Demokraatlikud riigid Külma sõja ajal (0)

5 VÄGA HEA

Demokraatlikud riigid Külma sõja ajal

Mõisted ja nimed:
Maailmapank : Lääneriikide ja Jaapani majanduse ülesehitamiseks peale II MS loodud rahandusorganisatsioon. peamiseks eesmärgiks on arengu- või üleminekumajandusega riikide majandusarengute jälgimine ja nende järjeleaitamine laenude, strateegilise nõustamise, tehnilist abi ning kogemuste jagamise toel, juulis 1944 USAs
IMF: ehk rahvusvaheline valuutafond, on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon , juulis 1944 USAs
Sotsiaalne õiglus : võrdsete võimaluste tagamise eesmärk kõigile ühiskonnaliikmetele
Charles De Gaulle : prantsuse sõjaväekindral, kes moodustas 1944. aastal ajutise valitsuse. Toetas vastupanuliikumist ning saavutas suure rahva poolehoiu. Rajas suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa. Oli Prantsusmaa president 1959 -1969
Konrad Adenauer: Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler, esindas parempoolseid kristlikke demokraate. Adenaueri valitsemisel jõudis Saksamaa suveräänsuse ja NATOsse astumiseni. Oli ka saksamaa välisminister
Sotsiaalne turumajandus: poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma. Tunnusteks ettevõtjate vabakonkurents, avatud turg , eraomand , stabiilne valuuta, tugev sotsiaalpoliitika .
Raeganoomika: Ronald Raegani (81-89) majanduskava mis seisnes ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamises, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamises, maksude alandamises. Need ümberkorraldused aitasid USA-l majanduskriisist üle saada.
Robert Schumann : Prantsusmaa välisminister, kelle loodud Schumani kava kohaselt loodi 1952. a kuuest riigist koosnev vastastikuse majandusabi toetamiseks Euroopa Söe-ja Teraseühendus. 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee
Euroopa Söe- ja Teraseühendus: Euroopa Liidu eelkäija, mis loodi 1952. aastal eesmärgiga lüüa 6 riigi vahel söe-ja terasealane vastastikune sõltuvus , et üks riik ei saaks oma relvajõude mobiliseerida ilma, et teised riigid sellest teaksid. Itaalia, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland
Euroopa Majandusühendus : 1957 loodud Euroopa ühisturg , eesmärgiks liikmesriikide majanduse ühtlustamine. 1992. aastast kannab Euroopa Ühenduse nime.
Euroopa Nõukogu: asutati 1949 Londonis 10 riigi poolt, eesmärgiks edendada demokraatiat, kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet. Patsifismi soosimine.

Demokraatia laienemine pärast II ms’i rahvusvaheliselt ja riigisiseselt: Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne-Euroopa riikides demokraatlik kord.
Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, stabiliseerus ka erakondlik süsteem. Enamasti tulid võimule kas konservatiivsed või sotsiaaldemokraatlikud erakonnad .
Erakondade kõrval suurenesid sõjajärgsel perioodil ametiühingute mõju.
Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD, tuntud ka kui Maailmapank) ning Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).
Arengu tulemusena jõuti heaoluühiskonda esimesena sai see teoks Põhjamaades kõige ennem Rootsis.

Lääneriikide tegevus demokraatia laiendamiseks, majanduse taastamiseks ja stabiliseerimiseks: Marshalli plaan, Maailmapank, IMF, heaoluühiskonnani pürgimine, sotsiaalne turumajandus, sotsiaalne õiglus

8 USA Külma sõja aegset presidenti:

Harry Truman (1945-1953) Korea sõda, pidurduspoliitika , Trumani doktriin -USA asub kommunismi vastu, tuumapommid Jaapanile. Demokraatlik partei.

Dwight D. Eisenhower (1953-1961) lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda, kuid see jäi ainult lubaduseks. Vabariiklane

John F. Kennedy (1961-1963) kuulutas välja „uute rajajoonte“ poliitika (ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse-nihutama inimkonna rajajooni). Demokraatlik partei.

Lyndon B. Johnson (1963-1969) eesmärk „suur ühiskond“ ehk mõistuse, teaduse ja sallivuse abil tasandatakse kuristikud eri klasside ja rasside vahel, nii et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda. Demokraatlik partei.

Richard Nixon (1969-1974) alustas vietnami sõja „vietnamiseerimist“ ja sellega paralleelselt rahuläbirääkimisi, pingelõdvendus . Vabariiklane.

Gerald Ford (1974-1977) jätkas pingelõdvendust, vietnami sõja lõpp, osales helsingi protsessil. Vabariiklane.

Jimmy Carter (1977-1981) iisraeli ja egiptuse rahuleping, suurenes inflatsioon , boikoteeris moskva olümpiamänge . Demokraatlik partei

Ronald Reagan (1981-1989) asus kärpima sotsiaalprogramme, reaganoomika , majandus hakkas peale tööpuudust tõusma, külma sõja lõpp. Vabariiklane
5. USA sise- ja välispoliitika ning majanduskesksed probleemid Külma sõja ajal: Hirm kommunismi leviku ees, USA tuumamonopoli kaotamine, kommunistide võimulepääs Hiinas, vaesus , klasside vahelised probleemid, rasside vahelised probleemid. Protestiti sõdade vastu:hipiliikumine. Korea sõda, Vietnami sõda. Algselt suur tööpuudus , hiljem soodustati tööstuse arengut ning võidurelvastumine tõi kaasa uusi töökohti (1981.aastal algatatud reaganoomika tõi kaasa 13 miljonit uut töökohta). Raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks ent samas kasvas sõja järel USA tähtsus maailmamajanduses andes 55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust. USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti USAst tööstusseadmeid ja muud kaupa. 1970.ndatel majanduskiirs, nafta hinna järsk kasv. 1981 USA presidendiks saanud Reagan võttis kasutusele reaganoomika-alandati makse 25%, lõpetati raha trükk inflatsiooni peatamiseks, vähendati sotsiaalkulutusi.
6. Suurbritannia , Prantsusmaa ja Saksamaa sise- ja välispoliitika, sotsiaalmajanduslikud probleemid Külma sõja ajal ning nende lahendamine:
Suurbritannia: 1940. Aastate lõpul iseseisvusid Briti asumaad Aasias, 1950. Aastaist alates Aafrikas. Enamik neist astus India eeskujul Briti Rahvaste Ühendusse. Briti impeeriumi lagunemine kulges suhteliselt valutult ning SRB säilitas endistest kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Samas tähendas SRB impeeriumi lagunemine rahvusvahelise tähtsuse langust, mida valusalt üle elati. Suessi kriis 1956. Aastal andis viimase hoobi SRB seni veel säilinud juhtpositsioonile maailmas. Kuna SRB oli ja jäi tuumariigiks ning ÜRO Julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks, toimus ümberorienteerumine järk-järgult. Majandus arenes ja heaolu kasvas, ent mitte nii jõuliselt kui Saksamaal. Peapõhjus oli selles, et isegi veel 1960.aastail oli inglismaal alles suur ülemereturg, mis ei stimuleerinud efektiivsust. Majanduskasvu pärssisid ka sõja järel käivitatud sotsiaalprogrammid. 1979. Aastal võimule tulnud Margaret Thatcher lubas teha sotsialismile lõpu. Tema edu põhjuseks olid karmide reformide positiivsed tagajärjed: inflatsioon vähenes, raha väärtus stabiliseerus, arenes kõrgtehnoloogiline tootmine, arendas koostööd USAga mis parandas SRB rahvusvahelist positsiooni.
Prantsusmaa: 1954. Aastal oli Alzeerias Prantsuse võimu vastu puhkenud vabadusvõitlus. Pr’i impeeriumimeelsed jõud hakkasid kartma, et valitsus annab araablastest alžeerlastele järele. Alustati mässu, mille tulemusena sai võimule de Gaulle, see oli esimene kord peale sõda, kus häältesaaki ei kogunud kommunistid . De Gaulle lõpetas sõja Alzeerias ning 1960. Aastal lasi Pr iseseisvuda enamikul oma aafrika asumaadel. 1960. Aastad olid PR’ile majanduslikult erakordselt edukad ja see aitas pingeid leevendada. Pr’i isepäisuse ja eripärase USA-vastasuse olulisemaks avalduseks oli lahkumine NATOst 1966. Aastal. Jätkati oma tuumaprogrammi. 1968. Aastal puhkesid pariisis noorterahutused, millele de Gaulle reageeris jäigalt. Mõistnud seda astus ta 1969 tagasi ning suri 1970. Gaulle’istid jäid ka edaspidi prantsusmaa ühes kõige mõjukamaks poliitiliseks jõuks.
Saksamaa: Saksamaa purustati sõjas ning jagati USA, NSVL ’i , SRB ja PR’i vahel okupatsioonitsoonideks. 1949. Aastal võeti vastu uus põhiseadus ning võidu saavutasid parempoolsed kristlikud demokraadid eesotsas Konrad Adenaueriga. Suured probleemid olid rahanduses: raha oli kaotanud väärtuse ning must turg õitses. Seetõttu alustati radikaalset majandusreformi-sotsiaalne turumajandus (riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima). Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas ettevõtjate vaba konkurentsi, millega kaasnes avatud turg, eraomand ja stabiilne raha. Majandus hakkas kiirelt arenema ning peagi sai saksamaast kiireima majandusliku arenguga riik euroopas. Saksamaast sai NATO liige ning selle raames loodi endale 1960.aastail uus sõjavägi. Ida-Saksamaa oli sotsialistlik ning jäi läänelikumast Lääne-Saksamaast aina enam maha, mistõttu põgeneti idast läände, selle peatamiseks ehitati 1961 berliini müür .
7. Lääne-Saksamaa edu alused II. Ms’i järel: Konrad Adenaueri juhtimisel taastati sakslaste eneseusk. Leiti õige lähenemisviis minevikku. Alustati majandusreformi, mis sai tuntuks sotsiaalse turumajanduse nime all. Leiti, et riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Kaasnes avatud turg, eraomand, stabiilne raha. Sõjaliste kulutuste puudumise, saksa töökuse ja USA finantsabi koostoimel saavutatud majanduslikku edu imetleti kogu maailmas. Ida-Saksamaa jäi läänest aina enam maha ning hakati idast läände põgenema. Selle tulemusena rajati 1961 Berliini müür. 1970 sõlmis Lääne-Saksamaa NSVL’i ja Poolaga nn idalepingud, tunnustades SDV idapiiri . Hiljem tunnustas LS SDV-d. LS’i ja NSVL’i majandussuhted arenesid kiirelt, kaubavahetus kasvas viie aastaga viiekordseks.
8. Euroopa integratsiooni kujunemine 1950. Aastatel: Integratsioon algas 1957, kui Roomas sõlmiti Euroopa Majandusühenduse lepe. Selle alusel kaotati omavahelised tollipiirid ja poliitika muutus stabiilsemaks. Sooviti lõpetada ebaaus konkurents ja üksteise majanduslik ületrumpamine

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 9 allalaadimist

Demokraatlikud riigid Külma sõja ajal #1

Demokraatlikud riigid Külma sõja ajal #2

Demokraatlikud riigid Külma sõja ajal #3

Demokraatlikud riigid Külma sõja ajal #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sumistaja Õppematerjali autor

demokraatia laienemine pärast II MS 8 USA Külma sõja aegset presidenti USA sise- ja välispoliitika majanduskesksed probleemid Külma sõda Suurbritannia Prantsusmaa Saksamaa sisepoliitika välispoliitika

Sarnased õppematerjalid

ppt

Demokraatlik maailm

Demokraatlik maailm Euroopa riigid ja USA pärast Teist maailmasõda Demokraatia laienemine • Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne- Euroopa riikides demokraatlik kord. • Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, stabiliseerus ka erakondlik süsteem. Enamasti tulid võimule kas konservatiivsed või sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. • Erakondade kõrval suurenesid sõjajärgsel perioodil ametiühingute mõju. • Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD, tuntud ka kui Maailmapank) ning Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). • Arengu tulemusena jõuti heaoluühiskonda esimesena sai see teoks Põhjamaades kõige ennem Rootsis. USA • Ühendriigid suutsid kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada rahuaegne majandus, mille tulemuseks oli majanduse kiire areng ning elatustaseme tõus. • Välispoliitikas asusid Ühendriigid isolatsionismi

Ajalugu

odt

Arenenud tööstusriigid, heaoluühiskond

· 1940.a vasakpoolsete rünnak(ohustab USA-d lõpetati) · Mustanahalised(1960.a seadus mis parandas nende elu) · USA pidurduspoliitika(USA lõpetas, sest see vähendas nende uhkust) USA sisepoliitika: · demokraatlik · täidesaatev võim- president · seadusandlik võim- Kongress(esindajate koda ja senat) Reaganoomika · ettevõtluse riiklik reguleerimise vähendamine · maksude alandamine · piirangute tühistamine ettevõtetele Vietnami sõja põhjus: · USA soovis kommunismi levikut tõkestada · USA lähtus nn. Doominoteooriast Makartism · kommunistide tagakiusamine USA-s · kommunistide ja juutide vastane poliitika Mustanahaliste olukord Ameerikas pärast 2. ms: · Piirati valimisõigusi · ei tohi õppida valgetega · töö leidmine raskem Watergate: poliitiline skandaal- demokraatide peakorteri pealtkuulamine Sotsiaaldemokraatide iseloomustus Lääne-Saksamaal: · range kokkuhoiupoliitika

Ajalugu

pdf

Maailm pärast II ms, USA ja Euroopa

USA pärast Teist maailmasõda USA majanduse areng Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme:  demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu  mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks Samas:  sõja järel kasvas USA tähtsus maailmamajanduses, andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust.  sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit  riigi tööstuspotensiaal säilis  Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut  USA sai tagasi sõjaaegseid laene  Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti  USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa

Ajalugu

docx

Maailm pärast II maailmasõda

kommunismi leviku pidurdamine, sotsiaalne turumajandus Erhardi ,,Saksa majandusime", mille kohaselt riik ei pea majandust vahetult reguleerima, vaid kehtestama ettevõtjatele reeglid; vaba konkurents, avatud turg, eraomand ja stabiilne raha, mille tulemusel hakkas Saksa majandus kiirelt arenema, GULAG vangilaagrite võrgustik, mida Stalin vajas Nõukogude majanduse käigushoidmiseks, metsavennad - Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes IIms ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja Nõukogude reziimi vastu. 3. kommunistlikud riigid (idablokk: NSVL, Poola, Rumeenia, Saksa Demokraatlik Vabariik, Albaania, Hiina, PõhjaKorea, PõhjaVietnam, Mongoolia, Bulgaaria, Ungari, Tsehhoslovakkia, allusid Moskva diktaadile, Jugoslaavia, kes võttis vastu Marshalli plaani kaudu pakutavat abi) võim riigis oli koondunud ühe, kommunistliku partei kätte (kodanikel

Ajalugu

docx

Majanduse areng peale II Maailmasõda

USA majanduse areng Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks Samas: sõja järel kasvas USA tähtsus maailmamajanduses, andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust. sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit. riigi tööstuspotensiaal säilis Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa

Ajalugu

docx

USA majanduse areng peale II MS

USA majanduse areng Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme:  demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu  mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks Samas:  sõja järel kasvas USA tähtsus maailmamajanduses, andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust.  sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit.  riigi tööstuspotensiaal säilis  Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut  USA sai tagasi sõjaaegseid laene  Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti  USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa

Ajalugu

doc

Lähiajalugu II

Lähiajalugu II Sõjajärgne maailm Raudne eesriie. Lääneriigid said juba sõja lõpus aru, et Stalin üritab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, kuid kinnitust said sellele sõja järel, kui: 1) NSVL seadis Kesk- Ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused. 2) Esitas territoriaalseid pretensioone Türgile. 3) Keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Trumani doktriin 1947. aastal, seadis UDA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvast toetamise nii sise- kui välissurve vastu(kommunistide võimuhaaramistkatsed). Marshalli plaan 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.

Ajalugu

pdf

Ajalugu-demokraatlik blokk

rahandussüsteemi alternatiive. Midagi, mis oleks usaldusväärne ning toetav. Oluline oli, et see meenutaks rahvusvahelist panka meenutavat organisatsiooni, mis tegutseks nagu riigi sisemajandust reguleeriv keskpank. Nii asutati Rahvusvaheline Valuutafond . Aastal 1947 võttis see kuju kui Üldine Kaubandus- ja Tollipakt. Põhjendus - Sooviti hoiduda 1931 aasta ränkadest septembripäevadest, kui esimese maailmasõja järgne rahandussüsteem kokku varises. Kõik riigid: 1950ndatel said naised valimisõiguse,üha rohkem inimesi hakkas osalema poliitilises elus. Inimesed said aru, et demokraatiat tuleb kaitsta. Kasvas ametiühingute elu. Ametiühingud nõudsid valitsustelt ja tööandjatelt töötajate olukorra parandamist ning saavutasid aja jooksul silmapaistvat edu. (poliitiline ja majanduslik ning käib kõikide riikide kohta tbh) Põhjus - Teine Maailmasõda sai läbi ning inimestel olid teised põhimõtted, soovisid riiki kaitsta jne.

12. klassi ajalugu

Rohkem sarnaseid