Levinumad arusaamad hüpnoosist (0)

Räpina Ühisgümnaasium
Tatjana Kruglova
11. A klass
LEVINUMAD ARUSAAMAD HÜPNOOSIST
Uurimistöö
Juhendajad: Monika Ilmas
Ülle Haan
Räpina 2013
SISUKORD
SISSEJUHATUS 4
1. HÜPNOOSI ALUSED 6
1.1. Teadvus ja alateadvus 6
1.2. Hüpnoosi definitsioon 6
1.3. Hüpnoosi ajalugu 7
1.4. Hüpnoosi olukord tänapäeval 8
1.5. Hüpnoosi kasutusalad 9
1.5.1. Hüpnoosi kasutusvõimalused sõltuvuste korral 9
1.5.2. Hüpnoosi kasutusvõimalused foobiate ravis 10
1.5.3. Meditsiinilised rakendused 10
1.5.4. Hüpnoos kohtupraktikas 11
1.6. Hüpnoosi puudutavad eksiarvamused 12
1.6.1. Inimest on võimalik hüpnotiseerida vastu tema tahtmist 12
1.6.2. Hüpnoosi ajal on hüpnotiseerijal võim hüpnotiseeritava üle 12
1.6.3. Hüpnoos sarnaneb magamisega 13
1.6.4. Naised ja madala IQ-ga inimesed on kõige kergemini hüpnotiseeritavad 14
1.6.5. Hüpnoos on ohtlik, mittekristlik või tervisele kahjulik 14
1.6.6. Hüpnoos ei ole võimalik ilma hüpnotiseerijata 14
1.6.7. Hüpnoosiseisundisse on võimalik kinni jääda 15
1.6.8. Hüpnoos on imeravim 15
2. KASUTATUD METOODIKA 17
3. UURIMUSE TULEMUSED 18
3.1. Vastanute vanuselised andmed 18
3.2. Inimeste üldine arusaam hüpnoosist 19
3.3. Inimeste arvamus hüpnoosist 20
3.4. Infoallikad 21
3.5. Hüpnoosi kasutusalad 22
3.6. Hüpnoosiga seotud väited 24
KOKKUVÕTE 27
SUMMARY 29
KASUTATUD ALLIKATE LOETELU 31
Lisa 1. Ankeetküsitlus 33
Lisa 2. Inglise keelne ankeetküsitlus 36
Lisa 3. J. Kruglovi märkmed 39
SISSEJUHATUS 4
1. HÜPNOOSI ALUSED 6
1.1. Teadvus ja alateadvus 6
1.2. Hüpnoosi definitsioon 6
1.3. Hüpnoosi ajalugu 7
1.4. Hüpnoosi olukord tänapäeval 8
1.5. Hüpnoosi kasutusalad 9
1.5.1. Hüpnoosi kasutusvõimalused sõltuvuste korral 9
1.5.2. Hüpnoosi kasutusvõimalused foobiate ravis 10
1.5.3. Meditsiinilised rakendused 10
1.5.4. Hüpnoos kohtupraktikas 11
1.6. Hüpnoosi puudutavad eksiarvamused 12
1.6.1. Inimest on võimalik hüpnotiseerida vastu tema tahtmist 12
1.6.2. Hüpnoosi ajal on hüpnotiseerijal võim hüpnotiseeritava üle 12
1.6.3. Hüpnoos sarnaneb magamisega 13
1.6.4. Naised ja madala IQ-ga inimesed on kõige kergemini hüpnotiseeritavad 14
1.6.5. Hüpnoos on ohtlik, mittekristlik või tervisele kahjulik 14
1.6.6. Hüpnoos ei ole võimalik ilma hüpnotiseerijata 14
1.6.7. Hüpnoosiseisundisse on võimalik kinni jääda 15
1.6.8. Hüpnoos on imeravim 15
2. KASUTATUD METOODIKA 17
3. UURIMUSE TULEMUSED 18
3.1. Vastanute vanuselised andmed 18
3.2. Inimeste üldine arusaam hüpnoosist 19
3.3. Inimeste arvamus hüpnoosist 20
3.4. Infoallikad 21
3.5. Hüpnoosi kasutusalad 22
3.6. Hüpnoosiga seotud väited 24
KOKKUVÕTE 27
SUMMARY 29
KASUTATUD ALLIKATE LOETELU 31
Lisa 1. Ankeetküsitlus 32
Lisa 2. Inglise keelne ankeetküsitlus 35
Lisa 3. J. Kruglovi märkmed 38

SISSEJUHATUS

Hüpnoosil on pikk ajalugu. Ilmselt on hüpnoosi ja hüpnoosilaadseid seisundeid teatud ja kasutatud inimühiskonna arengu algusest peale. Siiski jääb suur osa hüpnoosi põhimõtetest ja toimimisest väljapoole meie arusaamist ja teadusuuringute hetkevõimalusi. Hüpnoosi võib võrrelda staatilise elektriga , mida osati kasutada juba muinasajal, kuid mille olemust suudeti seletada alles 19. sajandil. Hüpnoosi uurimine on alles viimastel aastatel muutunud usaldusväärsemaks ja muutunud loodusteaduse meetoditega vaadeldavaks ja mõõdetavaks (Lainjärv 2011: 4).
Antud töö teema „Levinumad arusaamad hüpnoosist“ on inspireeritud minu isa Jüri Kruglovi 1979. aastal kirja pandud märkmetest, milles ta käsitles enesehüpnoosi kasutamist ja selle mõju organismile, samuti ka muid hüpnoosiga seotud teemasid . Käesoleva uurimuse eesmärgiks on leida vastused küsimustele, kui paljud inimesed on kursis sellise terminiga nagu hüpnoos, kui laialdased on inimeste teadmised selles valdkonnas ning millised on inimeste arvamused ja kogemused seoses hüpnoosiga. Eesmärgi täitmiseks uurisin oma isa tööd, teemakohast erialakirjandust ning viisin läbi küsitluse.
Püstitasin järgmised hüpoteesid:

Inimeste teadmine hüpnoosist on minimaalne.

Inimeste negatiivne suhtumine hüpnoosi tuleneb hüpnoosi väärkasutamisest meedias.
Antud töö esimene osa annab ülevaate sellest, mis on hüpnoos, milline on olnud hüpnoosi ajalugu, millistes kliinilistes valdkondades saab seda edukalt kasutada, milline on suhtumine hüpnoosi tänapäeval ja millised on enimlevinud hüpnoosi ümbritsevad eksiarvamused.
Teises osas on välja toodud läbiviidud küsitluse tulemused, millest selgub, mida inimesed hüpnoosist teavad ning kui paljud on seda ise näinud või kasutanud. Olen püüdnud otsida põhjusi, miks osa inimesi peab hüpnoosi ohtlikuks, samas kui teised arvavad , et hüpnoos on äärmiselt huvitav teema ning tõhus ravivahend. Püüdsin selgitada põhjusi, miks sellised vastukäivad seisukohad on kujunenud: kas need on seotud hüpnoosi ajaloo, meediakajastuse või hoopis millegi muuga .

1. HÜPNOOSI ALUSED

1.1. Teadvus ja alateadvus

Hüpnoosi olemuse mõistmiseks on oluline aru saada teadvuse ja alateadvuse erinevusest.
Teadvust seletatakse kui teadlikkust väliskeskkonnast ja iseenda olemasolust, seisundist ning tegudest. Teadvust iseloomustab kõige selgemalt ärkveloleku teadvus, kus tajume ennast ja keskkonda enda ümber. Teadvuse põhiülesandeks on tähelepanu juhtimine ja suunamine. Samuti analüüsib meie teadvus infot ning võtab vastu otsuseid. Kõik info ümbritsevast maailmast läheb teadvusse, kus infot analüüsitakse ja suunatakse see alateadvusse (Hakkmann 2010).
Alateadvus salvestab kogu sisse tuleva info ja võtab selle kasutusele. Omandatud info abil tekitab alateadvus emotsioone ja mõtteid. Alateadvuses paiknevad inimese mälestused, harjumused ja käitumismudelid . Kõik reaktsioonid põhinevad informatsioonil , mis on säilitatud alateadvuses. Alateadvus juhib ka organismi mittetahtelisi funktsioone nagu vereringe , südametöö või hingamine . Hüpnoosi peetakse edukaks just seetõttu, et hüpnoosi ajal suheldakse otse alateadvusega (Streeter 2006: 40).

1.2. Hüpnoosi definitsioon

Hüpnoosile pole siiamaani suudetud leida ühtset definitsiooni. Hoolimata uutest uurimisvahenditest ei ole hüpnoosi täpne toimejõud inimestele täielikult mõistetav. Hüpnoosi vaadeldakse kui teadvuse seisundit , mida suuresti iseloomustavad organismi lõdvestumine ja vastuvõtlikkus sisendusele. Iga inimene on unikaalne , seetõttu on hüpnoosi vastuvõtlikkus samuti unikaalne.
The American Psychological Association (2013: 1) defineeris hüpnoosi järgmiselt: hüpnoos on protseduur , mis eeldab sissejuhatavat selgitamist, mille käigus räägitakse hüpnotiseeritavale sellest, milliseid aistingu, taju, mõtlemise ja käitumise muutusi võib ta kogeda protsessi ajal. Hüpnoosi ajal muutub inimese kujutlusvõime avatumaks, seetõttu juhitakse subjekt mõtlema või ette kujutama meeldivaid elamusi. Kõik inimesed reageerivad hüpnoosile erinevalt. Paljud kirjeldavad hüpnoosi kui seisundit, milles inimese meeled on teravad ja erksad, samas tunneb ta end väga rahulikult ja lõdvestunult. Paljud inimesed kirjeldavad hüpnoosi meeldiva kogemusena.
Mõistet heterohüpnoos kasutatakse, kirjeldamaks inimese viimist hüpnootilisse seisundisse (transsi) teise isiku (hüpnotisööri) juhendamise abil (Goldberg 2001: 15). Samuti on võimalik teha ka enesehüpnoosi, mille käigus antakse sisendused ja kujutlused iseendale . Arvatakse, et iga hüpnoos on enesehüpnoos, kuna hüpnotiseeritav kirjeldab ise, millal ta transiseisundisse langeb. Ükskõik missuguse sisenduse omaksvõtmist peetakse enesehüpnoosiks. See juhtub, kas salvestiste ette mängimisel, televiisori või raadio kuulamisel, telefoniga rääkimisel või ajakirjanduse lugemisel (Bastarache 2010: 28).
Vene psühhoanalüütiku A. G. Popovi sõnul (vt lisa 3) on hüpnoosis võimalik eristada kolme staadiumi: kerge, keskmine ja sügav hüpnoos. Kerge hüpnootilise transi ajal on inimene võimeline liigutama . Keskmise hüpnoosi ajal võib inimene kaotada valu taju ning sügava hüpnoosi all olev inimene võib kaotada teadvuse või mälu (Kruglov 1979: 28).
Bruce Goldberg (2001: 14) on kirjeldanud hüpnoosi järgimise valemi abil:
kõrvalejuhitud tähelepanu + usk + lootus = hüpnoos.

1.3. Hüpnoosi ajalugu

Hüpnoosi ajalugu algab umbes aastast 3000 enne Kristust. Egiptuses tervendasid preestrid nii, et kõnelesid ja hoidsid käsi patsientidel ning patsiendid hoidsid samal ajal silmi kinni. Hiinas ja Indias olevat samuti läbi viidud sarnaseid tervendamisi, kus patsiente ravisid üksnes sõnad. Kreekas olid aga niinimetatud unetemplid, kus meeleheitel haiged võisid pikali heita ja magada. Väidetavalt ilmus magades patsiendi unenäos ravivõimalus teda vaevavale haigusele. Üks tuntuim tempel oli pühendatud kreeka arstikunsti jumalale Asklepiosele (Streeter 2006: 10-13).
Tuntuim nimi hüpnoosi ajaloos on Franz Anton Mesmer ( 1734 – 1815). Omal ajal peeti teda petiseks, kuid Mesmeri karisma ja hiilgav edukus patsientide tervendamisel julgustasid hilisemaid hüpnoosiuurijaid ning see aitas mõista hüpnoosi tõelist olemust. Mesmer hakkas uurima tõusu-mõõna nähtusi ja planeete. Hiljem avastas mees, et on olemas üleüldine gravitatsiooniline vedelik, mis avaldab mõju inimesele. Sellist uurimist ja nähtust hakati nimetama „animaalseks magnetismiks“. Seejärel proovis ta rajada magnetilise polaarsuse patsiendi ja tervendaja vahel. Mesmerit peetakse hüpnoosi üheks rajajaks, kuigi tema tegevus ei olnud psühholoogiline , vaid füüsikaline, kuna ta arvas , et magnetism ravib patsiente (Streeter 2006: 14-17).
Teine oluline isik hüpnoosi ajaloos on šoti arst James Braid (1795 – 1860). Tema tuntum saavutus on termini „hüpnoos“ (kreeka unejumala Hypnose järgi) kasutuselevõtmine. Üsna pea hakkas Braid nime õigsuses kahtlema, sest märkas, et hüpnoos ei sarnane unega. Samuti mõistis Braid, milles seisnes hüpnoosi olemus. Ta lükkas Mesmeri mõtte magneetilisest vedelikust ja magnetismist tagasi, selle asemel nägi ta hüpnoosi põhiolemuselt psühholoogilise nähtusena (Streeter 2006: 22-23).
Sigmund Freud (1856 – 1939) on tuntud kui mõjukaim teadlane psühholoogia ajaloos. Vähesed teavad, et psühhoanalüütik oli oma karjääri alguses hüpnoosi pooldaja. 20. sajandi alguseks loobus Freud hüpnotiseerimisest ning hüpnoos jäi tema teadustegevuses tagaplaanile. Seda eirati nii inimmõistuse uurimisvahendina kui ka teraapiameetodina patsientide ravimisel . Vaid üksikud meditsiinispetsialistid jätkasid võitlust hüpnoosi eest. Üks neist oli Milton Erickson (1901 – 1980), kes märkas alateadvuse jõudu ja mõistis, et hüpnoosi abil saab suhelda otse alateadvusega. Tema edu aitas taastada hüpnoosi usaldusväärsuse ja populaarsuse (Streeter 2006: 26-30).

1.4. Hüpnoosi olukord tänapäeval

21. sajandi alguseks on hüpnoosil läbitud väga pikk tee. Hüpnoosi uurimine on alles viimastel aastatel muutunud usaldusväärsemaks ning loodusteaduse meetoditega vaadeldavaks ja mõõdetavaks. Siiski suhtutakse hüpnoosi umbusuga, mis võib olla suuresti seotud selle minevikuga. Hüpnoosikartus on inimeste seas hetkelgi laialt levinud ja selle põhjuseks on tavaliselt vähene teave või meedias avaldatud väärkäsitluste mõju. Arvamus, et hüpnoos on seotud okultismiga, maagiaga või on tegemist lihtsalt pettuse ja meelelahutusega, püsib tänapäevani. Selline hüpnoosimeetodi kasutus on kinnitanud inimeste kõige halvemaid eelarvamusi selle teema suhtes (Streeter 2006: 32-33).

1.5. Hüpnoosi kasutusalad

Hüpnoos on 21. sajandiks tunnustatud teadusliku uurimise täisväärtusliku haruna ja ravivahendina. Hüpnoosi kasutatakse paljudes erinevates valdkondades. Igapäevaselt kasutavad tuhanded inimesed hüpnoosi, et vabaneda mõnest halvast harjumusest või foobiast, parandada elukvaliteeti, vaigistada valu või ravida erinevaid haigusi.

1.5.1. Hüpnoosi kasutusvõimalused sõltuvuste korral

Sõltuvuste korral on inimesel iha või vajadus midagi saada. Sõltuvus mõjutab neurotransmitterite piirkonda ajus, mille tagajärjel närviimpulsid muunduvad. Algne kogemus võib olla meeliköitev, aga organismi ja meele kohanedes muutub enesetunne ilma teatud aineta ebameeldivaks (Moorey 2011: 93-101).
Kõige enam kasutatakse hüpnoosi soovides vabaneda suitsetamisest, alkoholismist, uimastite tarvitamisest ja liigsöömisest.
Teaduslikud uuringud on näidanud, et hüpnoos on efektiivseim sõltuvustest vabanemise meetod. Hüpnoosi eesmärgiks on selgitada välja halva harjumuse tekitaja ning püüda asendada seda mõne tervislikuma harjumusega. Paljude sõltuvustega tegelevate teraapiaseansside jooksul kasutatakse enesehinnangut tõstvaid sisendusi. Sügavama sõltuvuse korral kasutatakse hüpnoosi, tugevdamaks patsiendi soovi leida spetsialistide abi (Streeter 2006: 62-65).
Vaatamata paljudele Ameerika Ühendriikides tehtud uuringutele väidab Soome neuroloog S. Kallio, et rahva seas tuntud hüpnoosi kliiniliste rakenduste nagu alkoholismi, suitsetamise mahajätmise ning kaaluprobleemide korral pole tõhususe kohta statistilist kinnitust saadud (Lainjärv 2011: 5).

1.5.2. Hüpnoosi kasutusvõimalused foobiate ravis

Seletamatut ehk irratsionaalset hirmu nimetatakse foobiaks. Foobia on haiglaslik kartus ja selle liike on erinevaid. Hirmu võib inimene tunda ükskõik mille ees. Foobia ilmnemiseks peab inimene olema stressis (Goldberg 2004: 72-74). Vahest võib foobia olla tähtsusetu, kuid väga tihti võivad foobiad kujuneda takistuseks normaalse elu elamisel. Enamikul juhtudel on hüpnoos väga efektiivne abinõu ja üha rohkem inimesi kasutab just hüpnoosi oma hirmudest üle saamisel.
Üheks tehnikaks, mida kasutatakse, on patsiendi hirmuga vastandamine. Hüpnootilise transi ajal palutakse patsiendil kujutada oma hirmu objekti ohutul kaugusel. Mitmete seansside jooksul palutakse hüpnotiseeritaval kujutada hirmuobjekti järjest lähemal, kuni hirm kaob.
Teiseks lähenemismeetodiks on patsiendi viimine aega, mil foobia välja kujunes. Tihtipeale on foobia põhjuseks varasemas eas kogetud sündmus. Hüpnotiseerija eesmärgiks on viia inimene tagasi aega, mil foobia ei olnud veel välja kujunenud ning lasta tal tunda, kuidas ta tundis end ilma foobiata. Seda tunnet kasutatakse foobia asendamiseks.
Samu hüpnoosimeetodeid kasutatakse teiste seisundite ravimiks. Nende hulgas võivad olla paanikahäired, posttraumaatiline stress või obsessiiv-kompulsiivne häire (Streeter 2006: 66-67).

1.5.3. Meditsiinilised rakendused

Ammustest aegadest on hüpnoosi kasutatud protseduurides patsientide rahustamiseks ja valu vaigistamiseks. Bostoni teadlased demonstreerisid 2000. aastal, et hüpnoosi abil on võimalik vähendada operatsioonist tingitud valu, lühendada operatsiooni kestvust ja suurendada ohutust. Uuringus , mis hõlmas 241 patsienti , avastati, et need, kes kasutasid lõikuse ajal enesehüpnoosi, vajasid vähem valuvaigisteid ja nende operatsioon kestis vähem aega. Samuti olid nende elulised näitajad lõikuse ajal stabiilsemad. Tänu sellele uuringule on valu leevendamine üks hüpnoosi tähtsamatest rakendustest (Streeter 2006: 76-77).
Enamikul patsientidest on hüpnoosiga valu ravimine olnud märkimisväärselt edukas. Tihti kasutatakse hüpnoosi pingevalu ja migreeni leevendamisel. Meetodina kasutatakse neil juhtudel lõdvestumist ja enesehüpnoosi õpetamist patsiendile. Kõikidel juhtudel see meetod siiski ei toimi. Näiteks põletushaige sidemevahetusel ei erinenud hüpnoosi mõju platseeboravimi või loratsepaami mõjust (Lainjärv 2011: 6).
Laialdast kasutust on hüpnoos leidnud sünnitusabis. Suurimas sünnitusabi puudutavas uuringus sai hüpnoosiravi 136 esmasünnitajat ja 136 teistkordselt sünnitavat naist. Kontrollrühmas oli 300 esmasünnitajat ja 300 teistkordselt sünnitajat, kes osalesid tavalistel sünnitajate hingamis - ja lõdvestumistehnikaid õpetavatel kursustel. Hüpnoos lühendas esmasünnitajate grupis sünnituse kestvust keskmiselt kolme tunni võrra ja teistkordsete grupis ühe tunni võrra. Samuti oli hüpnoosiravi saanud naistel valuvaigistite vajadus märkimisväärselt väiksem ning sünnitusjärgne vaimne taastumine kiirem. Hüpnoosil on avastatud ka hästi dokumenteeritud tõhus mõju rasedusaegse iivelduse vastu (Lainjärv 2011: 5).

1.5.4. Hüpnoos kohtupraktikas

Kõiksugu arutlused kohtuliku hüpnoosi kohta peavad algama hüpnoosi defineerimisega. E.F. Martin (2004: 579-600) on seda teemat puudutades andnud hüpnoosile lühikese definitsiooni: hüpnoos on teadvuse seisund, mis toob kaasa tähelepanuvõime kontsentreerumise spetsiaalsele teemale või pildile vähema huviga ümbritseva vastu.
Kohtulikust hüpnoosist on ainult teatud olukordades abi, näiteks otsides kuriteo eeluurimisel sõltumatute tunnistajate juhtniite sõltumatute tõendite hankimisel. Suureks ohuks hüpnoosi kasutamisel on valemälu sündroom , kuna mälupildid on kergesti mõjutatavad ja raskesti leitavad (Lainjärv 2011: 7). Ameerika Meditsiiniassotsiatsioon hoiatas 1985. aastal, et „Hüpnoosi ajal saadud meenutused võivad hõlmata väljamõeldisi ja pseudomälestusi ning pole mitte ainult piisavalt täpsed, vaid tegelikult ka vähem usaldusväärsed kui mittehüpnootilised mälestused“. Seetõttu suhtutakse kohtus hüpnoosi abil hangitud tunnistustesse ja süütõenditesse väga kriitiliselt (Streeter 2006: 92-93).
Vaatamata probleemidele ning keerukale seaduslikule olukorrale kasutatakse hüpnoosi siiski teatud uuringute jaoks. On olemas kindlad juhised, kuidas tunnistusi hüpnoosi abil peaks saama: hüpnotisöör peab olema erapooletu ning ei tohi olla seotud kummagi osapoolega; hüpnotiseerija peab olema tõeline ekspert; kõik intervjuud peab filmima täielikus ulatuses; hüpnoosi ajal ei tohi keegi liigne ruumis viibida ning peab hoolikalt jälgima, et pealtnägijat ei juhitaks kindlate vastuste suunas (Streeter 2006: 92-95).

1.6. Hüpnoosi puudutavad eksiarvamused

Uurides mõningaid hüpnoosiga seotud müüte , on võimalik paremini mõista, mis kuulub hüpnoosi juurde ja mis mitte.

1.6.1. Inimest on võimalik hüpnotiseerida vastu tema tahtmist

Spetsialistid ja praktikud on seisukohal, et inimesi ei ole võimalik nende tahte vastaselt hüpnotiseerida. Oluline on teada, et inimene säilitab kontakti reaalsusega igas transi seisundis. Tänu sellele on inimesel kontroll enda  üle tegelikult olemas, mis tähendab, et  kui hüpnoosiseisundis üritada sisendada inimesele midagi vastuvõetamatut, siis keeldub ta seda nii aktsepteerimast kui ka tegemast. Hüpnoosiseisundis omandab ja teeb inimene ainult seda, millega ta nõus on. Kui inimene käitub lavahüpnoosi show ajal imelikult, siis on ta tegelikult sellega nõus ja tal pole midagi sellise käitumise vastu. Sellistel üritustel ei osale inimesed, kes on vagurad, tagasihoidlikud ja kartlikud, vaid isikud, kes soovivad saada uusi kogemusi ja selle pärast ongi lavahüpnoos niivõrd edukas. Kui sisendada inimestele midagi sellist, mis ei ole neile ei eetiliselt ega moraalselt vastuvõetav, siis inimene ei ole võimeline seda lihtsalt tegema (Hakkmann 2010).

1.6.2. Hüpnoosi ajal on hüpnotiseerijal võim hüpnotiseeritava üle

Jälgides hüpnoosi meedias või vaadates lavahüpnoosi, jääb inimesel mulje, et hüpnotisööril on erilised võimed. Tegelikult töötab see kõik tänu väljaõppele, tähelepanekutele ja raamatutele nagu “Lavahüpnoosi entsüklopeedia” (The Encyclopedia of Stage Hypnotism) ja “Kiirhüpnoosi meetodid” (Techniques of Speed Hypnosis). Hüpnotisöör on  õppinud publikut enne etteastet “töötlema”, see tähendab, et ta oskab ära tunda hüpnoosile kergelt vastuvõtlikud vabatahtlikud, kes aitavad tema vaatemängule kaasa. Seni kuni hüpnotiseeritavad ei tunne ennast ohustatuna, on nad nõus tegema kõike, mida hüpnotisöör käsib.
Arvatakse, et iga  hüpnoos on enesehüpnoos, sest hüpnotiseeritav säilitab alati enesekontrolli . Vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole hüpnotiseeritav kellegi teise mõju all. Tegelikult on ta üliergas ja väga keskendunud. Niisuguses seisundis võib inimene lasta terapeudil või hüpnotiseerijal ennast suunata, kuid valiku, kas osaleda või mitte, teeb tema ise ( Fisher 2009: 16-17).
Hüpnoos ei ole mingil juhul täielik kontroll inimese üle. Kui proovida hüpnoosi ajal  inimest korduvalt panna tegema midagi või sisendada talle midagi sellist, mis on talle vastuvõetamatu, siis suure tõenäosusega tuleb inimene hüpnoosist välja. On muidugi teateid, et mõned organisatsioonid üritasid külma sõja ajal luua hüpnoosiga programmeeritud salamõrtsukaid ning kasutada hüpnoosi ülekuulamistel ja spionaažis, kuid kõik need katsed nurjusid. Katsed lihtsalt ei õigustanud ennast. Inimest ei ole võimalik programmeerida tema tahte vastaselt (Hakkmann 2010).

1.6.3. Hüpnoos sarnaneb magamisega

Kuigi sõna “hüpnoos” tuleb kreekakeelsest sõnast hypnos, mis tähendab und, on hüpnoos vastupidi keskendunud teadvuse lõõgastunud seisund. Psühholoog J. Cohen ja terapeut K. Sedlacek väitsid oma uurimistöös , mis käsitles füsioloogiliste protsesside eneseregulatsiooni, et tähelepanu on tunnetuslik protsess, mis on tavaline enamike  lõdvestumis- ja eneseregulatsioonimeetodite puhul. Transiseisundis viibides on inimene erakordselt teadlik ja osavõtlik ning mäletab selle kogemuse ajal ja järel juhtunut . Tavaliselt inimesed sulevad silmad lõdvestumise ajal ning võivad näida magavatena (Fisher 2009: 17-18). 

1.6.4. Naised ja madala IQ-ga inimesed on kõige kergemini hüpnotiseeritavad

See arusaam on pärit meediast ja ilukirjandusest ning on äärmiselt vale. On tehtud uuringuid , mis näitavad, et hüpnoosile allumise võime ei olene soost ega intelligentsusest. Transiseisundi saavutamiseks on tähtis täielik keskendumine. Seetõttu on transiseisundit raske saavutada patsientidel, kellel on mõtlemis- ja tunnetuslikud häired. Loovad ja elava kujutlusvõimega inimesed on sageli väga hästi hüpnotiseeritavad.
Uuringud on näidanud, et enamik täisealisi inimesi on mingil määral hüpnotiseeritavad ja umbes 5-15 protsendil inimestest on suur hüpnoosile allumise võime. Igaüks võib konstruktiivsetel eesmärkidel transiseisundi esile kutsuda, välja arvatud mõned erandid (5 %), kes on võimetud hüpnoosile alluma (Fisher 2009: 18).
Sarnasel seisukohal on ka vene psühhoanalüütik A. G. Popov (vt lisa 3), kes väidab, et 25% inimestest on väga kergesti hüpnotiseeritavad, 2% inimestest ei allu absoluutselt hüpnoosile, lapsed alla kaheksa aasta kogevad hüpnoosi kui kerget und ja vaimuhaigeid patsiente ei ole võimalik hüpnootilisse transsi viia (Kruglov 1979: 28).

1.6.5. Hüpnoos on ohtlik, mittekristlik või tervisele kahjulik

Hüpnoosi praktikud rõhutavad, et hüpnoos on täiesti loomulik seisund. Seda kasutatakse kui ravikomponenti, abistamaks inimesi. Seega ei ole tegemist ei kristliku ega mittekristliku tegevusalaga, vaid hüpnoos on lihtsalt üks meditsiiniline tehnika. Samas ei ole hüpnoos imeravim ning toimib tõepoolest siis, kui inimene seda väga tahab ning usub sellesse. Hüpnoos töötab alati nii, nagu inimene seda ise soovib. Seetõttu ei saa hüpnoos olla inimesele kuidagiviisi ohtlik ega kahjulik (Streeter 2006: 58-59).

1.6.6. Hüpnoos ei ole võimalik ilma hüpnotiseerijata

Hüpnoosi, mille puhul terapeut kutsub patsiendil transi esile, nimetatakse heterohüpnoosiks. Samas on olemas autohüpnoos ehk enesehüpnoos, kus inimene viib ise ennast transsi. Mitmed eksperdid väidavad, et mistahes hüpnoos on nagunii enesehüpnoos. Antud väitega peetakse silmas seda, et kuigi transi kutsub esile terapeut, muutub patsiendi, mitte hüpnotiseerija teadvus.
Nendel kahel hüpnoosivormil on mõned erinevused. Üks neist on see, et enesehüpnoosi puhul pole kedagi, kes alateadvusele sisendusi teeks. Enesehüpnoosi tegemiseks peab inimene ise endale sobivate sisendustega kava valmis tegema. Sugestioon tuleb kas meelde jätta või kuskile salvestada ja hüpnoosi ajal kuulata.
Samuti ei ole enesehüpnoosi ajal inimesel kedagi, kes teda transsi viiks, seda peab õppima ise tegema. Seda peetakse esimeseks takistuseks, mille peab ületama, ning see on eriti raske, kui inimene ei ole varem heterohüpnoosi ajal transsi kogenud (Streeter 2006: 117).

1.6.7. Hüpnoosiseisundisse on võimalik kinni jääda

Kõigi nende aastate jooksul alates hüpnoosi praktiseerimise algusest kuni praeguseni ei ole midagi taolist juhtunud. Hüpnoosi all olev inimene on teadlik ümbritsevast maailmast ning kui midagi juhtub, tuleb inimene kiiresti transist välja. Hüpnoosiseisund nõuab stiimulit ja kui seda ei ole, siis taastatakse teadlik seisund automaatselt. Müstikud on muidugi kulutanud aastaid, et teada saada, kuidas transsi jääda, kuid üritused on olnud edutud. Mis omakorda näitab, kuivõrd raske see on (Streeter 2006: 59).

1.6.8. Hüpnoos on imeravim

Hüpnoosiseisund ei ole raviv ega mitteraviv. See on pigem vastuvõtlik keskkond või mentaalne raamistik, mida saab kasutada meele uurimiseks ja muutusele kaasaaitamiseks. Louis Alexander on öelnud  ajakirjas American Journal of Clinical Hypnosis, et „Hüpnoos on seisund, mis tekib meele sissepoole pöördumisel, aidates kaasa loova kujutlusvõime rikastamisele /…/ ja vähendades vajadust reaalsuse kontrollimise järele ning tagades seega mentaalse keskkonna, milles teatud sugestioonide abil on võimalik saada ideid ja neid kogeda /…/ elaval moel.” (Fisher 2009: 19-20).
Hüpnoos loob võimaluse suhelda otse inimese alateadvusega ning sellises infovahetuse seisundis on võimalik kasutada kogu oma mõistust ja kõiki võimeid eeldusel , et inimesel on strateegia oma probleemiga edukalt toime tulemiseks. Seetõttu on vajalik professionaalne abiline , kes tegutseb õpetaja ja teejuhina ning aitab patsiendil teada saada, kuidas oma võimeid käsitleda. Nüanss on muidugi selles, et ainult hüpnotiseeritav ise on võimeline käskima ja tegutsema (Fisher 2009: 19-20).

2. KASUTATUD METOODIKA

Uuringuks vajaminev info on kogutud internetipõhise küsimustikuga, mis on lisatud antud töö lõppu. Küsimustiku kasuks otsustasin seetõttu, et sel moel on erinevatel inimestel võimalik tutvuda küsimustikuga ja sellele vastata just neile sobival ajal.
Ankeet koosnes kaheksast küsimusest, kus oli küsitud nii inimeste taustaandmeid (sugu, vanus), kui ka inimeste teadlikkust ning isiklikku arvamust hüpnoosist ja missugustest infoallikatest nad on seda kuulnud . Samuti pidid vastajad hindama erinevate väidete tõesust ning nimetama levinumaid hüpnoosi kasutusalasid.
Uuringu objektiks oli võimalikult palju erinevate taustandmetega inimesi. Küsitlus oli tehtud connect.ee lehekülje abil. Lisaks jagasin küsitluslehti juhuslikele inimestele. Planeeritud oli küsitleda 100 erinevat inimest. Tagasi jõudsid vaid 26 küsitluslehte ning 52 inimese tulemused saabusid connect.ee leheküljele. Osa inimesi, kes ei osanud eesti keelt piisavalt hästi, vastas ingliskeelsele ankeedile, mis on lisas 3 ära toodud.

3. UURIMUSE TULEMUSED

Uurimuse eesmärgiks oli saja inimese analüüs. Täidetud ankeete laekus tagasi vaid seitsmekümne kaheksalt inimeselt . Küsitlus viidi läbi täiesti juhuslike inimeste seas. Kuna uurimusel on liiga väike valim , siis ei ole võimalik teha suuremaid üldistusi.

3.1. Vastanute vanuselised andmed

Küsitluses osalevate inimeste valik oli täielikult juhuslik, seetõttu osales selles uuringus seitsmekümne kaheksast inimesest 18 (23%) meest ja 60 (77%) naist. Vastanute vanus varieerus 12 – 57 eluaasta vahel. Kuna antud uurimuse tulemused ei sõltu soolisest erinevusest, siis otsustasin andmed üldistuste tegemiseks kokku panna.
Jooniselt 1 on näha, et uuringus osalenute vastajate vanus oli 53% ulatuses alla 20 aasta. Rohkelt vastajaid oli ka 20 – 25- aastaste vanusegrupis (22%). Teistes vanuseastmetes oli juba vähem vastajaid. Vastavalt siis üle 35 aasta vanuseid vastanuid oli 14% ja kõige vähem vastajaid oli 26 – 35-aastaste vanusegrupis, ainult 11%.
Joonis 1. Vastanute vanuseline jaotumine

3.2. Inimeste üldine arusaam hüpnoosist

Vastanutel oli palutud kirjeldada, mida nad on hüpnoosist kuulnud, ning mis mulje neil on jäänud. Arvamusi leidus nii positiivseid kui ka negatiivseid. Küsitluse tulemusena võib öelda, et kümnendik vastajatest ei osanud hüpnoosi kohta midagi konkreetset öelda ega mõistnud, kuidas see töötab. Viis (6%) vastajat tunnistasid, et on hüpnoosi kasutamist näinud vaid televisioonis.
Peaaegu kõik osalejad oskasid hüpnoosi kirjeldada kui unelaadset seisundit. Tavaliselt inimesed sulgevad silmad lõdvestumise ajal ning võivad näida magavatena. Isegi hüpnoosi nimi on tulnud Kreeka unejumala Hypnose järgi. Samuti avastasid praktikud ise alles 18. sajandil, et hüpnoos ei sarnane kuidagi unega. Uuringutes, kus kasutati elektroentsefalogrammi (EEG), näitasid tulemused, et hüpnoosi ajal on alfa-lainete aktiivsus märgatavalt tõusnud, mis viitab lõdvestunud, kuid keskendunud ajule (Fisher 2009: 17-18). Samuti defineeritakse hüpnoosi kui teadvuse seisundit, mis toob kaasa tähelepanuvõime kontsentreerumise spetsiaalsele teemale või pildile vähema huviga ümbritseva vastu (Martin 2004: 579-600). Seevastu näitavad käesoleva uuringu tulemused, et arusaam, kus hüpnoos sarnaneb magamisega, on säilinud inimeste hulgas tänini.
Üle kahekümne (32%) inimese kirjeldasid väga täpselt, et hüpnoos on teadvuse seisund. Siiski ei mõistnud paljud inimesed, mida see tegelikult tähendab. Kolmkümmend kaks vastajat (41%) märkisid vastuseks , et kui inimene on hüpnoosi all, siis jääb tema alateadvus hoopis nõrgaks ning inimene ei allu iseendale, vaid on hüpnotiseerija mõju all. Samal ajal on võimalik patsiendile kõiksugu asju sisendada, ilma, et hüpnotiseeritav aru saaks mida ta teeb. Selline arvamus on põhjustatud meedia ja lavahüpnoosi poolt. Tavaliselt jääb vaatajal mulje, et hüpnotisöör suudab panna inimese tegema kõike, mida soovib. Tegelikult töötab see kõik tänu lavahüpnotiseerija väljaõppele, tähelepanekutele ja raamatutele, kus on selgelt seletatud lavahüpnoosi ja kiirhüpnoosi meetodeid . Lavahüpnotisöör on õppinud publiku seest ära tundma hüpnoosile kergelt vastuvõtlikud inimesed, tänu kellele suudab ta teha vaatemängu niivõrd edukaks. Kuni hüpnotiseeritavad ei tunne ennast ohustatuna, teevad nad kõik, mida hüpnotisöör käsib (Fisher 2009: 16-17). Samuti on American Psychological Association (APA Divison 30) seletanud, et inimesed erinevad hüpnoosi vastuvõtlikkuse poolest. Inimese võimet kogeda hüpnoosi võivad pärssida hirmud ja mured, mis tulenevad hüpnoosiga seotud väärarusaamadest. Vastupidiselt televisioonis, raamatutes ja filmides loodud kujutluspildile, ei kaota hüpnotiseeritavad kunagi kontrolli oma käitumise üle. Juhul, kui pole kasutatud amneetilisi sisendusi, on transis olev inimene täielikult teadlik sellest, kes ta on, kus ta asub ja mäletab hüpnoosi ajal juhtunut peale transsi. Hüpnoosi ajal muutub inimene vastuvõtlikumaks sisendatud elamustele, aga see ei kohusta inimest sisendusi täitma või neid läbielamusi kogema (APA Division 30: 3). Hüpnoos ei ole täielik kontroll inimese üle ning selle ajal ei ole mingil juhul võimalik ületada inimese moraalset ega eetilist piiri (Hakkmann 2010).

3.3. Inimeste arvamus hüpnoosist

Joonis 2. Vastanute arvamus hüpnoosist
Küsitluses osalejatel oli palutud kirjutada, missugune on nende isiklik hoiak hüpnoosi suhtes ning mis on selle põhjuseks. Mainides kellelegi sõna „hüpnoos“, on võimalik üks kolmest täiesti erinevast reaktsioonist: uudishimu, hirm või põlastav kahtlus (Streeter 2006: 6). Sarnased olid ka käesoleva uuringu tulemused. Joonisel 2 on näha, et 32% ulatuses on vastanute hinnang hüpnoosile neutraalne . Küsitletud peavad seda tõhusaks ravivahendiks, kui selle läbiviija on spetsialist. Teistel juhtudel ei pidanud see andma õigeid tulemusi. Samal arvamusel on ka APA Division 30, nimelt soovitatakse enne hüpnoosi kasutamist konsulteerida hüpnoosialase väljaõppega tervishoiutöötajatega (näiteks psühholoogidega) (APA Division 30: 4-5). Negatiivseks hindas hüpnoosi 22 inimest (28%). Nimelt arvatakse, et hüpnotiseerijad kasutavad oma annet naiivsete inimeste peal omakasu saamiseks. Üheksal protsendil juhtudel peeti hüpnoosi lausa eluohtlikuks. Seevastu suhtus 21 vastajat (27%) hüpnoosi pooldavalt. Küsitletavad pidasid hüpnoosi äärmiselt huvitavaks teemaks, kuna see tundub salapärane ja paheline. Üks noormees avaldas küsitluses soovi hüpnoosi tegema õppida. Samamoodi leidus küsitletuid (13%), kes ei osanud oma hinnangut anda, kuna kokkupuude hüpnoosiga on olnud minimaalne.

3.4. Infoallikad

Joonis 3. Levinumad infoallikad, kust küsitletud hüpnoosist kuulsid
Küsitluses osalevatel inimestel paluti märkida, millistest infoallikatest on nad hüpnoosist kuulnud. Joonisel 3 on näha, et enamik vastanutest (25%) on suurema osa infost hüpnoosi kohta saanud televisioonist ja raadiost, 23% juhtudel saadi infot ka filmidest ja seriaalidest. Rohkelt infot on leitud ka internetist, 20% vastanutest olid interneti märkinud oma põhiliseks infoallikaks. Ainult 12% vastanuist on aga tutvunud hüpnoosiga ajakirjanduse kaudu ja oluliselt vähe inimesi on lugenud hüpnoosialast kirjandust (10%) või arutlenud sel teemal oma tuttavatega (8%). Neli inimest märkis vastuseks muu, täpsustades, et on arutanud hüpnoosi ja selle kasutamist oma psühholoogiga või lugenud psühholoogiaalaseid teadusartikleid. Üks naine kirjeldas oma hüpnoosi kogemust: nägi kultuurimaja laval inimest tegemas lavahüpnoosi, mis mõjus naisele äärmiselt hirmutavalt.

3.5. Hüpnoosi kasutusalad

Joonis 4. Hüpnoosi kasutusalad vastanute arvates
Küsimusele, mis on vastajate arvates kõige levinumad hüpnoosi kasutusalad, vastasid 21 küsitletut, et ei oska ühtegi hüpnoosi praktilist kasutamisviisi nimetada. Ülejäänud osalejad oskasid siiski mõned hüpnoosi rakendusviisid küsitluslehele märkida. Joonisel 4 on näidatud vastanute arvates levinumad hüpnoosi kasutusalad. Kõige enam (31%) pakkusid vastajad, et hüpnoos on laialdaselt kasutuses psühholoogias. Igapäevaselt aitab hüpnoos inimestel loobuda halvast harjumusest või foobiast, leevendada stressi ja depressiooni ning parandada elukvaliteeti.
Vähem (27%) pakuti, et hüpnoosil on meditsiinilised rakendused. Meditsiinis kasutatakse hüpnoosi tõhusalt valuravis, sünnitusabis, seedehäirete, nahahaiguste ja hemofiilia ravis. Samuti kiirendab hüpnoos operatsioonijärgset taastumist. Väga paljud teaduskirjanduses avaldatud uuringud kinnitavad hüpnoosi tõhusust. Tähelepanuväärseim neist on ajakirjas Gut avaldatud uuring, kus osales 204 inimest ärritatud soole sündroomiga. Ravi koosnes 12-nädalasest ravikuurist, mis sisaldas rohkelt hüpnoosiseansse, iga seansi kestvuseks oli üks tund. 58% meestest ja 75% naistest tundsid leevendust koheselt peale ravi lõppu. Rohkem kui 80% neist, kes algselt olid tundnud kergendust, jätkasid paranemist isegi kuus aastat hiljem. Vähem kui 10% osalejatest proovisid peale hüpnoosi teisi ravimeid (Gonsalkorale, Miller, Afzal, Whorwell 2003).
Järgmiseks oli 23 protsendiga hüpnoosi kasutamine amneesia ravil ja erinevate olukordade meenutamisel. Hüpnoosi kasutamisel sellel alal on suureks ohuks valemälu sündroom, sest teatud mälupildid on lihtsa vaevaga mõjutatavad ja keeruliselt leitavad, sellepärast kasutatakse hüpnoosi mälu taastamiseks väga harva (Lainjärv 2011: 7).
Teisi kasutusviise pakuti juba vähem. Vastanutest 8% märkis, et hüpnoosi kasutatakse pettusteks ja erinevat moodi inimese mõjutamiseks. Hüpnoosi kriitikud on väitnud, et hüpnoosi kasutatakse kultustes ning ajuloputuseks. Mis puutub otseselt hüpnoosi, on see arvamus probleemne, kuna see on vastuolus teooriaga. Teooria kohaselt ei ole võimalik kedagi hüpnotiseerida vastu tema enda tahtmist. Niisama ei saa hüpnoosis olevat inimest panna tegema või uskuma seda, mis läheb konflikti tema sisemiste väärtustega. Seepärast on küsitav, kas sellised organisatsioonid kasutavad ikka hüpnootilisi tehnikaid, et mõjutada inimese isikust täielikult vastu tema tahtmist (Streeter 2006: 98-99).
Ainult 5% inimestest arvas, et hüpnoosi kasutatakse vaid meelelahutuses ehk lavahüpnoosina ja 4% pakkus hüpnoosi kui isetervendavat meetodit.
Kõige vähem pakuti hüpnoosi kasutamist joogas, reklaamides , lõõgastumisel või pööraste patsientidega tegelemisel.
Küsitluses osalejatel oli samuti palutud märkida, kas keegi neist on ise mõnda hüpnoosi rakendusviisi kasutanud. Joonis 5 näitab, et 62 vastanut seitsmekümne kaheksast ei olnud hüpnoosiga isiklikult kokku puutunud. Vaid 13 inimest (ehk 17% küsitletutest) vastasid, et on hüpnoosi kasutamist kaalutlenud. Kaks inimest vastasid, et on hüpnoosi kasutanud terviserikete tõttu ja üks tütarlaps kirjutas, et on sõbrannaga proovinud üksteise peal hüpnootilisi võtteid harjutada.
Joonis 5. Vastanute hüpnoosi kasutamise kogemus

3.6. Hüpnoosiga seotud väited

Küsitluses paluti vastajatel hinnata erinevaid hüpnoosiga seotud väiteid . Selleks pidid nad vastama, kas inimene on väitega nõus, ei ole nõus või ei oska öelda. Tabelis 1 on näha, kuidas vastati etteantud väidetele. Väideteks oli pandud 11 levinumat hüpnoosiga seotud väärarusaama ja kaks tõest väidet.
Väitega, et inimest võib hüpnotiseerida vastu tema enda tahtmist, nõustus 32 vastajat. See on üks levinuimaid hüpnoosiga seotud müüte. Oluline on teada, et igas transi seisundis säilitab hüpnotiseeritav kontakti reaalsusega, sellepärast on spetsialistid seisukohal, et ühtki inimest ei ole võimalik tema tahte vastaselt hüpnotiseerida (Streeter 2006: 58-59). Samuti nõustus 57 inimest väitega, et hüpnotiseerijal on täielik võim transis oleva inimese üle. Tänu sellele, et hüpnotiseeritav säilitab transis olles kontakti välise maailmaga , on võimalik öelda, et inimesel on kontroll enda tegevuste üle täielikult olemas. See tähendab seda, et kui inimesele sisendada midagi vastuvõetamatut, keeldub inimene seda sugestiooni aktsepteerimast ning ka antud korraldusi täitmast (Hakkmann 2010).
Tugevalt üle poolte (60 vastanut) ei pidanud hüpnoosi imeravimiks, samuti ei arvanud paljud (54), et hüpnoos võib olla ohtlik või tervisele kahjulik. Natuke üle poolte vastanutest (41 vastanut) ei pidanud hüpnoosi ka mittekristlikuks, kuigi mõned kristlased usuvad, et hüpnoos on kui salateadus , mida tuleb iga hinna eest vältida. Praktikud aga väidavad, et hüpnoos on täiesti loomulik teadvuse seisund, mida kasutatakse kui ravi koostisosa . Samuti ei ole hüpnoos iseenesest raviv ega ka mitteraviv. Hüpnoos loob vaid võimaluse suhelda inimese alateadvusega.
Tabel 1. Uurimuses osalenute hinnang hüpnoosiga seotud väidetele
Väited
Nõustun
Pole kursis
Ei nõustu
Inimest võib hüpnotiseerida vastu tema tahtmist
32
 
46
Hüpnoos sarnaneb magamisega
46
 
32
Hüpnoosi ei saa teha ilma hüpnotiseerijata
51
 
27
Ainult madala IQ-ga inimesed on kergesti hüpnotiseeritavad
6
 
72
Hüpnoos on mittekristlik
37
 
41
Hüpnootilise transi ajal on hüpnotiseerijal täielik võim hüpnotiseeritava üle
57
1
20
Hüpnoosiseisundisse võib kinni jääda
35
1
42
Hüpnotiseerijatel on erilised maagilised võimed
15
 
63
Hüpnoos on ohtlik või tervisele kahjulik
23
1
54
Hüpnoos on imeravim
18
 
60
Peale hüpnoosi inimene ei mäleta, mis temaga hüpnoosi ajal juhtus
57
 
21
Iga hüpnoos on enesehüpnoos
33
 
45
Hüpnoos on tunnustatud hinnatava ravivahendina ja uurimise haruna
56
1
21
Veel üheks levinud arusaamaks (57 inimese seas) on see, et inimene ei mäleta peale hüpnoosi midagi, mis transi ajal juhtus. Ka siin on eksperdid seisukohal, et inimene mäletab oma hüpnoosiseanssi täielikult, välja arvatud juhul, kui transi ajal tehti sugestioon, et inimene peaks selle unustama . Muidugi on osa inimeste puhul tavaline ka eitada transis olekut (Streeter 2006: 59).
Väitega, mille kohaselt hüpnootilisse transsi võib inimene kinni jääda, nõustus 35 inimest. Ühegi hüpnoosi praktiku ajaloos pole sellist juhtumit olnud, seega võib väita, et hüpnoosiseisundisse kinnijäämine on äärmiselt keerukas.
Küsitluse tulemusena võib öelda, et ainult 56 vastanut oli nõus väitega, et hüpnoos on hinnatud ravivahend ja uurimise objekt. Tegelikult kasutatakse hüpnoosi väga laialdaselt meditsiinis, erinevates uuringutes ja kohtuekspertiisides. Teadlased uurivad hüpnoosi tõhusust ravivahendina nii füsioloogiliste kui ka psühholoogiliste probleemide korral. Samal ajal püütakse analüüsida hüpnoosi mõju aistingutele, tajule, õppimisele ja mälule (APA Division 30: 5).
Üle poolte (45 inimest) ei ole nõus väitega, et iga hüpnoos on enesehüpnoos ja 51 vastajat arvasid, et hüpnoos pole võimalik ilma hüpnotiseerijata. See küsimus on vaieldav. Paljude ekspertide arvates on siiski iga hüpnoos tegelikult enesehüpnoos, sest inimene ise võtab sisendusi omaks. Hüpnoosi olulisemaid aspekte , transsi sisenemist ja sugestiooni tegemist, on võimalik õppida.

KOKKUVÕTE

Käesoleva töö käigus uuriti erinevate inimeste hüpnoosiga seonduvaid teadmisi, arvamusi ning isiklikke kokkupuuteid antud valdkonnaga. Info kogumiseks korraldati nii kirjalik kui ka internetipõhine küsitlus.
Töö sisaldab ülevaadet hüpnoosi olemusest, kokkuvõtet küsitluse tulemustest ning vastuste analüüsi.
Kuigi hüpnoosi ja hüpnoosilaadseid seisundeid on teatud ja kasutatud juba inimühiskonna algusaegadest peale, teavad inimesed hüpnoosist väga vähe.
Läbiviidud uuringu tulemusena jõuti järelduseni, et inimeste teadmised hüpnoosist on küllalt tagasihoidlikud. Kahjuks on hüpnoosi samastamine unelaadse seisundiga siiamaani laialt levinud. Uuringu kohaselt antakse hüpnoosile võrdselt nii positiivset kui negatiivset hinnangut. Toodi välja hüpnoosi ohtlikke külgi: alateadvuse nõrgenemine või transis oleva inimese täielik allumine hüpnotiseeritava mõjule. Samas leidus inimesi, kes pidasid hüpnoosi huvitavaks ja paheliseks teemaks ning lausa avaldasid soovi hüpnoosi tegemist õppida. Suur osa informatsioonist, mille on inimesed hüpnoosist saanud, tuleb televisioonist, filmidest ja seriaalidest ning ka internetist. Ainult üksikuid vastajaid on hüpnoos sedavõrd tõsiselt huvitanud, et erialase kirjandusega tutvuda.
Uuringu tulemusel selgus, et üle poolte küsitletutest teavad hüpnoosi kasutamist psühholoogilises ravis ja meditsiinis. Vähesel määral leidus arvamusi hüpnoosi kui pettuse ja ebaeetilise mõjutamise kohta. Samas, ainult 3 küsitletut on hüpnoosi kasutanud ravi eesmärgil.
Mis puutub hüpnoosiga seotud müütidesse, siis seitse levinumat väärarusaama leidis üle 30 vastanu kinnituse . Ülejäänud väited ei kogunud piisavalt poolehoidjaid.
Esimene püsititatud hüpotees „Inimeste teadmised hüpnoosist on minimaalsed“ leidis oma kinnituse. Kümnendik ei osanud mitte midagi hüpnoosi kohta arvata, osa on hüpnoosist kuulnud vaid televisioonis. Inimesed, kes kirjeldasid hüpnoosi kui teadvuse seisundit, ei suutnud samuti seletada, mida see tähendab. Rohkem teati hüpnoosi kasutusaladest.
Teine püstitatud hüpotees „Inimeste negatiivne suhtumine hüpnoosi tuleneb hüpnoosi väärkasutamisest meedias“ leidis samuti kinnituse, kuna peamisteks infoallikateks on televisioon ja internet . Tõsist hirmu hüpnoosi ees võib esile kutsuda ka lavahüpnoosi nägemine.
Tuleb leida viise, kuidas tõene informatsioon inimestele kättesaadavaks teha. Samuti oleks vaja laiemalt tutvustada lavahüpnoosi olemust ning selle saladusi.

SUMMARY

Common perceptions of hypnosis
Although hypnosis and hypnosis-like states have been known and used since the nascency of the human society people know very little about hypnosis. The investigation of hypnosis has only recently become more reliable as well observable, and measurable by natural science methods.
The aim of the current report is to find answers to the questions of how many people are familiar with hypnosis term , how wide is people’s knowledge in this area, what are people’s opinions and experiences . To accomplish this purpose professional literature was indagated and 78 completely different people were questioned.
The following hypotheses were set up:

People’s knowledge of hypnosis is minimal .

People’s negative attitude towards hypnosis is based on negative reports in the media.
The data was collected by using questionnaires, comprising of 8 questions concerning people’s basic data (gender, age), knowledge and attitude towards hypnosis, and which source they have got the information from. Respondents were also required to assess the veracity of the various statements, and to name the most common use ranges of hypnosis.
The conducted survey revealed that people’s knowledge of hypnosis is quite modest . The identification of hypnosis as a dreamlike state is still widely spread . The survey has showed that hypnosis was given positive and negative reviews equally. People brought out the dangerous aspects of hypnosis, such as the weakening of the subconsciousness or person’s total obedience to the hypnotiser’s impact. Meanwhile there were people who thought that hypnosis is an interesting and wicked topic. Some people even expressed a desire to learn hypnosis themselves. A large part of information people have comes from television , films and TV series, as well as from the internet. Only a few respondents were interested enough to read specialized literature.
It was also found that more than half of the respondents know about hypnosis being used for medical and psychological purposes. To a small extent there were views of hypnosis as a scam or abuse of the naive people. However , only three respondents have used hypnosis for therapeutic purposes.
As for hypnosis related myths , seven most common misconceptions recieved more than 30 of respondents confirmation. The remaining claims did not gather enough followers.
The first hypothesis „People have minimal knowlegde of hypnosis“ was confirmed. One in ten people did not know anything about hypnosis, also a part of respondents had only heard about hypnosis on television. Even people who described hypnosis to be a state of consciousness failed to explain what it really means . Although people knew a little more about the usage ranges of hypnosis.
The second hypothesis „People’s negative attitude towards hypnosis is based on misuse of hypnosis in media“ was also confirmed, because the main sources of information were television and internet. Seeing entertaining hypnosis in public can also evoke serious terror in some people.
The situation can be improved by telling people the veritable information of hypnosis. It is also necessary to introduce the secrets behind entertaining hypnosis to a wider audience to reduce their distress .

KASUTATUD ALLIKATE LOETELU

American Psychological Association Division 30. 2013. Hypnosis Today – Looking beyond the media portrayal. http://www.apa.org/topics/hypnosis/media.aspx?item=1 (24.04.13).
Bastarache, R. A., D. D. 2010. Enesehüpnoosiraamat. Tallinn: Ersen.
Fisher, S. 2009. Avastamas enesehüpnoosi jõudu: lihte ja loomulik meetod keha ja vaimu tervendamiseks. Tallinn: Nebadon.
Goldberg, B. 2004. Enesehüpnoos. Tallinn: Ersen.
Gonsalkorale, W.M. Miller, V. Afzal, A. & Whorwell, P.J. 2003. Long term benefits of hypnotherapy for irritable bowel syndrome . – Gut 23.07.
Hakkmann, M. 2010. Hüpnoos – uks Sinu alateadvusesse. http://www.hypnosis.pri.ee/?MIS_ON_H%DCPNOOS (20.02.2013).
Kruglov, J. 1979. Enesehüpnoosi võtted. Märkmed. Tallinn.
Lainjärv, H. 2011. Hüpnoos. Referaat. Tartu Ülikool.
Martin, E. F. 2004. A Daubert Testing of Hypnotically Refreshed Testimony in the Criminal Courts. – Handbook of Forensic Psychology: Resources for Mental Health and Legal Professionals. Toimetanud O’Donohue, W. & Levensk, E. R. http://books.google.ee/books?id=mrhRfpcfu2AC&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false (04.11.2012).
Moorey, T. 2011. Hüpnoteraapia. Tallinn: Sinisukk.
Streeter, M. 2006. Hüpnoos. Vaimu saladused . Tallinn: Koolibri.

Lisa 1. Ankeetküsitlus

Tere! Olen Räpina Ühisgümnaasiumi üheteistkümnenda klassi õpilane Tatjana. Esitan uurimistöö hüpnoosi eri külgede ja arvamuste tarvis ankeetküsitluse. Ankeedi eesmärgiks on leida vastused küsimustele milline on inimeste arusaam hüpnoosist ja kust see arvamus pärineb.
Palun vastata küsimustele võimalikult põhjalikult. Vastamine on anonüümne . Vastuseid kasutatakse ainult üldistuse või kokkuvõtete tegemisel.
Olen väga tänulik kui leiate aega, et abistada mind ankeedi täitmisega.
Ankeetküsitlus

Sugu _________.

Vanus _________.

Mida olete kuulnud terminist „hüpnoos“?
_________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Millisest infoallikast olete kuulnud hüpnoosist? (Märkige sobivatesse lahtritesse X)
 Televisioon, raadio
 Ajalehed, ajakirjad
 Internet
 Filmid, seriaalid
 Teaduskirjandus
 Tuttavad
 Muu: __________________________________________________________________________________________________________________________________________

Milline on Teie isiklik arvamus hüpnoosist? Põhjendage palun.
_________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Kas nõustute järgmiste väidetega? (Märkige õigetesse lahtritesse X)
Väide
Nõustun
Ei nõustu
Inimest võib hüpnotiseerida vastu tema tahtmist.
 
 
Hüpnoos sarnaneb magamisega.
 
 
Hüpnoosi ei saa teha ilma hüpnotiseerijata.
 
 
Ainult madala IQ-ga inimesed on kergesti hüpnotiseeritavad.
 
 
Hüpnoos on mittekristlik.
 
 
Hüpnootilise transi ajal on hüpnotiseerijal täielik võim hüpnotiseeritava üle.
 
 
Hüpnoosiseisundisse võib kinni jääda.
 
 
Hüpnotiseerijatel on erilised maagilised võimed.
 
 
Hüpnoos on ohtlik või tervisele kahjulik.
 
 
Hüpnoos on imeravim.
 
 
Peale hüpnoosi inimene ei mäleta, mis temaga hüpnoosi ajal juhtus.
 
 
Iga hüpnoos on enesehüpnoos.
 
 
Hüpnoos on tunnustatud hinnatava ravivahendina ja uurimise haruna.
 
 

Mida teate hüpnoosi kasutusaladest?
____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Kas olete hüpnoosi isiklikult kasutanud? Millistel eesmärkidel?
 Jah
 Ei
 Ei, kuid olen mõelnud sellest
_______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
Tänan !

Lisa 2. Inglise keelne ankeetküsitlus

Hello! I am an 18- year -old high school student Tatjana. I am doing a research about common perceptions of hypnosis. The questionnaire is made to help me find some answers for my research. The questionnaire aims to find answers to the questions of how many people are familiar with hypnosis term, how wide is people’s knowledge in this area, what are people’s opinions and experiences.
Please answer as thoroughly as you can. Responses are anonymous . All the responses are used only to make generalisations and summaries .
I am very grateful for finding time to help me with my research.
Questionnary

Sex _________.

Age _________.

What have you heard of such term as „hypnosis“?
__________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

From what sources have you heard of hypnosis?
 Television, radio
 Journalism
 Internet
 Films, TV Shows
 Books
 Acquaintances
 Other :
____________________________________________________________________________________________________________________________________

What is your personal impression of hypnosis? Why?
__________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Do you agree with these statements?
Statement
I agree
I disagree
Person can be hypnotisez without him knowing.
 
 
Hypnosis resembles sleeping.
 
 
Hypnosis cant be made without hypnotist or therapist.
 
 
People with low IQ are easily hypnotised.
 
 
Hypnosis isn’t ecclesiastical.
 
 
In hypnotic trans hypnotizer has full power over the patient .
 
 
You can get stuck in hypnotic trans.
 
 
Hypnotizer has magical powers.
 
 
Hypnosis is dangerous or unhealthy.
 
 
Hypnosis is panacea.
 
 
Person never remembers what happened with him during the procedure.
 
 
Every hypnosis is self-hypnosis.
 
 
Hypnosis is accepted as assessable curative and research section.
 
 

What do you know about hypnosis field of application ?
__________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Have you ever used hypnosis? What kind of purposes for?
 Yes
 No
 No, but i have thought about it
__________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Thank you!

Lisa 3. J. Kruglovi märkmed