,,Kui Ameerika aevastab, siis Euroopa saab nohu'' · Pärast 2. M/S USA majandus hakkas kasvama. Toodangut viidi paljudesse Euroopa riikidsse, kuna ise ei suudetud veel piisava koguses toota. · Igasugused muutused USA majanduses, mõjutasid ja Euroopa majandust. · Ainsaks muret tekitavaks vastaseks oli NSVLiit · 60.-70. aastail võeti USA's vastu hulk seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks. · 70. alanud majanduskriis oli USA jaoks tugev tagasilöök. · Järgmise aastakümne algul toimus pööre parempoolse majanduspoliitika poole. Sisepoliitiline võimuvõitlus · 2. M/S ei toonud USA's suuri muutusi, endiselt oli riigipeaks president, seaduandlik võim kuulus Kongressile(Esindajata koda ning Senat) · jätkus Vabariikliku ja dem. Partei võimuvõitlus. Dem. Raskused ja saavutused · Kommunismi levikut üritati piirata nii väljaspool USA'd kui ka USA's · 40. lõpul vasakp. Vastu rünnak, m...
otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. Ameerika Ühendriigid said alguse 13 Suurbritannia asumaa iseseisvusdeklaratsioonist, millega nad kuulutasid end vabadeks ja isesisvateks riikideks. 20. sajandi keskpaigas sai Ühendriikidest majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas. Riigivalitsemine Ameerika Ühendiikide kõrgemaks seadusandlikuks võimuks on Ameerika Ühendriikide Kongress, mis koosneb kahest kojast: ülemkojast ehk Senat ja alamkojast ehk Esindajatekojast. Mõlemad kojad peavad istungeid pealinnas Washingtonis asuvas Kapitooliumis. Riigi juhiks on President, täidesaatvaks võimuks on Ameerika Ühendriikide Presidendi kabinet ehk valitsuskabinet, mille liikmeks olevad ministrid teostavad riigijuhtimisülesandeid läbi neile alluvate ministeeriumite. Riigi välispoliitikat
Nad elasid hütides. Naised tegelesid taimekasvamisega, kasvatasid tubakat. Mehed käisid jahil ja püüdsid kalu. Pärast seda kui Cristofor Calumbus 1492 aastal avastas Ameerikat. Uue riigi sisse hakkasid paljud inimesed sisse tulla. Uute asukate hulka oli kaupmehi, talupojad, käsitöölisi ja olid ka kellest Euroopa tahtis vabaneda, näiteks varastajad, röövlid jne. Uues riigis elu oli raske. Nälga, haiguste, ja epideemiate tõttu surid 2/3 tulnud inimestest. 17. sajandil Ameerika oli palju riikide kolooniad, aga 18 sajandini jäid ainult inglise ja prantsuse kolooniad. Inglased ja Prantslased kehtestasid oma kultuuri ja reegleid. See tõttu toimus seitsme aastane sõda. Kus võidsid Inglased. Prantslasted jäi ainult üks väike koloonia Canadas .Quebeci. Ameeriklased kutsusid Indiaanlasi punanakadeks, sest pidude ajas nad värvisid enda keha punaseks. Indianlased kutsusid Ameeriklasi kahvanäodeks. Esialgu kõik oli hästi. (nad olid sõbrad) Indiaanlased
jälitada ka vabades osariikides, 6) orjanduse küsimus anti otsustada osariigi pädevusse. Eellugu • 1860. aasta USA presidendivalimised võitis Vabariiklaste Partei kandidaat Abraham Lincoln. • Kardeti, et Lincoln keelab orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks. • Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja moodustada omaette riik. • Lahku löönud riigid moodustasid uue Ameerika Riikide Konföderatsiooni (The Confederate States of America) ning valisid enda presidendiks Jefferson Davise. Abraham Lincoln Jefferson Davis Lõuna sõjaline edu * Soodne geograafiline asend (kaitsesõda omal territooriumil). * Pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimukad väejuhid. Lõuna lootused • Loodeti Euroopa toetusele • Puudus toiduainetest Põhja eelised • Rohkem mehi (elanikkond ruurem), • parem tööstuslik areng,
The USA. the United states of America. { The USA. Geograafia Ajalugu Ühendriigid { Linnad Vaatamisväärsused Faktid -Ametlik nimi : Ameerika Ühendriigid -Staatus : Liitvabariik, 50 osariiki -Piirkond : 9364000 SQU. km. -Rahvaarv : 250 mln. inimest (2006) -Pealinn : Washington. Ajalugu 1492 kolm laeva-"Santa Maria", "Pinta", "Nina"ga avastas Columbus saare. 1507 Amerigo Vespucci avastas Lõuna-Ameerika. Rahvused: Niagaara juga. Niagaara juga on 51 meetrit kõrge. See asub piiril USA ja Kanada vahel. Mississippi jõgi
Kolumbust. Pinta sõitis aga Bayona sadamasse Hispaanias, tegi seal väikese peatuse laeva parandamiseks ja siis sõideti edasi. Palos´esse jõuti ubmbes tund aega Ninast hiljem. Pinzon arvas, et nüüd nimetatakse teda kangelaseks, kuid see nimetus oli juba Kolumbusele antud. Pinzon suri paari päeva pärast. Hiljem avastas aga Amerigo Vespucci, et India ei olnud India vaid hoopis täiesti uus manner ja seda nimetati Ameerikaks. Iseseisvussõda Põhja-Ameerikas ja Ameerika Ühendriikide tekkimine. Umbes 60% Ameerika valgeist asukatest oli pärit Inglismaalt ja seega olid nad inglased. Teistest maadest saabunud läksid ka varsti üle inglise keelele. 18. sajandil algas aga uute ameerika rahvuste kujunemine. Aluseks oli inglise keel ja kultuur, muusikat mõjutas neegrimuusika, indiaanlastelt võeti üle palju laen sõnu ning mõjutused nende mütoloogiast. Kujunes ameerikalik vaimulaad, mille iseloomulikuks jooneks oli aktiivsus ja ettevõtlikus.
Ameerika kodusõda Sõja põhjused ja eellugu · 1860 võitis Abraham Lincoln presidendivalimised. · Kardeti et Lincoln kaotab orjuse ja muudab Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks. Lõuna osariigid · Esimesena lahkus 20 dets 1860 usa kooseisust lõuna Carolina. · Järgmisena laukusid Georgia, Albama, Florida, Texas, Mississippi ja Louisiane. · Nad moodustasid uue Ameerika · Presidendikas sai Jefferson Davise · Hiljem liitus lõuna osariikidega veel · Virginia,Akansas,Tennesse ja Põhja- Carolina · Paremal on kujutatud Lõuna Osariigi võitlejat ja vasakul põhja osariigi võitlejat Relvad Ameerika kodusõjas · Vasakul Jefferson Davis · Paremal Abraham Lincoln Kodusõja käik · Sõda algas 12 aprillil 1861, kui lõunaosariikide väed ründasid Charlestonis asunud Fort Sumteri kindlust.
III. AMEERIKA PÕLISKULTUURID Kesk-Ameerika geograafilised ja looduslikud olud Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes geograafiliselt lähedastes, kuid looduslikult küllalt erinevates piirkondades: Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Läänest ja lõunast piiras neid vulkaaniderohke Kordiljeeri mäestik. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Yucatani poolsaarel oli aga põlluharimiseks tarvis metsi langetada ja maad kuivatada. Pikka aega oli väga levinud alepõllundus. Põlluharimine kujunes järk-järgult ja muutus nii Mehhikos kui ka Yucatanis peamiseks elatusallikaks. Peamise elatusallikana kasvatati maisi, millest sai varakult Kesk- Ameerika elanike põhitoit. Tsivilisatsiooni algus II aastatuhandeks eKr oli ulatuslikul alal Mehhikost Yucatanini kujunenud hulgaliselt põlluharijate asulaid. Need linnad olid väikesed ja kuulusid olmeekidel...
· 1946. aastal valiti presidendiks Juan D. Perón · Kehtestas reforme, mis parandasid inimeste elu · 1950. aastate keskel riigi majanduslik seis halvenes · Demokraatia teele asuti pärast 1982. aastat Argentiina kaart · 1973. astal kukutas Tsiili armee valitsuse · Kehtestati autoritaarne diktatuur · Riigis asuti turumajanduslikke ümberkorraldusi tegema · 1980. aastate lõpul Pinochet loobus võimust Augusto Pinochet · 1970. aastate lõpul tuli võimule käremeelne vasakliikumine · Sandinistid tühistasid senised seadused ja saatsid laiali parlamendi · Kontrastid alustasid uue valitsuse vastu sõjategevust, millest arenes kodusõda · Sandiniste toetasid NSV Liit ja Kuuba ning kontraste toetas USA · 1980. aastate lõpul loobusid sandinistid võimust ja sellega lõppes kodusõda Sandinistid · 1980.1990 aastail toimus enamikus ...
Juh. Õp: Sirje Promet Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Asteegid lk 4-8 Inkad lk 9-14 Maiad lk 15-17 Olmeegid lk 18-19 Kasutatud kirjandus lk 20 2 Sissejuhatuseks Ameerika 1500 350 eKr Sageli arvatakse, nagu oleks arenenud ühiskond Ameerikas tekkinud alles Kolumbuse retkede järel. Tegelikult aga olid Ameerikas välja kujunenud mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasiast juba jääajal, mil merepind oli palju madalamal. Ajapikku asustati ka Lõuna-Ameerika.
Üldine taust Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Kõige rohkem teatakse-tuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate - hispaanlaste - tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Templiriigid, mida valitsesid preester-valitsejad. Kultuuril tihe s...
Geograafia: Ladina-Ameerika (Iberoameerika) on Ameerika maailmajao osa, kuhu kuuluvad Ameerika maad peale USA ja Kanada. Hõlmab Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Põhja-Ameerika alad, mis jäävad Rio Grandest lõuna poole. Kitsamas tähenduses ei arvata Ladina-Ameerikasse Kariibi meie saareriike ja mandril asuvaid istandusriike, samuti maid, kus ei kõnelda hispaania või portugali keelt. Nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli (hispaania, portugali ja prantsuse keel). Tegelikult on küll mõnel Ladina-Ameerika maal ametlikuks
AMEERIKA VEDURID TRANSPORDITEADUSKOND Õpperühm: III RA Üliõpilane: Andrus Murumaa Õppejõud: Raivo Pütsep SISUJUHT VEDUR...................................3 ESIMESED VEDURID...............4 USA VEDURITURG...................5 VEDURITE KIRJELDUS.............6 ELEKTRIVEDUR VERSUS DIISELVEDUR.........................7 AMEERIKA VEDURID EESTIS....8 MÕTTETERA...........................9 KASUTATUD MATERJALID......10 Andrus MURUMAA AMEERIKA VEDURID 2 VEDUR Vedur on rööbasteel liikuv jõumasin. Paljudes võõrkeeltes on eestikeelse veduri vasteks lokomotive, locomotive, lokomotiv mis tuleneb ladinakeelsetest
Kool Ameerika Ühendriigid Referaat Autor: Juhendaja: 2009 Sisukord 1 *Ameerika Ühendriigid, kui võimsam riik maailmas. *Ameerika Ühendriikide kodusõda. *USA rahvastik. * Loodusvarad ja nende majandamine. *Metsavarad. *Veevarad. *Energiavarad. *Kasutatud allikad. *Ameerika Ühendriigid, kui võimsam riik maailmas. 2 Ameerika Ühendriigid ehk USA on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. USA alasid on mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte
.........13 Inkade kultuur ................................................................................................................................14 Kokkuvõte...................................................................................................................................... 15 2 SISSEJUHATUS Ameerika põliskultuuris on olnud mitmeid tsivilisatsioone alates olmeegidest ja lõpetades inkadega. Ameerika oli neile tsivilisatsioonidele suurepäraseks elupaigaks juba oma kliima poolest. Neis kultuurides on palju omapära ja ka ühtimist teistega, sest nagu tänapäevalgi oli tollal kombeks võtta teistelt seda, mis endal puudus. Ameerika erinevates kultuurides on säilinud mitmeid kultuurilise tähtsusega ehitisi ja lisaks palju käsitööd eesotsas kaunilt kaunistatud keraamikaga. 3 AMEERIKA PÕLISKULTUURIDE KRONOLOOGILINE ÜLEVAADE
AMEERIKA ÜHENDRIIGID 2 Ameerika Ühendriigid (4 tundi) Ameerika Ühendriigid. PõhjaAmeerika koloniseerimine. Inglismaa ja Prantsusmaa rivaliteet PõhjaAmeerikas. Inglise kolooniate lahkulöömine ning Ameerika Ühendriikide iseseisvussõda. Poliitiline süsteem. Uute territooriumide hõlvamine läänes. Orjanduse küsimus. Lõuna ja põhja eripära. Kodusõda ja selle tagajärjed. Lõuna rekonstruktsioon. Tööstuslik tõus. Reformid majandusvabaduse tagamiseks ja sotsiaalsete olude parandamiseks. Iseseisvussõja lõpp Pariisi rahuleping 1783. a Lõplik rahuleping sõlmiti Pariisis 1783. a septembris
· Linna keskmes seisid religioossed hooned · Sageli oli kogu linna rajamisel arvestatud astronoomiaga, näiteks päikesetõusu ja loojanguga. Linnad · Linnades kuningate residentsid ja templikompleksid. · Neid ümbritsesid elukvartalid ja põlluharijate asulad. · Keskuse moodustasid avarate platside ümber asuvad püramiidtemplid, mille sees paiknesid valitsejate hauakambrid. Asteegid · Lõid viimase põlise Ameerika tsivilisatsiooni. · Rändhõim, kes jõudis México orgu 13. sajandil. · 1500. aastaks valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. · Võtsid omaks KeskAmeerika kõrgkultuuri sealhulgas tempelpüramiidid, kiri ja kalendrisüsteem. Montezuma II (1470 1520) · Saavutas juhistaatuse 1502. aastal. · Viimane iseseisva asteekide riigi juht. · Tema võimu all hõlmas impeerium tervet Mehhikot idast kuni läänerannikuni välja.
Minu Kaisa Kullas 8.b Epp Petrone ajakirjanik, kirjanik, kirjastaja ja blogija. tütred Marta, Anna ja Maria Justin 2005 blogid 2007 petrone print Raamat Toit Maditsiin New York Amiš La famigliaga abiellumine Marta rääkima õppimine 9-11-01 Naljakaid juhtumeied “Look, this is a seal!” näitab Justin lasteraamatust pilte. Marta vahib mõtlikult hülgepilti. Ilmselt käiates peast läbi oma salvestatud informatsiooni: “viimanekord, kui ma tšekkisin, oli siil okastega mügarik ja ümmargune, nüüd on okkad kusagile ära kadunud.” “Ei ole siil!” ütleb ta siis. Me vahime Justiniga üksteisele nõutult otsa. Mis teha? Ära kiusa on Marta lemmik fraase. Eriti naljakas oli kord, kui Justin seisis turvamehena redeli all ja toetas teda hetkeks tagumikust, Marta pööras ringi ja karjus üle väljaku:”Issi! Ära kiusa Marta peput!” Õnneks olid mänguväljakul ameeriklased, kes eesti keelt ei oska, nii et keegi ei osanud Justinit milleski k...
Vana-Ameerika kunst Vana-Ameerika kunst Olmeekide kultuur ca 1000 e.Kr. Vana-Ameerika kunst Sapoteegid ja misteegid ca 500-1000 Teotihuacan Teotihuacani keskosa linnulennult. Esiplaanil Päikesepüramiid, tagaplaanil Kuupüramiid, neid ühendab Surnute tänav. u. 2-6. saj. Teotihuacan päikesepüramiid Vana-Ameerika kunst Maajade kultuur ca 300-900 Suur Väljak ja Ah Cacau tempel Tikalis. 700-800. Maaja kultuur Vana-Ameerika kunst Tolteekide kultuur ca 900-1200 Kukulcani püramiid Chichen-Itzas. u. 1000-1200. Maaja-tolteegi kultuur. Vana-Ameerika kunst Asteekide kultuur 14.s Päikesekivi - kalender. 15. saj. Asteegi kultuur. Tenochtitlan Vana-Ameerika kunst Inkade kultuur Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos. u. 1400-1500. Inkade kultuur. Macchu Picchu varemed. u. 1400-1500. Inkade kultuu...
Kommunismi leviku pidurdamiseks osalesid USA väed Korea sõjas 1954.a jagunes Vietnam kaheks diktaatorlikuks riigiks · PõhjaVietnamiks ja LõunaVietnamiks 1960. aastate algul saatsid ameeriklased LõunaVietnamisse sõjanõunikke Ameerika alustas pommitamist PõhjaVietnamis Välispoliitika PõhjaVietnamile tuli appi NSV Liit Kommunistide terrorile vastas USA armee karistusrünnakutega (laastati pommitamistega ja mürkainetega) Avalikkuse survel oli Ameerika Ühendriigid sunnitud alustama vietnamlastega läbirääkimisi (1973.a kirjutati alla sõja lõpetamise kokkuleppele) Välispoliitika USA kaotas sõjas umbes 56 000 Muutke teksti laade meest, haavata sai rohkem kui 300 000 Teine tase inimest Kolmas tase
maundi. Taolistes asulates elatuti jahipidamisest, korilusest, kaubavahetusest nind põlluharimisest. Nüüdse Ühendriikide edelaosas hakkasid praeguste hopi indiaalnaste esiisad 900. aasta paiku ehitama kivist ja põletamata tellistest pueblosid. Need omapärased hiigelkorterit meenutavad rajatised olid sageli ehitatud kaljunõlvadele (tuntuimas Colorado Mesa Verde ''kivipalees'' oli üle 200 ruumi). Enne Kolumbuse tulekut elasid kõige jõukamad Ameerika indliaanlased ilmselt looderannikul Vaikse Ookeani ääres, kus rikkalikud kala ja muud loodusannid võimaldasid püsikülade teket juba 1 000 aaastat e.kr. Nende külluslikke ''potlach''pidusid peetakse siiamaani jõukuse ja priiskamise etaloniks, millele Ameerika esiajaloos võrdset ei leidu. Seega polnud Ameerika eurooplaste saabudes sugugi asustamata metsik ala. Praegu arvatakse, et läänepoolkeral elas tollal sama palju inimesi kui LääneEuroopas umbes 40 miljonit.
maundi. Taolistes asulates elatuti jahipidamisest, korilusest, kaubavahetusest nind põlluharimisest. Nüüdse Ühendriikide edelaosas hakkasid praeguste hopi indiaalnaste esiisad 900. aasta paiku ehitama kivist ja põletamata tellistest pueblosid. Need omapärased hiigelkorterit meenutavad rajatised olid sageli ehitatud kaljunõlvadele (tuntuimas Colorado Mesa Verde ''kivipalees'' oli üle 200 ruumi). Enne Kolumbuse tulekut elasid kõige jõukamad Ameerika indliaanlased ilmselt looderannikul Vaikse Ookeani ääres, kus rikkalikud kala ja muud loodusannid võimaldasid püsikülade teket juba 1 000 aaastat e.kr. Nende külluslikke ''potlach''pidusid peetakse siiamaani jõukuse ja priiskamise etaloniks, millele Ameerika esiajaloos võrdset ei leidu. Seega polnud Ameerika eurooplaste saabudes sugugi asustamata metsik ala. Praegu arvatakse, et läänepoolkeral elas tollal sama palju inimesi kui LääneEuroopas umbes 40 miljonit.
Lagedi Põhikool 7. klass Linell Raud Ameerika ajalugu Juhendaja: Sirje Piho Lagedi 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Ameerika ajalugu..............................................................................................3 2. Tee iseseisvusele..................................................................
Aste Põhikool Ameerika Ühendriigid Referaat Koostaja: Kerly Pere Juhendaja: Virge Lember Aste 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDEST....................................................................................4 1.1 Rahvastik..................................................................................................................4 1.2 Riigikord...................................................................................................................5 1.3 Ajalugu....................................................................................................................
Kongress - Parlament Ameerika Ühendriikide Kongress on kahekojaline: ülemkoda ehk Senat ja alamkoda ehk Esindajatekoda. Võim on kodade vahel jaotatud enam-vähem võrdselt, mis tagab suuremate ja väiksemate osariikide vahel tasakaalu. Senat koosneb 100 liikmest, igast osariigist 2 senaatorit olenemata selle osariigi rahvaarvust. Senaatorid valitakse rahva poolt iga 6 aasta järel, 1/3 saadikutest valitakse ümber iga 2 aasta jooksul. Korraga valitakse vaid ühte senaatorit osariigis. Senaator peab olema vähemalt 30-aastane ja omama USA kodakondsust vähemalt 9 aastat. Erinevalt Senatist moodustatakse Esindajatekoda vastavalt rahvaarvule. Esindajatekotta kuulub 435 liiget, kes peavad vastavalt põhisedause järgi olema 25-aastsed ning omama USA kodakondsust vähemalt 7 aastat. Esindajtekoja liikmeid valitakse valimisringkondades. Kongressi liikmed peavad eelkõige esindama oma valimisringkondade huve. Senati erinevused esindajatek...
Nende seas domineeris Tikal, kuigi olulised olid ka Palenque, Yaxchilan, Copan ja Calakmul. Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Castillo püramiid Chichén Itzá kerkis maapinnast 30 m kõrgusele. Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu see oli asustatud veel 1440. aasta paiku. Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmegandsid need kokku 365 päevade arvu maiade aastas. Asteegid Viimase Ameerika põlistsivilisatsiooni lõid Mehhikos rohkem kui seitsesada aastat tagasi asteegid(1350- 1521 a pKr). Nad olid rändhõim, kes jõudis Mehhiko orgu 13. sajandil. Umbes 1430ndatel aastatel alustati riigi laiendamist, eesotsas selleaegne valitseja Itzcoatl. 1500. aastaks kuulus asteekidele mehhiko suurim impeerium. Asteekide kultuur on saanu palju mõjutada samas piirkonnas elanud rahvaste omast olmeegidest ja tolteegidest. Nagu teised hõimud,
Ameerika Ühendriigid · Aprill 1945 suri FDR > H. Truman > Tuleb vastu seista kommunismi levikule > USAst peab saama Euroopa liider > loobuti neutraliteedi ja isolatsiooni poliitikast · USA muutus mõjuvõimsaks riigiks > Kogu maailm hakkab sõltuma USAst · 60.-70. Aastail mitmed reformid elujärje parandamiseks · Poliitiline süsteem: o President (4a) o Kongress (Esindajate Kogu ja Senat ehk Ülemkogu = osariikide esindus) o Erakonnad (IP ja DP) · USAs kardeti kom levikut, v.poolseid vaateid = makartism > v.poolsete ja vabamõtlejate tagakiusamine · 60.aastatel neegerrahutused > võeti vastu seadused, mis võrdsustasid neegrid valgetega · 50.aastateni oli Vietnam Prantsusmaa asumaa > 50.algul löödi prantslased välja > 1954 Vietnam jagati > põhjas Vietnami Demokraatlik Vabariik, lõunas Vietnami Vabariik · 50.lõpus alustas Põhi sõjategevust Lõuna vastu · VDVd toetasid Hiina ja NL · VVd toetas USA · Sõda ke...
Ameerika Ühendriigid Koostaja: Tiina Illi Kodusõja algus ●19. sajandil sisepoliitiline kriis, peamine küsimus orjandus ●1860. Abraham Lincoln ●Lõunaosariigid tahtsid eralduda, moodustasid uue riigi, sellest tekkis sõda ●Sel ajal Põhjaosariigid arenesid tööstuses ning nende elanikkond suurenes Abraham Lincoln Ameerika lõuna- ja põhjaosa Lincolni reformid ja kodusõja lõpp ●Mitmed ümberkorraldused ●lõunaosariigides kaotati orjus ●iga Ühendriigi kodanik sai lääneosas endale maa, haris seda 5 aastat ning sai selle maa omanikuks ●Põhi tugevdas vägesid, lõuna osa sai Euroopa toetusi ●Tekkis toidupuudus, tuli sõda, kestis 4 aastat ●Sõda vaibus kui Lincoln tapeti Gettysburgi lahing oli kodusõja pöördepunktiks Ümberkorraldused Lõunas ●1865. aastal kaotati orjus lõplikult ●Orjadel polnud haridust, neile anti perekonnanimed ●Massilised hulkumised, vargused, röövimised ●Lõuna osa ei leppinud sellega ning loodi mitmeid terroli...
Ameerika kolonistid Tiina Illi 8.b Põliselanikud Indiaanid 400 hõimu 25 000 a. Sisserännanud eurooplased maata talupojad käsitöölised kerjused vargad kaupmehed Probleemid, mis tekkisid haigused katk nälg Elatis allesjäänutel põllundus kalapüük Koloonia ... e. asumaa.Territoorium sõltub mingi riigi(emamaa)poliitilisusest ja majandusest .Pole riigiga ühendatud.Tavaliselt emamaast kaugel. Ameerikas palju kolooniaid Asumaade võitlejad Prantsusmaa Inglismaa Inglismaa võidab AITÄH KUULAMAST! :)
Tsivilisatsioonide segunemine Omapäraks kolme tsivilisatsiooni segunemine Tugevad mõjutused eurooplastelt Hispaania ja Portugal koloniseerisid 16. sajandil Hispano-Ameerika Ladina-Ameerika kultuur Korporatiivne autoritaarne kultuur Suurmaaomanike ülemvõim Ametnikud korrumpeerunud Demokraatiat läänelikus mõistes puudub Sagedased sõjaväelised riigipöördes
valgetel koertel ei ole maski. Laigulistel koertel asuvad valgel taustal suured, korrapäraselt paigutunud laigud nii, et pea ja rohkem kui kolmandik kerest on kaetud. Alusvill võib olla kattekarvast erinevat värvi. SUURUS : Turjakõrgus : Isastel : 66 kuni 71 cm Emastel: 61 kuni 66 cm -6- LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE : Suure jaapani koera (endine ameerika akita) ajalugu kattub jaapani akita ajalooga. Alates aastast 1603 leidsid Akita piirkonnas kasutamist "Akita Matagis" (keskmise suurusega karujahi-koerad) ka koertevõitlustel. Aastast 1868 hakati Akita Matagis'id ristama ka Tosa'de ja mastifidega. Selle tulemusel lisandus tõule suurust, kuid iseloomulikud jooned, mis kuulusid spitsitüübi juurde, läksid kaduma. Aastal 1908 keelustati koertevõitlused. Kuid tõug elas
mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. Ameerika Ühendriigid said alguse 13 Suurbritannia asumaa iseseisvusdeklaratsioonist, millega nad kuulutasid end vabadeks ja iseseisvateks riikideks. 20. sajandi keskpaigas sai Ühendriikidest majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas. Osariigid Alabama Alaska Arizona Arkansas California Colorado Columbia ringkond Connecticut
1. USA’s type of the country is constitutinal republic. Their type of government is parliamentary democracy 2. The flag has 13 red and white stipes which stand for the first states. The flag also has 50 stars on it which represent the states now and the last star is for Hawaii. 3. Their motto is In God We Trust. The national bird is the bald eagle. Symbols : The Lincoln Memorial, The White House, the Statue of Liberty (a gift from France 1886), Uncle Sam, the Jefferson Memorial, the Washington Monument. 4. America was discovered by Christopher Columbus in 1492. Christopher Columbus arrived in the „New World“ in 1492 and thought it was India and called the people Indians. 5. Thomas Jefferson, author of the Declaration of Independence and the third U.S. president, was a leading figure in America’s early development. During the American Revolutionary War (1775-83), Jefferson served in the Virgini...
1766. parlament tühistas tempelmaksuseaduse, leevendas suhkruseadust, kuid lisas tolliseadusesse lõigu, millega kinnitati parlamendi õigust otsustada ,,mistahes" kolooniasse puutuv küsimus. See piiras kolooniatel teha ükskõik, mis otsuseid. Seega neil polnud mingit iseseisvust. c) Kas kodusõda oleks saanud mõnede poliitiliste otsustega ära hoida? Kui Lõuna oleks olnud nõus orjandusest loobuma. d) Ameerika Iseseisvusdeklaratsioonis 1776.a on öeldud: ,,Me peame iseenesestmõistetavaks tõde, et kõik inimesed on loodud võrdsena, et Looja on neile andnud teatud võõrandamatud õigused, mille seas on õigus elule, vabadusele ning õnne poole püüdlemisele. Selleks, et neid õigusi tagada, on rahvad seadnud endile valitsused, mille õiguspärane võim põhineb valitsetavate nõusolekul, nii et kui mingi valitsemisvorm neid eesmärke kahjustab, siis on
Olmeegid Maiad Asteegid Inkad Millal ? 1200.a eKr 300-800.a pKr XVI.sajand XV.sajand Linnad,riik Puudus ühtne riik,iga linn Väikesed linnad suuremate Palju inimesi Neli suurt püiirkonda,kogu moodustas omaette väikese võimu all,puudus ühtne linnas,korrapäraselt maa kuulus riigile. võimukeskuse,elanike riik,linna keskel tempel planeeritud vähe ,linna keskel tempel Asukoht Mehhiko kiltmaalt-Yucatani Yucatani poolsaare Kesk-Ameerika,Mehhiko Lõuna-Ameerika ranniku poolsaareni,ühelt poolt vihmametsades,Kesk- kiltmaa,algul Texcoco järve piirkondades,vaikse ookeani vaikne ookean ja teiselt Ameerikas,ühelt poolt pi...
ane iseloomustavad seikluslikkus ja võrratud merekirjeldused ärtustas nn loomulikku inimest põhisüzeelt lihtsad kuid dünaamilised, täis põnevaid dramaatilisi Tuntuimad teosed: olulisema osa moodustab indiaaniromaanide tsükkel ,,Nahksuka neerid" mane mohikaanlane" eria" aleidja" vekütt" uulaja" na varvas" Walt Whitman (1819-1892) Luuletaja ja esseist Teda peetakse mõjukaimaks ameerika luuletajaks ainus teos on "Rohulehed", mida ta toimetas ja täiendas kuni s Looming de asemel kasutas ta vabavärssi, mis edastab ka tema filosoofilis imese kehalist ilu ja puhtust. Teosed: ,,Rohulehed" Tema Kodusõjaga seotud luuletusi avaldatakse sageli iseseisva kogumikuna "Trummilöögid" Allikad:
Ameerika ajalugu Suurbritannia kuningriigi ja Ameerika kolooniate suhted teravnesid pärast Seitsmeaastast sõda. 1763. a Pariisi rahu lõpetas kolooniais prantslastega sõdimise, Suurbritannia oli saanud aga enda võimu alla peaaegu kogu Põhja-Ameerika, ent kuna Euroopas toimunud sõda oli olnud Suurbritanniale kurnav, võttis Suurbritannia parlament vastu mitu seadust, mis suurendasid kolonistide maksukoormat ja piirasid nende majanduslikku arengut ja nende õigusi. Tekkis mitu
Riigikord Riigikorraks presidentaalne liitriik Riigi juhiks on President (19.sajamdil Abraham Lincoln) Eraldusid lõuna- ja põhjaosariigid. Sisepoliitika 19.saj keskel sisepoliitiline kriis – orjanduse küsimus Orjapidajate ja abolitsionistide e. orjusevastaste vastasseis 1860.a valiti presidendiks Abraham Lincoln – orjuse kaotamist pooldava Vabariikliku Partei kandidaat Lõunaosariigid eraldusid unioonist ja moodustasid uue riigi Ameerika Osariikide Koföderatsiooni Vastuolud viisid kodusõjani Algul oli edu lõunaosariikide poolel ( sõda käis nende aladel) NEEGERORJAD PUUVILLAISTANDUSES TÖÖTAMAS. Sisepoliitika 1865. a kaotati lõplikult orjus ühendriikides Probleemid: 1) vabad neegerorjad olid kirjaoskamatud, elu- ja töökohata, perekonnanimedeta; 2) hulkumine, vargused röövimised; 3) lõunas ei lepitud orjade vabastamisega, loodi rassistlikke organisatsioone Välispoliitika
Ameerika jalgpall Üldine pärineb Briti saartel 19.sajandi mänigtu rabgi versioonist 1920.loodi Ameerika profijalgpalli liit, mis kaks aastat hiljem sai nimeks Rahvuslik jalgpalliliiga (National Football League, NFL) 1960.aastal loodi konkureeriv liiga, Ameerika jalgpalliliiga (American Football League, AFL) Liigad ühendati 1970. aastal, selle tulemusel sündis uus, 26 meeskonnaga NFL Väljak Väljak pikkus on 120 jardi (109,7 meetrit) laius 53,3 jardi (48,8 meetrit) Väravajooned on teineteisest 100 jardi kaugusel. Kummagi väravajoone ja väljaku otsajoone vaheline ala on kummagi meeskonna tsoon (end zone). Väljak on kogu pikkuses iga 5 jardi tagant
LadinaAmeerika Rasmus Roos Arenguteede otsimine Pärast teist maailmasõda tekkinud kahepooluselises maailmas otsisid LadinaAmeerika riigid oma arenguteed. Esines kolme eri liiki poliitilisi rühmi: Reformimeelne rahvuslik liikumine, kes arvasid, et riik peaks valima erilise suuna. Konservatiivsed, kes Toetasid vabaturumajandust ja Vasakradikaalid, kes otsisid tuge vasakpoolsetest käremeelsetest õpetustest. LadinaAmeerika kuni teise maailmasõja lõpuni 1920.1930. aastatel olid LadinaAmeerika riigid väliselt küll vabariigid, kuid tegelikult valitsesid seal sageli autoritaarsed diktatuurid eesotsas caudillodega. Majanduselu iseloomustas põllumajandus ja suurmaaomandid. Kasvasid linnad, kuid tööstus ei kasvanud. LadinaAmeerika riigite osalemine Hitlerivastases koalitsioonis väljendus põhiliselt majandusliku abi saamises. Pärast sõja lõppu aga pakkusid mõned LadinaAmeerika riigid varjupaika natsi tegelastele, kes...
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Eesnimi Perenimi Ameerika kultuur Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" 2013 SISSEJUHATUS Kultuuril on väga lai mõiste, kuid kõige üldisemas mõttes on see inimtegevus, mis vastandub täielikult loodusele. Kultuur hõlmab mitmeid valdkondi: keel, teadmised, eetika ja moraal, oskused, traditsioonid, uskumised, kombed. Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid määratletavad keele kaudu
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (EP-14) Albert Lumera AMEERIKA ÜHENDRIIGID Referaat Pärnu 2016 SISUKORD 1.ÜLDANDMED........................................................................................................ 3 2. LOODUSVARAD JA NENDE MAJANDAMINE...........................................................4 2.1 PINNAMOOD JA MÕJU..................................................................................... 4 2.2 KLIIMA..........................................................................................
Ladina- Ameerika Ladina-Ameerika (Iberoameerika) on Üldine info Ameerika maailmajao osa, kuhu kuuluvad Ameerika maad peale USA ja Kanada. Hõlmab Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Põhja-Ameerika alad, mis jäävad Rio Grandest lõuna poole. Kitsamas tähenduses ei arvata Ladina-Ameerikasse Kariibi meie saareriike ja mandril asuvaid istandusriike, samuti maid, kus ei kõnelda hispaania või portugali keelt. Nimetus tuleneb sellest, et neis riikides
docstxt/.txt
See rahvus kujunes inglisekeelse tuumiku ümber, kellega on liitunud sisserännanuid kogu maailmast. Pidevalt saabuvad immigrandid sulanduvad järk- järgult ameeriklaste hulka. Hilisemad sisserändajad, kes on oma varasema etnilise kuluvuse osaliselt veel säilitanud, moodustavad vaid umbes viiendiku. Põlisameeriklasi on vähe alles jäänud. Kanadal tekkis uue rahva kujunemisel kaks tuumikut. Inglise keelne tuumik sulatas endasse enamiku sisserändajaid, arenes väga sarnaselt ameerika rahvusega ja kujunes anglokanada rahvuseks. Kanada prantslased ei soovinud eriti sisserändajaid ümber rahvustada, kuid 250 aasta pikkune eraldi areng on tekitanud nende kultuuris Euroopa prantslastega võrreldes erinevaid jooni, nii et nemadki on uus rahvus 6 Riik Koht ÜRO SKT Oodatav Imiku Lapsi naise Rahvaarvu Energia Linna Alla Üle 65 a..
Tallinn English College Topic The United States of America Form Tallinn 2005 Introduction The United States of America is a very big country. Its territory is about 9.4 million square kilometres and its population is more than 260 million people, 12% of them are the Afro-Americans. It is the world's third-largest country by size and by population. The population density is about 27 people per square kilometre. Most of the people live in towns. There are 50 states in America. The biggest of the state is Texas, next by size are California, Alaska and Montana. Six states - Maine, Vermont, New Hampshire, Connecticut ,Rhode Island and Massachusetts are called New England. They are all small states in the U.S. that lie in the north-east. The first colony of immigrants settled down in Virginia, in the eastern part of the U.S.A. The...
talvel temperatuur Ligi 10° C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad hoovused, frondid, tsüklonid, päikesekiirgus. Mägised järsunõlvalised alad asuvad peamiselt lääneosariikides, idaosas on tasandikud ja madalad mäestikud. Kliima takistab maakasutust oluliselt vaid külmas Alaska osariigis ja mõningal määral mitmes kuivas lääneosariigis. Loodusvarad Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid. Loodusvarade majandamine on seni jätnud aga mõneti soovida. Territooriumi suurus ilma Suure järvistuta on 936 miljonit hektarit, seega umbes korda väiksem kui Venemaa ning veidi väiksem kui Kanada ja 2 Hiina. Majanduslikult väärtuslikku territooriumi, mis on küllalt tasane ja asub võrdlemisi soodsas kliimas, on USA'l rohkem kui ühelgi teisel riigil
1971 1972 1973 1974 1976 1978-79 1980 1981 1986 1988 1989 1991 1992 1993 1994 1998-99 2000 2001 Sündmus Esimesed iniimtegevuse jäljed Ameerikas Hõimude siiseränd Aasiast Põhja-Ameerikasse, Clovise kultuur Kolumbuse esimene reis Ameerikasse, maabumine Bahama saartel John Caboti uurimisretk Newfoundlandi Jacques Cartier reis piki St.Lawrence'i jõge Hernando de Soto retke algus praeguse Ameerika ühendriikide aladele Francesco Vazquez de Coronado retk praeguse Ameerika ühendriikide edelaossa Hispaanlaste asundus St. Augustine'is, Florida Esimene alaline Inglaste asundus Jamestownis, Virginias Prantslaste kaubapunkt Quebecis Hispaanlaste asundus Santa Fes Esimene teadaolev orjade sissevedu Briti kolooniatesse Palverändur-isade asumine Plymouthisse Hollandlaste kaubapunkt Manhattani saarel Puritaanlaste Massachusettsi koloonia
Ladina- Ameerika kujunemine Enne iseseisvussõdasid oli kolooniate majanduslik olukord suhteliselt kehv, sest kaubelda tohtis ainult oma emamaaga ja ka kõiki tooteid ei võinud toota, sest need imporditi emamaalt, mis kallindas nende hinda. Elanikkonnast moodustasid suure osa indiaanlased, kes elasid vabade inimestena. Ühiskonnas valitses kastistruktuur, esimese kasti moodustasid nn püreneelased (nendest koosnes kõrgem ametnikkond, kes olid sündinud Hispaanias. Rikkad saatsid oma naisi selle staatuse saamiseks koguni Hispaaniasse sünnitama); teise kasti kuulusid kreoolid kolooniates sündinud valged, kes jagunesid sotsiaalselt rikasteks ja haritlaskonnaks. Kreoole tõrjuti nii poliitiliselt kui ka majanduslikult, nende maksukoorem oli suur ja kõik paremad ametid kolooniates anti püreneelastele. LadinaAmeerikas tegeleti peamiselt maisi ja ubade kasvatamisega indiaanlaste poolt. Valged kasvatasid oma l...
Aasia konkurentidel Ajalugu: Vanimad leiud inimasutusest pärinevad VIIIVII aastatuhandest e.m.a. Esimese eurooplasena jõudis Brasiilia rannikule meresõitjast hispaanlane 1500. aastal. 1530. algas koloniseerimine 16. sajandi keskpaigast põhines majandus suhkrurooistandustel. 17. sajandi lõpus leiti Brasiilia aladelt kulda mis elustas majandust. 1985 legaliseeriti Brasiilia Kommunistlik Partei Kultuur: Iseloomulik multikultuursus segu Ameerika põliselanike, Portugali ja Aafrika kultuuridest, väga omanäoline, elav ja kirgas, milles on ka mõjutusi Itaaliast, Saksamaalt, Hispaaniast, Araabiast ja Jaapanist Maailmakuulsad karnevalid ja jalgpalli suur populaarsus Loodus Riigi ulatus põhjast lõunasse on enam kui 4300km, Atlandi ookeani rannajoone pikkus on 7400km.Riigi põhjaosas, Guajaana mägismaa, on maa kõrgeim tipp Loraima. Mägismaade sademerikkamail aladel kasvavad