidesaatva võimu üle. 2. Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Liidu Nõukogu? Euroopa Liidu Nõukogu täidab koos Euroopa Parlamendiga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. Tal on vastavalt aluslepingutega sätestatud tingimustele poliitika kujundamise ja koordineerimise funktsioonid. Euroopa Liidu Nõukogule viidatakse sageli kui "ministrite nõukogule" või lihtsalt "nõukogule". Nõukogusse kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja, tavaliselt minister. Ministrite nõukogu koosseis sõltub kõne all oleva küsimuse valdkonnast
Seejärel astub tema ametikohale uue liikmesriigi esindaja, andes sel viisil oma riigile eesistumismaa nimetuse. Niisamuti kui igale riigile kohane on EL-il oma pealinn, mis seni paika panemat aja jaguneb 3 linna Brüssel, Luksemburg, Strasbourg. Kindlat pealinna nimetust ei saa neist ükski kanda kuna omavad tähtsat rolli. Brüsselis on Europa Liidus täitevvõimu rollis oleva komisjoni ja liikemsriikide valitsuste esindajatest koosneva nõukogu peakorterid ning lühemateks istungiteks kogunevad sinna Euroopa Parlament. Luksemburgis on Euroopa Liidu Kohus, Kontrollikoda, Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Parlamendi sekretariaat. Strasbourgis toimuvad Euroopa Parlamendi põhiistungid ja seal asub 150 liikmesriigiga Euroopa Nõukogu peakorter. Järgnevalt uurime lähemalt EL-i ülesehitust, et mõista täpsemalt, mida oodata ja kuidas käituda, kui Eesti kätte jõuab kord täita kõige tähtsamat kohut seega olla eesistujamaa.
Asutajaid peab olema vähemalt 5 füüsilist või juriidilist isikut või vähemalt 3 ühistut, kes soovivad moodustada keskühistu. Tulundusühistute juhtimisstruktuur tehtud sarnaseks teiste äriühingute omaga, nähes juhtimisorganina ette juhatuse, kes on ka esindusorganiks, samas on kõrgemaks otsustus- ja juhtorganiks on siiski liikmete üldkoosolek. Kui ühistul on üle 200 liikme, või osakapital on üle 25 000 euro peab ühistul olema ka nõukogu. Täiendavalt nähakse ette võimalust moodustada ka volinikke koosolek, kes võib üle võtta kas osaliselt või täielikult üldkoosoleku otsustusõiguse. Peamiseks eripäraks tulundusühistu ja teiste äriühingute vahel on asjaolu, et ühistusse liikmeks astumine on lihtsam (avalduse alusel), kuid osade ja aktsiate omandamine. Samuti eeldab ühistu kõigi liikmete osalemist juhtimises, erinevalt teistest äriühingutest, kus omanikud vahetult juhtimist ei teosta. 8
võtma kasutusele euro (ELi toimimise lepingu artikkel 119). Mõned liikmesriigid ei ole aga veel täitnud lähenemiskriteeriume. Seotud institutsioonid Euroopa rahaliidu institutsioonid kannavad peamist vastutust Euroopa rahapoliitika kujundamise, euro emiteerimist reguleerivate eeskirjade ja hinnastabiilsuse eest ELis. Need institutsioonid on EKP, EKPS, majandus- ja rahanduskomitee, eurorühm ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN). Majanduskriis Kui majandus-ja finantskriis 2009. aastal Euroopat tabas, sai selgeks, kuivõrd Euroopa ja eeskätt euroala riigid üksteisest majanduslikult sõltuvad. Kriis tõi nähtavale Euroopa majanduse nõrgad küljed: osa riikide majandusraskused kandusid üle teistesse riikidesse ning ohustasid Euroopas riikide rahandust, pangandussektorit, majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet. Teatavates riikides kasvas valitsemissektori võlg nii
suurema häälteenamuse nõuet. 2. Aktsiaseltsi juhatus kutsus kokku aktsionäride üldkoosoleku järgmise päevakorraga: koosoleku juhataja ja protokollija valimine majandusaasta aruande kinnitamine jooksvad küsimused Koosoleku viis läbi aktsiaseltsi juhatuse esimees ning protokollis aktsiaseltsi juhatuse sekretär. Koosolek kinnitas majandusaasta aruande ja kutsus tagasi ühe nõukogu liikme. Koosolekul olid kohal ainult juhatuse esimees, juhatuse sekretär ja kõik aktsionärid. Tagasi kutsutud nõukogu liige esitas kohtule hagi, milles palus tunnistada koosoleku otsused kehtetuks põhjusel, et koosoleku protokoll ei vasta seadusele, kuna koosolek ei valinud juhatajat ja protokollijat, vastavas rollis esinenud isikud tegutsesid omavoliliselt ning seega ei ole ka neil õigust protokollile alla kirjutada.
Euroopa Liidu seadusandlikus protsessis osalevad institutsioonid ja nende iseloomustus. Maastritchti lepingu järgi võivad määrusi, derektiive, otsuseid, soovitusi ja arvamusi välja anda Parlament koos Nõukoguga, Nõukogu ja Komisjon. Seeg on need kolm institutsiooni EL kõige tähtsamad organid. Euroopa ühenduste komisjon ehk Komisjon on EL liikmesriikidest sõltumatu alaline täitevvolitustega organ. Kolme ühenduse ühine komisjon (ECSC, EEC, EURATOM) sai alguse 1.07.1967 jõustunuud liitumislepinguga. Euroopa ühenduste komisjoni peamisteks funktsioonideks on: 1.algatada ja ette valmistad seaduseeelnõusid (komisjonil on eelnõude ainualgatusõigus, ning ta võib mistahes etapis
turumajandus) EL asutajad: Jean Monnet (fra), Robert Schuman (fra), Churchill (gb) aluslepingud: 1986- Ühinenud Euroopa akt 1992- EL leping e Maastrichti leping Maastrichti eesmärgid: 1) luua 1999a rahvasteliit ja võtta kasutusele ühisraha 2)luua liidus kodakondsus 3)kehtestada subsidiaarsuse põhimõte. Ministrite nõukogu- Ministrite nõukogu kannab seadusandlikku fn-i. Seal esindab igat liikmesriiki 1 minister (25 liikemline). Nõukogu koosseis muutub vastavalt küsimusele mida arutletakse. Välisministrite koosseis on kõige olulisem, kuna seal arutatakse EL-i sisepoliitikat. Samuti on oluline roll eesistujal, eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki Ministrite nõukogu istungeid (vahetub iga poole a tagant). Otsuseid võtab MN vastu hääletamise teel. Suurematel riikidel on rohkem hääli. Otsus loetakse
aastal ning jääb sellele ametikohale kuni 2009. aasta valimisteni. Parlamendil on kolmeks põhiliseks ülesandeks on jagada nõukoguga seadusandlikku võimu, teostada demokraatlikku järelvalvet kõigi Euroopa Liidu institutsioonide, eelkõige komisjoni üle ning jagada nõukoguga pädevust Euroopa Liidu eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi. Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi. Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogu on Euroopa Liidus põhiline otsuseid tegev organ. Nagu Euroopa Parlamentki loodi nõukogu asutamislepingutega 1950. aastatel. Ta esindab liikmesriike ja tema koosolekutest võtab osa üks minister iga Euroopa Liidu liikmesriigi valitsusest. See, missugused ministrid parasjagu kokku tulevad, sõltub sellest, missugused küsimused on päevakorras. Kui nõukogu peab näiteks arutama keskkonnaküsimusi, võtavad koosolekust osa
riigid huvitusid liitumisest EL ja NATOga. Kriteeriumid: poliitiline kriteerium: peab toimima riigiaparaat stabiilselt ja demokraatlikult, peab austama inimõigusi, vähemuste kaitse Majanduslik krit: toimiv turumajandus, riik peab olema võimeline toime tulema konkurentsiga Võimelisus kanda kohustusi, administratiiv administratiivne suutlikkus, et strukruutid toimiksid, ülesehitus peab olema sarnane. Kuidas juhitakse e parlament, e ministrite nõukogu, komisjon. need on eksisteerinud küll kaua kuid roll on muutunud, e parlament- ei valinud kodanikud, suunati riikide parlamendist inimesed, siiani igariik valib ja saadab. FUNKT- seadusandlikke akte annab välja,(volitusi annab välja, nt eelarve),järvelvalve täidesaatva võimu üle, kuidas barrooso sai ametipostile, riigid valisid välja ja siis barrooso lepiti parlamenti peaks, ja siis barrooso palus igast riigist esindaja eestist siim kallas. kui
16.03.2010 2 Eesti Pank Eestis korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest Eesti Pank. Eesti Panga õigused ja kohustused raharingluse korraldamisel on sätestatud Eesti Panga seaduses. Raha emiteerimist ja käibelt kõrvaldamist reguleerib rahaseadus. Otsused uute rahatähtede ja müntide väljalaskmise ning nende kujunduse kohta võtab vastu Eesti Panga nõukogu. 16.03.2010 3 1 16.03.2010 Eesti Panga juhtimine · Eesti Panga juhtorganiteks on nõukogu ja president. Nõukogu koosneb esimehest ja seitsmest liikmest. Nõukogu esimehe nimetab viieks aastaks ametisse Riigikogu Vabariigi
Euroopa Nõukogu Euroopa Nõukogu ajalugu Euroopa Nõukogu on vanim Euroopa institutsioon. Selle asutasid 5. mail 1949 Londonis 10 riiki, kelle eesmärk oli tagada, et 20. sajandi maailmasõdade õudused ja kannatused enam kunagi ei korduks. Väljavalitud rahvaste teooriale vastandati vabaduse ja võrdsuse idee. Sooviti luua ühest küljest klassikaline valitsuste esindajatest koosnev rahvusvaheline organisatsioon ja teisest küljest parlamendisaadikute poliitiline foorum. Need kaks lähenemist põimusid ja ENi
Äriõiguse kaasused kodus lahendamiseks.. 1. Aktsiaseltsi nõukogu otsustas ÄS § 307 lg 2 alusel piirata kõigi juhatuse liikmete esindusõigust, keelates neil teha tehinguid väärtusega üle 50000 euro. Mõne aja pärast ostis aktsiaselts kinnistu ja maksis selle eest 80000 eurot. Põhjusel, et juhatuse esindusõigus oli selliste tehingute tegemiseks piiratud, kirjutas aktsiaseltsi nimel lepingule alla nõukogu esimees. Notar tõestas tehingu, lugedes seaduses sätestatud eeldused tehingu tegemiseks täidetuks nõukogu otsusega esindusõiguse piiramise kohta. Kas tehing on kehtiv? Tehing ei ole kehtiv TSÜS § 129 (1) alusel. Vastavalt Rkl 3-2-1-139-97 nõukogu ja seega nõukogu esimees ei saa olla esindusorgan ega lepingu allkirjastaja. Järelikult tuginedes TSÜS § 129 (1) tehing ei kehti niikaua, kuni aktsiaseltsi nõukogu selle hiljem heaks kiidab.
puuduvad on juhatus, on aktsionäride kohustus juhatus, millel võib olla üldkoosolek, osaleda ühingu suuremate üks või mitu peavad olema juhtimises, ühingute puhul liiget, kes ei ka juhatus ja ühingulepingu- ka volinike pea olema nõukogu. ga võib anda koosolek, on osanikud, kuid Juhatuse liige juhtimisõiguse võimalik ei tohi olla ei pea olema ühele või valida ka nõukogu aktsinär ja ei mitmele nõukogu liikmed. tohi olla osanikule, UÜs Nõukogu peab nõukogu liige. ei ole ilma
2. Kuidas toimub panga krediidi saamine Vähemalt 5 liiget. Otsuste vastuvõtmine ja hääletus on lahtine nimeline. Koosolek kinnine võib kutsuda laenu taotleja kuid ei pea. Otsust ei pea kliendile põhjendama. 3. Vabariigi Valitsuse õigusaktid määrus, korraldus (teises variandis oli minumeelest riigikogu ja panga õigusaktid) 4. Ministri õigusaktid määrus, käskkiri 5. Panga algkapital- 5 mil eur 6. OÜ algkapital 40 000 kr 7. OÜ nõukogu peab olema kui, - kui ette nähtud põhikirjas, kui osakapital üle 400 000 ja juhatuses 3 liiget 8. Mitu liiget on OÜ nõukogus On 3 kuni 5 MITU LIIGET PEAB OLEMA NÕUKOGUS? -3 9. Äriregistri B kartoteegis on OÜ, AS, tulundusühistu(teises küsiti A kartoteeki) 10. Kes võib olla prokuura inimene ja FIE KES VÕIB OLLA PROKURISTIKS? - füüsiline isik 11. Avalik õiguslikud asutused Riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu juriidiline isik loodud avaliku huvides
Asutajaliikmesriigid: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksamaa. 1973 Taani, Iirimaa, Ühendkuningriik 1981 Kreeka 1986 Hispaania ja Portugal 1995 Austria, Soome ja Rootsi 2004 - Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Ungari, Küpros, Malta 2007 Bulgaaria ja Rumeenia Kandidaatriigid Türgi, Horvaatia, Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia EL-i institutsioonid Euroopa Parlament Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjoon Euroopa Kohus Euroopa Kontrollikoda Euroopa Parlament Esindab EL kodanikke ja valitakse vahetult kodanike poolt (iga 5 aasta tagant) 736 liiget 27 Euroopa Liidu liikmesriigist Liikmed on jaotatud seitsmesse üle- euroopalisse poliitilisse fraktsiooni. kolm asukohta: Brüsselis (Belgias), Luksemburgis ja Starsbourg'is (Prantsusmaal) Click to edit Master text styles Second level Third level
Analüüs Õppejõud: Laivi Annus-Anijärv, MA Mõdriku 2015 ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS Osaühing 1. Minimaalne algkapital- 2500 eurot, saab asutada ka ilma sissemakseta. Tasud algkapitali jooksvalt igakuu või mingi aja jooksul. Sissemakse võib olla ka mitte rahaline. 2. Minimaalne asutajate arv- vähemalt 1 asutaja. 3. Juhtimine- osaühingu kohustuslik juhtimisorgan on juhatus; osaühingul peab olema nõukogu ainult siis, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Nõukogu olemasolu on vabatahtlik. 4. Vastutus- osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. 5. Lõpetamine- osanike otsusel, kohtulahendiga, osaühingu pankroti väljakuulutamisega, teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel. Osaühingu eelised: Kiire ja lihtne asutada
1.5 Leppetrahv Aktsionäride vahelisel lepingul on seltsingu sätted kokkulepe, kes kui palju panustab. Aktsionäride vaheline leping või seltsinguleping ei muutu kunagi töötavaks, kui sellel puudub leppetrahv. Kui sanktsiooni pole lepingus, siis on see kehtetu. Sanktsioon sunnib lepingut täitma. See peab olema nii suur, et aktsionär mõtleb enne kümme korda, kui hääletab vastupidiselt. Aktsionäridevahelisel lepingul vorminõue puudub. 1.6 Juhatus ja nõukogu Piiratud teovõimega isik ei saa olla juhatuse liige. Nõukogu valib alati esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Aastas peab käima vähemalt 4 korda koos. Nõukogu võib anda mingi osa juhatuse pädevusse. Paljud asjad on nõukogu mitte üldkoosoleku pädevuses, sest see on kiirem. Nõukogu tuleb kiiremini kokku. 1.7 Üldkoosolek Ainult üldkoosoleku pädevuses on õigusvaidluste pidamine (alati määratakse esindaja).
* Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist - Ühine põllumajanduspoliitika * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid - Ühine transpordipoliitika * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) - Euroopa Sotsiaalfondi loomine * 1949 NATO loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ 10. EMÜ institutsioonid asutamist Institutsionaalse struktuuri loomine Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * Euroopa Komisjon (European Commission)
konkurentidega võistlemisel. Euroopa Liidu kujunemine Vajadused majanduslikule ja poliitilisele koostööle, tekitas külma sõja järgne olukord ja hirm kommunismi ees. Peamiseks probleemiks kujunes, milline pidi see koostöö välja nägema. Siiski jõuti juba 1948.a poliitilise koostööni, kui Iraagis toimus Euroopa Kongress, millest võtsid osa 16 riiki. Kongressi silmapaistvaimaks tulemuseks oli aasata hiljem loodud Euroopa Nõukogu (eksisteerib Liidu küljes tänaseni). Samal aastal loodi ka NATO, mis tähendas sõjalist koostööd. Järgi jäi ainult majandus. Kuigi juba 1947.a oli käivitatud Marshalli plaan, oli selge, et sellest ainuüksi ei piisa. 9.mail 1950.a esitas tollane Prantsuse välisminister Robert Schuman idee, ühendada Saksamaa ja Prantsusmaa söe-ja terasetööstused (sealt alates 9.mai Euroopa Päev).Euroopa söe ja tehase ühenduse(ESTÜ) leping allkirjastati 1951
Euroopa Liidu kujunemine Vajadused majanduslikule ja poliitilisele koostööle, tekitas külma sõja järgne olukord ja hirm kommunismi ees. Peamiseks probleemiks kujunes, milline pidi see koostöö välja nägema. Siiski jõuti juba 1948.a poliitilise koostööni, kui Iraagis toimus Euroopa Kongress, millest võtsid osa 16 riiki. Kongressi silmapaistvaimaks tulemuseks oli aasata hiljem loodud Euroopa Nõukogu (eksisteerib Liidu küljes tänaseni). Samal aastal loodi ka NATO, mis tähendas sõjalist koostööd. Järgi jäi ainult majandus. Kuigi juba 1947.a oli käivitatud Marshalli plaan, oli selge, et sellest ainuüksi ei piisa. 9.mail 1950.a esitas tollane Prantsuse välisminister Robert Schuman idee, ühendada Saksamaa ja Prantsusmaa söe-ja terasetööstused (sealt alates 9.mai Euroopa Päev).Euroopa söe ja tehase ühenduse(ESTÜ) leping allkirjastati 1951
ühenduse kaugemad eesmärgid. • Ülemkogul arutatakse ka maailmapoliitika olulisi sündmusi. • Lissaboni lepinguga luuakse Euroopa Ülemkogu eesistuja koht. – Eesistujat hakatakse ülemkogu poolt valima kaheks ja pooleks aastaks. – Uus ametikoht peab tagama Euroopa Ülemkogu kui terviku tõhusa toimimise ning parema koostöö tema liikmete vahel. – Varem juhtis Euroopa Ülemkogu tööd Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi riigipea või valitsusjuht, kes tegi seda oma põhitöö kõrvalt. Herman Van Rompuyon oli Euroopa Ülemkogu eesistuja alates 1. detsembrist 2009. Alates jaanuarist 2010 valmistab ta ette ja juhatab Euroopa Ülemkogu kohtumisi. Donald Tusk on Euroopa Ülemkogu eesistuja alates 2014. aasta detsembrist. EUROOPA PARLAMENT • Otseste valimiste kaudu viieks aastaks moodustatav EL juhtimisorgan 1979.a alates. Alates 2009.a koosneb 785 liikmest.
Nov. * otsused- võeti vastu rahu- ja maadekreet. * ühe otsuse iseloomustus- maadekreet tühistas mõisnike suurmaaomanduse ja lubas ära võetud mõisamaad talupoegadele jagada. 2) Nimeta Valgekaartlaste kindraleid, kus piirkonnas tegutsesid: admiral Aleksandr Koltsaki Siberis ; alul kindral Kornilov, - Lõuna-Venemaal, hiljem kindralid Anton Denikini ja Pjotr Wrangel ; Nikolai Judenitsi Eestis. 3) 2.märts 1917. - moodustati Petrogradi Tööliste ja Saadikute Nõukogu ja Riigiduuma Ajutise Komitee läbirääkimistel Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai esialgu vürst Georgi Lovov, hiljem Aleksandr Kerenski. 24.-16. okt. 1917- Oktoobri revolutsioon ehk oktoobripööre. juuli- august 1917- VI (6.) kongress VSDTP. märts 1918- Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga Bresti separaatrahu. 1918- 1921- Venemaa kodusõda. Teine nõukogude kongress: * aeg- 1903 a. Nov. * otsused- võeti vastu rahu- ja maadekreet
Komisjoni asukohaks on Brüssel, kuid tal on talitusi ka Luksemburgis.Euroopa Komisjoni president oli 2004. aastani Romano Prodi. Praeguse Komisjoni ametiaeg kestab kuni aastani 2009. Komisjoni president on José Manuel Barroso. Komisjoni ülesanded *Uute õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule *Euroopa Liidu poliitika elluviimine ja eelarve täitmine. * ELi õigusaktide täitmise järele valvamine. *Euroopa Liidu esindamine rahvusvahelistes suhetes. Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimuEuroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid, eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
