Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel (2)

-Prantsusmaa mõju kasv iseseisvuse säilitanud riigis- Marokos! Prantsusmaa tahtis hakata entente cordiale lepingut Maroko suhtes ellu viima kuid Saksamaa sekkus ja nõudis Maroko iseseisvuse säilitamist ning kõigile suurriikidele võrdseid võimalusi Marokos. Kui Prantsusmaa ei nõustu, lubas Saksamaa kasutada sõjalist jõudu.
Saksamaa kartis Inglismaa ja Venemaa liitumist Prantsusmaa poolel.
Saksamaa sõjalaevastik oli veel väike.
Prantsusmaa kartis alustada sõda, kuna liitlane Venemaa oli seotud sõjategevusega Jaapani vastu ning sõja kandumist Aafrikast Mandri-Euroopasse.

1906.a. toimus konverents Maroko küsimustes, kus otsustati:

Säilitada Maroko iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus.

Kõigil suurriikidel on võrdsed võimalused majanduslikuks suhtlemiseks Marokoga.

NB! Maroko kriis oli esimene 20.sajandi konflikt, mis näitas suure sõja puhkemise võimalikkust.
Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine
KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT ):

Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena.

1879 .a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping.

Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu.

Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi võitluses oma “loomuliku vastase” Prantsusmaa vastu.

Austria-Ungari lähenemisele Saksamaale aitas kaasa tema konkurents Venemaaga Balkani poolsaarel mõju suurendamise pärast.

1882.a.- Itaalia ühineb Saksa /Austria-Ungari liiduga.

Samas oli Itaalia kõikuvatel seisukohtadel ehk ebakindel partner - näiteks sõlmis Itaalia 1902 .a. leppe Prantsusmaaga , et võimaliku suure sõja korral jääb ta Prantsusmaa suhtes neutraalseks.
ANTANT ( ENTENTE ):

Kujunes välja kahepoolsete lepingute sõlmimise tulemusena Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa vahel 19. ja 20.sajandi vahetusel. Polnud otsene sõjaline liit (selleks muutus Antant vahetult I maailmasõja eel ).

1893.a.- Venemaa- Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine.

1904.a.- Prantsusmaa- Inglismaa leping (entente cordinale ehk “südamlik kokkulepe”).
Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas.
1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping.

Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped , mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad.

Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne).
1905.a.-Björkö salaleping:

Nähes Inglismaa ja Prantsusmaa lähenemist (1904 entente cordinale) üritas Saksamaa omakorda vastukaaluks läheneda Venemaale, kasutades ära Inglise-Vene suhete madalseisu 1904.a.(Vene-Jaapani sõtta siirduvad Vene sõjalaevad kimbutasid briti kalalaevu).

1905.a. Björkö saarel Soome lahel toimunud kohtumisel kirjutas Venemaa keiser Nikolai II küll Saksa keisri Wilhelm II poolt pakutud liiduleppele alla; ent Vene peaminister suutis veenda tsaari sellest loobuma . Põhjused: liidulepingu sõlmimine Saksamaaga oleks tähendanud liidulepingu tühistamist Prantsusmaaga; samas oli Venemaa suures finantssõltuvuses Prantsusmaast (prantsuse väliskapital ja laenud). Seega ei õnnestunud Saksamaal Vene-Prantsuse liitu lõhkuda.
Balkani sõjad:

Suurriikide vastandlikud huvid ( Austria-Ungari ja Venemaa püüdlused laiendada oma mõjusfääre Balkanil ).
1908.a.- Austria-Ungari annekteeris (liidendas vägivaldselt) Bosnia -Hertsegoviina. See ala kuulus ametlikult küll Türgile, ent oli reaalselt Austria-Ungari okupatsioonivõimude kontrolli all alates 19.sajandi lõpukümnenditest. Sellega vallandus Bosnia kriis.
Antant ja eriti Venemaa sellega nõustuda ei taha, ent võimaliku sõja hoidis ära Saksamaa toetus Austria-Ungarile.

Teine Maroko kriis (1911.a.):

1911.a. puhkes Marokos ülestõus. Prantsusmaa reageeris sellele Maroko pealinna okupeerimisega; ettekäändeks oli Prantsuse alamate kaitsmine.
1911.a. toimusid Maroko küsimuses Prantsuse-Saksa läbirääkimised; kus Saksamaa nõudis endale kompensatiooniks Maroko Prantsusmaa alluvusse mineku eest Prantsuse Kongot.

Inglismaa lubas võimalikus sõjas Prantsusmaad toetada; seepeale on sakslased sunnitud tagasi tõmbuma ja said tükikese Kongost (valdavalt kõlbmatud sood ja padrikud).

Maroko sattus seega Prantsusmaa protektoraadi alla.
(Protektoraat- riikliku sõltuvuse vorm, millega tugevam riik surub nõrgemale peale kaitselepingu).

Maroko

Esimene Balkani sõda (1912-1913.a.):

Sõja ajend - Itaalia-Türgi 1911.a. sõda, mis näitas Türgi nõrkust.

Balkani riigid tahtsid seda ära kasutada, haaramaks enese kätte slaavi ja albaanlaste alasid.

Venemaa toetas Balkani riike: tahtis suurendada oma mõju Balkanil ja kasutada Balkani riike ära surveks Saksamaa ja Austria-Ungari vastu.

1912.a. puhkes sõjategevus Türgi vastu.

Türgi vastasesse koalitsiooni kuulusid Serbia , Bulgaaria ja Montenegro.

Türgi sai ruttu lüüa ja 1913.a. Londonis sõlmitud rahu tulemusena kaotas enamuse Balkani poolsaare valdustest ning pidi leppima Albaania iseseisvumisega.

Teine Balkani sõda (1913.a.):

Sõja põhjuseks oli esimese sõja võitjate suutmatus kokku leppida vallutatud alade jagamises.

Bulgaaria vastu astusid välja Serbia, Kreeka; hiljem ka Rumeenia ja Türgi.

Bulgaaria sai lüüa.

1913.a. sõlmiti Bukaresti rahu, millega Bulgaaria kaotas esimeses Balkani sõjas võidetud alad ja lisaks sellele ka osa oma põlisaladest.

NB! Balkani sõdade tulemusena tugevnes Serbia riik, mis taotles poolsaarel Suur-Serbia riigi loomist. Selle tõttu kasvasid Serbia pinged Austria-Ungariga (kes samuti üritas laieneda Balkani slaavi alade arvelt. Probleemi teravdas omakorda Serbia liidusuhted Venemaaga ja Austria-Ungari liidusuhted Saksamaaga.

Monte

valdused

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk · .odt · 109 allalaadimist

Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel #1

Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel #2

Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel #3

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

109 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

CriM3 Õppematerjali autor

Koloniaalvallutused ja imperialism,
Inglismaa ja Prantsusmaa,
I maailmasõja eelsed konfliktikolded,
Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine ,ANTANT
( ENTENTE),Balkani sõjad,Maroko Kriis (1905-1906)

koloniaalvallutused ja imperialism inglismaa ja prantsusmaa i maailmasõja eelsed konfliktikolded vastandlike sõjaliste liitude kujunemine antant ( entente) balkani sõjad maroko kriis (1905-1906)

Sarnased õppematerjalid

doc

Maailm 20. sajandi algul

· Rahvusluse ehk natsionalismi võidukäik algas koos Suure Prantsuse revolutsiooniga. · Rahvuslaste eesmärkid: A) samast rahvusest elanikkonnaga väikeriikide ühendamine (N: Saksamaa 1871; Itaalia 1870). B) impeeriumite vähemusrahvuste eraldumispüüdlused (N: Türgis; Venemaal; Austria-Ungaris). C) laialdase autonoomia saavutamine (N: iirlaste võitlus home rule`i eest). · Rahvusluse kasv aitas kaasa: I maailmasõja puhkemisele. impeeriumite lagunemisele I maailmasõja käigus. sovinismi kasvule (ehk suurrahvaste natsionalismile, mille käigus suruti maha väikerahvaid) genotsiidile ehk mingi rahvuse või religioosse rühma tahtlikule ja füüsilisele hävitamisele (N: armeenlaste genotsiid Türgis). Peep Reimer 2 2

Ajalugu

pdf

I Maailmasõda

riigi loomist. See suurendas Serbia pingeid Austria-Ungariga, kes samuti üritas laieneda Balkani slaavi alade arvelt. Probleemi teravdasid omakorda Serbia liidusuhted Venemaaga ja Austria-Ungari liidusuhted Saksamaaga. Balkani poolsaart on nimetatud ka püssirohutünniks - riikide omavahelised liidusuhted vallandada väikesest konfliktist suure sõja. I Maailmasõja ajend: 28. Juunil 1914 tapeti serblasest natsionalistide poolt Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand. Austria-Ungari arvas, et Serbia oli palganud troonipärija mõrva. Sõjaplaanid: Schlieffeni plaan(Saksamaa). Saksamaa soovis kiirelt rünnata Prantsusmaad läbi Belgia, ja peale seda viia väed Venemaa poolele ja hävitada ka Venemaa. Saksamaa tahtis rünnata Prantsusmaad läbi Belgia, sest

Ajalugu

doc

Esimene maailmasõda

maabuti Soomes. · Venemaa väljumise tõttu sõjast paigutas Saksamaa oma väed üle läänerindele ja lootis seal otsustavat edu saavutada, Antandi vägedejuhataja Foch aga suutis organiseerida eduka kaitse ja valmistus vastupealetungiks. Compiegne'i vaherahu: · Saksamaa väed ei suutnud Antandi rünnakule vastupanu osutada, saksamaa varises sõjaliselt kokku. · 11.nov.1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. · Saksamaa alistus ja kohustus kõigilt vallutatud territooriumidelt oma väed välja viima ja vabastama sõjavangid. Sõja mastaapsus ja sotsiaalne pale: · Sõjas sai surma üle 10 miljoni ja haavata 20 miljonit inimest · Relvajõududesse mobiliseeriti sõja ajal üle 67 miljoni inimese · Mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotued mõjutasid rahvastiku arengut ja teravdasid äärmuseni sotsiaalseid probleeme, · sõda halvendas inimeste elatustaset,

Maailmasõjad

docx

I Maailmasõda - kokkuvõte.

vallutusplaani ja hõivas Triplotaania ja Kürenaika.1913.aastal hakati neid alasid nimetama Liibüaks. 1912.aastal sõlmisid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro Türgivastase liidu. Samal aastal puhkes esimene Balkani sõda, mille kaotas Türgi. Järgmisel aastal sõlmisid suurriigid Londonis rahu, millega Türgi kaotas kõik valdused Balkanil ja osa IdaTraakiast ning Albaania sai iseseisvuse. Balkani alade jagamisel puhkes uus sõda, millega Serbia positsioon tugevnes, kuid suhted pingestusid AustriaUngariga. Serbiat aitas Venemaa, AustriaUngarit Saksamaa. Balkani poolsaart hakati kutsuma ,,Euroopa Püssirohukeldriks", kus võis iga hetk vallanduda konflikt. 28.juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi. AustriaUngari pealinnas nõuti kohe sõda Serbia vastu, kuid kuna Serbiat toetas Venemaa, siis oli AustriaUngaril vaja Saksamaa abi. Berliin oli sõjaks valmis ning Prantsusmaa keiser ütles, et nad täidavad oma

Ajalugu

doc

Imperialismiajastu

Imperialismiajastu Imperialismiajastu ( suurriikide ajastu ) iseloomulik vallutuspoliitika, kolooniate hõivamine, püüd maailma valitseda 19. saj. II p XX saj. algus. Imperialismiajastule eelnes tööstuslik revolutsioon, mis oli alguse saanud 1770-80 Inglismaal kalevitööstuses. Järgnenud Suur Prantsuse Revolutsioon kaotas seisused, privileegid, tegi lõpu vanale sotsiaalsele korrale. Algas kapitalistlike suhete areng, mis puudutas eelkõige tööstust. 19. saj. lõppu iseloomustas: kiire tootmise kasvutempo monopolide tekkimine (hiigelettevõtted ja nende ühendused, mis püüdsid endale haarata kogu tootmisharu kapitali väljavedu (eesmägiga saada suuremat kasumit ja leida kapitalile paremaid kasutamisvõimalusi) asumaadesse tööstuslikuks tootmiseks (odav tööjõud!) ja maavarade väljaveoks; - kapitalistid laenasid teise maa ettevõtetele, või ka

Ajalugu

doc

Ajaloo mõisted, isikud, pikad küsimused

rahulik meeleavaldus kasvas rüüstamiseks. Oktoobripööre Bresti rahu 1918 a. märtsis sõlmisid bolSevikud Brestis rahu saksamaa ja tema liitlastega nende esitatud tingimustel. Venemaa loobus ukrainast, baltikumist ning osa alasid läks türgile. Sakslased ei hoolinud kokkuleppest ja vallutasid krimmi, viidi väed gruusiasse ja maabuti soomes. Compiegne'ivaherahu11.november 1918.a. kirjutati Compiegne'I metsas alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. mobilisatsioonsee mõjutas tunduvalt rahvastiku arengut ja teravdas äärmusteni sotsiaalprobleeme. tsepeliinAsi, millega tehti esimene õhurünnak. kolmemöötmeline sõdasõda nii maismaal, merel kui ka õhus. totaalne sõda Edward VIITa oli inglise kuningas.Tema juhtimisel sõlmiti 1904.a."südamlik kokkulepe" Wilhelm IITa on saksamaa keiser .1905.a märtsis külastas Maroko sadamalinnu Tangerit ja teatas et kavatseb kaitsata saksamaa huve marokos. Franz Joseph Austria keiser.Franz

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda

Elanikkond polnud rahul Austria-Ungari okupatsioonivõimuga, süvenes Serbia-meelne liikumine ja pingeid õhutas ka Türgi. 1908. Aasta oktoobris kuulutati Bosnia ja Hersegoviina Austria-Ungari alla. Tekkis välispoliitiline kriis, kuid õnneks ei kasvanud sõjalist konflikti. Teine Maroko kriis 1911. puhkes Marokos ülestõus, tänu millele Prantsuse väed tungisid maa siserajoonidesse. Saksamaa kartis Prantsusmaa liigset kontrolli ja sekkus, algatades teise Maroko kriisi. Rahvusvahelised suhted pingestusid ning valmistuti sõjaks. 1911. Aasta novembris sõlmiti Saksa-Prantsuse kokkulepe. Kriisi kasutas ära Itaalia, hõivates Aafrika põhjaosas Tripolitaania ja Kürenaika. 1913. aastal hakati neid alasid nimetama Liibüaks. Tollal oli Türgi-Hispaania soda meile tuntud kui Tripoli soda. Balkani "püssirohukelder" Serbia, Bulgaaria ja Montenegro lõid 1912. aastal Türgi-vastane liit. 1912. aastal vallandus Balkani sõda, kus Türgi sai lüüa. 1913

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda, suhted maailmasõja eel

Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgendamisest maailmas Inglise-Prantsuse lähenemine · Saksamaa mõju kasv · Inglismaa vaenusuhted Prantsusmaaga hakkasid taanduma (ohumärk Saksamaale) · 1904.aprillis ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaa sai endale Maroko) · salajane kokkulepe Egiptuse, Maroko poliitilise olukorra muutmine · Berliin püüdis asjatult lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid Maroko kriis (1905-1906) · 1905 Prantsusmaa esitas sultanile reformide kava · Saksamaa otsustas takistada märtsis Wilhelm II külaskäik (saksamaa huvide kaitsmine) · rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumine reformikavade arutamiseks · 1906.jaanuaris arutati maroko kriisi iseseisvus ja territoriaalse terviklikkuse säilitamine · majandussuhetes vabadus eelistati Prantsus

Ajalugu

Rohkem sarnaseid