50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
479 laadimist
Kokku alla laetud
24 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
XpolenormaalneX
Õppematerjali autor
Esimese maailmasõja põhjused ja algus Lähiajalugu I § 5 vt kaarte atlases lk 74-75 NB! Esimene maailmasõda toimus 1914-1918 I Sõja põhjus Esimese maailmasõja põhjuseks olid maailma imperialistlike suurriikide vahelised vastuolud. Vastuolusid põhjustas terav võitlus · tooraineallikate · turgude · asumaade · mõjupiirkondade pärast. 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud põhiliselt Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Kuna aga USA ja Saksamaa olid jõudnud neist arengus ette, tahtsid nad maailma endi kasuks ümber jagada. NB! Euroopa põhivastuolu 20. saj
Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgendamisest maailmas Inglise-Prantsuse lähenemine · Saksamaa mõju kasv · Inglismaa vaenusuhted Prantsusmaaga hakkasid taanduma (ohumärk Saksamaale) · 1904.aprillis ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaa sai endale Maroko) · salajane kokkulepe Egiptuse, Maroko poliitilise olukorra muutmine · Berliin püüdis asjatult lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid Maroko kriis (1905-1906) · 1905 Prantsusmaa esitas sultanile reformide kava · Saksamaa otsustas takistada märtsis Wilhelm II külaskäik (saksamaa huvide kaitsmine) · rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumine reformikavade arutamiseks · 1906.jaanuaris arutati maroko kriisi iseseisvus ja territoriaalse terviklikkuse säilitamine · majandussuhetes vabadus eelistati Prantsus
kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria- Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus: I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Sellega avati Balkani rinne, sest Serbia seljataga seisis Venemaa ja Austria-Ungari seljataga Saksamaa. 29. Juuli Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni (reservväelaste tegevteenistusse kutsumine). Saksamaa nõudis mobilisatsiooni peatamist, lubades seejuures mõjutada Austria-Ungarit mitte alustama sõda Serbia vastu. Venemaa ei peatanud mobilisatsiooni ja 1
Prantsus- Itaalia maa 1915 1893 I MAAILMASÕJA VALLAPÄÄSTMINE Algas kõik püssirohukeldrist Serbia ja Austria-Ungari suhete teravnemisest. Bosnia kriis 1908-1909. Austria-Ungari keiser oli Franz Joseph I (sünd. 1830, troonile asunud 1848), kes oli juba tudisev vanake. Franz Ferdinand juhtis riigiasju. Atentaat Sarajevos. Esimene atentaat 28. juuni hommikul ebaõnnestus. Teda oli tapma saadetud 3 meest. Troonipärija Franz Ferdinand tapeti "Mlada Bosna" ja "Must käsi" poolt 1914 28. juunil. Suurriikide reageeringud. Austria kindralstaabi ülem Franz Conrad v. Hötzendorff nõudis sõja alustamist Serbia vastu. Oli vaja küsida Saksamaa kui liitlaste arvamust. Saksamaal peeti sõja alustamist sobivaks. Venemaa pidi sõja ettevalmistustega valmis jõudma alles 1917. a. Venemaa otsustas siiski toetada Serbiat.
teise Maroko kriisi. · 1911 nov Saksa-Prantsuse kokkulepe, millega Prantsusmaa kehtestas protektoraadi Marokos, Saksamaa sai osa Prantsuse Kongost · Itaalia kasutas kriisi ära selleks, et vallutada Türgilt Liibüa (Tripolitaania ja Kürenaika) Põhja-Aafrikas. Balkani ,,püssirohukelder": · konfliktikolle Balkan: suurriikide vastandlikud huvid; Balkani rahvaste iseseisvuspüüdlused, uute riikide teke; Türgi nõrgenemine · Esimene Balkani sõda (1912-1913): Türgi nõrkusest julgustatuna ja Venemaa toetusega sõlmisid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro 1912 Türgi vastase liidu, sellega puhkes ka sõjategevus. Türgi sai lüüa ja 1913.a. Londonis sõlmitud rahuga kaotas valdused Balkanil ning pidi leppima Albaania iseseisvumisega. · Teine Balkani sõda (1913.a.): põhjuseks esimese sõja võitjate suutmatus kokku leppida vallutatud alade jagamises. Bulgaaria sai lüüa ja kaotas esimeses Balkani sõjas
Olukord oli väga kriitiline. Sakslastele oli antud korraldus "pealetung iga hinna eest," kuid prantslaste vastupanu oli ka erakordne. 4. IX andis Joffre käsu pealetungi alustada. Nii algas kuulus Marne'i lahing /marn/, kus Saksa väed paisati tagasi. Schlieffeni plaan oli nurjunud. Nüüd kaevusid mõlemad pooled maasse ning algas pikk ja kurnav positsioonisõda (kaevikusõda). IDARINNE. Vene armee põhijõud jagati Loode- ja Edelarindeks. Esimene pidi võitlema Saksamaa, teine Austria-Ungari vastu. Kuigi Ida-Preisimaal oli edukam algul vene pool, kaldus sõjaõnn hiljem sakslastele (vahetati välja juhtkond: komandöriks sai kindral P. von Hindenburg ja staabiülemaks kindral E. Ludendorff) ning Tannenbergi lahingus (29. VIII) said venelased hävitavalt lüüa. Samal ajal said Austria-Ungari väed aga Galiitsia all suure kaotuse osaliseks, mis mõjus halvavalt kogu Austria-Ungari võitlusvõimele
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Grissel Kaur 203 SKA I.MAAILMASÕDA Referaat Juhendaja: Silva Kiveste Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus lk. 1 Põhjused lk. 2 Sõdivate riikide sõjaplaanid lk.3- 4 Sõjakäik lk. 5-7 Tagajärjed lk. 8-9 Kasutatud kirjandus lk. 10 Põhjused Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid. Esimese maailmasõja puhkemise põhi põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud : a) Võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõ
mille avalikus osas seisis, et inglased saavad Egiptuse ja prantslased Maroko ning salajases osas oli kirjas, et hispaanlased saavad osa Marokost endale. Keskriigid 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; 1882 liitus lepinguga ka Itaalia. (Kolmikliit) 2. Probleemid rahvusvahelistes küsimustes 20. sajandil a) Saksa keiser otsib koostööd Venemaaga (kaks korda liidulepingu projekt), kuid Prantsusmaa tõttu jääb leping ära b) 1905 esimene Maroko kriis Saksamaa sekkub Prantsusmaa tegevusse Marokos Maroko jääb iseseisvaks c) 1911 teine Maroko kriis marokolaste ülestõus prantslaste vastu; prantslased okupeerivad Maroko pealinna; Saksa sõjalaevad Maroko rannikul; läbirääkimiste tulemusena tunnustas Saksamaa Prantsusmaa protektoraati Marokos ning Saksamaale anti osa Kongost d) 1912-1913 I Balkani sõda (Türgi kaotab oma Euroopa osa)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid