Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

13

doc

Maailm 20. sajandi algul

· Rahvusluse ehk natsionalismi võidukäik algas koos Suure Prantsuse revolutsiooniga. · Rahvuslaste eesmärkid: A) samast rahvusest elanikkonnaga väikeriikide ühendamine (N: Saksamaa 1871; Itaalia 1870). B) impeeriumite vähemusrahvuste eraldumispüüdlused (N: Türgis; Venemaal; Austria-Ungaris). C) laialdase autonoomia saavutamine (N: iirlaste võitlus home rule`i eest). · Rahvusluse kasv aitas kaasa: I maailmasõja puhkemisele. impeeriumite lagunemisele I maailmasõja käigus. sovinismi kasvule (ehk suurrahvaste natsionalismile, mille käigus suruti maha väikerahvaid) genotsiidile ehk mingi rahvuse või religioosse rühma tahtlikule ja füüsilisele hävitamisele (N: armeenlaste genotsiid Türgis). Peep Reimer 2 2

Ajalugu

6

pdf

I Maailmasõda

riigi loomist. See suurendas Serbia pingeid Austria-Ungariga, kes samuti üritas laieneda Balkani slaavi alade arvelt. Probleemi teravdasid omakorda Serbia liidusuhted Venemaaga ja Austria-Ungari liidusuhted Saksamaaga. Balkani poolsaart on nimetatud ka püssirohutünniks - riikide omavahelised liidusuhted vallandada väikesest konfliktist suure sõja. I Maailmasõja ajend: 28. Juunil 1914 tapeti serblasest natsionalistide poolt Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand. Austria-Ungari arvas, et Serbia oli palganud troonipärija mõrva. Sõjaplaanid: Schlieffeni plaan(Saksamaa). Saksamaa soovis kiirelt rünnata Prantsusmaad läbi Belgia, ja peale seda viia väed Venemaa poolele ja hävitada ka Venemaa. Saksamaa tahtis rünnata Prantsusmaad läbi Belgia, sest

Ajalugu

4

doc

Esimene maailmasõda

maabuti Soomes. · Venemaa väljumise tõttu sõjast paigutas Saksamaa oma väed üle läänerindele ja lootis seal otsustavat edu saavutada, Antandi vägedejuhataja Foch aga suutis organiseerida eduka kaitse ja valmistus vastupealetungiks. Compiegne'i vaherahu: · Saksamaa väed ei suutnud Antandi rünnakule vastupanu osutada, saksamaa varises sõjaliselt kokku. · 11.nov.1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. · Saksamaa alistus ja kohustus kõigilt vallutatud territooriumidelt oma väed välja viima ja vabastama sõjavangid. Sõja mastaapsus ja sotsiaalne pale: · Sõjas sai surma üle 10 miljoni ja haavata 20 miljonit inimest · Relvajõududesse mobiliseeriti sõja ajal üle 67 miljoni inimese · Mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotued mõjutasid rahvastiku arengut ja teravdasid äärmuseni sotsiaalseid probleeme, · sõda halvendas inimeste elatustaset,

Maailmasõjad

5

docx

I Maailmasõda - kokkuvõte.

vallutusplaani ja hõivas Triplotaania ja Kürenaika.1913.aastal hakati neid alasid nimetama Liibüaks. 1912.aastal sõlmisid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro Türgivastase liidu. Samal aastal puhkes esimene Balkani sõda, mille kaotas Türgi. Järgmisel aastal sõlmisid suurriigid Londonis rahu, millega Türgi kaotas kõik valdused Balkanil ja osa IdaTraakiast ning Albaania sai iseseisvuse. Balkani alade jagamisel puhkes uus sõda, millega Serbia positsioon tugevnes, kuid suhted pingestusid AustriaUngariga. Serbiat aitas Venemaa, AustriaUngarit Saksamaa. Balkani poolsaart hakati kutsuma ,,Euroopa Püssirohukeldriks", kus võis iga hetk vallanduda konflikt. 28.juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi. AustriaUngari pealinnas nõuti kohe sõda Serbia vastu, kuid kuna Serbiat toetas Venemaa, siis oli AustriaUngaril vaja Saksamaa abi. Berliin oli sõjaks valmis ning Prantsusmaa keiser ütles, et nad täidavad oma

Ajalugu

2

doc

Imperialismiajastu

Imperialismiajastu Imperialismiajastu ­( suurriikide ajastu ) iseloomulik vallutuspoliitika, kolooniate hõivamine, püüd maailma valitseda ­ 19. saj. II p ­XX saj. algus. Imperialismiajastule eelnes tööstuslik revolutsioon, mis oli alguse saanud 1770-80 Inglismaal kalevitööstuses. Järgnenud Suur Prantsuse Revolutsioon kaotas seisused, privileegid, tegi lõpu vanale sotsiaalsele korrale. Algas kapitalistlike suhete areng, mis puudutas eelkõige tööstust. 19. saj. lõppu iseloomustas: kiire tootmise kasvutempo monopolide tekkimine (hiigelettevõtted ja nende ühendused, mis püüdsid endale haarata kogu tootmisharu kapitali väljavedu (eesmägiga saada suuremat kasumit ja leida kapitalile paremaid kasutamisvõimalusi) ­ asumaadesse tööstuslikuks tootmiseks (odav tööjõud!) ja maavarade väljaveoks; - kapitalistid laenasid teise maa ettevõtetele, või ka

Ajalugu

3

doc

Ajaloo mõisted, isikud, pikad küsimused

rahulik meeleavaldus kasvas rüüstamiseks. Oktoobripööre Bresti rahu 1918 a. märtsis sõlmisid bolSevikud Brestis rahu saksamaa ja tema liitlastega nende esitatud tingimustel. Venemaa loobus ukrainast, baltikumist ning osa alasid läks türgile. Sakslased ei hoolinud kokkuleppest ja vallutasid krimmi, viidi väed gruusiasse ja maabuti soomes. Compiegne'ivaherahu11.november 1918.a. kirjutati Compiegne'I metsas alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. mobilisatsioonsee mõjutas tunduvalt rahvastiku arengut ja teravdas äärmusteni sotsiaalprobleeme. tsepeliinAsi, millega tehti esimene õhurünnak. kolmemöötmeline sõdasõda nii maismaal, merel kui ka õhus. totaalne sõda Edward VIITa oli inglise kuningas.Tema juhtimisel sõlmiti 1904.a."südamlik kokkulepe" Wilhelm IITa on saksamaa keiser .1905.a märtsis külastas Maroko sadamalinnu Tangerit ja teatas et kavatseb kaitsata saksamaa huve marokos. Franz Joseph Austria keiser.Franz

Ajalugu

4

docx

Esimene maailmasõda

Elanikkond polnud rahul Austria-Ungari okupatsioonivõimuga, süvenes Serbia-meelne liikumine ja pingeid õhutas ka Türgi. 1908. Aasta oktoobris kuulutati Bosnia ja Hersegoviina Austria-Ungari alla. Tekkis välispoliitiline kriis, kuid õnneks ei kasvanud sõjalist konflikti. Teine Maroko kriis 1911. puhkes Marokos ülestõus, tänu millele Prantsuse väed tungisid maa siserajoonidesse. Saksamaa kartis Prantsusmaa liigset kontrolli ja sekkus, algatades teise Maroko kriisi. Rahvusvahelised suhted pingestusid ning valmistuti sõjaks. 1911. Aasta novembris sõlmiti Saksa-Prantsuse kokkulepe. Kriisi kasutas ära Itaalia, hõivates Aafrika põhjaosas Tripolitaania ja Kürenaika. 1913. aastal hakati neid alasid nimetama Liibüaks. Tollal oli Türgi-Hispaania soda meile tuntud kui Tripoli soda. Balkani "püssirohukelder" Serbia, Bulgaaria ja Montenegro lõid 1912. aastal Türgi-vastane liit. 1912. aastal vallandus Balkani sõda, kus Türgi sai lüüa. 1913

Ajalugu

4

docx

Esimene maailmasõda, suhted maailmasõja eel

Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgendamisest maailmas Inglise-Prantsuse lähenemine · Saksamaa mõju kasv · Inglismaa vaenusuhted Prantsusmaaga hakkasid taanduma (ohumärk Saksamaale) · 1904.aprillis ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaa sai endale Maroko) · salajane kokkulepe ­ Egiptuse, Maroko poliitilise olukorra muutmine · Berliin püüdis asjatult lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid Maroko kriis (1905-1906) · 1905 ­ Prantsusmaa esitas sultanile reformide kava · Saksamaa otsustas takistada ­ märtsis Wilhelm II külaskäik (saksamaa huvide kaitsmine) · rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumine reformikavade arutamiseks · 1906.jaanuaris arutati maroko kriisi ­ iseseisvus ja territoriaalse terviklikkuse säilitamine · majandussuhetes vabadus ­ eelistati Prantsus

Ajalugu

Kommentaarid (2)