I Maailmasõda (0)

 Põhjused: 
 
1. Suurriikide  imperialistlik  poliitika 
Imperialism  - suurri gi püüd oma võimu- ja mõjupi rkonda laiendada. 
● Püüdlus oma territooriumit laiendada ülemere kolooniatega 
● Suurri kidel oli vaja rohkem maad kuhu paigutada inimesi ja rohkem sõdalasi. 
I  Maroko  kriis | 1905 - 1906 
● Sõda ei  puhke  Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, sest mõlemad ri gid ei ole 
sõjaks valmis. 
● Prantsusmaa mõjuvõim oli suurem maroko üle, kuid neid ei li detud kokku. 
● Marokosse jäi maksuvabadus 
● Mõlemad ri gid tahtsid Marokot.  
● Maroko jäi iseseisvaks 
II Maroko kriis | 1911 
● 1911 puhkes Marokos ülestõus, mil e tõttu prantsusmaa okupeeris Maroko. 
Saksamaa saatis vastuseks oma suurtükkpaadi “ Panter ”, avaldamaks  survet . 
● 1911 toimusid Prantsuse-Saksa läbirääkimised, kus Saksamaa nõudis endale 
kompensatsiooniks Maroko Prantsusmaa al uvusse mineku eest Prantsuse 
Kongot. 
● Inglismaa lubas võimalikus sõjas aidata, mil e tõttu olid saksalsed sunnitud 
taganema. 
● Sõda ei tule. 
● Saksamaa sai Cameroonsi endale, mis on mõtetu.(Vist sama asi mis see 
Prantsuse Kongo) 
● Itaalia haarab endale Li bia 
● Kuna Aafrika territooriumid on peaaegu kõik ära võetud suurenevad  pinged . 
 
2. Liidusüsteemide kujunemine 
Saksamaa, Itaalia, ja Austria-Ungari vs Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa. 
● Moodustati li te, et ei peaks võitlema kahel rindel. 
● Saksamaa keisriri k loodi peale Prantsuse sõda. 
 
Kolmikliit   - Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia: 
● 1879​. a. - Li duleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 
● 1882​. a. - Ühines Itaalia. 
 
Antant(Liitlasriigid) - Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa 
● 1893​. a. Venemaa-Prantusmaa li dulepingu sõlm   
● 1904​. a. Prantsusmaa-Inglismaa leping  
● 1907​. a. Inglise-Venemaa leping.  
● Lepingutes jagati territooriumeid.
 
3. (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastamine 
Uuendused ühes ri gis paneb teisi samamoodi uuendama. 
● Raudtee aitas tuua vajalikku abiväge sõduritele(nt toitu) 
●  Kuulipilduja  leiutamine - Hiram Maxim. Kuulipilduja võis  asendada  mitut 
meest. 
● Sõjalaevastik uueneb(Dreadnought) - inglaste välja töödetud sõjalaev 
● Mürkgaas 
 
 
 
4. Rahvuslikud vastuolud ja natsionalismi kasv 
● Austria-Ungari ja Venemaa püüdsid laiendada mõjusfääre  Balkanil . 
● Balkani rahvaste iseseisvuspüüdlused vi sid uute ri  kide  tekkimisele.
 
 
Bosnia  Kriis | 1908 - 1909 
Anneksioon  - li dendamine vägivaldselt. 
● Kri s kahjustas jäädavalt suhteid ühelt poolt Austria-Ungari ning  teiselt  poolt 
Venemaa keisriri gi ja  Serbia  vahel. 
● Austria-Ungari võttis üle jõuga Bosnia-Hertsegovi na, mis kuulus kül  
ametlikult türgile, ent oli reaalselt Austria-Ungari okupatsioonivõimude 
kontrol i al  juba alates 19. sajandi lõpukümnenditest. 
● Antanti ri gid, eriti Venemaa annektsiooniga nõustuda ei tahtnud, ent 
võimaliku sõja hoidis ära Saksamaa toetus Austria-Ungarile. 
 
 
I Balkani sõda | 1912 - 1913   
Ajendiks oli Itaalia-Türgi sõda(1911-1912) 
● Nähes türgi nõrkust, tahtsid Balkani ri gid seda ära kasutada ja haarata enese 
kätte  slaavi  ja albaanlaste alasid. 
● Venemaa toetas Balkani ri ke, sest tahtis suurendada oma mõju balkanil ja 
kasutada sealseid ri ke ära surveks Saksamaa ja Austria-Ungari vastu. 
● 1912 puhkes sõjategevus Türgi vastu. Türgi vastasesse koalitsiooni kuulusid 
Serbia,  Bulgaaria  ja Montenegro, Kreeka. Türgi sai ruttu lüüa ja 1913 
Londonis sõlmitud rahu tulemusena kaotas enamuse Balkani poolsaare 
valdustest ning pidi leppima  Albaania  iseseisvumisega. 
II Balkani sõda | 1913 
Põhjus: Esimese sõja võitjate  suutmatus  kokku leppida val utatud alade jagamises. 
● Bulgaaria vastu astusid välja Serbia, Kreeka; hiljem ka  Rumeenia  ja Türgi. 
● Bulgaaria sai lüüa ja 1913 Bukaresti rahuga kaotas Bulgaaria Esimeses 
Balkani sõjas võidetud alad ja lisaks sel ele ka osa oma põlisaladest. Balkani 
sõdade tulemusena  tugevnes  Serbia ri k, mis taotles poolsaarel Suur-Serbia 
ri gi loomist. 
● See suurendas Serbia pingeid Austria-Ungariga, kes samuti üritas laieneda 
Balkani slaavi alade arvelt. 
● Probleemi teravdasid omakorda Serbia li dusuhted Venemaaga ja 
Austria-Ungari li dusuhted Saksamaaga. 
● Balkani  poolsaart  on nimetatud ka püssirohutünniks - ri kide  omavahelised  
li dusuhted val andada väikesest konfliktist suure sõja. 
 
 
 
 
 
 
I Maailmasõja  ajend :  
● 28. Juunil 1914​ tapeti serblasest natsionalistide poolt Austria-Ungari troonipärija 
Franz  Ferdinand . 
● Austria-Ungari  arvas , et Serbia oli palganud troonipärija mõrva.  
 
Sõjaplaanid: 
 
Schlieffeni plaan(Saksamaa). 
Saksamaa soovis ki relt rünnata Prantsusmaad läbi Belgia, ja peale seda vi a väed Venemaa 
poolele ja hävitada ka Venemaa. Saksamaa tahtis rünnata Prantsusmaad läbi Belgia, sest 
Prantsusmaa pi r Saksamaaga oli kindlustatud ja sealt oleks olnud raksem läbi murda. 
Sel eks ajaks ei olnud veel  Suurbritannia  sõjaga li tunud. Saksamaa arvas, et nad saavad 
ki resti läbi murda Belgia ja si s val utada ka Prantsusmaa. Plaan aga nurjus, sest Belgiast ei 
suudetud pi savalt ki resti läbi murda, Venemaa ühines sõjaga ki remini kui arvatud ja algas 
positsioonisõda. 
 
Prantsusmaa sõjaplaan. 
Prantsusmaa panustas tugevale kindlustusele, mis ehitati Prantsuse-Saksa pi rile. Prantsuse 
väejuhatus jättis kindlustamata suure osa Belgia pi  rist , kuna sealt lööki ei oodatud. 
Venemaa sõjaplaan. 
Venemaa pidi arvestama sõjategevusega kahel rindel - Saksamaa ja Austria vastu. 
Eesmärgiks oli Saksa vägede purustamine Ida- Preisimaal , et kergendada oma li tlase 
Prantsusmaa olukorda läänerindel. 
Inglismaa sõjaplaan. 
Inglismaa kavatses oma eesmärgid saavutada teiste abiga, sel eks toetas ta rahaliselt oma 
li tlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 
000-meheline  armee . 
 
I Maailmasõja osapooled: 
 
Keskriigid  
Antant 
Saksamaa 
Prantsusmaa 
Austria-Ungari 
Venemaa 
Türgi 
Suurbritannia 
Bulgaaria 
Serbia 
 
Jaapan 
 
Itaalia (Läks keskri kidest Antanti, sest murti 
lubadusi) 
 
USA(alates 1917) 
 
Sõjakuulutused: 
● 28. Juuli 1914​ kuulutas Austria-Ungari sõja Serbiale. 
● 1. Aug. 1914​ kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. 
● 3. Aug. 1914​ kuulutas Saksamaa sõja Prantsusmaale. 
● 4. Aug. 1914​ kuulutas Inglismaa sõja Saksamaale. 
● 23. Mai 1915​ kuulutas Itaalia sõja Austria-Ungarile. Itaalia li tus Antantiga. 
● 6. Aprill 1917​ kuulutas USA sõja Saksamaale. 
 
I Maailmasõja lahingud: 
I Marne lahing | 1914 
Saksamaa VS Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iirimaa ühendkuningri k. 
● Lahing nurjas Schlieffeni plaani val utada Pari s. 
 
II Ypres'i lahing | 1915 
Saksamaa VS Briti  Impeerium (Kanada, India, UK), Prantsusmaa, Belgia. 
● Saksa armee tõi sõtta uue relva - mürkgaas 
 
Jüüti  merelahing  | 1916 
Saksamaa VS Suurbritannia 
● Sel e aja suurim merelahing. 
 
Verdune  lahing | 1916 
Prantsusmaa VS Saksa Keisriri k​. 
● Üks kõige pikem, verisem ja metsikum lahing I maailmasõjas. 
 
Somme’i lahing | 1916 
Saksa Keisriri k VS Briti Impeerium ja Prantsusmaa 
● Osavõtjate ja inimkaotuste poolt suurim lahing I maailmasõjas 
● Tähtis, sest sel es lahingus kasutati 1. korda  tanki  (Britid). 
 
Caporetto  lahing | 1917 
Austria-Saksa VS Itaalia väed 
● Itaalia väed purustati. 
 
Cambrai  lahing| 1917 
Briti väed VS Saksa väed 
● Esimene suurim tankirünnak, kasutati ka sõjalennukeid ja zappeline. 
(Rünnaku sooritasid Britid). 
 
 
Rahulepingud:  
Bresti  rahu | 3. märts 1918  
● Venemaa väljus esimesest pmaailmasõjast, ​Venemaa oli sunnitud sel e 
rahulepinguga loovutama Soome, Eesti, Läti,  Ukraina , Leedu ja Poola. 
 
Compiegne´i  vaherahu  | 11. november 1918 
● Lõpetas esimese maailmasõja, sõlmiti Saksamaa ja Antandi ri kide poolt. 
   
 
 
 
Pariisi rahukonverents (18. jaanuar 1919):  
Wilsoni  14 Punkti ehk ​Neliteist teesi 
● Wilsoni 14 punkti olid seisukohad Euroopa taasülesehitamise põhimõtete kohta. 
● Kõnes esitas Wilson plaani õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks Euroopas pärast I 
maailmasõda. 
Mõned punktid: 
● Salakokkulepete kaotamine. 
● Desarmeerumine. 
●  Vabakaubandus . 
 
Versailles   rahuleping  | 28. juuni 1919 
● Saksamaa pidi andma Prantsusmaale tagasi  Elsass -Lotringi ja loovutama alasid ka 
Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tšehhoslovakkiale. 
● Pidi  loobuma  kõigist kolooniatest. 
● Saksamaal kaotati sõjaväekohustus. 
● Saksamaa pidi maksa reparatsioonimakse. 
 
 
Saint-Germaini rahuleping | 1919 
● Austria eraldati ametlikult Ungarist ja sel e pindala vähendati ainult 25%-ni alast 
● Kinnitas Austria vabari gi rajamise. 
● Tunnustas Austria-Ungari alal tekkinud uute ri kide - Tšehhoslovakkia ja 
Serbia-Horvaatia- Sloveenia  kuningri gi (a-st 1929 Jugoslaavia) – iseseisvust. 
Trianoni rahuleping | 1920 
● Sõlmiti I maailmasõja võitjari kide ja Ungari vahel. 
● Lepinguga määrati kindlaks Ungari pi rid. 
● Võeti ära tohutult territooriumit, elanikkonda kel est 3.3 miljonit olid  Ungarlased . 
● Võeti ära pääs  merele . 
● Arme suurus kärbiti 35 000. 
● Pidi maksma reparatsioone. 
 
 
 
Isikud: 
● Wilhelm II ​- Saksa  keiser . 
● Franz Ferdinand - ​Austria troonipärija. 
● Ferdinand Foch - ​Prantsusmaa kindral. 
 
●  Woodrow  Wilson - ​Ajalooprofessor ühes Ameerika parimas ülikoolis,  president  
alates 1912. Aastast (14 punkti)(Ameerika) 
● David Lloyd George - Suurbritannia  peaminister . ​ Advokaat  Walesist. Hea 
esinemisoskus.(Inglismaa) 
● Georges Clemenceau - Prantsusmaa peaminister.​ Mäletas kahte Prantsusmaa 
hõivamist sakslaste poolt.(Prantsusmaa) 
 
Mõisted: 
 
● Imperialism​ - suurri gi püüd oma võimu- ja mõjupi rkonda laiendada. 
● Positsioonisõda - ​ ehk kaevikusõda, sel e  vastandiks  on aga ​manööversõda 
● Mobilisatsioon - ​ehk mobiliseerimine on kõikide jõude kogumine ja sõjaks valmis 
seadmine . 
● Oktoobripööre - ​Petrogradis toimunud ri gipööre, mil e käigus ​bolševikud​ kukutasid 
Venemaa ajutise valitsuse. 
● desarmeerimine -​ on vahendite süsteem, mida rakendatakse, et vähendada sõjaväe 
isikkoosseisu ja relvastust. 
●  reparatsioonid  - ​Reparatsioon on sõja võitnud ri gile tekitatud kahju täielik või 
osaline hüvitamine​ ​sõja kaotanud ri gi poolt. 
● Versailles’ süsteem - ​pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poli tiline 
süsteem, mis kaitses sõja võitnud ri kide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) 
huve. 
● Rahvasteliit - ​oli valitsustevaheline rahvusvaheline  organisatsioon , mil e peamine 
eesmärk oli tagada maailmarahu(nt et uus sõda ei algaks). 
● Schlieffeni plaan ​(õppige kirjutamine selgeks) 
 
Tore fakt: 
I Maailmasõda haaras 75% maakera elanikkonnast, sõjas osales üle 30 ri gi.