Hüpnoosi kasutamise erinevad võimalused ja selle mõju (0)

Loo Keskkool
HÜPNOOSI KASUTAMISE ERINEVAD VÕIMALUSED JA SELLE MÕJU Uurimistöö psühholoogiast
Koostaja : Keidy Tiitso
Klass: 10
Juhendaja : Maret Härm-Tilk
Loo 2011 Sisukord
SISUKORD .................................................................................................................................. 2
SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 3
1. HÜPNOOSIST...................................................................................................................... 4
2. HÜPNOOSI AJALUGU .......................................................................................................... 5 2.1 ÜLDINE HÜPNOOSI AJALUGU ................................................................................................. 5 PIERRE JANET .................................................................................................................................... 6 CLARK HULL ...................................................................................................................................... 6 MILTON ERICKSON ............................................................................................................................. 7 2.2 HÜPNOOSI KASUTAMINE ...................................................................................................... 7
3. HÜPNOOSI KASUTAMISE VÕIMALUSED .................................................................. 8
3.1 HÜPNOOSI KASUTAMISE VÕIMALUSED SÕLTUVUSTE KORRAL ......................................................... 8 3.1.1 SUITSETAMISE KORRAL ............................................................................................................... 8 3.1.2 ALKOHOLISMI KORRAL ............................................................................................................... 9 3.1.3 LIIGSÖÖMISE KORRAL................................................................................................................. 9 3.1.4 UIMASTITE KORRAL ................................................................................................................. 10 3.2 HÜPNOOSI KASUTAMISE VÕIMALUSED FOOBIATE KORRAL ........................................................... 11 3.3 HÜPNOOSI KASUTAMISE VÕIMALUSED UNETUSE KORRAL............................................................ 12 3.4 HÜPNOOSI KASUTAMISE VÕIMALUSED ALLERGIATE KORRAL ........................................................ 12 3.5 HÜPNOOSI KASUTAMISE VÕIMALUSED KOHTUS ........................................................................ 12
KOKKUVÕTE .......................................................................................................................... 14
KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................... 15
2 Sissejuhatus Ma valisin oma uurimistöö teemaks ,,Hüpnoosi kasutamise erinevad võimalused ja selle mõju". Tekib küsimus, miks just selline valik? Kuid ma ei oskagi sellele hästi vastata. Vaid ainult seda, et mind suhteliselt huvitab hüpnotism. Lihtsalt on vägev teada, et selline nähtus on olemas ning seda kasutatakse.
Selles uurimistöös räägin ma põhiliselt hüpnoosi ajaloost ning selle kasutamisest. Samuti ka teatud probleemidele mõjuvast abist.
21. sajandiks on hüpnoosi hakatud tunnustama teadusliku uurimise täisväärtusliku haruna ja ravivahendina. Igapäev kasutavad tuhanded inimesed Euroopas, Ameerikas ja mujal hüpnoosi, et lahti saada halvast harjumusest, vaigistada valu või ravida mõnd haigust. Samuti on ka teada, et sportlased, riigimehed , meediastaarid ja tippärimehed kasutavad hüpnoosi parandamaks oma elukvaliteeti. Aga ikkagi suhtuvad paljud tavainimesed hüpnoosi veel umbusaldusega. Osaliselt, miks sellesse nii suhtutakse, on selle kasutamine meedias. Ning teine põhjus, miks hüpnoosi tõsiselt ei suhtuta, on teadlaste suutmatus adekvaatselt seletada, kuidas see toimib. Ajal, kui akadeemikud jätkavad arutlust hüpnoosi tegeliku olemuse üle, võib rahvale eelarvamused tõenäoliselt andestada.
3 1. Hüpnoosist Hüpnoos on unetaoline seisund ehk ,,osaline uni", mille hüpnotiseerija kutsub hüpnotiseeritavas esile. Hüpnoosiseisundisse viidud inimese ajus säilib üldise pidurduse foonil nii-öelda valvepiirkond ajukoores (ehk siis kõnekeskuse piirkonnas), mille kaudu hüpnotiseerija suhtleb hüpnotiseerituga.
Mitte kõik inimesed ei allu hüpnoosile ühtviisi ja isegi hüpnoosi sügavusastmedki on erinevad. Näiteks transis ei reageeri hüpnotiseeritav ühelegi ärritusele pele hüpnotiseerija sõnade. Ernest Hilgardi andmetel on umbes 10% inimestest mittehüpnotiseeritavad. Kergesti-hüpnotiseeritava inimese tunnusteks on tähelepanu keskendatus, aktiivne kujutusvõme, fanta-seerimise kalduvus ja usaldus. Hüpnotiseerijal on ka võimalik anda posthüpnootilisi-sugestioone, millest lähtuvalt isik pärast hüpnoosiseisundist väljumist toimib vastavalt hüpnoosiseisundis saadus juhistele. Need on mingid korraldused , mida tehakse kindlalt mõne minuti, tuni või päeva pärast.
Hüpnoosi kasutatakse enamasti psühhoteraapia eesmärkidel. Kuid on ka olemas muud erandid (näiteks lavahüpnoos)
4 2. Hüpnoosi ajalugu
2.1 Üldine hüpnoosi ajalugu Hüpnoosil on olnud palju erinevaid nimetusi. Franz Anton Mesmer kasutas väljendit ,,animaalne magnetism " ja tema nimest tuleneb ka ,,mesmerism". 1843. aastal nimetas James Braid sellisele nähtusele oma nimetuse ,,hüpnoos" kreeka unejumala Hypnose järgi. Kuid siis Braid hakkas ise nime õiguses kahtlema, sest märkas et hüpnoos ei ole samaväärne unega. Ning seejärel eelistas ta kasutada terminit ,,monoideism", kuid oli juba hilja sest ,,hüpnoos" oli kinnistunud.
Hüpnoosi ajalugu algab umbes aastast 3000 enne Kristust. Näiteks Egiptuses olevat tervendamise viis olnud selline, kus preestrid kõnelesid ja hoidsid käsi patsientidel ning patsiendid olevat sel ajal ,,maganud", kuna nad hoidsid silmi kinni. Samuti ka Antiik- Hiinas ja ­Indias olevat läbi viidud taolisi tervendamisi, kus patsiente aitasid ravida üksnes sõnad. Samas aga Kreekas olid olemas nii nimetatud unetemplid, 'kus meeleheitel haiged võisid pikali heita ja magada . Tegevuse mõte seisnes selles, et magamise ajal ilmus patsiendi unenäos teatud vaevusele ravim . Üks tuntuim tempel oli pühendatud kreeka arstikunstijumalale Asklepiosele.
Sõnad ,,mesmeriline" ja ,,mesmeriseeriv" tulenevad sellisest isiku nimest nagu Franz Anton Mesmer ( 1734 ­ 1815). Ta oli veidi imelik ja paljud pidasid teda sel ajal petiseks. Aga siiski on ta hüpnotismi üks tähtsamaid isikuid. Tema karisma ja ilmne edukus patsientide tervendamisel julgustas hilisemaid hüpnoosi uurijaid ning see aitas kaasa mõista hüpnoosi tõelist olemust. Mesmer oli tõeliselt kuulus oma alal, milleks oli nimelt arstiteadus. Peatselt tekkis tal huvi tõusu-mõõna nähtuse ja planeetide vastu. Pärast nende uurimist avastas mees, et on olemas mingisugune üleüldine gravitatsiooniline vedelik. Ning see avaldab ka mõju inimesele. Ning sellist uurimist ja nähtust hakati kutsuma ,, animaalseks magnetismiks". Seejärel oli tema eesmärk rajada magneetiline polaarsus patsiendi ja tervendaja vahel. Kõige iroonilisem on aga see, et Mesmerit peetakse hüpnoosi üheks rajajaks, kuigi tema tegevus ei olnud püshholoogiline vaid füüsikaline. Kuna ta arvas, et magnetism on see, mis ravib patsiente.
Franz Anton Mesmer võib küll olla tuntuim nimi hüpnoosi ajaloos, kuid hüpnoosi isa tiitlit peaks tegelikult kandma hoopis soti arst James Braid (1795 ­ 1860). Braidis oli
5 olemas kõik see mida Mesmeris polnud. Ta oli järelandmatu ja asjalik, plaanipärane oma teadustöös ning mitte aldis liialdustele. Üks siiani kestev saavutus on Bradi leiutatud sõna ,,hüpnoos", mis on saanud alguse kreeka unejumala Hypnose nimest. Hiljem ta taipas , et sõna polnud siiski parim valik, sest sõna tähendas und. Sama tähtis oli ka, et Brad mõistis, milles hüpnoos seisnes ja milles mitte. Seega ta lükkas tagasi mõtte magnetilistest vedelikust ja magnetismist, selle asemel nägi ta hüpnoosi põhiolemuselt psühholoogilist nähtust.
Kui ta töötas 1841 . aastal Inglismaal Manchesteris, tekkis tal huvi hüpnoosi vastu. Brad külastas etendust, mille andis prantsuse hüpnotiseerija Charles de Lafontaine ning alguses oli ta kõhklev. Kuid hiljem, pärast kontserti, kohtus ta Lafontaine'ga ja ta nägi, kuidas hüpnotiseerija viis oma alluvad sügavasse transsi, veendus Brad, et see on tõeline teaduslik nähtus, mida tasub uurida.
20. sajandi alguseks oli teadvuslik huvi hüpnoosi vastu raugemas. Seda eirati suurelt kahelt poolt ­ inimmõistuse uurimisvahendina ja ka teraapiameetodina patsientide ravimisel.
Pierre Janet
Samas leidus ikkagi veel asjatundjaid, kes jätkasid võitlust hüpnoosi eest. Üks nendest oli prantslane Pierre Janet (1859 ­ 1947). Ta jõudis järeldusele, et see, mida ta nimetas alateadvuseks, on pidev seisund, mis eksisteerib koos teadvusega. Janet väitis, et hüpnoosis kogeb mõistus kahestumist. Sügavas transis saavutab alateadvus tegeliku kontrolli. Ning Janet uskus hüpnoosi kasulikkusesse. Aastal 1919 aga ta tunnistas , et see teema on unarusse jäetud, kuid ennustas, et see võib ühel päeval muutuda taas tõsiseks uurimisvaldkonnaks.
Clark Hull
Järjekordne asjatundja , kes säilitas huvi hüpnoosi vastu. Ta oli ameerika psühholoog Boris Sidis ja oli mõjuka raamatu ,,Sugestiooni psühholoogia" (,, The Psychology of Suggestion", 1898 ) autor.
Clark Hull oli arvatavasti sel ajal hüpnoosi peafiguur ja üks oma põlvkonna lugupeetavamaid psühholooge. Ta kaitses 1918. aastal Wisconsini ülikoolis doktorikraadi psühholoogias ning järgneval 15 aastal pühendas ta suure osa oma ajast
6 hüpnoosi uurimisele. Tänu nende tööde tulemustena valmis 1933. aastal raamat ,, Hüpnoos ja sugereeritavus" (,,Hypnosis and Suggestibility"), mis on jäänud selle ala tähtsaimaks tööks. Hulli üks peamisi saavutusi oli hüpnoosi uurimise viimine ülikoolidesse.
Hullil oli peale tema enda uuringutele veel teinegi põhjus hüpnoosi ajaloos silma paista, nimelt äratas ta huvi tudengis , kellest sai 20. Sajandi tuntuim hüpnotiseerija.
Milton Erickson
Erickson (1901 ­ 1980) oli Clarck Hulli psühholoogiatudeng Wisconsini ülikoolis. Ta oli täiesti võlutud Hulli hüpnoosi demonstratsioonist ning proovis hiljem ise protseduuri korrata . Ja see toimis. Ning sellest hetkest alates algas tema tee Ameerika hüpnoosi juhtfiguurina. Erickson oli nii uurija kui ka arst, kes oma pika karjääri jooksul hüpnotiseeris tuhandeid inimesi. Tema olulisemaid väiteid oli see, et alateadvus on eneseravimiseks mõõtmatult võimas vahend. Ning ta uskus, et võime aidata ja ravida iseennast on igalühel meil olemas.
2.2 Hüpnoosi kasutamine Soti kirurg James Esdaile (1808 ­ 1859) on hüpnoosi ajaloos järjekordselt märkimisväärne tegelane. Ta töötas 1840. aastatel Indias Calcutta haiglas . Tolle aja üks probleem kirurgias oli efektiivse anesteesia puudumine. Operatsioonidel olev valu ja ebamugavus põhjustas kõrge suremuse. Ning Esdaile'i lahendus patsientide tuimestamiseks operatsioonide ajal oli mesmerismi rakendamine. Ta oli kuulnud sellest ebatraditsioonilisest tehnikast Euroopas ning otsustas, et tal pole midagi kaotada, kui seda kasutab. Ja tulemused olid muljetavaldavad. Hüpnoosi kasutati selles haiglas operatsioonide ajal rohkem kui 300 ning operatsioonijärgne suremus langes 50 protsendilt 5 protsendini. Esdaile'i üks märkimisväärsemaid operatsioone oli see, kus ta eemaldas ühel mehel kasvaja , mis kaalus 46.7 kilogrammi. Patsient paranes täielikult ja väitis, et kasvaja eemaldamise ajal ei tundnud ta mingit valu.
7 3. Hüpnoosi kasutamise võimalused Hüpnoosi kasutatakse tänapäeval mitmetes valdkondades. Näiteks kasutatakse seda ravis , sõltuvustest vabanemiseks ja mujal.
Hüpnoosi kasutatakse järgmistes valdkondades:
Sõltuvustest vabanemiseks Foobiate vastu Et tugevndada oma suhtlemist Vähendada näiteks häbelikkust Unetuse vastu Kohtus Halbade harjumuste vastu Ning seda loetelu võib rohkem veel pikendada.
3.1 Hüpnoosi kasutamise võimalused sõltuvuste korral Põhilised sõltuvused millest vabaneda tahetakse hüpnoosi abiga on: suitsetamine , alkoholism, uimastid ja liigsöömine.
3.1.1 Suitsetamise korral Suitsetamisest loobumine hüpnoosiga on üks tavalisemaid ravieesmärgilisi kasutusvaldkondi. Tänapäeval on müügil lõputu hulk laserplaate, kasette ja teraapiaseansse, mis pakuvad hüpnoosi suitsetamisest loobumise abivahendina. Paljud otsivad just selle kaudu tõestust hüpnoosi toimimisele.
Mitmed uuringud on näidanud, et hüpnoos on kolm korda efektiivsem kui teised suitsetamisest loobumise meetodid, aidates 30 protsendil juhtudest.
Hüpnoosi edu võti on, et see ei võitle mitte ainult nikotiinisõltuvusega nagu muud vahendid, näiteks plaastrid. Hüpnoos programmeerib alateadvust suitsetamisharjumusest loobuma , lõhkudes seose suitsetamist vallandavate tegurite ja suitsetamise vahel. Sellise harjumuse vallandajaks võib olla pingeid tekitav telefonikõne, tass kohvi, ärikohtumine või lihtsalt lõunasöögi lõpetus. Igal suitsetajal on üks või mitu sellist põhjust, mis tekitavad soovi süüdata sigaret . Alateadvuses
8 eksisteerivad seosed teatud vallandavate tegurite ja suitsetamise vahel ning need jäävad sinna isegi siis, kui füüsiline sõltuvus nikotiinist on kadunud. Kuid kui hüpnotiseerija viib suitsetaja alateadvusesse õigeid sisendusi, seosed kaovad või hoopiski asenduvad.
Hüpnotiseerija selgitab välja probleemid, mis tekitab inimeses soovi suitsetada ning seostab need tegurid mingi tervislikuma harjumusega. Ta sisendab alateadvusele, et kui patsient tunneb soovi suitsetada, joob ta vett, sööb puuvilju või hoopis elistab mõnele endisele suitsetajale, kes teda toetaks. Kuid sageli keskenduvad sisendused pigem mittesuitsetamise headele külgedele, milleks on siis parem tervis, rohkem raha ja paranenud maitsetundlikus. Kui ravi on läbi saanud, siis soovitatakse patsiendil mõne päeva jooksul suitsetamise soovi vallandavaid tegureid vältida ja samuti ka ei soovitata olla suitsetajate seltskonnas, siis ei teki samuti ka kiusatust sõbraga koos ,, vaid üks sigaret" suitsetada. Lühikese aja jooksul suudab patsient taas normaalse elu juurde naasta, sest seos suitsetamise ning seda vallandavate tegurite vahel on murtud .
3.1.2 Alkoholismi korral Alkoholismi ravis hüpnoosi kasutamine on palju vähem levinud kui selle rakendamine suitsetamisest võõrutamisel, kuid samas mõned hüpnoterapeudid pakuvad ka seda võimalust. Osaliselt võib see olla tingitud sellest, et alkoholismi väljakujunemise põhjused on palju keerulisemad kui suitsetamise omad. Alkoholismi võib põhjustada madal enesehinnang, depressioon ning ebakindlus seltskondlikes situatsioonides . Hüpnoosi abib võib ainult mõned need probleemid lahendada, näiteks seltskondlikel koosviibimistel tunneks inimene ennast kindlamalt, seega kaob ka vajadus julgustuseks alkoholi tarbida. Kuid enamasti ei ole hüpnoos ainus teraapia alkoholismiravis. Sagedamini kombineeritakse hüpnoosi muu raviga , näiteks osaletakse anonüümsete alkohoolikute grupis või kasutatakse tavameditsiini abi. Sellistel juhutel aitab hüpnoos tugevdada tahet ravi läbi teha või juba alustatud raviga jätkata.
3.1.3 Liigsöömise korral Liigsöömine on suitsetamise järel üks levinumaid kahjulikke harjumusi. Selle tagajärgedeks on ülekaal ning terve rida tervise- ning sotsiaalseid probleeme. Paljude inimeste jaoks tundub see ebaõiglane, et mõned saavad süüa ükskõik mida ja kui palju, ilma et kaal natukenegi tõuseks. Samas aga võtavad teised samal ajal väga kegresti juurde. Viimased aga satuvad kergesti dieetide nõiaringi, kaotades kaalu ja siis uuesti
9 juurde võttes hakatakse jälle dieeti pidama . Paljudel on oma söömisharjumusi raske muuta ning lõpuks tuleb ikkagi kaotatud kaal tagasi.
Neid inimesi saab samas ka aidata hüpnoosiga, süstides nende alateadvusesse tahtmist vähem süüa, sööma tervislikku toitu ning mõtlema ja käituma saledana. Kui patsient on transis siis on talle võimalik sisendada, et ta ei sooviks näksida söögikordade vahepeal ja nii edasi. Selle asemel asendadakse need harjumused uutega, näiteks puuviljade söömise, vee joomise või trenni tegemisele. Hüpnoos võib olla väga efektiivne vahend püsivaks kaalu langetamiseks koos dieediga.
3.1.4 Uimastite korral
Nagu ka alkoholiga, ei ole võimalik ka hüpnoosi rakendamine uimastisõltuvuses. Seda kasutatakse põhiliselt ainult selleks, et uimastisõltalastel koguda meelekindlust korraliku võõrutusravi läbitegemiseks. Kuna tihti tunnevad nad soovi uimastitega lõpparve teha, kuid samal ajal valdab neid hirm, et neil ei ole jõudu ravi läbi teha. Seega transi ajal sisendab hüpnotiseerija sõltlase alateadvusele, et ta tahab saada ravi, tahab end muuta ning soovib saada terveks.
Siiski, kui füüsiline sõltuvus on välja kujunenud, võib uimastitest loobumise soovi sisendamine üksi olla ohtlik. Hüpnoos aitab psüühilise, kuid mitte füüsilise uimastisõltuvuse puhul.
10 3.2 Hüpnoosi kasutamise võimalused foobiate korral Mis on üleüldse foobia ? Foobia ehk haiglaslik kartus on ärevustunne, mis on tekkinud hirm kindla tegevuse või objekti vastu, seda tajutakse tegelikkusest ohtlikumana. Paljud hakkavad seda seda probleemi eirama või taluvad seda tugeva ebamugavusega.
Paljude inimeste elu võib täielikult olla foobia piina all.. Kõrvalseisjale võivad need hirmud tunduda täiesti ebaloogilised ja mõistusevastased. Aga samas inimesel, kellel on foobia, on hirm aga vägagi tõeline.
Normaalse elu elamisel võivad sageli foobiad kujuneda tõsiseks takistuseks. Ning enamikul juhtudes on hüpnoos väga efektiivne abõinõu nendes üle saamisel. Ja üha rohkem inimesi otsib abi just sellisest meetodist.
Üks tehnikatest, mida hüpnotiseerijad kasutavad, on vastandada patsient samm- sammult hirmuga. Transi ajal palutakse tal ohutust kaugusest oma hirmu objekti ette kujutada. Näiteks kui patsiendil on koerte foobia, siis palutakse tal ette kujutada koera , kes on temast piisavalt kaugel ning ta saab seda visualiseerida ilma ärritumata. Ja järk-järgult, mitmetse seansside jooksul, kujutab patsient koera ette endale järjest lähemal, ilma et see teda enam häiriks. Hüpnootilised sisendused kinnitavad talle, et tal ei ole koerte vastu mitte midagi ja koer ei kujuta talle mingit ohtu. Lõpuks kujutab patsient end looma lähedale, puudutades seda ilma ärevust tundmata ning foobiast saadakse üle.
Samas on ka teine viis foobiast üle saamiseks. Nimelt viiakse patsient tagasi aega mil foobia välja kujunes. Vahel on foobia põhjustatud varasemas elus kogetud vallandava sündmuse poolt, mille me võime olla unustanud. Siis kui patsient on transis, viib hüpnotiseerija ta tagasi aega enne vallandavat sündmust ning laseb patsiendil tunda, kuidas oli elada ilma hirmuta. Seejärel hüpnotiseerija kasutab seda tunnet, asendamaks patsiendi foobia positiivsema meele-laadiga
Kuid samas peavad hüpnotiseerijad foobiat kõrvaldades olema ettevaatlikud.
11 3.3 Hüpnoosi kasutamise võimalused unetuse korral Iga inimene vajab und. Aga uinumisraskuste või pideva varajase ärkamise tõttu võime end terve päeva jooksul väsinud ja stressis tunda. Sageli rakendatakse unehäirete egektiivse ravina hüpnoosi. Kui patsient on transis, siis sel ajal sisendab hüpnotiseerija talle, et ta magab hästi ja terve öö järjest ning siis ärkab normaalsel ajal puhanua ja pingevabana.
Samuti leiab ka tänu hüpnoosile lahenduse õudusunenägudele. Lihtsa sisendusega saab alateadvusele öelda, et kui halb unenägu algab, hakkab patsient nägema teist, meeldivamat unenägu või saab hoopis unenäo kangelaseks ning muudab selle lõpu.
3.4 Hüpnoosi kasutamise võimalused allergiate korral Tänapäeval on paljudel inimestel allergia. Põhilised alleriga tüübid mis on olemas: õietolmu-, piima- , tolmu- või kassialleriga. Järjest rohkem kasutatakse selliste igapäevaste allerigate ravimiseks hüpnoosi nin kuigi tulemustesse ei saa veel tõsiselt suhtuda , väigavad mõnet hüpnotiseerijad ravi efektiivsuseks umbes 80 protsenti.
Hüpnoosi eesmärk on alateadvuse kaudu ümber häälestada immuunsüsteemi vastus allergeenile. Transi ajal veendakse patsienti , et allergeen ei ole tema kehale ohtlik ning seega peaks aevastamist, punetust ning allergilist nohu põhjustav allergiline reaktsioon ja histamiiini tootmine lõpema.
3.5 Hüpnoosi kasutamise võimalused kohtus Sageli on nii, et kuritegu pealt nägevatel või toime pandud inimestel on raske meenutada, mis täpsemalt juhtus. Seega on kohtulikust hüpnoosist taolistes olukordades mõnikord abi.
Hüpnoosi rollil kuritegude lahendamisel on pikk ajalugu. 1845. aastal viidi üks naine hüpnootilisse transsi, et kindlaks teha varast, kes oli röövinud kohalikust poest raha. Hüpnoosis olles kirjeldas ta detailselt üht 14aastast poissi ning ütles, kuhu ta poest välja
12 joostes oli läinud. Ning hiljem see poiss vahistati kusjuures tunnistas ta koheselt ka kuriteo üles.
Kuid siiski, alates 19. Sajandist on hüpnoosi kasutamine kriminaaluurimises äratanud vaidlusi nii USAs kui ka teistes riikides. Nimelt, et kui tunnistajad ja kuriteo ohvrid meenutavadki hüpnoosis olles üliolulisi detaile, siis kuidas saaks tõestada nende õigsust. Probleem on ka selles, et uurijad suunavad ohvreid või tunnistajaid vastama neid vastuseid, mida nad tahavad teada saada. Ning on ka olnud sarnaseid küsimusi niinimetatud valemälu sündroomi juhtumites. Ja seetõttu suhtuvad USA kohtud hüpnoosi abil hangitud tunnistustesse ja süü- tõenditesse väga kriitiliselt.
Hüpnoosis saadud tõendusmaterjali kasutamine Ameerikas osariigiti. Ning on ka olemas kindlad juhised, kuidas selliseid tunnistusi peaks saama; see tähendab seda, et hüpnotisöör ei tohi olla süüdistava poolega seotud, ta peab olema tõeline ekspert ja kõiki intervjuud peab olema lindistatud
Vaatamata nendele probleemidele, mängib hüpnoos jätkuvalt suurt rolli kuritegude lahendamisel. Eriti kasulik võib see olla siis, kui on ainult olemas mõni juhtlõng, pole peamist kahtlusalust või uurijad lihtsalt vajvad rohkem informatsiooni, millele uurimises toetuda. Sellisel juhul on palju suurem võimalus, et tunnistaja annab uurimismeeskonnale alateadlikult õigeid vastuseid. Tunnistaja poolt hüpnoosiseisundis meenutatu võib lausa viia olulise murranguni.
13 Kokkuvõte Hüpnoosi ajalugu on väga kaugele ulatuv. Paljud on kõikide nende aastate jooksul selle toimimises kahelnud, kuid on ka olnud pooldajaid .
Hüpnoosi kasutatakse mitmetes valdkondades, ning nende tulemused on igale inimesele kindlasti erinevad. On inimes, kes ei lange kergelt transsi, kuid on ka neid, keda saab kergelt ära hüpnotiseerida. Tihti on hüpnotiseerija kui ka hüpnoositava vahel toimuv usaldus.
14 Kasutatud kirjandus Streeter, Michael. "Hüpnoos Vaimu saladused ". Tallinn, Koolibri. 2006
Bachmann , Talis ja Maruste Rait. ,,Psühholoogia alused". Tallinn, Kirjastus Ilo. 2003
Vikipeedia. ,,Foobia". Kättesaadav. http://et.wikipedia.org/wiki/Foobia
15