Maailm 20. sajandi algul (8)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

4 HEA

Esitatud küsimused

Mida tähendab eurotsentrism või eurotsentristlik maailm ?
Kuidas seda mõista ?

I. Maailm 1900.a.-1913.a.:

Inimkonna edusammud ja probleemid 20.sajandi algul (õpik lk. 8-13):
20.sajandi alguse maailma iseloomustasid järgmised märksõnad:

Eurotsentristlik maailm:

Mida tähendab eurotsentrism või eurotsentristlik maailm?
20.sajandi alguse maailma valitses Euroopa:

enamus maailmast oli jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks

Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi (sellega seoses tugevnesid rassistlikud arusaamad)

tugevnes ja levis Lääne- Euroopale omane liberaal -demokraatlik ühiskondlik ja poliitiline korraldus ( ehk isikuvabadustel, eraomandil ja turumajandusel ning demokraatial põhinev ühiskond).

vähemarenenud maades hakati Lääne-Euroopa eeskujul tühistama aegunud seaduseid ( likvideeriti liikumispiirangud, tsunftikorraldus, seisuslikud privileegid ja loodi valitavaid võimuorganeid).

Eluolu 20.sajandi algul (teaduse/tehnika areng):

Tööstuse arengu kiirenemine tõi kaasa:

urbaniseerumise (eriti Lääne-Euroopas ja USA idarannikul)
agraarühiskonna lagunemise arenenud riikides

Urbaniseerumisega arstiabi kättesaadavus kasvas, keskmise eluea kasv pani aluse kiirele rahvaarvu kasvule (demograafiline plahvatus).
Suurlinnad slummistusid; sellega kaasnesid mitmed sotsiaalsed hädad:

kuritegevuse kasv
probleemid hügieeniga
tööpuudus

Seoses urbaniseerumisega hakkasid kultuuritraditsioonid muutuma :

inimesed olid kõigele uuele vastuvõtlikumad
massikultuuri teke

Toimusid muutused olmes seoses tehniliste uuendustega:

Näiteks: KINO tõi kaasa muutused moes / tantsudes
ELEKTRIENERGIA
AUTO muutis inimese liikuvamaks
LENNUNDUSE arengu algus
RAUDBETOON ja TERAS võimaldas ehitada kõrghooneid

Tarbeesemete kättesaadavus kasvas seoses tööstuse arengu ja konveiersüsteemi kasutuselevõtuga (USA / Fordi tehased 1913).
Kiirenevad muutused olmes tõid kaasa samasugused muutused kunstis
20.sajandi alguses olid tähtsamad keskused:

majanduselus- USA idaranniku linnad
kunstielus- Pariis / Prantsusmaa

Töölisliikumise kujunemine ja kasv:

19. sajandiks oli seoses tööstusliku pöördega välja kujunenud töölisklass (ehk proletariaat )
Töölisliikumise eesmärgiks oli töölisklassi olukorra (töö ja palgatingimuste) parandamine
Töölisliikumise vormideks olid:

streigid

meeleavaldused

töölisklassi olukorra parandamine parlamentaarsel teel seadusandlust muutes (sotsiaaldemokraatlik arusaam).

kehtiva poliitilise süsteemi purustamine ülestõusu või revolutsiooniga ning proletariaadi diktatuuri kehtestamine (marksistlik arusaam).

Rahvusküsimuse teravnemine:

Rahvusluse ehk natsionalismi võidukäik algas koos Suure Prantsuse revolutsiooniga.
Rahvuslaste eesmärkid:

samast rahvusest elanikkonnaga väikeriikide ühendamine (N: Saksamaa 1871; Itaalia 1870).

impeeriumite vähemusrahvuste eraldumispüüdlused (N: Türgis; Venemaal; Austria-Ungaris).

laialdase autonoomia saavutamine (N: iirlaste võitlus home rule `i eest).

Rahvusluse kasv aitas kaasa:

I maailmasõja puhkemisele.
impeeriumite lagunemisele I maailmasõja käigus.
šovinismi kasvule (ehk suurrahvaste natsionalismile, mille käigus suruti maha väikerahvaid)
genotsiidile ehk mingi rahvuse või religioosse rühma tahtlikule ja füüsilisele hävitamisele (N: armeenlaste genotsiid Türgis).

Imperialism ja maailma rahvad / rahvusvahelised suhted (õpik lk.14-21):
2.1. Koloniaalvallutused ja imperialism: (Vt. lisaks ka õpik lk.14-21)

Euroopa riikide koloniaalvallutused algasid 15.sajandi lõpul koos suurte maadeavastustega.
Koloonia - territoorium , mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all.
Koloniaalvallutus aktiviseerus 19.sajandil, kui hakati jagama /vallutama viimaseid seni veel vallutamata territooriumeid ning vallutustega liitusid seni asjast kõrvale jäänud riigid.
Imperialism- suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks (NB! Imperialismi ajastuks loetakse 19.sajandi lõppu ja 20.sajandi algust).
Miks kolooniaid vallutati :

majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule).
liigse rahvastiku väljaviimiseks.
kolooniate omamine oli prestiiźne.
vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine).
valitseja / eliidi / rahvuse auahnus .
rassiline kõrkus (pärismaalased ei saa valitsemisega hakkama).
soov pärismaalasi tsiviliseerida jne.

18.sajandi lõpul / 19.sajandi alguses algas ka vastupidine protsess- seniste koloniaalvalduste iseseisvumine (näiteks Inglise kolooniate iseseisvumine Ameerikas ja USA teke; endiste Hispaania kolooniate iseseisvumine Ladina-Ameerikas).
Suurimad koloniaalimpeeriumid (Vt.kaart õpikus lk.16)

2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul:

19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid.
Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine.
Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud:

Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik.
Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust

maailmas.
2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt. kaarti õpikus lk.23)

KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT ):
Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena.
1879 .a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping.
Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu.
Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi võitluses oma “loomuliku vastase” Prantsusmaa