Esimene Maailmasõda (24)

5 VÄGA HEA

Esimene maailmasõda
1914-1918
Haaras 1,5 miljardit inimest (75% maakera elanikkonnast). Sõja lõpuks osales 38 riiki. Surma sai 10 miljonit inimest, haavata 20 miljonit. Sõjatanner hõlmas üle 4 miljoni km², rinnete kogupikkus u. 3000 km. Sõda toimus Euroopas, Aasias, Aafrikas, ookeanidel.
I Rahvusvahelised suhted sõja eel
20. sajandi algul süvenesid kahe Euroopa mõjukaima riigi – Inglismaa ja Saksamaa vahelised vastuolud. Kujunesid riikide rühmitused:

Keskriigid

Antant

1879 leping Saksamaa + Austria-Ungari
1882 liitus Itaalia (NB! 1915 läks Antanti poolele). Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia liitu nimetati Kolmikpaktiks
Türgi
Bulgaaria
Niisiis : Keskriigid olid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria
1893 Venemaa + Prantsusmaa leping
1904 Inglismaa ja Prantsusmaa leping
( Entente cordiale)
1907 Inglismaa + Venemaa leping
Antanti tähtsaimad riigid: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA
Rahvusvahelist olukorda pingestasid mitmed kriisid :

Maroko kriisid (1905-1906, 1911) – vormiliselt iseseisvas Marokos võitlesid ülemvõimu pärast Saksamaa ja Prantsusmaa
Pingekolle Balkani poolsaarel – 1912-1913 toimus 2 Balkani sõda:

Esimeses sõjas kaotas Türgi oma Euroopa valdused Balkani riikidele ( Serbia , Bulgaaria, Montenegro )

Teises sõjas sõdisid Balkani riigid omavahel:
Bulgaaria + Türgi ↔ ülejäänud
Balkani sõdades tugevnes Serbia riik (teda toetas Venemaa).

II Sõja põhjus

19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Imperialism – see on suurriikide püüded saavutada maailmas suuremat võimu. Imperialismi ilminguiks olid nii koloniaalimpeeriumide teke kui lihtsalt majandusliku mõjuvõimu laiendamine.
Esimese maailmasõja põhjuseks olid maailma imperialistlike suurriikide vahelised vastuolud. Vastuolusid põhjustas terav võitlus

tooraineallikate
turgude
asumaade
mõjupiirkondade

pärast.
20. sajandi alguseks oli maailm jagatud põhiliselt Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Kuna aga USA ja Saksamaa olid jõudnud neist arengus ette, tahtsid nad maailma endi kasuks ümber jagada.

NB! Euroopa põhivastuolu 20. saj. algul oli Saksamaa ↔ Inglismaa vastuolu.

Järelikult – kõik suurriigid kippusid sõtta, olid valmistunud sõjaks!

III Sõjaplaanid

Kõik suurriigid olid teinud sõjalisi ja poliitilisi ettevalmistusi, välja töötanud oma sõjaplaanid.
Kõige paremini oli valmistunud Saksamaa. Tal oli nn. Schlieffeni /šliifeni/ plaan – sisuliselt välksõja plaan, st. eesmärk oli minna kiiresti (1,5 kuud) läbi neutraalse Belgia ja Luksemburgi, vallutada Prantsusmaa, seejärel Venemaa. Põhieesmärk oli Saksamaal vältida sõda kahel rindel!
Venemaa astus sõtta halvasti ettevalmistunult (sõjaväereform oli pooleli , sõjaminister rumal ja laisk - näiteks eitas tulirelvi, asetas põhirõhu mõõkadele ja piikidele. Tagajärg – rindel oli 1 püss 2 mehe peale).

IV Sõja ajend

Esimese maailmasõja ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 Serbia natsionalistide poolt. ( Sarajevo oli slaavlastega asustatud Bosnia pealinn, mis sel ajal oli Austria-Ungari võimu all). Serbia valitsus oli vandenõust teadlik, varjatult toetas seda.
Terve kuu kestis kriis, kuni 23. juulil Austria-Ungari esitas Serbiale (keda ta pidas atentaadi peasüüdlaseks) ultimaatumi. Serbia võttis ultimaatumi alandavad nõudmised küll vastu, kuid sellegi poolest Austria-Ungari kuulutas 28. juulil 1914 Serbiale sõja. See oli Esimese maailmasõja algus. Austria-Ungari sõjakuulutusele vastuseks alustas Serbiat toetav Venemaa mobilisatsiooni. 1914. aasta augusti esimestel päevadel astusid sõtta Saksamaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa.

V Sõja käik

Aasta,
üldiseloomustus

Läänerinne

Idarinne

Muud rinded
1914
Saksamaa sõjaplaan purunes ,
kujunes välja positsioonisõda (=rinne püsis paigal, sõjategevust oli vähe, kumbki pool oli äraootaval seisukohal)
Sakslased tungisid Belgia kaudu Prantsusmaale, lähenesid Pariisile. Sakslaste edasitung peatati septembris Marne `i /marn/ lahinguga.
Sakslaste pealetung peatati, välksõja plaan purunes, kujunes positsioonisõda.

Vastamisi :

Saksamaa ↔ Venemaa
+
Austria-Ungari
Venemaa alustas pealetungi, et kergendada prantslaste olukorda. Kui Saksamaa läänerinde kaotuse järel väed siia koondas, sattus Venemaa raskustesse. Detsembris kujunes ka siin positsioonisõda.
Oktoobris 1914 astus sõtta Türgi, kujunes rinne Kaukaasias , Egiptuses, Lähis-Idas. Sõttaastunud Jaapan vallutas Saksamaa asumaid Vaiksel ookeanil . Kujunes rinne
Balkani ps-l:
Austria-Ungari ↔ Serbia.
Allveesõjas olid vastamisi Inglismaa ja Saksamaa.
1915
Keskriigid olid edukamad , kuid nende põhieesmärk – Venemaa sõjast välja lülitada – ei täitunud.
Sõjategevust oli vähe, käis positsioonisõda.
Siin oli hetkel sõja pearaskus. Keskriigid vallutasid Vene riigile kuuluvaid alasid (Leedu, Poola), kuid Venemaad purustada ei suutnud.
Sõjategevus Türgiga kulges vahelduva eduga. Mais astus sõtta Itaalia (Antanti poolel!) – avati rinne Alpides . Oktoobris astus sõtta Bulgaaria, Keskriigid vallutasid Serbia. Saksamaa hakkas Inglismaad allveelaevadega blokeerima .
1916
Hakkas ilmnema Antanti edu
Saksamaa otsustas anda siin pealöögi. Peaaegu kogu aasta kestis Verduni /verdöön/ lahing, sakslasd kaotasid. Seejärel läksid prantslased vastupealetungile, peeti Somme`i /somm/ lahing (esimest korda kasutusel tankid inglastel!).
Suvel suur Venemaa pealetung, algul edukas, siis lõppes laskemoon.
Rumeenia astus sõtta, kuid kaotas, Idarinne pikenes veelgi.
Suvel peeti Jüüti merelahing Saksamaa ja Inglismaa vahel. Mõlemad kuulutasid end võitjaks. Merel säilis siiski Inglismaa ülemvõim.
1917
Saksamaa saavutas kohati edu, tema olukord tervikuna oli siiski raske.
Aprillis astus sõtta USA (+ 11 Ladina-Ameerika riiki). Tohutud inimkaotused , kõigil suur sõjatüdimus, kuid otsustavat edu Antant ka ei saavutanud.
Venelastel suvel edukas pealetung, seejärel taganesid. Saksamaa okupeeris Riia, Eesti saared. Venemaal sügisel oktoobripööre, bolševikud tulid võimule ja sõlmisid detsembris sakslastega vaherahu .
Saksamaa kuulutas välja piiramatu allveesõja. Itaalia suurkaotus Caporetto lahingus.
1918
Saksamaa ründas, kuid lõpuks kaotas sõja.
Sakslaste 4 meeleheitlikku pealetungikatset lõppesid edutult. Antanti aitas USA.
3. märtsil 1918 sõlmisid Nõukogude Venemaa ja Keskriigid Bresti rahu. Idarinne lagunes .
Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria said kaotuste osaliseks, kapituleerusid.
VI Sõja lõpp 3. novembril 1918 algas sõjast kurnatud Saksamaal nn. Novembrirevolutsioon ja keiser Wilhelm II loobus troonist.
11. novembril 1918 Antanti riigid ja Saksamaa kirjutasid alla Compiègne`i /kompjään/ vaherahule. Lepingu kohaselt sakslased pidid:

lahkuma okupeeritud aladelt
vabastama sõjavangid
loovutama võitjatele põhiosa relvastusest (sh. kõik allveelaevad)

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 481 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

481 laadimist Kokku alla laetud

24 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

XpolenormaalneX Õppematerjali autor

esimese maailasõja põhjused osapoole sõjaplaan tagajärjed

Sarnased õppematerjalid

doc

Esimese maailmasõja põhjused ja algus

Esimese maailmasõja põhjused ja algus Lähiajalugu I § 5 vt kaarte atlases lk 74-75 NB! Esimene maailmasõda toimus 1914-1918 I Sõja põhjus Esimese maailmasõja põhjuseks olid maailma imperialistlike suurriikide vahelised vastuolud. Vastuolusid põhjustas terav võitlus · tooraineallikate · turgude · asumaade · mõjupiirkondade pärast. 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud põhiliselt Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Kuna aga USA ja Saksamaa olid jõudnud neist arengus ette, tahtsid nad maailma endi kasuks ümber jagada. NB! Euroopa põhivastuolu 20. saj

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda, suhted maailmasõja eel

Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgendamisest maailmas Inglise-Prantsuse lähenemine · Saksamaa mõju kasv · Inglismaa vaenusuhted Prantsusmaaga hakkasid taanduma (ohumärk Saksamaale) · 1904.aprillis ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaa sai endale Maroko) · salajane kokkulepe Egiptuse, Maroko poliitilise olukorra muutmine · Berliin püüdis asjatult lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid Maroko kriis (1905-1906) · 1905 Prantsusmaa esitas sultanile reformide kava · Saksamaa otsustas takistada märtsis Wilhelm II külaskäik (saksamaa huvide kaitsmine) · rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumine reformikavade arutamiseks · 1906.jaanuaris arutati maroko kriisi iseseisvus ja territoriaalse terviklikkuse säilitamine · majandussuhetes vabadus eelistati Prantsus

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November)

kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria- Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus: I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Sellega avati Balkani rinne, sest Serbia seljataga seisis Venemaa ja Austria-Ungari seljataga Saksamaa. 29. Juuli Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni (reservväelaste tegevteenistusse kutsumine). Saksamaa nõudis mobilisatsiooni peatamist, lubades seejuures mõjutada Austria-Ungarit mitte alustama sõda Serbia vastu. Venemaa ei peatanud mobilisatsiooni ja 1

Ajalugu

doc

I maailmasõda

Prantsus- Itaalia maa 1915 1893 I MAAILMASÕJA VALLAPÄÄSTMINE Algas kõik püssirohukeldrist Serbia ja Austria-Ungari suhete teravnemisest. Bosnia kriis 1908-1909. Austria-Ungari keiser oli Franz Joseph I (sünd. 1830, troonile asunud 1848), kes oli juba tudisev vanake. Franz Ferdinand juhtis riigiasju. Atentaat Sarajevos. Esimene atentaat 28. juuni hommikul ebaõnnestus. Teda oli tapma saadetud 3 meest. Troonipärija Franz Ferdinand tapeti "Mlada Bosna" ja "Must käsi" poolt 1914 28. juunil. Suurriikide reageeringud. Austria kindralstaabi ülem Franz Conrad v. Hötzendorff nõudis sõja alustamist Serbia vastu. Oli vaja küsida Saksamaa kui liitlaste arvamust. Saksamaal peeti sõja alustamist sobivaks. Venemaa pidi sõja ettevalmistustega valmis jõudma alles 1917. a. Venemaa otsustas siiski toetada Serbiat.

Ajalugu

doc

Esimene maailmasõda

teise Maroko kriisi. · 1911 nov Saksa-Prantsuse kokkulepe, millega Prantsusmaa kehtestas protektoraadi Marokos, Saksamaa sai osa Prantsuse Kongost · Itaalia kasutas kriisi ära selleks, et vallutada Türgilt Liibüa (Tripolitaania ja Kürenaika) Põhja-Aafrikas. Balkani ,,püssirohukelder": · konfliktikolle Balkan: suurriikide vastandlikud huvid; Balkani rahvaste iseseisvuspüüdlused, uute riikide teke; Türgi nõrgenemine · Esimene Balkani sõda (1912-1913): Türgi nõrkusest julgustatuna ja Venemaa toetusega sõlmisid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro 1912 Türgi vastase liidu, sellega puhkes ka sõjategevus. Türgi sai lüüa ja 1913.a. Londonis sõlmitud rahuga kaotas valdused Balkanil ning pidi leppima Albaania iseseisvumisega. · Teine Balkani sõda (1913.a.): põhjuseks esimese sõja võitjate suutmatus kokku leppida vallutatud alade jagamises. Bulgaaria sai lüüa ja kaotas esimeses Balkani sõjas

Maailmasõjad

rtf

RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL

Olukord oli väga kriitiline. Sakslastele oli antud korraldus "pealetung iga hinna eest," kuid prantslaste vastupanu oli ka erakordne. 4. IX andis Joffre käsu pealetungi alustada. Nii algas kuulus Marne'i lahing /marn/, kus Saksa väed paisati tagasi. Schlieffeni plaan oli nurjunud. Nüüd kaevusid mõlemad pooled maasse ning algas pikk ja kurnav positsioonisõda (kaevikusõda). IDARINNE. Vene armee põhijõud jagati Loode- ja Edelarindeks. Esimene pidi võitlema Saksamaa, teine Austria-Ungari vastu. Kuigi Ida-Preisimaal oli edukam algul vene pool, kaldus sõjaõnn hiljem sakslastele (vahetati välja juhtkond: komandöriks sai kindral P. von Hindenburg ja staabiülemaks kindral E. Ludendorff) ning Tannenbergi lahingus (29. VIII) said venelased hävitavalt lüüa. Samal ajal said Austria-Ungari väed aga Galiitsia all suure kaotuse osaliseks, mis mõjus halvavalt kogu Austria-Ungari võitlusvõimele

Ajalugu

odt

I. MAAILMASÕDA

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Grissel Kaur 203 SKA I.MAAILMASÕDA Referaat Juhendaja: Silva Kiveste Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus lk. 1 Põhjused lk. 2 Sõdivate riikide sõjaplaanid lk.3- 4 Sõjakäik lk. 5-7 Tagajärjed lk. 8-9 Kasutatud kirjandus lk. 10 Põhjused Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid. Esimese maailmasõja puhkemise põhi põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud : a) Võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõ

Ajalugu

doc

Esimene maailmasõda

mille avalikus osas seisis, et inglased saavad Egiptuse ja prantslased Maroko ning salajases osas oli kirjas, et hispaanlased saavad osa Marokost endale. Keskriigid 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; 1882 liitus lepinguga ka Itaalia. (Kolmikliit) 2. Probleemid rahvusvahelistes küsimustes 20. sajandil a) Saksa keiser otsib koostööd Venemaaga (kaks korda liidulepingu projekt), kuid Prantsusmaa tõttu jääb leping ära b) 1905 esimene Maroko kriis Saksamaa sekkub Prantsusmaa tegevusse Marokos Maroko jääb iseseisvaks c) 1911 teine Maroko kriis marokolaste ülestõus prantslaste vastu; prantslased okupeerivad Maroko pealinna; Saksa sõjalaevad Maroko rannikul; läbirääkimiste tulemusena tunnustas Saksamaa Prantsusmaa protektoraati Marokos ning Saksamaale anti osa Kongost d) 1912-1913 I Balkani sõda (Türgi kaotab oma Euroopa osa)

Ajalugu

Rohkem sarnaseid