Maailm 20.sajandi algul (0)

KORDAMISKÜSIMUSED 1.
Maailm 20. sajandi algul
1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu ? (Selgitus näidetega). Selgita šovinism, imperialism , Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon . Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad , dominioonid (kaart!).
- 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia).
*Šovinism – marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine.
*Imperialism – suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas.
*Euroopa tsivilisatsioon – rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.)
*Koloniaalimpeerium – emamaa ja tema kolooniad kokku.
*Koloonia – poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol ) on allutanud.
*Dominioon – pooliseseisev piirkond, ei sõltu nii palju emamaast.
Suuremad koloniaalimpeeriumid:
*Inglismaa: - dominioon => Kanada , Austraalia, LAV
- koloonia => India, Egiptus
*Prantsusmaa: - koloonia => Maroko , Alžeeria, Tuneesia.
*Jaapan: - koloonia => Korea
*Venemaa: - ülemere kolooniaid polnud.
*Saksamaa: - koloonia => Saksa Edela-Aafrika
2. Koloniaalimpeeriumite tekke eeldused ja põhjused? Tehnika ja majanduse arengu (näidetega) seos imperialismi arenguga? Kuidas majanduse arenguga kaasnev konkurents võis viia riikidevaheliste konfliktideni?
- Eeldused:
*Suured maadeavastused 15.saj.
* Euroopa tõusis juhtpositsioonile nii majanduses, poliitikas kui ka teaduses .
Põhjused:
*Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust laiendada majanduspiire.
*Tekkis vajadus uute turvalisemate mereteede järele.
*Keskaja lõpul vajati aina rohkem väärismetalle.
Tehnika: aitasid imperialismi arengule kaasa, tehnilised uuendused.
*Henry Ford – autotehase esimesed konveierid
* Ferdinand Zeppelini – õhulaev tsepeliin
*Vennad Wrightid – esimene lennuk
* Guglielmo Marconi – esimene raadiosaade
* Titanic
Majandus: Majanduse areng oli järjest kiirem, samas ka ebaühtlasem. Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks ja riiklik regulatsioon taandus, järjest olulisemale kohale maailmamajanduses tõusis kaubandus. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kaupa kiiremini, odavamalt ja suuremates kogustes transportida. Löödi alla üldine hinnatase ja tugevnes konkurents. Globaliseerumine:
*riigid üksteisest sõltuvad
*rahandusasutused ja kaubafirmad kasvasid kokku
*tööstus rahvusvaheline
*arvati, et suured sõjad on mõttetud ja võimatud => majandusele katastroof
Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni.
3. Milles avaldus vastupanu suurriikide koloniaalpoliitikale? India Rahvuskongress, bokserite ülestõus Hiinas, nn hotentoti liit Saksamaal ja vastavasisuline tegevus Aafrikas?
- Vallutatud maad ei soovinud kuuluda kellegi teise võimu alla, taheti säilitada iseseisvust. See õnnestus ainult Etioopial ja Libeerial.
*India Rahvuskongress – organisatsioon , mille eesmärk oli saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes.
*Bokserite ülestõus Hiinas – 1900a. Hiinast oli saanud poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi, see kutsuski esile bokserite ülestõusu, mis suruti maha.
*Hotentoti Liit Saksamaal – 1904 -1907a. hotentottide ülestõus Lõuna-Aafrikas, Saksamaa koloniaalpoliitika jõudis kriisini. 1907. a valiti uus Riigipäev, kuhu koondunud poliitilised jõud olid valmis toetama koloniaalpoliitikat, seda nimetati Hotentoti blokiks.
4. Miks tekkisid pinged imperialistlike suurriikide vahel? Inglise – Buuri sõda, Maroko kriisid , USA – Hispaania sõda, Vene – Jaapani sõda, Bosnia kriis (aeg, põhjus, tulemus, hilisem mõju).
- 20. sajandi algusele olid iseloomulikud vastuolud suurriikide vahel, mis olid tingitud
sellest, et koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid otsa saama ja see viis katseteni
valdused ümber jaotada.
*Inglise-Buuri sõda – 1899-1902a. Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali (LAV) ja Oranje vastu. Sooviti saada oma haldusalasse rikkalikud teemandi - ja kullamaardlad. Kuigi inglased saavutasid 1900 pöördelise võidu, jätkus buuride partisanisõda veel kaks aastat. Inglaste halastamatu võitlustaktika (buuride farmide ja kariloomade hävitamine) sundis buure 1902 alla kirjutama rahulepingule, mille järgi Oranje ja Transvaal muudeti Briti kolooniaks ning buurid said amnestia , kompensatsiooni sõjakahjude eest ja kultuuriautonoomia .
*I Maroko kriis – 1905-1906a. tekkis sellest, et Saksamaa püüdis pidurdada Prantsusmaa laienemist Marokos ja säilitada Maroko vormilist iseseisvust. Prantsusmaa nõustus rahumeelse lahendusega, soovides vältida sõda. Sellegi poolest sai Prantsusmaa Marokos politsei üle kontrolli.
*II Maroko kriis – 1911a. tekkis sellest, et Prantsusmaa kavatses okupeerida Fesi, mida ta ka tegi. Saksamaa saatis protestiks Agadiri sadamasse kahuripaadi. Suurbritannia võimas laevastik ja diplomaatiline toetus Prantsusmaale aitas vältida sõda ja viis rahumeelse kokkuleppeni: Prantsusmaa säilitas Maroko üle eelisseisundi ja loovutas Saksamaale maa-ala Prantsuse-Kongos. Maroko kriisid teravdasid I maailmasõja eelseid suurriikidevahelisi vastuolusid.
*USA-Hispaania sõda – 1898a. Hispaania sai lüüa ning loovutas Pariisi rahuga Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. Kuuba jäi neljaks aastaks USA okupatsiooni alla.
*Vene-Jaapani sõda – 1904-1905a. mõlemad riigid püüdlesid ülemvõimu poole Hiinas ja see viis sõjalise konfliktini. Venemaa sai lüüa. Kaotus Jaapanile soodustas 1905a. revolutsiooni puhkemist.
*Bosnia kriis – 1908a. Austria-Ungari liitis vägivaldselt Bosnia-Hertogoviina, mis kuulus ametlikult Türgile, ent oli reaalselt Austria-Ungari okupatsioonivõimude kontrolli all, kriisi tulemusena Saksamaa sõltuvus Austriast tugevnes, Entente ei lõdvene ja pinged Balkanil jäävad püsima.
5. Millised olid tähtsamad ühiskondlikud liikumised 20. sajandi algul? (nimeta, selgita, too näiteid). Selgita: revisionism , enamlus, anarhism , antisemitism.
- *Proletariaad – palgatööliskond, mis hakkas oma õigusi suurendama .
* Marksism – kutsub palgatöölisi ühinema, eraomandi ära võtmine.
*Revisionistid – arvasid, et sotsialismini on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega.
* Enamlased – Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Venesotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud. Nende arvates oli ainus teesotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine.
*Anarhism – riigivõimu eitav poliitiline vool.
*Antisemitism – juudivastasus.
6. Millal ja millistel asjaoludel moodustus Saksa Keisririik ? Milline oli Saksamaa välispoliitiline suund Wilhelm II ajal?
- Ühendamine toimus kahes faasis. Esiteks toimus Põhja-Saksa liidu loomine pärast Saksa-Austria sõda 1866.a, misjärel asutati järgmisel aastal põhiseadusega Preisi liitriik. Teiseks loodi Saksa Riik pärast Prantsuse-Saksa sõda 1870/71.
Saksamaast maailmariik, kasvõi läbi vallutuste, iga riigi poliitikasse.
7. Kolmikliidu moodustamine: aeg, liikmed, eesmärgid. Kuidas oli see seotud imperialismipoliitikaga?
- Kolmikliit :
*Saksamaa
*Austria-Ungari 1879a.
*Itaalia 1882a.
Eesmärk: Ta soovis haarata uusi kolooniaid. Et oma mõjuvõimu suurendada, vajas Saksamaa võimsat laevastikku. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kinnitada oma mõjuvõim Euroopa mandril. Kolooniad taheti ümber jaotada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas. Otsest sõjalist kokkupõrget Inglismaaga püüdis Saksamaa esialgu vältida.
8. Miks nimetatakse Austria-Ungarit kaksikmonarhiaks? Milline oli selle riigi iseärasusest tulenevalt üks põhilisemaid probleeme? Milles avaldus Austria-Ungari imperialistlik välispoliitika?
- Sest kahte erinevalt riiki valitseb üks monarh .
Austria-Ungari põhiprobleemiks oli rahvusküsimus. Riik oli paljurahvuseline; enamus vähemusrahvuseid nõudis laialdast autonoomiat või täielikku iseseisvust. Küsimust teravdas veelgi Bosnia-Hertsegoviina annekteerimine 1908, millega saadi juurde veel serblaseid ja bosnia muhameedlased.
Austria-Ungari peamine välispoliitiline konkurent oli Venemaa, mõlemad üritasid oma mõju laiendada Balkani poolsaare lõunaosas.
9. Milline oli Itaalia majanduslik areng ja elatustase võrreldes teiste Euroopa riikidega (Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa)? Millest oli ajendatud Itaalia astumine Kolmikliitu? Milles avaldus Itaalia imperialistlik poliitika?
- Kuni 19.sajandi lõpuni oli Itaalia vähearenenud agraarne riik. 20.sajandi alguses tööstuslik areng kiirenes. Itaalia eripäraks oli see, et põhjas tööstus arenes kiiremini, Lõuna-Itaalia jäi agraarseks. Tugevad positsioonid ühiskonnas olid katoliku kirikul ( Vatikan kui katoliku kiriku keskus) ja maffial. Vaesuse ja ülerahvastatuse tõttu toimus ulatuslik väljaränne (eriti USA-sse ja Prantsusmaale).
Kolmikliidu kõige nõrgimaks osaliseks oli Itaalia, kes oli sinna sattunud mõnevõrra juhuslikult. Itaalia oli end sidunud Saksamaa ja Austria-Ungari kaitseks Prantsusmaa vastu.
Soovis vallutada Türgilt Tripolitaania ja Küreneika. Kuulutas selle oma kolooniaks nimega Liibüa.
10. Milles avaldusid Türgi imperialistlikud huvid? Mis sidus teda Saksamaa ja Austria – Ungariga?
- Tahtis saada ülemvõimu Balkanil.
Türgi lootis neilt toetust saada Venemaa ja Itaalia surve vastu.
11. Millal, miks (näited selle moodustanud riikide huvide kohta) ja kelle poolt moodustati Antant?
- Antant:
*Venemaa
*Prantsusmaa
*Inglismaa
*1894 – sõlmiti Venemaa ja Prantsusmaa liiduleping. Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel. Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele . Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane Austria-Ungari.
*1904 – Prantsusmaa ja Inglismaa leping (Entente cordinale e “südamlik kokkulepe”). Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas (Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale ), millega vähenesid pinged vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas.
*1907 – Inglismaa ja Venemaa leping, mida valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped. Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (nt Venemaa loobus taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne).
12. Millal ja kuidas iseseisvius USA? Millised olid tema välispoliitika peasuunad? Sõda Hispaaniaga, nn kahuripaatide diplomaatia . Wilson ? Tema välispoliitika põhijooned? Roosevelti poliitika.
- 1783. aastal sõlmiti Pariisi rahuleping . Lepingu tulemusena Suurbritannia tunnistas Ameerika kolooniate iseseisvumist ja sõltumatust Suurbritanniast.
Varem olid Ameerika Ühendriigid ajanud isolatsionistlikku poliitikat, kuid20.saj algul sekkuti järjest enam Lõuna-Ameerikas toimuvasse, et teha seal lõppeurooplaste mõjule ja tõusta seal suurvõimuks. USA-l oli võrreldes Euroopa riikidega väike maavägi, kuid selle eest võimas laevastik.
Ameerika-Hispaania sõda – 1898 .a. Hispaania sai lüüa ning loovutas Pariisi rahuga Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. Kuuba jäi neljaks aastaks USA okupatsiooni alla.
Kahuripaatide diplomaatia – see tähendas, et sealsed sagedased riigipöörded ei tohtinud lõpetada lepinguid, mis olid sõlmitud USA valitsuse või kodanikega. Vastasel juhul maabusvastava riigi rannikul dessantvägi.
Wilson – USA president .
- Wilsoni välispoliitika oli rahumeelsem, sekkuti vähem Ladina-Ameerika riikide siseasjadesse; võimaluse korral üritati konflikte vältida; Esimese maailmasõja puhkedes jäi USA neutraalseks kuni1917.aastani.
13. Tähtsamad parteid USA-s? Töölisliikumine, ametiühingute roll. Neegritega seonduvad probleemid? Miks võis USA majanduspoliitikad nimetada liberaalseks?
- Vabariiklik Partei ja Demokraatlik Partei.
*Töölisliikumine – 19. sajandiks oli seoses tööstusliku pöördega välja kujunenud töölisklass (e proletariaat ). Töölisliikumise eesmärgiks oli töölisklassi olukorra (töö ja palgatingimuste) parandamine. Töölisliikumise peamisteks vormideks olid:
- streigid ja meeleavaldused.
- töölisklassi olukorra parandamine parlamentaarsel teel seadusandlust muutes (sotsiaaldemokraatlik arusaam).
- kehtiva poliitilise süsteemi purustamine ülestõusu või revolutsiooniga ning proletariaadi diktatuuri kehtestamine ( marksistlik arusaam).
Neegrite vabastamine tõi endaga kassa massilise hulkumise, vargused ja röövimised.
Inimõigused ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele.
14. Millised vastuolud olid iseloomulikud 20. saj alguse Venemaale? Milles avaldus Venemaa imperialismipoliitika? Milles avaldusid Stolõpini reformid ?
-
Peamine vaenlane oli Türgi (tahtis saada Konstantinoopolit ja Dardanellet). Tahtis saada ülemvõimu Balkanil.
Parandamaks põllumajanduse olukorda viis peaminister Stolõpin läbi agraarreformid 1909, millega: likvideeriti külakogukonnad (kaotati kogukondlik maakasutus ja ühiskäendus; talupoeg muutus majanduslikult iseseisvaks); vähendati rendihindu; jagati soovijatele Siberis maid.
15. Millal toimus I Vene revolutsioon? Põhjus ja tulemus. 17. okt manifesti sisu ja sellest tulenevad sisepoliitilised muudatused? Hilisemad sündmused?
- 1905a. revolutsiooni põhjused:
*Vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel
*Konfliktid mõisnike ja talupoegade vahel
*Keskvalitsuse huvi puudumine rahva elujärje parandamiseks
*Kaotus Vene – Jaapani sõjas, mis puudutas ka eestlasi – mobiliseeriti 12000 meest
Sõtta
1905. aasta revolutsiooni tulemused:
* Riigiduuma oli esimene samm parlamentarismi poole.
*Kaotati maa väljaostu maks talupoegadel.
*Töölistele anti õigus koonduda ametiühingutesse
*Nõrgendati rahvuslikku rõhumist
*1906. aastal Stolõpini agraarreform (lahutas külakogukonnad, soodustas üksiktalude teket). See ei meeldinud talupoegadele. Reform suurendas pingeid, 1911. Stolõpin lasti maha, külakogukonnad jäid püsima.
Keisri 17. oktoobri manifest:
*Luba Riigituuma kokkukutsumiseks.
*Lubatakse kodanikuõigusi, põhiseadust.
*Eesti tekivad poliitilised parteid: Eesti Rahvameelne Eduerakond(ERE) , Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus.
!!!16. Arengud Soomes ja Baltikumis (vt ka kordamisküsimused „Soome ja Baltikum Vene impeeriumi koosseisus “)
17. Tähtsamad parteid Inglismaal ( loetelu ja selgitused )? Välispoliitika põhisuunad? Milles seisnes Suurbritannia imperialistlik poliitika? Iirimaa probleem? Selgita: home rule , sufražetid?
- Leiboristlik Partei (tööerakond) – ei olnud revolutsiooniline erakond, vaid reformistlik, kes soovis parandada töölisklassi olukorda parlamentaarsel teel.
Liberaalide Partei – valitsus püüdis leida kompromisse koloniaaltülides Saksamaa ja Prantsusmaaga Maroko pärast, Venemaaga iraani pärast ning Saksamaaga Türgiga seotud küsimustes.
Konservatiivne Partei – toetab keskvõimu vähendamist, vaba ettevõtlust ja madalaid makse, välispoliitikas pooldas tihedat koostööd USA-ga.
Iirimaa vallutati inglaste poolt 12.-17.sajandil. 19.sajandi lõpul aktiviseerus iirlaste rahvuslik vabadusvõitlus, mille peamiseks eesmärgiks oli saavutada home rule- Iirimaa laialdane autonoomia Briti impeeriumi koosseisus (oma parlamendi ja sõjaväe loomine; riigipeaks oleks jäänud Briti monarh). Iiri küsimust teravdasid ka usulised vastuolud- iirlased olid katoliiklased; sisserännanud inglased protestandid. Rahvuslik rõhumine, kehvad majandusolud ja eriti 19.sajandi keskpaiga kartuliikaldused tõid enesega kaasa ka iirlaste massilise väljarände (peamiselt USA-sse). 1914 I võeti parlamendis home rule`i vastu (suhteliselt piiratud autonoomiaga), aga selle kehtima hakkamine lükati Esimese maailmasõja puhkemise tõttu edasi ning see omakorda viis iirlased ülestõusu puhkemiseni 1916 (Lihavõtteülestõus).
Sufražetid – naisõiguslased Inglismaal. (sufražettide liikumine, mille eesmärgiks oli naistele valimisõiguse andmine.)
18. Kuidas olid lahendatud sotsiaalsed probleemid Põhjamaades?
-
19. Milles seisnes Jaapani edu? Põhjused?
- 1868 alustati Jaapanis riigi moderniseerimist ja isolatsionismist loobumist. 20.sajandi alguseks oli loodud kaasaegne tööstus ja raudteedevõrk, moodustatud moodne riigiaparaat , sõjavägi ja laevastik. Jaapan oli konstitutsiooniline monarhia- riigipeaks oli laialdaste võimuvolitustega keiser , keda abistas keisri määratud riiginõukogu, parlamendi volitused olid suhteliselt piiratud.
20. Iseloomustage kultuurisaavutusi ja eluolu 20. sajandi algul. Kuidas mõjutasid teaduse ja tehnika saavutused inimeste maailmapilti? Millal hukkus Titanic? Miks on see sündmus pakkunud läbi aegade palju kõneainet?
- Maailm oli Euroopa- keskne . Inimene oli saamas maailma peremeheks, inimkonna saavutused tundusid igaveste ja pöördumatutena. Neile mõjusid kohatuna maailma vapustanud katastroofid. Jõukamates piirkondades toimusid uuendused väga kiiresti: kõrgusid pilvelõhkujad, gaasilaternad asendati elektrilampidega, kadusid viimased hobutrammid, tänavatel marssisid naisõiguslased.
Inimestel tekkis põhjendatud hirm, et terve mõistus ei suutnud universumi paradokse hoomata.
Titanic hukkus 14.aprill 1912a. Sest Titanic oli sel ajal suurim ja võimsaim laev, mis oli kuulutatud uppumatuks.
21. Kes olid ja millega on silma paistnud Wilhelm II, Roosevelt, Wilson, Franz Ferdinand, Nikolai II, F. Stolõpin, Rasputin , D.L.George?
- *Wilhelm II – viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas; ta püüdis Saksamaa positsioone tugevdada kõikjal, kus vähegi võimalik, tekitades sellega Maroko kriisid ning põhjustades Saksamaa-vastase Antandi tekke.
*Theodore Roosevelt – USA 26. president; viis läbi liberaalseid reforme.
* Woodrow Wilson – USA president; presidendina tegi reforme: alandas tolle, suurendas tollivabade kaupade arvu, kehtestas progressiivse tulumaksumäära, tsentraliseeris panganduse.
*Franz Ferdinand – Austria hertsog ; plaanis riiki reformida, oletatavasti muuta Horvaatia Austria ja Ungari kõrval kolmandaks riigi osaks ehk ta oleks loonud Austria-Ungari-Horvaatia (või Jugoslaavia) kolmikmonarhia.
*Nikolai II – Venemaa viimane keiser; lubas rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse (Riigiduuma) valimisi.
*P. Stolõpin – Venemaa poliitik ja peaminister; oma ametiaja jooksul püüdis ta maha suruda revolutsiooniliste rühmituste tegevust ja viis läbi põllumajandusreformid.
*G. Rasputin – Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusalune ; ta sekkus eriti Esimese maailmasõja ajal üha enam poliitikasse, mõjutas keisri otsuseid ministrite ja muid oluliste riigiametnike ametissemääramisel.
*D.L. George – Suurbritannia peaminister; Briti saartel oli enamik inimestest seisukohal, et Saksamaad ja saksa rahvast tuleb maailmasõjas tekitatud õuduste pärast karistada, kuid George arvas , et Saksamaad tuleb just kaitsta.