Maailm 20. sajandi algul. Imperialism. 1905. a revolutsioon. (0)

Suurbritannia (lk 22-25)
Sisepoliitika :

• Riigikorralt parlamentaarne monarhia .
  
• 20.sajandi algul lõppes nn.  viktoriaanlik ajastu ( 1837 -1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud , kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad , talupojad.
  
• 20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum  Konservatiivne Partei ( toorid ) ja reformimeelne  Liberaalne Partei ( viigid ).
  
• 1906.a. tekkis uus partei Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse, ent hakkab ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli.
  
• Sisepoliitikas suurim probleem  Iirimaa küsimuse  teravnemine :
  

Iirimaa vallutati inglaste poolt 12-17.sajandil.19.sajandi lõpust aktiviseerus iirlaste rahvuslik vabadusvõitlus, mille peamine eesmärk oli saavutada home rule - Iirimaa laialdane autonoomia Briti impeeriumi koosseisus (oma parlamendi ja sõjaväe loomine; riigipeaks oleks jäänud Briti monarh). Iiri küsimust teravdasid ka usulised vastuolud- iirlased olid katoliiklased; sisserännanud inglased aga protestandid . Rahvuslik rõhumine, kehvad majandusolud ja eriti 19.sajandi keskpaiga kartuliikaldused tõid enesega kaasa ka iirlaste massilise väljarände peamiselt USA-sse.

• 1914.a. Inglise parlament võttis home rule`i vastu (suhteliselt piiratud autonoomiaga) aga selle kehtima hakkamine lükati Esimese maailmasõja puhkemise tõttu edasi ning see viis iirlased omakorda ülestõusu alustamiseni (1916.a. Lihavõtteülestõus).
  

Majanduses kaotas Inglismaa oma senise juhtrolli, majanduse arengutempos ületasid teda USA ja Saksamaa. Põhjuseks tööstuse vana siseseade ja rahade kulutamine elamiseks. Koloniaalimpeeriumi ülalpidamine nõudis