Connecticut, New Yersey, New York, Pennsylvania, Delaware Lõuna: Maryland, Virginia, Põhja-Carolina, Lõuna-Carolina, Georgia Kuningas nimetas kuberneri, igas koloonias oma seadusandlik kogu 1647 Massachusettsis seadus: igas üle 50 inimesega asulas peab olema kool 1636 Harvardi ülikool 1701 Yale jne Vastuolude teravnemine 1754 Franklini Põhja- Ameerika kolooniate liidu projekt Briti impeeriumi koosseisu kuuluv autonoomne üksus 1754-1763 Briti- Prantsuse koloniaalsõda (Seitsmeaastane sõda) 1765 sõjaväe majutamise ja ülalpidamise seadus 1765 tempelmaksu seadus 1766 tempelmaks tühistatakse, sisseveotollid USA iseseisvussõda 1775 - 1783 1773 Bostoni ,,teejoomine" Click to edit Master text styles 1774 I kontinentaalkongress katkestati kaubavahetus Second level Third level Inglismaaga
Paindlikku poliitikat ajav pahempoolse radikaali P.Mendes-France`i valitsus pidi pärast seda, kui koloniaalvägi Dien Bien Phu lahingus 7.V 1954 lüüa sai, lõpetama Vietnami sõja ja 20 VII 1954 alla kirjutama Vietnami, Laost ja Kampucheat käsitlevale kokkuleppele. USA ja Suurbritannia survel kirjutas P. Mendes-France samal aastal alla Pariisi kokkulepetele, millega Saksamaa Liitvabariik võeti NATO-sse. 1.XI 1954 algas koloniaalsõda Alzeerias. 1956 tunnustas G. Mollet´ valitsus Tuneesia ja Maroko iseseisvust. 1957 osales Prantsusmaa Euroopa Majandusühenduse asutamises. Pärast G. Mollet´ valitsuse langemist algas IV vabariigi kriis. Võidurelvastumine ja Alzeeria sõda põhjustasid tohutu suure inflatsiooni. 1958 prantsalsed hakkasid mässama, et valitsuse eesotsas oleks de Gaulle, kes annaks neile iseseisvuse. De Gaulle oli nõus, kui mõõdetakse võim presidentaalseks. Referendum toimus. 80% prantslastest olid nõus
ekstravagantsusi.Rahanduses valitses segadus, mille põhjustasid maksukogujad, kes olid selle koha endale ostnud vastutasuks kogutavatelt maksudelt tehtavate kärpimiste eest.Prantsusmaa krediidireiting pankurite juures oli madal ja valitsus pidi maksma kõrgeid protsente kõikidelt laenudelt. Seitsmeaastase sõjaga ei võitnud Prantsusmaa Euroopas midagi ja kaotas suurema osa oma meretagustest valdustest.Kaks üheaegset sõda, Euroopa mandril Friedrich Suure vastu ja koloniaalsõda oma suure rivaali Suurbritannia vastu mere taga, olid Prantsusmaa täiesti välja kurnanud.1774. aastal surres olevat Louis XV toonud kuuldavale lausungi "Pärast mind tulgu või veeuputus."Tema järeltulija Louis XVI polnud kaugeltki see sihikindel valitseja, keda Prantsusmaa vajas.Ta mõistis küll reformide vajadust, aga teda takistasid ta enda piiratud arusaam kuninga rollist ja tema austerlannast naise, Maria Theresia tütre Marie-Antoinette`i kasvav ebapopulaarsus
kokkuvarisemise järel 1975. Koloniaalsüsteemi tagajärjed • Kolooniate iseseisvus saavutati enamasti rahulikult, aga mõnes paigas puhkesid konfliktid • Juba 1946. aastal puhkes kurnav sõda Vietnamis, alguses Prantsusmaa vastu, hiljem kodusõjana, mis muutus võitluseks Ameerika Ühendriikidega. • Mitu omavahelist sõda toimus iseseisvunud India ja Pakistani vahel ja Iisraeli ja Araabiamaade vahel • Paljud riigid pole tänapäevani rahu leidnud • Verine koloniaalsõda leidis aset ka Alžeerias, kuna Prantsusmaa ei olnud valmis sellest maast loobuma, aga sõja tagajärjel Alžeeria iseseisvus Koloniaalsüsteemi tagajärjed • Nähtavaks koloniaalsüsteemi pärandiks on ebaadekvaatsed riigipiirid. • Riigipiirid tekitasid pingeid ja põhjustasid kodusõdasid ning separatismi • Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa Liitvabariik hakkasid uutesse riikidesse jõudsalt investeerima. • Mõnedes riikides õnnestus NSV Liidul juurutada nn
kylge(okupatsioon) Internatsionalism-ideoloogia mis peab tähtsaks rahvusvahelist tegevust Oligarhia-valistemisvorm kus võim on koondunud väikeste inimeste rühma kätte(vene) Monopol-valitsev riik,millel puudub konkurent. Imperalism-suurriikide poliitika,mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks. Sufrazetid-naistele valimisõiguse andmise pooldajad. Inglise-Buuri sõda Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali ja Oranje vastu 1899-1902.
kontrollist loobumine. välispoliitiline doktriin alates Praha kevadest kuni 1989. aastani. Kadus usk ja lootus inimnäolise sotsialismi võimalikkusest. Vietnami sõda 19641973 Vietnam, NSVL, Vietnam oli jagatud 1945-1954 Koloniaalsõda Pr USA lähtus doominoteooriast, mille järgi tuli ära USA mööda 17. paralleeli vs. Vietnami DV. Lõuna- hoida kom. levik Vietnamis, muidu langevad ka kaheks: põhjas Vietnamis algas Vietnami DV teised Aasia riigid (Kennedy paindliku kommunistlik Vietnami toetatud partisani sõda
1955. aastaks on külma sõja kulminatsioon ületatud, selle põhilised vormid väljakujunenud, kuid sõda veel jätkub. Itaalia on 1946. aastast vabariik, 1949. aastast NATO liige. Majanduslik olukord riigis väga keeruline ning seetõttu valitses oht kommunistide võimuletuleku näol. Prantsusmaal on 1944-1946 valitsuse eesotsas Charles de Gaulle. Ajajärku 1946-1958 nimetatakse Prantsusmaal IV vabariigi perioodiks. Oma kolooniatest ei taheta loobuda, peetakse kaks koloniaalsõda: 1946-1954 Indo-Hiinas ja 1954-1962 Alžeerias. Suurbritannias on 1945-1955 võimul leiboristid eesotsas Clement Attleega, 1951-1955 taas konservatiivid ja Winston Churchill. 1947 andis Suurbritannia iseseisvuse Indiale, sellest eraldus muhameedlaste Pakistan. 1948 anti iseseisvus ka Birmale. Alates 1952 riigipeaks kuninganna Elizabeth II. USA-s 1945-1953 presidendiks demokraat Harry Truman. 1947 Trumani doktriin ja kommunismi pidurdamise poliitika
Husakiga. 1968 – Brežnevi doktriin Brežnevi doktriin oli Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates Praha kevadest 1968. aasta augustis kuni 1989. aastani. (Kadus usk ja lootus inimnäolise sotsialismi võimalikkusest) Vietnami sõda 1964-1973 Osalejad: USA, P ja L-Vietnam, Hiina Põhjus:Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. 1945-1954 Koloniaalsõda Prantsusmaa vs. Vietnami DV. Üsna pea algas Lõuna- Vietnamis Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viiaste kätte ka teised Aasia riigid.(Kennedy paindliku reageerimise poliitika) 1964.a
4. Miks tekkisid pinged imperialistlike suurriikide vahel? Inglise Buuri sõda, Maroko kriisid, USA Hispaania sõda, Vene Jaapani sõda, Bosnia kriis (aeg, põhjus, tulemus, hilisem mõju). - 20. sajandi algusele olid iseloomulikud vastuolud suurriikide vahel, mis olid tingitud sellest, et koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid otsa saama ja see viis katseteni valdused ümber jaotada. *Inglise-Buuri sõda 1899-1902a. Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali (LAV) ja Oranje vastu. Sooviti saada oma haldusalasse rikkalikud teemandi- ja kullamaardlad. Kuigi inglased saavutasid 1900 pöördelise võidu, jätkus buuride partisanisõda veel kaks aastat. Inglaste halastamatu võitlustaktika (buuride farmide ja kariloomade hävitamine) sundis buure 1902 alla kirjutama rahulepingule, mille järgi Oranje ja Transvaal muudeti Briti kolooniaks ning buurid said amnestia, kompensatsiooni sõjakahjude eest ja kultuuriautonoomia.
PRANTSUSE KOLONIAALIMPEERIUMI KRIIS II maailmasõja järel oli Prantsuse koloniaalimpeerium Briti järel maailmas suuruselt teine. Oma impeeriumi üritas Prantsusmaa iga hinna ees säilitada. Prantsuse Liit Prantsusmaa ja tema meretagused kolooniad (departmangud ja territooriumid) Liitu juhtus Prantsusmaa, asumaadel polnud isegi autonoomiat. Takistamaks impeeriumi lagunemist relva jõul, pidas IV vabariik kaht räna koloniaalsõda: Indo-Hiinas 1946-1954 ja Alzeerias 1954-1962 Impeeriumimeelsed jõud kartsid, et IV vabariigi nõrgad valitsused võivad Alzeeriale sõltumatuse anda hakati mässama. 1958 nõuti, et valitsuse etteotsa saaks tugevat presidendivõimu pooldav de Gaulle. de Gaulle nõudis aga uue konstitutsiooni koostamist mässajate poolt hirmutatud Rahvusnõukogu nõustus hääletati de Gaulle koostatud põhiseaduse poolt algas V vabariik. PRANTSUSMAA VABARIIK
PRANTSUSE KOLONIAALIMPEERIUMI KRIIS II maailmasõja järel oli Prantsuse koloniaalimpeerium Briti järel maailmas suuruselt teine. Oma impeeriumi üritas Prantsusmaa iga hinna ees säilitada. Prantsuse Liit – Prantsusmaa ja tema meretagused kolooniad (departmangud ja territooriumid) → Liitu juhtus Prantsusmaa, asumaadel polnud isegi autonoomiat. Takistamaks impeeriumi lagunemist relva jõul, pidas IV vabariik kaht räna koloniaalsõda: Indo-Hiinas 1946-1954 ja Alžeerias 1954-1962 Impeeriumimeelsed jõud kartsid, et IV vabariigi nõrgad valitsused võivad Alžeeriale sõltumatuse anda → hakati mässama. 1958 nõuti, et valitsuse etteotsa saaks tugevat presidendivõimu pooldav de Gaulle. → de Gaulle nõudis aga uue konstitutsiooni koostamist → mässajate poolt hirmutatud Rahvusnõukogu nõustus → hääletati de Gaulle koostatud põhiseaduse poolt → algas V vabariik. PRANTSUSMAA VABARIIK
Maailma poliitiline kaart 20. sajandi algul : Impeeriumid : · 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine. Sõjalised konfliktid 19. sajandi lõpus* ja 20. sajandi alguses : Inglise-Buuri sõda (18991902): · Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali (LAV) ja Oranje vastu. Sooviti saada oma haldusalasse rikkalikud teemandi ja kullamaardlad. Kuigi inglased saavutasid 1900 pöördelise võidu, jätkus buuride partisanisõda veel kaks aastat. Inglaste halastamatu võitlustaktika (buuride farmide ja kariloomade hävitamine) sundis buure 1902 alla kirjutama rahulepingule, mille järgi Oranje ja Transvaal muudeti Briti
üritas kas säilitada oma mõju või laiendada sinna oma mõjusfääri. Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka Kolmanda Maailma riigid. a) Suurbritannia: 1947 jäädi ilma Indiast 1948 Tseilon ja Birma iseseisvusid. Loobuti mandaadist Palestiinale. Kuni 60ndateni iseseisvusid peaaegu kõik Suurbritannia asumaad, kuid jäid valdavalt Briti Rahvaste Ühenduse liikmeteks. b) Prantsusmaa: 1949 koloniaalsõda Indo-Hiinas lõppes prantslaste lüüasaamisega Alzeeria iseseisvus 1962 vabadusvõitluse järel 1956 iseseisvusid Tuneesia ja Maroko Paljud enised kolooniate elanikud asusid ümber Inglismaale Euroopa integratsioon a) ECSC Euroopa Söe- ja Teraseühendus riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 1952-1957. Seda ühendust peetakse ka Euroopa Liidu eelkäijaks.
· Kaisukarude ristiisa (Teddy - Theodor) 2009-11-04 VÄLISPOLIITIKA USA leidis, et ta on suurriik. Hakkas tegelema maailmapoliitikaga, kuigi varem USA deklareeris, et nende huvid jäävad ainult Ameerika mandreile. (Monroe doktriin, mis lubaba USA-l sekkuda juhul, kui Euroopa trügib Lõuna Ameerikasse). 1898. a. USA Hispaania koloniaalsõda. Hispaania kaotab selle sõjaga oma viimased kolooniad ja muutub väkeriigiks. USA mõju kehtestatakse nii Kuuba kui Filipiinide üle. 3 SAKSAMAA(lk 28) MAJANDUS Majanduses on kiire areng ja riik on majanduse mootor. 1901-1903 on väike majanduskriis kogu Euroopas. Pärast kriisi hakatakse panema rõhku sõjatööstusele. Majandusaarengu põhjused: · Saksamaa ühendamine lõi ühtse siseturu.
nende sekka sulandunud ja kõik kurideod on nende sooritatud.. Tänu sellele hakkatakse arendama viiekümnendatel raketitehnoloogiat. Vietnami sõda Vietnam oli algselt Prantsuse kolooinia, mille II ms vallutas jaapan. Seega Vietnamlased võitlesid Jaapani okupatsiooni ja Prantsusmaa kolonilaalvõimu vastu. 1945 loodi Põhja Vietami Demokraatlik Vabariik see oli kommunistlik riik. Juhiks oli seal Ho Chi Minh 1945 1954 Toimus Vietanims koloniaalsõda Kommunistliku Põhja-Vietnami ja Prantsusmaa vahel. 1954 toimunud Genfi konverentsil otsustati, et sõjategevus lõpetatakse ja Vietnam jaotatakse kaheks. Genfi konverents tegelikult ei lõpetanud sõda, vaid jätkus partisanisõda. Põhja-Vietan loob rahvavabastusrinde mis peab partisanisõda lõuna vietanims. Neid varustavad Laose ja Kambodza kaudu venelased ja hiinlased. Prantsalsi hakkab järkjärgult välja vahetama USA, tänu
olukorda. Teise maailmasõja lõppedes oli Prantsuse koloniaalimpeerium Briti järel maailmas suuruselt teine. Oma impeeriumi püüdis Prantsusmaa iga hinna eest säilitada. Prantsusmaad ja tema meretaguseid kolooniaid - departemange ja territooriume nimetati Prantsuse Liiduks. Liitu juhtis Prantsusmaa ja asumaadel polnud isegi autonoomiat. Takistamaks impeeriumi lagunemist relva jõul, pidas IV vabariik kaht ränka koloniaalsõda: Indo-Hiinas 1946-1954 Alžeerias 1954- 1962. Kuna impeeriumimeelsed jõud kartsid, et IV vabariigi nõrgad valitsused võivad Alžeeriale sõltumatuse anda, hakkasid nad mässama. 1958. a. mais nõuti, et valitsuse etteotsa saaks tugevat presidendivõimu pooldav de Gaulle. Viimane nõudis aga uue konstitutsiooni koostamist. Mässajate poolt hirmutatud Rahvuskogu nõustuski. Samal aastal toimunud
jõudnud kriisiseisundisse, mis veelgi raskendas olukorda. Teise maailmasõja lõppedes oli Prantsuse koloniaalimpeerium Briti järel maailmas suuruselt teine. Oma impeeriumi püüdis Prantsusmaa iga hinna eest säilitada. Prantsusmaad ja tema meretaguseid kolooniaid - departemange ja territooriume nimetati Prantsuse Liiduks. Liitu juhtis Prantsusmaa ja asumaadel polnud isegi autonoomiat. Takistamaks impeeriumi lagunemist relva jõul, pidas IV vabariik kaht ränka koloniaalsõda: 1) Indo-Hiinas 1946-1954 ja 2) Alzeerias 1954- 1962. Kuna impeeriumimeelsed jõud kartsid, et IV vabariigi nõrgad valitsused võivad Alzeeriale sõltumatuse anda, hakkasid nad mässama. 1958. a. mais nõuti, et valitsuse etteotsa saaks tugevat presidendivõimu pooldav de Gaulle. Viimane nõudis aga uue konstitutsiooni koostamist. Mässajate poolt hirmutatud Rahvuskogu nõustuski. Samal aastal toimunud referendumil
● 1904 PrantsusmaaInglismaa leping ● 1907 InglismaaVenemaa leping ● Iiri küsimuse teravnemine Esimene Buuri sõda 18801881 ● Kokkupõrge brittide ja buuride vahel ● Buurid ehk afrikandrid LõunaAafrika valged elanikud ● Buurid võitsid ja said Transvaali piirkonnale omavalitsuse ja autonoomia Teine Buuri sõda 18991902 ● Suurbritannia koloniaalsõda Buuride vabariikide vastu ● Buurid said lüüa, LõunaAafrika jäi Briti Impeeriumi koosseisu. ● Buuridele anti õigus oma emakeelt kasutada koolis ja kohtus ● Inglismaa autoriteet sai kahjustada ● Buurid kasutasid gueriljasõdade taktikat Prantsusmaa ● Maroko kriisid ● 1904 InglismaaPrantsusmaa liiduleping ● PrantsusePreisi sõjas 18701871 jäi Prantsusmaa Preisimaale alla ning kaotas
treenitud · 2/3 Preisi riigieelarvest läheb sõjaväe ülalpidamiskulude katteks. Friedrich II Suured Sõjad ja vallutused · ,,Preisimaa ei ole armeega riik vaid armee, kellel on oma riik" · 1. Autria pärilussõda ... Sileesia (1742,1745) · 2. Seitsmeaastane sõda (1756-63) ... suurriigid proovivad nõrgendada Preisimaad, aga see ei õnnestu. · 3. Poola I jagamine (1772) ... F Saab endale Lääne-Preisimaa Seitsmeaastane sõda (1756-63) ja Briti-Prantsuse koloniaalsõda · Järjekordne ,,Euroopa maailmasõda": mitmel rindel ja mitmel mandril · Kaks lähtekohta: I Euroopas: · Preisimaa nõrgendamine: Mitme riigi osalemine Hohenzollern-Dünastia vastases koalitsioonis ja seekord Preisimaa kaitsepositisoonil II Koloniates: · Prantsusmaa ja Inglismaa (ja Hispaania) võitlevad Põhja-Ameerika valduste pärast ... soovivad saavutada ülemvõimu maailmakaubanduses I Sõda Euroopas:
sotsialismisüsteemi. Dubček vangistati ja asendati Gustav Husakiga. 1968 – Brežnevi doktriin Brežnevi doktriin oli Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates Praha kevadest 1968. aasta augustis kuni 1989. aastani. (Kadus usk ja lootus inimnäolise sotsialismi võimalikkusest) Vietnami sõda 1964-1973 Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. 1945-1954 Koloniaalsõda Prantsusmaa vs. Vietnami DV. Üsna pea algas Lõuna- Vietnamis Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viiaste kätte ka teised Aasia riigid.(Kennedy paindliku reageerimise poliitika) 1964.a
Venemaa sai Hiinalt kontsessiooni Ida-Hiina raudtee ehitamiseks. Eesmärgiks oli Mandzuuria majanduslik alistamine. 1898 rentis Hiina Venemaalt Liaodongi poolsaare koos Port Arturi ja Daliani sadamatega. Venemaa asus ehitama sõjasadamat Port Arturisse ja haruraudteed Daliani. 1901-02 andis Hiina Venemaale kogu Mandzuuria ja Põhja-Mongoolia, see sai Venemaa-Jaapani konflikti põhjuseks. Vene-Jaapani sõda 1904-05 Tüüpiline koloniaalsõda. Sõditi Hiina mandril. Jaapan alustas sõda, rünnates Port Arturis Venemaa sõjalaevu sõda välja kuulutamata. Venemaa ei võitnud selles sõjas ühtegi lahingut, ning kandis suuri materiaalseid- ja inimkaotusi. Hukkus kogu Venemaa sõjalaevastik ja ca. 500 000 meest. 1904 toimus Shake jõe ääres pealetung. Mais 1905 Tsushima lahing, hukkus 27 laeva koos meestega. Sõda lõppes Potsmouthi rahulepinguga. Rahulepingu tingimused:
2) Preisimaa agressiivne esiletungimine. Olulised sõjad: 1) Austria pärilussõda (1740-1748): Suurbritannia + Austria vs Preisimaa. Friedrich II Suure vallutuste algus Austria arvel (Sileesia). Hakati kartma Preisimaad, mille pidurdamise eesmärgil süttis: ... 2) ... Seitsmeaastane sõda (1756-1763). See oli järjekordne Euroopa ,,maailmasõda": Preisimaa ja Suurbritannia vs Austria, Prantsusmaa, Venemaa jne. 3) Briti-Prantsuse suur koloniaalsõda (1754-1763). Selle võitis Suurbritannia, kes sai endale kõik Põhja-Ameerika Prantsuse kolooniad ja Prantsusmaa pidi sealt taanduma. Ideaaliks on tasakaalu hoidmine. 18.sajandi tasakaalupoliitika iseloomulike tulemuste hulka kuuluvad: Poola kolm jagamist (1772, 1793, 1795): 1772 valgustatud isevalitsejad (Friedrich Suur ja Katariina Suur ja Maria Theresia) jagasid esimest korda omavahel Poola alasid. Naabrite söögiisu äratas sisemine
üks kaubalaev Hispaania Ameerika valdustesse, saadeti kohale terve laevastik, mis jäi ankrusse neutraalvetes, lastes lepingus lubatud laeval edasi-tagasi kaupu vedada. Kui kontrollimise käigus lõid ärritunud hispaanlased Inglise laevakaptenil Jenkinsil vihaga kõrva peast, toodi see parlamendi alamkotta õhutamaks sõja kuulutamist Walpole'i rahupoliitika vastu. Seepärast nimetati 173943 toimunud Inglise-Hispaania koloniaalsõda (King George's War) ka ,,sõjaks Jenkinsi kõrva pärast." Inglismaa-Prantsusmaa vastasseis 18. sajandil teravaimad koloniaalvastuolud kujunesid Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Prantslased alustasid Mississippi orus kindlustuste keti loomist ühendamaks Suure Järvistu äärseid ja Louisiana koloniaalvaldusi, mis saanuks inglastele tõkkeks koloniaalvalduste laiendamisel kaugemale sisemaale. Otsustavaks heitluseks sai Seitsmeaastane sõda (175663), mis Ameerika kolooniates
annaabi.ee 
