loomine). valitseja / eliidi / rahvuse auahnus. rassiline kõrkus (pärismaalased ei saa valitsemisega hakkama). soov pärismaalasi tsiviliseerida jne. · 18.sajandi lõpul / 19.sajandi alguses algas ka vastupidine protsess- seniste koloniaalvalduste iseseisvumine (näiteks Inglise kolooniate iseseisvumine Ameerikas ja USA teke; endiste Hispaania kolooniate iseseisvumine Ladina- Ameerikas). · Suurimad koloniaalimpeeriumid (Vt.kaart õpikus lk.16) Peep Reimer 3 2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul: · 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid. · Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine. · Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud:
Kontrolltöö.Maailm 20.saj algul 1. imperialism ja koloniaalimpeeriumid õ lk 4 - 7 Imperialisimi- suurriigi eesmärk saavutada SUUR mõjuvõim kogu maailmas. Kõik rahvused on võrded (19.saj lõpp) Sovinism e. marurahvuslus (19.saj II poolel)- suuremad rahvad hakkasid ennast teistest paremaks pidama. Imperialistliku riigi tunnused: huvid kõikjal maailmas, kolooniavallutused ja majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialismi ettekäänded: hoolitseda vähearenenud rahvaste eest, levitada euroopa tsivlisatsiooni saavutusi.
Kordamisküsimused 12. klassile Maailm 20. sajandi algul 1. Selgita mõistet imperialism. Kuidas põhjendasid suurriigid oma poliitikat? Nimeta suuremad koloniaalimpeeriumid ja nende suurimad kolooniad. – Imperialism on suurrahvaste püüd domineerida väikeriikide üle. Suurriigid põhjendasid oma poliitikat sellega, et tahavad hoolitseda vähe arenenud riikide eest ning levitada nende juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Kõik muu ühiskondlik ja poliitiline kord oli mittetsiviliseeritud ning mahajäätud
uuendustele. Merereisidel kasutati kompasse ja merekaarte. 9. Mida kujutasid endast Kolumbuse, da Gama ja Magalhaesi reisid? (lk 90, 92) Kolumbus avastas Ameerika, da Gama purjetas mber Aafrika ja Magalhaes sitis esimesena mber maailma. 10. Millised tagajrjed olid maadeavastusetel ja nendele jrgnenud eurooplaste vallutustel nii eurooplastele kui prismaalastele (indiaanlastele, neegritele)? (lk 94, 96) Kaubandus hakkas rohkem liikuma 11. Mida kujutasid endast eurooplaste loodud koloniaalimpeeriumid? (lk 96, vt ka kaarti lk 97) Koloniaalimpeeriumid tekkisid Euroopa suurte maadeavastuste perioodil, mis algas, kui kige vimsamad ja arenenumad mereriigid hakkasid omavahel vallutuste nimel konkureerima, eesrinnas Portugali ja Hispaaniaga 15. sajandil. 12. Seleta misted: dispuut (lk 76), renessanss (lk 86), konkistadoor (lk 94), koloonia. (94) Dispuut-teaduslik vitlus Renessanss-Euroopa kultuuriajaloo periood, mis jb 1450.-1600.aasta vahele ning mida iseloomustab sgav kultuuriline murrang.
Maailm 20 saj. Algul Iseloomulikud jooned: 1. Valitses eurotsentrism st. maailma juhtivaks piirkonnaks peeti euroopat. Need riigid omasid otsustavat osa. 2. XIX/XX saj, algul algas üleminek imperialism ajastule (suurriikide püüd saavutada valitsev seisund kogu maailmas, selle aja 56-st riigis oli 8 suurriiki: SB, Prantsusmaa, Saksamaa, USA, Itaalia, Jaapan, Austria-ungari, Venemaa. 3. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid, vabu maid enam ei ole. Suurimad koloniaalimpeeriumid olid: SB, Prantsusmaa ja Venemaa. Koloniaalriik=metropol=emamaa, millel on asumaad (koloonia) Dominioonid asumaa, kus on kohalik omavalitsus. On asumaa kõrval olevad paremas korras maad. Dominiooniks saab see riik, kus on valgenahalisi rohkem, kui pärismaalasi. 4. Algas võitlus suurriikide vahel maailma teritoriaalse umber jagamise pärast. Tekivad esimesed imperialistlikud sõjad:
Suured maadeavastused Maadeavastuste eeldused Maailmapildi areng. Vajadus idamaiste luksuskaupade järele. Vajadus uute mereteede järele (türklaste tõttu ei saanud Vahemerel idamaadega kaubelda). "Kullajanu". Rikastumissoov. Seiklusjanu. Maadeavastuste eeldused Paremad meresõidu oskused. Täpsemad mõõteriistad. Kompass. Uus laevatüüp karavell. Maadeavastuste algus 15. sajand. Esmalt hakkasid Indiasse viiva meretee otsingutega tegelema portugallased ja hispaanlased. 1487 Bartolomeo Diaz: jõudis Aafrika lõunatippu (Hea Lootuse neem). Vasco da Gama: Portugali meresõitja. Avastas 1498 meretee Indiasse (purjetas ümber Aafrika). Christoph Kolumbus 1451-1504 Itaalia maadeavastaja. Püüdis läände purjetades üle Atlandi ookeani leida meretee Indiasse. 1492 avastas uue maailmajao (ise pidas seda Aasiaks). Amerigo Vespucci 1451-1512 Itaalia ...
19. sajandi lõppu iseloomustab sõnapaar ,,ülemaailmne maailm". Vanemad tsivilisatsioonid nagu Mesopotaamia, Hiina, India ja Egiptus tekkisid üksteisest sõltumatult või vähemasti üksteist väga vähe mõjutades. Nendest tekkinud tsivilisatsioonijadadest tekkis hiljem Lääne kultuuriruum ning 19. sajandi lõpul mõjutasid erinevate tsivilisatsioonide suhtlust eurooplased. Kuidas? 19. sajandi lõpuks olid Euroopa suurvõimud maailma nö ära jaganud. Tekkinud olid suured koloniaalimpeeriumid, väljaspool Euroopat oli väga vähe iseseisvaid riike. Koloniaalvaldused andsid olulise tõuke moodsa ajastu kujunemisele, sest nendest voolas Euroopasse rikkus. See aitas Euroopasse luua hooneid, teid, sildu, sadamaid ning panustada haridusse ning kultuuri. Koloniaalimpeeriumide rajamise üheks tagajärjeks oli globaliseeruv majandus. Äri ja kaubandus muutusid rahvusvahelisesmaks kui kunagi varem. Tegeleti investeerimise ning ettevõtete rajamisega, juba 19. sajandi lõpul/20
1. Kapitalism- aluseks on kaubalisrahalised suhted, on toimunud tööstuslik revolutsioon, seal on olulisel kohal eraomandus ja kasu saamine.(on kaks klassi-kodanlus ja töölisklass). Imperialism- monopolistlik kapitalism, kapitalismi arenenud staadium. Impeerium- maailmariik. Koloonia- paik, mis on kaotanud oma iseseisvuse ja on muudetud sõltuvaks mõnest teisest riigist. Koloniaalimpeerium- emamaa ja tema kolooniad kokku. Koloniaalsüsteem- kõik koloniaalimpeeriumid kokku, kujunes välja 20sajandi alguseks ja lagunes pärast Teist maailma sõda. Monopol- püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Imperialismi 5 tunnust: *on tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mille tulemuseks on monopolide tekke. *tööstuskapitali liitumine pangakapitaliga, tekib finantskapital, tekib ka monopol.(tööstus ette võtete omanikud omavad ka panku, finantsoligarhia-väheste rikaste võim) *kapitali väljavedu
Kordamisküsimused 12. klassile Maailm 20. sajandi algul 1. Selgita mõistet imperialism. Suurriikide püüd domineeridaväikeriikide üle. Tunnuseks kolooniate hõivamine. Kuidas põhjendasid suurriigid oma poliitikat? Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähem arenenud rahvaste eest ning levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi ka nendega. Nimeta suuremad koloniaalimpeeriumid ja nende suurimad kolooniad. Prantsusmaa (P.-Aafrika), SB (India, I.-Aafrika) 2. Miks teostasid arenenud Euroopa riigid koloniaalpoliitikat? Rohkem toorainet ja maavarasid, saada majanduslikku kasu. 3. Too välja olulisemad muudatused majanduses 20. sajandi algul. Mitme suurriigi emamaa elanikkond oli võrreldes kolooniatega tühine. 1900.aastaks oli 90,4% Aafrikast Euroopa suurriikide käes. Hiina keisririik oli muutunud poolkoloniaalseks maaks. 4
Globaliseerumise mõiste ja suundumus. -kutuuriline, sotsiaalne, majanduslik fenomen. -protsess, milles organisat pakuvad oma kaupa ja teenuseid eelkõige globaalsetel turgudel -Majanduslike ja sotsiaalsete sidemete tihenemine riikide vahel, mis kahandab maailma majanduslikus mõttes. Algus u 500a tagasi, kui hakkasid EU riikide koloniaalimpeeriumid kujunema Kolm lainet- a) 1870-1914 kaubandusrevolutsioon b) 1950-1980 algus tööstusrevolutsioon b) 1980-2000 infotehnoloogia revolutsioon Vedavad jõud -transpordi kulude kahanemine ja teiselt poolt üha laialdamaselt leviv majanduslik liberaliseerimine ehk soov kaubelda ja vahetada investeeringuid teiste riikidega. Siirdekulud kaubavahetuskulud. Kaupade vedamine ühest maailma servast teise muutub, võrreldes kauba enese hinnaga, üha odavamaks.
Uusaja põhijooned 1) Absolutism ja parlamentarism (lk 196-201) Prantsuse absolutism: Absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse. Ta lasi vallutada hugenottide tähtsama keskuse La Rochelle´i. Peale teda jätkas Louis XIV, kes võttis oma riigifilosoofia kokku kuulsasse lausesse: „Riik – see olen mina.“ Oli võimekas valitseja, Prantsusmaa oli tol perioodil tõhusalt valitsetud riik, sest valitseja ainuvõim oli kiirem ja efektiivsem kui kollektiivne võim. Prantsusmaa laienes. Prantsusmaa oli EU suurim riik ja liider. Pariis ja Versailles määrasid moe ja kombed, rahvusvaheliseks suhtluskeeleks jai prantsuse keel Absolutismi nõrkus – pärilikul teel võimule saanud valitseja annab riigile liialt oma näo. Inglise parlamentarism: Absolutismiajastu algas juba Tudorite võimuletulekuga, kuid alati jäi ka par...
*Imperialism suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. *Dominioon pooliseseisev piirkond, ei sõltu nii palju emamaast. Suuremad koloniaalimpeeriumid: *Inglismaa: - dominioon => Kanada, Austraalia, LAV - koloonia => India, Egiptus *Prantsusmaa: - koloonia => Maroko, Alzeeria, Tuneesia. *Jaapan: - koloonia => Korea *Venemaa: - ülemere kolooniaid polnud. *Saksamaa: - koloonia => Saksa Edela-Aafrika 2. Koloniaalimpeeriumite tekke eeldused ja põhjused? Tehnika ja majanduse arengu (näidetega) seos imperialismi arenguga? Kuidas majanduse arenguga kaasnev konkurents võis viia riikidevaheliste konfliktideni? - Eeldused:
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külm sõda oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Ida ja Lääne vahel Teise maailmasõjajärgsel rahuperioodil. Piiritledes aastatega 1946-1991. „Sõdivatel“ pooltel oli kummalgi eesmärgiks toetajaskonna suurendamine: NL tahtis mõjusfääre laiendada ning levitada kommunistlikku ideoloogiat, lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. Oli selge, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Sellele andis kinnitust 1946. aasta Stalini kõne, kus ta mainis, et valmistuda tuleb sõjaks lääne imperialistidega. Sama aasta märtsis pidas kõne ka W.Churchill, kus kutsus läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Esialgu ei tahtnud lääneriigid konflikti NSV Liiduga ja olid valmis järeleandmisteks, kuid 1947.aastal hakati NSV Liidu agressiivsusele reageerima ja...
Soorollid muutusid, kuna naised olid aastateks oma meestest lahutatud. Lisaks igapäevastele toimetustele ja pere eest hoolitsemisele tuli hakkama saada töödega, mis varem olid meeste õlgadel. Paljud naised asusid teenima kaevandustesse ja tehastesse, saades vähem palka kui mehed. Lisaks ennekuulmatule asjale, et naine käbi tööl, said nad ka valimisõiguse. Näiteks suutis Prantsusmaa end tänu naiste tublile ulatuslikule tööjõule ise ära toita. Kuna koloniaalimpeeriumid lagunesid, tekkis Esimeses Maailmasõjas väikeriikidel võimalus iseseisvuda. Venemaast eraldusid näiteks Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome. Ka Austria-Ungarist said kolm eraldiseisvat riiki : Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Esimene maailmasõda oli minu arvates nii üht kui teist, nii julm kui edasiviiv. Inimkaotused nii reaalselt hukkunud, kui sõjast alles jäänud inimvared , rahvuste vastu pandud kuriteod ja pidev nälg ning puudus nõrgestasid rahvast. Samas arenes
Ida-Euroopa riikide iseseisvumist. Lisaks üliriikide USA ja NSVL tekkimisele ning nendevahelisele külmale sõjale oli II maailmasõjal ka teisi poliitilisi tagajärgi, nt Euroopa kaardi muutumine Saksamaa jagunemine, riigipiiride ,,nihutamine" (Ungari, Poola, NSVL), okupatsioon Ida-Euroopa riikides ja ka mõne väikeriigi iseseisvumine. Samuti vähenes II maailmasõja tagajärjel selliste riikide mõju maailmas nagu Prantsusmaa ja Inglismaa. Nimelt nõrgenesid nende riikide koloniaalimpeeriumid, mis mõne aja pärast võimaldas see iseseisvust riikidele nagu India ja Alzeeria, lisaks paljud Aafrika riigid. Seoses II maailmasõjale järgnenud rahusooviga maailmas loodi ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, mille eesmärgiks pidi olema rahu kindlustamine maailmas. Lisaks loodi ka teisi organisatsioone nagu NATO, VLO ja Prantsusmaa ning Saksamaa vahel Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millest sai Euroopa Liidu eelkäija.
Külma sõda peeti USA ja NSVL vastasseisuks. USA oli demokraatlike riikide esindaja ja NSVL sotsialismi juht. Selle tõttu tekkisid ka niivõrd suured ideoloogilised, propagandistlikud, kultuurilised ja ka sõjalised vastasseisud. Mõlemad riigid erinesid teineteisest hoopis teistsuguse maailmavaate tõttu. Üks riik tahtis sotsialismi maailmas levitada, teine seda levikut takistada. Külma sõja tekkele järgnes rahvuslik vabadusliikumine mujal maailmas - koloniaalimpeeriumid lagunesid, kolooniad iseseisvusid. 1948. aastal toimus esimene kokkupõrge endiste liitlaste vahel Berliini blokaadi kujul. Ka siin väljendub, miks Lääne riigid enam NSV Liitu ei saanud usaldada – Nõukogude valitsus sulges kõik raud- ja maanteed, mis ühendasid Berliini lääneliitlaste okupatsioonitsoonidega, rikkudes sellega Potsdami kokkuleppeid. Lääne riigid abistasid Lääne-Berliini elanikke abikaupadega.
Kui arengumaad tahavad jõuda samale tasemele lääneriikidega, siis peavad nad läbi tegema samasuguse arengu Vaesed riigid peaksid tõstma kaubavahetust arenenud lääneriikidega, nendest eeskuju võtma, investeeringuid meelitama Lääneriigid peaksid sekkuma arengumaade majandusse, neid aitama, investreerima Sõltuvusteooria Praegused jõukad lääneriigid on maaegsed koloniaalimpeeriumid, nende rikkus tuleb koloniaalmaade ekspluateerimisest Aasia, Aafrika jms riigid ei pea arenema nii nagu lääneriigid Arengumaade mahajäämuse põhjus on sõltuvus lääneriikidest (neokolonialism) Lääneriigid maksavad tööjõu ja tooraine eest vähe Välislaenud, välisinvesteeringud tekitavad sõltuvust Majandusarengu jaoks tuleks seda sõltuvust vähendada Postmodernism Kaks tähendust:
kontrolli ühiskonna üle. 8. Kuidas muutus kolooniate olukord 20.sajandi jookusul? I ms järel suurenes asumaade tähtsus Euroopa riikide varustamisel toorainete ja toidukaupadega. I ms järel kaotasid Saksamaa ja Türgi oma koloniaalvaldused Aasias ja Aafrikas. Kolooniatest said ajutised mandaatmaad, rahvaste liidu kontrolli all. Iseseisvust koloniaamaad ei saavutanud. Pärast II ms olid Euroopa riigid nõrgenenud, koloniaalimpeeriumid hakkasid lagunema ning Aasia ja Aafrika asumaadest said iseseisvad riigid. Tekkivaid uusi riike püüdsid suurriigid oma mõju alla saada. Noorte riikidega sõlmiti majanudslikke ja poliitilisi kokkuleppeid, mis neid suurriikidest sõltuvaks muudaksid. Sellist poliitikat nimetati neokolonialismiks. 2
Imperialismiajastu ja ühiskond 20. sajandi algul 11. klass ajalugu Urmas Persidski Maailm 20. sajandi algul: elanikkond 1,6 miljardit (tänapäeval üle 7 miljardi) enamik kunagi elanud inimestest on elanud 20. sajandil Fotod aastast 1900 http://www.dublin.ie/forums/showthread.php?7352UnidentifiedPhotographsof1900sPeople(DublinCountyAndSurroundingAreas) Maailmakord rajanes suurriikide jõuvahekordade tasakaalul suurriike oli 8 Suurbritannia Saksamaa Prantsusmaa Venemaa Jaapan USA Itaalia AustriaUngari Euroopa 1900. a http://people.wm.edu/~fccorn/historylinks.php Sovinism oma rahvuse teiste...
Monopolide tekkides vähenes konkurents. b) teaduse ja tehnika saavutuste kiire kasutuselevõtmine. c) osa riike loobub vabakaubanduse põhimõtetest ja hakkab teostama protektsionistlikku majanduspoliitikat (oma turu kaitsmine välisriikide kaupade eest näiteks tollidega). Protektsionismi teed lähevad need riigid, kellel ei lähe väga hästi (näiteks Suurbritannia) d) suurriikide ja monopolide soov haarata endale uusi turge ja tooraineallikaid 2. Koloniaalimpeeriumid Minevikus oli kolooniaid haaratud näiteks maadeavastuste käigus (Hispaania, Portugal, Holland jmt). 20. saj alguseks olid toimunud olulised muutused. 1. USA aktiviseerumine pärast kodusõja lõppu. 1898. aastal toimus Ameerika-Hispaania sõda, mille võitis USA ja sai endale Hispaania käest Kuuba, Puerto Rico, Guami saare ja Filipiinid. (Kuuba sai nimeliselt sõltumatuks 1902. aastal, 1952
Kuna põhiseadus mille Rahvuskogu koostas, ei kiidetud heaks valitseja poolt, mis vallandas ülestõusud ja seetõttu saadeti Rahvuskogu jõuga laiali. 7. Kolonialism ja imperialism. a. Kolonialism – poliitika, mille eesmärk on vähem arenenud või nõrgemad maad oma asumaadeks muuta, et nende rikkusi ära kasutada. Sai alguse 16.sajand -> Põhja-ja Lõuna-Ameerika koloniseerimine. 19.sajandil Aasia ja Aafrika kolooniate rajamine. Suurimad koloniaalimpeeriumid olid Suurbritanni ja Prantsusmaa, Saksamaa*. Imperialism – suurriiklik mõtteviis, mille kohaselt rahvas on uhke ja väärikas kui suur ja võimas on riik. Riigi suurust ja võimsust mh ka vallutatud kolooniate hulk. Kolooniate üle omatakse poliitilist ja majanduslikku võimu. Sooviti saavutada maailmas võimalikult suurt mõjujõudu. 6. Uusaegne riik. a. Varauusaegne riik: seisuslik ühiskond. Riigivõim sõltus kirikust ja aadlikust. Riigivõimu teostas kuningas, keda nõustasid aadlikud
Kaupade puudus e defitsiit oli muutunud püsivaks. Pahameelt julgesid väljendada vaid dissidendid. Nende liikumine süvenes. Juri Andropov, kes üritas karmide administratiivsete võtetega arengule uut hoogu anda, mõsistmata, et käsumajandus oli end ammendanud. Lõpuks oli nõukogude majandus pankrotis, relvastus neelas tohutuid ressursse ja mahajäämus USA-st oli suur. Suurbritannia Pärast sõda näis olema oma võimsuse tipus, saavutanud võidu Saksamaa üle. Säilisid koloniaalimpeeriumid. Säilis kaheparteisüsteem, võimul olid kord konservatiivid, kord leiboristid. Leiboristid vasakpoolsed ideed, konservatiivid parempoolsed. Parlamentaarne monarhia, kus troonil elisabeth II. Koloniaalimpeeriumite järk-järguline kaotamine. Majandus kasvas ja heaolu kasvas, ehkki mitte nii suurte sammudega kui Saksamaal. Suur ülemereturg. Konservatiivne revolutsioon haaras kaasa esimesena inglased. 1979 peaministriks Margaret Thatcher, kes
jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. · Need olid demokraatlikud ja turumajandusele orienteeritud riigid. · Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tsiili, Pakistan jne.). Võitlus kolmanda maailma pärast · Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema senised koloniaalimpeeriumid ning kumbki leeridest üritas kas säilitada oma mõju neis (näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa) või laiendada oma mõjusfääri sinna (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). 2 · Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad (e.kolmanda maailma riigid; NB! Esimene maailm- kapitalistlikud riigid Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas; teine maailm- sotsialistlikud riigid).
" (Einar Eiland, E.E, 2011, Globaliseerumine kui rünnak väikeriikide püsimajäämisele, http://online.le.ee/2011/10/14/einar-eiland-globaliseerumine-kui-runnak-vaikeriikide- pusimajaamisele/, 20.02.2012) Maailm on nagu üks suur kogukond. Omavahel suhtlemine on muutunud väga lihtsaks tänu tehnoloogia arengule. Ka reisimine on muutunud imelihtsaks. Kuidas sai selline areng võimalikuks? See sai alguse 19. Sajandil, kui riikidel olid koloniaalimpeeriumid. Kolooniates levis laialdaselt metropoli keel ja tsiviilkultuur. Pärast II maailmasõda jagunes maailm kolmeks majandusliku arengu ja valitsemisviisi järgi: 1. Läänemaailm Demokraatlikud riigid arenenud majandusega 2. Sotsialismileer Totalitaarsed, käsumajandusega riigid 3. Kolmas maailm Arengumaad(kolooniad olid iseseisvunud), millest osad kolooniad olid majanduslikult päris edukad. 20. sajandi lõpul tõestasid demokraatia ja vabaturumajandus end globaalselt
Loodi Kominform. Rahvademokraatia idee taandus, asemele tuli NSVL sotsialismimudeli jäägitu järgimine ja tunnistamine. Poliitilise tasalülitamise kõrval ka mõjualuste riikide majanduslik allutamine. Lisaks võimu kinnitamisele Ida-Euroopas tugevnes NSVL surve Türgile ja Kreekale. Türgis maabusid seepeale Briti väed ja ennistasid võimuile sõjaeelse valitsuse. 1946 alustasid Kreeka kommunistid kodusõda. Mujal maailmas algas rahvuslik vabadusliikumine koloniaalimpeeriumid lagunesid, endised kolooniad iseseisvusid. Kumbki osapool üritas neid oma võimu alla saada. Trumani doktriin Majanduslikult arenenud USA on Euroopas populaarne. Euroopa riigid muutusid geopoliitiliseks ruumiks, mille olukord sõltus suuresti NSVL ja demokraatlik lääneriikide teravnevast vastasseisust. Trumani doktriin 1947 kommunismi pidurdamise poliitika. Truman tunnetas ohtu ja tegi Kongressile ettepaneku osutada sõjalist ja majanduslikku abi
Sotsiaaldarvinism ning mitmed sellele tuginevad filosoofilised suunad kuulutasid kristluse iganenud, valeks ja kahjulikuks. Looduses, mis tugines looduslikule valikule, pidi ellu jääma tugevaim. Sõja ülistamine muutus järjest populaarsemaks. Tuntud Saksa mõtleja Friedrich Nietzsche imetles avameelselt julma, kaunist ja rõõmsameelset jõudu. Sõjas nähti väljapääsu igavast argipäevast, mille purustav ja puhastav toime lõpetaks kõik sõjad. 5. Imperialism. Koloniaalimpeeriumid. Vene imperialismi omapära 1914. aastaks elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Tihti oli emamaal elavate inimeste arv tühine võrreldes kolooniates elavate inimeste arvuga. Paraku hakkasid koloniaalvallutusteks sobivad maad 20.sajandi alguseks otsa saama. Mis tekitas loomulikult vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti huvitatud oli sellest Saksamaa, kes noore riigina oli maade jagamisele
Nõukogude Liit 11,6 % Saksamaa 10 % b) Sõjakulud ja kahjud 4000 miljardit USA dollarit: · Lennukeid toodeti 650 000 · Soomukeid toodeti 287 000 c) Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse, Saksamaa tükeldati d) Ida-Euroopa langes N. Liidu mõjusfääri, 3 Balti riiki kaotasid iseseisvuse e) Maailm polariseerus 2 tugevama suurriigi N. Liidu ja USA vahel algas "külm sõda" f) Lagunema hakkasid koloniaalimpeeriumid II maailmasõja kordamine 1. Maailm II maailmasõja eelõhtul. a) Ansluss b) Klaipeda okupeerimine c) Molotov - Ribbentropi pakt
natslike sõjaväejuhtide üle. Neid süüdistati kuritegudes inimsuse vastu. Kohtualuste väiteid ei arvestatud. Vastutus sõja vallapäästmise eest pandi Saksamaa juhtkonnale Teine maailmasõda põhjustas suuri purustusi ja kaotusi. Euroopas oli umbes 60 miljonit hukkunut. Balti riigid jäid NSV Liidu võimu alla, tema kontrolli alla läks Kesk ja Ida eruoopa, See omakorda tõi kaasa teise maailma tekke. Lagunema hakkasid koloniaalimpeeriumid. Tagajärjeks oli ka kogu maailma lõhestumine ja külma sõja algus.
käega konservatiivsed muudatused, pälvides hüüdnime „Raudne Leedi“. 20. Külm sõda 1970. aastatel – külma sõja konfliktid kolmanda maailma riikides. Kommunistlikud revolutsioonid Angolas ja Etioopias. Avalikult räägiti rahust, tegelikult aga kandus Külm sõda uutele aladele- Kolmandasse maailma. „Kolmandas maailmas“, eriti Aafrikas, oli 1960. aastatel alanud massiline iseseisvumine. Koloniaalimpeeriumid lagunesid. 1960 sai Aafrikas iseseisvaks 17 riiki ja 1970. aastateks veel enam riike. Iseseisvunud Aafrika riikides tekkis küsimus- millist maailmavaadet pooldada? Kas Lääne demokraatiat või idabloki kommunismi? Nii USA kui NSVL üritasid võimu seal haarata. NSV Liit oli Aafrika Külas sõjas taas edukam- tal õnnestus korraldada kommunistlik revolutsioon Angolas ja Etioopias. Mõlemad hakkasid kommunismi „eksportima“ naaberriikidesse-
Külm sõda Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a. Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). Külma sõja vastandiks on “kuum sõda ” - otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus). Külma sõja lõpuks võib pid...
Muutus Euroopa poliitiline kaart- likvideeriti enne II maailmasõda eksisteerinud riike (Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire. USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku läänemaaailma liidriks. Vastavalt 1945.a. San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO, mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (Vt. ka õpik lk.36). Tekkis NSV Liidust sõltuvate satelliitriikide süsteem Ida-Euroopas. Nõrgenesid koloniaalimpeeriumid, mis võimaldas nende asumaadel alustada võitlust iseseisvuse eest. · Kujunes välja külm sõda demokraatliku Lääne ja kommunistliku Idabloki vahel. 6
ÜLDAJALUGU 20.sajandil RAHVUSVAHELISED SUHTED 20.SAJANDIL (1991.AASTANI) Suurriikide liidud 20.sajandi algul: KOLMIKLIIT ANTANT 1879.a Saksamaa ja Austria-Ungari Kaksikliit 1893.a Venemaa ja Prantsusmaa 1882.a liitus Itaalia 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa liitlasteks Türgi ja Bulgaaria 1907.a Inglismaa ja Venemaa liitlaseks Jaapan, 1915.a Itaalia, 1917.a USA EESMÄRGID: SAKSA purustada Prantsusmaa, kehtestada võim Euroopa PRANTSUSMAA vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas, mandril, et Saksamaa oleks esindatud kogu maailmas saada tagasi Elsass-Lotringi alad, huvid põrkasid kok...
* Balti riigid kaotasid iseseisvuse, ajutiselt ka Saksamaa, Austria, Jaapan. Saksamaa tükeldati , hiljem lõhestati kaheks- Saksa Liitvabariigiks (SLV) ja Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks (SDV). * Ida- ja Kesk-Euroopa riigid langesid NSVL mõjusfääri. Maailm lõhenes kaheks vaenulikuks leeriks-demokraatlikuks, mida juhtis USA ja kommunistlikuks, mida juhtis NSVL. Hukkus umbes 50-60 miljonit inimest. Muudeti väikeriikide piire, arvestamata sealsete rahvaste tahet. Lagunema hakkasid koloniaalimpeeriumid. Teise maailmasõja süüdlaseks võib pidada Hitlerit- soovis saada maailmavalitsejaks Stalinit- arendas sõjatööstust ja tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja tagajärjed: · Väga suureulatuslikud purustused. Hukkus palju tsiviilelanikke. Balti riigid jäid NSV liidu mõjuvõimu alla, tekkis idablokk. Euroopa ja maailma lõhestumine kaheks süsteemiks, külm sõda. Kommunismi mõju maailmas kasvas.
On kultuuriline, sotsiaalne kui majanduslik fenomen. On protsess, milles organisatsioonid pakuvad oma kaupa ja teenuseid eelkõige globaalsetel, mitte kohalikel turgudel. Majanduslike ja sotsiaalsete sidemete tihenemine riikide vahel läbi ettevõtlusinstitutsioonide ja kapitalistliku filosoofia, mis kahandab maailma majanduslikus mõttes. 2. Millist aega loetakse globaliseerumise aluseks? Globaliseerumise aluseks loetakse perioodi u 500 aastat tagasi, kui hakasid kujunema Euroopa riikide koloniaalimpeeriumid. 3. Globaliseerumise kom lainet a) 1870-1914 b) 1950-1980 algus b) 1980-2000 4. Globaliseerumise vedavad jõud Ühelt poolt on üleüldine transpordi kulude kahanemine ja teiselt poolt üha laialdamaselt leviv majanduslik liberaliseerimine ehk soov kaubelda ja vahetada investeeringuid teiste riikidega. · Siirdekulud kaubavahetuskulud. Kaupade vedamine ühest maailma servast teise muutub, võrreldes kauba enese hinnaga, üha odavamaks.
24-st 12 mõisteti surma, 2 mõisteti õigeks, ülejäänutele pikaajaline vangistus Hukkunute arv täpselt teadmata, Euroopas umbes 60 miljonit, enamus tsiviilisikud. Poola kaotas 15,3% rahvaarvust. Sõjakulud ja kahjud umbes 4000 miljardit USA dollarit. Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse, Saksamaa tükeldati Ida-Euroopa langes NL mõjusfääri - 3 Balti riiki kaotasid iseseivuse Maailm polariseerus 2 tugevama suurriigi NL ja USA vahel - algas "külm sõda" Lagunema hakkasid koloniaalimpeeriumid Loodi ÜRO KORDAMINE ansluss - Austria liitmine Saksamaaga 1938. aastal märtsikuus Müncheni kokkulepe - Saksamaa sai õiguse Sudeedimaa okupeerida. 1938.a hiljem Molotov Ribbentrovi Pakt - 23. august 1939 Leedu ja Lääne-Poola jäid Saksamaale, Ida-Poola, Besaraabia, Soome, Eesti ja Läti jäid NSVL-le Kolmikpakt - Itaalia, Saksamaa ja Jaapani sõjaline liit 1939 Holokaust - 1941.a. 7. detsember Pearl Harbour - Atlandi Harta -
hakkasid üha enam asendama ameeriklased. Lisaks oli kahe Vietnami vahel puhkenud 1950. aastate lõpul sõda. Dien Bien Phu lahing 13.märts-7.mai 1954 Vietnami RV ja Prantsuse vägede vahel Loode-Vietnamis. Dien Bien Phu asub Vietnami loodeosas ja on igast küljest dzungliga piiratud. Vietnamlastele on Dien Bien Phu koht, kus saavutati üks suurimaid võite rahvusliku vabadusvõitluse käigus, lääneriikidele tähendab see suurimat kaotust esimestel aastatel pärast Teist maailmasõda, mil koloniaalimpeeriumid Aasias hakkasid lagunema. Kuigi Viet Minh oli enamikus lahingutes alla jäänud, oli nende pikale venitatud sõja taktika 1953.aastaks palju edu toonud. Prantsuse väejuht Vietnamis, kindral Henri Navarre, sai aru, et tema väed vajavad suurt sõjalist võitu, et rahvas taas sõda toetama hakkaks. Ta mõtles välja operatsiooni ,,Castor" ja see oli kavandatud Viet Minhi meelitamiseks otsesesse lahingusse, kus Prantsuse väed saaksid nad hävitada, kasutada
massiteabevahendeid, teadust, kontrolli oma elanikkonna meelsuse üle. 2.Võidurelvastumine -USA-l oli ülekaal tuumarelvades, NL-l tavarelvastuses ; loodi sõjalis-poliitilisi liite(NATO, Varssavi Lepingu Organisatsioon jne) ; mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. 3.Võitlus mõjusfääride laiendamise pärast – puudutas eelkõige III maailma riike ; eriti terav oli vastasseid Eur-s, Lähis-Idas, Kagu-Aasias ; II MS järel lagunesid koloniaalimpeeriumid ja mõlemad külma sõja pooled üritasid säilitada oma mõju endistes asumaades(SB, Pr) või laiendada sinna oma mõjusfääri(NL, Hiina, RV, USA). 4.Majanduslik võituls – kõrgem elutase lääneriikides oli tugevaks argumendiks võitluses kommunismiga ; lääs lootis majanduslikult kurnata NL ja selle liitlasi, kasutas majandussanktsioone, võidurelvastumist jms. 5.Diplomaatiline võitlus – kasutati rahvusvahelisi organisatsioone(ÜRO, OSCE). 6.Salateenistuste tegevus – NL-s
saavutamaks oma poliitiliste positsioonide tugevdamist, kuid majandus sattus liiga suurde sõltuvusse riigi abist. Peale II maailmasõda. Arendati välja riiklikud ja rahvusvahelised finantsinsitutsioonid vastav majanduspoliitika 1944 loodi Rahvusvaheline valuutafond ja Maailma pank ( peakorterid Washingtonis ), eesmärgiks stabiliseerida maailma finantssüsteemi riiklike pankade ja valuuta järelvalve abil. 1940 teisel poolel koloniaalimpeeriumid lagunesid. Maailma hakati jagama Põhjaks ( arenenud tööstusriigid ) ja Lõunaks ( arengumaad ) Põhjamaad Arenenud tööstusriikides ehitati üles heaoluühiskonnale tuttav riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi-, ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses suur ( Rootsis ulatus riigisektori osatähtsus 65 % SKP-st ) Lõunamaad Majandus tugines endiselt mõne põllumajandussaaduse või maavara väljaveole. Üleminek infoajastule
aastapäevaks). Luba saadi 4kuud enne laulupidu. Hakati kiiresti laule levitama. Korraldav komisjon peamiselt sakslastest. Eestlust ja demokraatiat propageeris Jakobson(üldrahvalik ilme).Repertuaaris palju saksa ja vaimulikke laule. Peeti Tartus 18.-21. juunil 1869. Osa võtsid ainult meeskoorid ka mõned pasunakoorid.Üldjuhiks Jannsen ja Valga koolmeister Kunileid..Mõte oli äratada oma rahvas, hoogustada rahvuslikku ärkamist ise looma PILET 7 Esimene maailmasõda koloniaalimpeeriumid, Maroko ja Balkani kriisid, I maailmasõja põhjused, sõjasündmused, Versailles` süsteem. Õpik: XX sajandi ajalugu I ptk 1-3, lk 8-100, Atlas lk 72-74 Koloniaalimpeeriumid- tekkisid Euroopa suurte maadeavastuste perioodil, mis algas, kui kõige võimsamad ja arenenumad mereriigid hakkasid omavahel vallutuste nimel konkureerima, Venemaa Impeerium, Hispaania Impeerium, Prantsuse Impeerium, Rootsi kolooniaimpeerium jne. Maroko kriis- Esimene Maroko kriis 1905-1906. Prantsusmaa avaldas Marokole
Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. · Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orienteeritud riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tsiili, Pakistan jne.). · Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema ka senised koloniaalimpeeriumid ning kumbki osapooltest üritas kas säilitada oma mõju neis (näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e.kolmanda maailma riigid (Esimene maailm- kapitalistlikud riigid Lääne-Euroopas ja Põhja- Ameerikas; teine maailm- sotsialistlikud riigid). Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka arenguriikides.
Eesti 1920datel- 30datel aastatel 3. märts 2009. a. 15:09 1. 1919.a 23 aprillil Eesti asutav kogu maareformi ( seadus võeti vastu 1919 oktoobris) ja põhiseadus, kinnitati 1920 a juunis. Asutav kogu läks laiali ja peeti esimesed Riigikogu valimised. 2. Likvideeriti mõisad ja avati tee 56000 uue, nn asunikutalu moodustamisele. Maa sai rahva omaks. Esmakorras anti maa Vabadussõjas võidelnud meestele ja selle järel teised, isegi mõni selline kes oli vastaspoolel sõdinud. Iseseisvusaja lõpuks saadi talud lõpuks heale järjele 3. Põhiseadus koostati kiiruga ja oli väga demokraatlik ja väga parlamendikeskne. Parlamendist sõltumatut presidenti ei olnud. Kõrgeimaks esinduskoguks oli 100- liikemline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalitsioon moodustas valitsuse, mille juhti nimetati riigivanemaks ja tal olid esindusfunktsioonid. Tolleae...
tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tsiili ja Pakistani reziimid). Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema ka senised koloniaalimpeeriumid ning mõlemad külma sõja osapooled üritasid säilitada oma mõju endistes asumaades (nt Suurbritannia ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (nt NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e kolmanda maailma riigid (esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei
- USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku läänemaailma liidriks. - Vastavalt 1945 San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon), mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (vt ka õpik lk.36). - Tekkis NSV Liidust sõltuvate kommunistlike satelliitriikide süsteem Ida-Euroopas. - Nõrgenesid koloniaalimpeeriumid (nt Prantsusmaa, Suurbritannia, Holland jt), mis võimaldas nende asumaadel alustada võitlust iseseisvuse eest. - Kujunes välja külm sõda USA juhitud demokraatlike lääneriikide ja Moskva juhitud kommunistliku Idabloki vahel. 3. Eesti Teise maailmasõja ajal: 3.1. Baasideajastu Eestis 1939-1940: 1939 septembri teisel poolel pärast Poola riigi likvideerimist ja jagamist
Rahvusvahelistele suhetele iseloomulikud jooned Euroopas imperialism - suurriikide taotlus laiendada oma territooriumi või mõjusfääri Hiina oli jaotatud erinevate Euroopa riikide vahel mõjusfäärideks Kuninganna Victoria valitseb 64 aastat - Victoria ajastu Rahvuslusele toetuv imperialism meie rahvusele peab siin maailmas kuuluma kindel positsioon rahvuslusele vaimseks toiduks on teadmine, et oma riik on võimas Püüd laiendada enda mõjuvälja maailmas Õigustust leiti Euroopa tsivilisatsiooni ülimuslikkuses vallutus = progress vallutust võeti kui hädaliste aitamist, põhimõte oli et väiksed riigid ise ei ole võimelised suureks saama ja siis nö `aidati' neid Kolooniad ka väikeriikidel enne kui Kongo sai Belgia riigi omaks, oli varem Belgia kuninga ainuvaldus Maailma kontrollib sisuliselt kaheksa riiki Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Ungari, Itaalia, Jaapan, USA mõni rii...
NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tšiili ja Pakistani režiimid). Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema ka senised koloniaalimpeeriumid ning mõlemad külma sõja osapooled üritasid säilitada oma mõju endistes asumaades (nt Suurbritannia ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (nt NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e kolmanda maailma riigid (esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid).
), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orienteeritud riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tšiili, Pakistan jne.). Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema ka senised koloniaalimpeeriumid ning kumbki osapooltest üritas kas säilitada oma mõju neis (näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e.kolmanda maailma riigid (Esimene maailm- kapitalistlikud riigid Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas; teine maailm- sotsialistlikud riigid). Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka arenguriikides.
oma territooriumi lahkulöömisest kuulda, v.a. Norra rahumeelne eraldumine Rootsist 1905 Poliitline rahvuslus tekkis Lääne-Euroopas; tekkimist ja kujundamist mõjutas Prantsuse revolutsioon (19. saj lõpp); kõik inimesed peaksid saama võimaluse juhtida oma riiki o eestlastel tekkis 20. saj alguses Kultuuriline rahvuslus oma keel; tekkis Ida- ja Kesk-Euroopas Kujunesid koloniaalimpeeriumid, koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid aga otsa saama 20. saj alguseks -> vastuolud suurriikide vahel suurenesid, tehti katseid valdused ümber jaotada, eriti huvitatud oli SM Lävepaku teooria väiksemad rahvad ning kultuuris polnud vähesuse tõttu suuremate kultuurrahvaste tasemele jõudma Uued filosoofilised suunad, nt sotsiaaldarvinism tugineti maailmas looduslikule valikule ehk ellu pidid jääma vaid tugevamad
september 1951 San Franciscos. Välja arvatud NSV liit, Poola ja Tsehhoslovakkia. Teise maailmasõja tagajärjed: · Väga suureulatuslikud purustused · Hukkus ligi 60 miljonit inimest, neist kõige rohkem NSV liidus ja Hiinas · Hukkus palju tsiviilelanikke · Balti riigid jäid NSV liidu mõjuvõimu alla, tekkis idablokk. · Euroopa ja maailma lõhestumine kaheks süsteemiks, külm sõda · Kommunismi mõju maailmas kasvas · Lagunema hakkasid koloniaalimpeeriumid. · Inglismaa kaotas oma senise suurriigi staatuse. · Aasias tugevnes Jaapani asemel Hiina positsioon. Baaside ajastu Baaside leping lk 73-75 28. septembril 1939. aastal kirjutati alla NSV liidu ja Eesti vahelisele vastastikuse abistamise paktile. Sellega lepiti kokku, et NSV liit abistab Eesti sõjaväge relvade ja sõjaliste materjalidega soodustatud tingimustel; abistatakse teineteist ükskõik missuguse Euroopa riigi
Maadeavastamine sai alguse meretee avastamisest Indiasse. Seoses türklaste kontrolliga otsiti alternatiivset kaubateed. Samuti otsisid uut väljakutset Hispaania rüütlid. Samuti otsiti metalli. Reiside initsiaatorid olid Portugal ja Hispaania. Portugallased purjetasid ümber Aafrika ja jõudsid 1498 Indiasse ning 1500 Brasiiliasse. 1492 jõudis Kolumbus Ameerikasse. 1519 korraldas Magalhães esimese ümbermaailmareisi. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid. Aafrikas ja Aasias kujunesid välja Portugali tugipunktid. 1519 vallutas Cortez asteekide riikidi ning 1532 Pizarro inkade riiki. Nende vallutustega rikastusid Hispaania ja Portugal. Ameerika kolonisatsioon hakkas pihta orjakaubandus Aafrikast Ameerikasse. Konkurentideks kujunesid Inglismaa ja Holland, kes ihaldasid sammuti Ameerika rikkusi. Orjakaubandus läks nende kätte üle. Samuti hakati Hispaania laevu röövima. Põhiliselt tegeldi piraatlusega maailmameredel
3. Aja käsitlus. Aeg on lineaarne, kulgeb pöördumatult sirgjooneliselt, sellel on algus ja lõpp. KESKAJA FILOSOOFIA PÕHIJOONED Keskaeg- ,,medium aevium". Keskaeg algas 476 Lääne-Rooma langemisega. Keskaja lõpuks on pakutud erinevaid daatumeid 1453 Konstantinoopoli langemisega, Bütsantsi lõpp, türklaste vallutused. 1492 Columbuse esimene reis, seotud suurte maailma avastustega. Leiti teid idamaadesse. Maailma avastuse tõttu tekivad koloniaalimpeeriumid. Kristlus jõuab Ameerikasse. 1517 reformatsiooni algus; Martin Lutheri väljaastumised; protestantismi tekkimine. 1640-1660 Inglise revolutsioon; parlamentalismi tekkimine. Keskaja filosoofia puhul rõhutatakse teatud tunnusjooni mitte ajalisi jooni. Põhitunnused: 1. Tugev seotus religiooniga 1. Teotsentrism ehk jumalakeskus. Jumal- see on absoluut, kõige keskmes. 2. Kreotionism, creatio. Kõik on jumala loodud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
